Päevik

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmus Endel Lippmaa nimelise mälestusmedali pälvinud Taani veteranpoliitiku Uffe Ellemann-Jenseni teaduste akadeemias peetud loengu täistekst. Loe lähemalt siit. (24.10.2020, Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 4-5).

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmus intervjuu Valter Langiga, kelle 2018. aastal ilmunud raamat „Läänemeresoome tulemised“ ilmus äsja ka Soomes. Loe lähemalt siit. (24.10.2020, Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 8)

Akadeemik Eero Vasar kommenteerib Õhtulehes eluea tõusu. Loe siit. (Õhtuleht, 22.10.2020, lk 4-5).

Eri riikide teadlased, sh akadeemik Jarek Kurnitski, leiavad, et koroonaviirust sisaldavad piisad võivad kanduda palju kaugemale kui kaks meetrit, mistõttu aitab viirusega võidelda eeskätt korralik ventilatsioonisüsteem. Loe lähemalt siit.

Kurnitski käis ka ETV saates „Ringvaade“ rääkimas sellest, milline on tervislik C2 sisaldus meid ümbritsevas õhus. Vaata järele siit

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur tunnevad Ülo Niinemets ja Els Heinsalu oma arvamusloos „Milleks meile lisanduvat teadusaha tegelikult vaja on?“ muret, millele lisanduv TAI rahastus lõpuks kulub. Loe lähemalt siit. Samal teemal on ka Postimehe juhtkiri. (Postimees, AK lisa, 17.10.2020, lk 4)

Eesti doonorite verel põhinevaid antikehi täiustanud ettevõte Icosagen Cell Factory esitas USA patendiametile taotluse, milles soovib intellektuaalset kaitset neljale koroonaviiruse vastu aitavale antikehale.

Icosagen Grupi juhatuse liige ja akadeemik Mart Ustav nägi antikehadel põhinevatel ravimitel kahte rakendust. "Ühelt poolt saaks kasutada neid nakatunutel, et vähendada nende nakkuslikkust ümbritsevate suhtes, ja teiselt poolt lähikontaktsetel, et vähendada nende riski nakatumiseks. Eriti olulised on sellised viirusvastased ravimid riskirühmade jaoks – vanematele ja krooniliste tervisehädadega inimestele. Kevadel ei tulnud neist paljud nakkusest välja ja heitsid hinge," selgitas teadlane.

Loe pikemalt Postimehest ja Novaatori portaalist.

Tarmo Soomere käis ETV saates „Esimene stuudio“ rääkimas teadusrahastuse kasvust. Vaata järele siit.

KBFI juhtivteadur, akadeemik Anne Kahru leiab, et COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule. Artikkel on loetav siit.

President Tarmo Soomere kommenteeris ERRi Novaatori portaalis tänavusi Nobeli preemia laureaate. Loe lähemalt siit

Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis Kuku raadio „Ärataja“ saates targa linna professuurist. Kuula siit

Akadeemik Enn Lust rääkis Vikerraadio „Nutika“ saates vesiniku kasutamise arengutest. Kuula siit.

Teaduste akadeemia mereteaduste komisjoni kaaskorraldusel toimus Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudis hübriidseminarina rannikuteaduse intensiivpäev.

President Tarmo Soomere osales Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnapaneeli virtuaalsel istungil.

Otsustati esitada EASACi nõukogule heakskiitmiseks projekti „Transformation towards a Sustainable, Resilient, Regenerative Agriculture in the EU“ visand.

Akadeemik Lauri Mälksoo koostas justiits­ministeeriumile värske analüüsi Estonia „hauarahu“ kehtestanud lepingust ja jagab oma järeldusi Eesti Ekspressis. Loe lähemalt siit. (Eesti Ekspress, 30.09.2020, lk 11). 

Tallinna Nõmme gümnaasiumi hoovis avati akadeemik Endel Lippmaa 90. sünniaastapäeva puhul mälestuspink. Pidulikul mälestusplaadi kinnitamisel pidas kõne president Tarmo Soomere.

President Tarmo Soomere kirjutab Postimehes, et vajame hädasti diskussiooni iga inimese panuse võimalikkuse üle taastuvenergiasse. Loe lähemalt siit. (Postimees, 29.09.2020, lk 11).

President Tarmo Soomere esitas Konrad Adenaueri fondi lõunaseminaril valiku vastuseid küsimusele "Kas kliimamuutus on hea või halb?"

Akadeemia saalis toimus Endel Lippmaa loengu pidulik esitlus. Loengu ja mälestusmedali laureaadi Uffe Ellemann-Jenseni eelsalvestatud loengu juhatas sisse vabariigi president Kersti Kaljulaid. Laureaat osales interneti kaudu reaalajas.

Tartu ülikooli raamatukogu saalis toimus teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali ning Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seltsi ühine seminar „Omariikluse aluste kujunemine“.

Osalejaid tervitas peasekretär Jaak Järv. Rait Maruste avas omariikluse põhidokumentide tähendust ja professor Marju Luts-Sootak kõneles konstitutsionalismi ajaloost Eestis. Esitleti ka Rait Maruste koostatud raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Üritust modereeris riigiõiguse sihtkapitali esimees Rait Maruste.

Tarmo Soomere pidas TEDxTallinn 2020 virtuaalkonverentsil #TEDxTallinn2020 ettekande "Tuleviku võti on elektrijaam minu aias", mille salvestust näeb ka siit.

Ettekande põhjal ilmus ka artikkel 29. septembri Postimehe arvamusküljel.

Akadeemia saalis toimus akadeemik Enn Tõugu mälestusseminar. Modereeris ja ühe peaettekande pidas akadeemik Tarmo Uustalu.

President Tarmo Soomere pidas avaettekande pealkirjaga "Connecting science, training, society and policy" rahvusvahelisel inseneripedagoogika virtuaalkonverentsil "ICL2020 – Educating Engineers for Future Industrial Revolutions" (23rd International Conference on Interactive Collaborative Learning & 49th IGIP International Conference on Engineering Pedagogy), mis toimus 23.–25. septembrini Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Lisainfo konverentsi kodulehel.

Ajakirja TööstusEST septembrinumbris ilmunud artiklis "Tuulisel Eestil on potentsiaali saada tubliks vesinikuriigiks" märgib professor Enn Lust, et Eestis saab odavat vesinikku toota tuuleparkides ja päikeseelektri genereerimise kompleksides. Loe artiklit siit.

Asepresident Mart Kalm kirjutab Postimehes, et Eesti kõrgharidus ja teadus on selgelt alarahastatud. Loe lähemalt siit. (Postimees, 23.09.2020, lk 13).

Akadeemia saalis toimus riigiõiguse sihtkapitali ning Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seltsi ühine (XIV) teaduspärastlõuna „Omariikluse aluste kujunemine“. Osalejaid tervitas president Tarmo Soomere. Akadeemik Lauri Mälksoo seadis Eesti Vabariigi esimese Põhiseadus globaalajaloolisse konteksti. Hannes Vallikivi peegeldas Eesti esimese põhiseaduse kujunemist ja Rait Maruste valgustas omariikluse põhidokumentide tähendust. Esitleti Rait Maruste koostatud raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Üritust modereeris riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus.

Toomas Asser kirjutab Postimehes, et doktoriõppe reformimisega kaasnevateks suurteks muutusteks tuleb rahaline kate planeerida juba tänavu (21.09.20 Postimees, lk 13). Loe lähemalt siit.

Vikerraadio „Keelesaates“ rääkis Jüri Engelbrecht põnevamatest kogemustest maailma ja eesti teadusraamatukogudes ning arutles ka teaduskirjanduse keeleküsimuste üle. Kuula siit

ERRi uudisteportaalis toimud intervjuus Toomas Sildamiga möönab akadeemik Jaak Aaviksoo, et poliitika on palju keerulisem kunst kui teadus. Intervjuu järelvaatamise link on siin.

President Tarmo Soomere pidas loengu "Ehitades silda teaduse, ühiskonna ja poliitika vahele" LIFE-IP projekti ForEST&Farmland strateegiapäeval, mis toimus Kosa vallas.

President Tarmo Soomere pidas rahvusvahelise teadusnõustajate võrgustiku INGSA (International Network of Government Science Advice) globaalse dialoogi nädala Euroopa küsimustele keskendunud veebiseminaril “Science advice: what works in a crisis?” ettekande Euroopa riikide peateadurite foorumi (ESAF) kogemustest COVID-19 kriisi leevendamisel. Huvitaval moel tulid mitmed spetsiaalselt selle pandeemiaga toimetulemiseks loodud nõustamisstruktuurid oma ülesandega toime sama hästi, kui pikka aega töötanud institutsioonid. Järgnenud arutelu keskendus teadusnõustamise struktuuride ja meetodite paindlikkuse suurendamise võimalustele. Veebiseminarist täpsemalt siin.

Endel Lippmaa 90. sünniaastapäeval tunnustati tema mälestusmedaliga väljapaistvat Taani poliitikut, Eesti head sõpra ja meie vabaduspüüdluste tulist toetajat Uffe Ellemann-Jensenit. Loe lähemalt siit (Postimees, 15.09.2020)

President Tarmo Soomere ja peasekretär Jaak Järv osalesid rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa sektsiooni virtuaalsel aastakoosolekul. ISC tegevjuht dr. Heide Hackmann tutvustas organisatsiooni tulevikuplaane. Arutelu käigus rõhutati teadusseltside ja regionaalse kaasamise olulisust. Teaduspaneeli peateema oli teadusartiklite avamine laiale avalikkusele. Praegu toimivaid publitseerimismustreid tutvustas Briti Kuningliku Ühingu liige, ISC teaduse ja tehnoloogia komitee (CODATA) president prof Geoffrey Boulton. Akadeemia president Tarmo Soomere juhtis tähelepanu ISC erinevatele rollidele arenenud ja arengumaades ning majanduslike argumentide olulisusele publitseerimismustrite muutmisel. Peasekretär Jaak Järv märkis, et praegune kohmakas ja kallis teaduskirjastamise süsteem ei saa olla kestlik. Alternatiiviks on üha laiemalt leviv nn arhiiv-ajakirjade süsteem,  kus teadustöö avalikustatakse ilma eelneva retsenseerimiseta ning seda saavad lugeda kõik asjahuvilised. Lugejate hulgas on ka selle eriala teadlased, kes annavad tööle pädeva hinnangu, nt viidates sellele või arendades edasi selle töö ideid. Kuna tööd levivad veebis, on igati võimalik hinnata nende mõjukust ja olulisust teadussuuna arengus.

Eesti teaduste akadeemia osalemise kohta rahvusvahelises teadusnõukojas vt Eesti teaduste akadeemia kodulehel siin. ISC Euroopa sektsioonist täpsemalt siin.

Urmas Varblane kommenteeris Delfi erisaates rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi. Kuula siit.

President Tarmo Soomere modereeris Eesti Energia keskkonnapäeva ja pidas selle raames ettekande Eesti energeetika tulevikuvisioonist. Vaata lähemalt Eesti Energia kodulehelt. Keskkonnapäeva salvestus vt siit


Tarmo Soomere vastab Postimehes doktor Indrek Aarna artiklile vesinikuenergiast ja tunneb muret teema ümber leviva väärinfo pärast. Loe siit.  

Tarmo Soomere kirjutas Postimehe „Arvamus/kultuur“ lisas, et Euroopa metsavarude kaitsmiseks ja kliimamuutuste aeglustamiseks on tarvis muuta seadusi või vähemalt maksupoliitikat. Loe siit. (Postimehe lisa „Arvamus/kultuur“, 6.09.2020, lk 6-7)

Tarmo Soomere rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“ sellest, kas või kuidas algatada arutelu tuumajaama rajamise võimalikkusest Eestis. Kuula siit.

President Tarmo Soomere oli külas venekeelsel raadiprogrammil Raadio4, kus kõneles sellest, kas riik panustab teadusesse piisavalt ja miks erasektor investeerib teadusesse siiani nii vähe. Järele kuulata saab siit.

Asepresident Mart Kalm arutles koos Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjukiga Tallinna TV saates „Tallinna panoraam“ selle üle, mis saab Maarjamäe kompleksist ja Linnahallist. Vaata siit.

President Tarmo Soomere osales muinastulede ööl toimunud Kunda Mereluulepeol. Vt salvestust Eesti Televisioonis.

President Tarmo Soomere assisteeris haridus- ja teadusminister Mailis Repsi Estonian Business School’i uue rektori Meelis Kitsingu inauguratsioonil ja pidas tervituskõne.

Tarmo Soomere kirjutab Postimehes sellest, et metsaga tuleb toimida asjatundlikult. Loe siit. (Postimees, 28.08.2020, „Metsaga ei tohi mängida“, lk 17). Artikkel põhineb autori 17. augustil Eesti emakeelse akadeemilise metsandushariduse 100. aastapäeval peetud kõnel.

Vikerraadio saates "Laste ööülikool" rääkis akadeemik Ene Ergma sellest, kuidas tähed sünnivad, elavad ja surevad. Kuula järele SIIN.

Eesti teaduste akadeemia saalis toimus teaduspärastlõuna "Energeetika väljakutsed", kus Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi arutlesid, millised võimalused on meil tagada energia varustuskindlus ja energiajulgeolek nii, et energia tootmine oleks keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik ning samas jääks selle hind mõistlikule tasemele. Modereeris president Tarmo Soomere. Teaduspärastlõuna videosalvestis on järelvaadatav akadeemia Youtube'i kanalil.

Vikerraadio „Huvitajas“ rääkis Jarek Kurnitski sellest, mida teame koroonaviiruse levimise kohta siseruumides ja millised on soovitused seoses ruumide ventilatsiooniga. Kuula siit (alates 25:35). 

President Tarmo Soomere pidas loengu „Vesi ja ränne“ Metsaülikoolis (Kääriku).

President Tarmo Soomere pidas loengu „Teaduse ja ülikoolide roll kliimakriisis“ Eesti üliõpilaskondade liidu suveülikoolis (Põltsamaa, Tõrve küla, Tammemäe jahimaja).

President Tarmo Soomere võttis koos Eesti noorte teaduste akadeemia presidendi Mario Kivistikuga teadlaskonna esindajana vabariigi presidendilt vastu iseseisvuse taastamise mälestuskivi ja pidas tänukõne.

Lauri Mälksoo andis Vikerraadio saates "Uudis+" intervjuu Valgevene küsimuse teemal ning rääkis, mida peale sõnade ja sanktsioonide saab ühe kasvõi näiliselt demokraatliku riigi mõjutamiseks teha. Kuula intervjuud siit

President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Eesti emakeelse metsandushariduse 100. aastapäeva akadeemilisel aktusel Eesti rahva muuseumis. Kõnel põhinev artikkel ilmus Postimehes (Postimees, 28.08.2020, „Metsaga ei tohi mängida“, lk 17). 

Tartu krematooriumis saadeti ära akadeemik Tšeslav Luštšik. Järelhüüdega akadeemiku mälestuseks esines akadeemia president Tarmo Soomere.

President Tarmo Soomere kohtus virtuaalselt Euroopa Komisjoni Ühisuuringute Keskuse (Joint Research Centre, JRC) teadusliku kompetentsi haldamise direktoraadi (Knowledge Management Directorate) osakonna H1 [Knowledge for Policy (Concepts and Methods)] juhataja David Mair’i ja spetsialisti Kristian Kriegeriga. Arutati Euroopa peateadurite foorumi (European Science Advisors Forum) ja JRC koostöö võimalusi ning selle aasta oktoobrisse planeeritud veebipõhist konverentsi koroonakriisi õppetundidest.

Lahkus akadeemik Tšeslav Luštšik (15.02.1928-08.08.2020), kõige pikaaegsem akadeemia liige (ligi 56 aastat). Järelehüüe akadeemikule ilmus ajalehes Sirp. (Sirp, 14.08.2020, lk 29).

Tarmo Soomere vahendab Sirbis artiklis "Teadusnõustamise tuleproov" Euroopa Komisjoni peateadusnõunike rühma kogemusi, kuidas teadusnõustamine on koroonaviiruse pandeemia laadi kriiside puhul toiminud ja kuidas see võiks toimida. Loe lähemalt siit. (Sirp, 7.08.2020, lk 22-23).

Ajakirja Life in Estonia suvenumbris tutvustavad akadeemik Jaak Vilo ja Tartu Ülikooli vanemteadur Hedi Peterson koroonaviiruse sümptomeid ja riskitegureid kaardistava veebiuuringu tulemusi ning sellega seotud tulevikuplaane. Intervjuu leiab lk 40. Sama ajakirjanumbri lk-l 69 räägib Vilo sellest, kuidas Delta keskuse rajamine alguse sai.

Postimehes ilmus intervjuu akadeemik Enn Lustiga, kes andis ülevaate vesinikuenergeetika arengust ja võimalusest (Postimees, 25.07.2020, lk 5). Loe intervjuud siit.  Sama ajalehenumbri juhtkiri keskendus samuti vesinikupöörde teemale (Postimees, 25.07.2020, lk 2).

ERRi Novaator kirjutas sellest, et Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased, akadeemikud Jüri Allik, Anu Realo ja Tartu Ülikooli grandikeskuse analüütik Kalmer Lauk pakuvad välja uue hindamismetoodika praegusele olulise teaduse indikaatorile (ESI) ja osutavad, et teaduse tervist parandab pigem hea valitsemine kui raha. Loe lähemalt siit

Eesti Päevalehes ilmus intervjuu Hando Runneliga: „Hando Runnel: mõni parteiboss arvas, et mu luuletus käib tema kohta“. Loe siit. (Eesti Päevaleht, 24.07.2020, lk 8-12.

Maalehes ilmus usutlus president Tarmo Soomerega fosforiidi kaevandamise teemal  "Tarmo Soomere: kui meil omal taibusid pole, lähevad asjad meie käest ära"  (Maaleht, 16. juuli 2020, lk 8-9 ). Loe lähemalt siit.

Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Delfi TV-s põhiseaduse 38. paragrahvi, mis ütleb, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Vaata videot siit.

Eesti teaduste akadeemia liige Anu Realo mõistab Tartu ülikooli soovi jääda Hiina valitsuse tegevusele hinnangu andmises neutraalseks, kuid leiab, et seda ei selgitatud ühiskonnale piisavalt veenvalt.

Anu Realo teemakohane arvamus "Tippteadlane Anu Realo: nii kaua, kui ülikoolis töötab või õpib kasvõi üks mandri-Hiinast või Hongkongist pärit inimene, on informeeritud arutelu äärmiselt vajalik" ja seotud artiklid on leitavad Delfi portaalis.

Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutab Eesti Päevalehes sellest, mis on praeguseks teada koroonaviiruse leviku peamistest teguritest ning millist rolli mängib hoonete ventilatsioon. Loe siit

President Tarmo Soomere ja akadeemik Eero Vasar kirjutavad Sirbis Euroopa teaduste akadeemiate regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioonist. Loe siit. Samast ajalehenumbrist leiab ka teemakohased lühiusutlused Tarmo Soomere ja Eero Vasaraga.

Akadeemik Tiit Tammaru andis Eesti Päevalehele kommentaari Tallinna erinevate elupiirkondade arengutest, eestlaste ja venelaste koondumisest neis ja uussisserändest. Vaata täpsemalt siit.  

8. juulil toimus Eesti teaduste akadeemia erakorraline üldkogu istung. Istungi algul tutvustas president lühidalt akadeemikute panust koroonaviiruse kriisi leevendamisse ja kriisist väljumise strateegia sõnastamisse. Avasõnade järel tunnustati tänukirjaga pikka aega akadeemia kantselei töösse panustanud spetsialiste ja anti üle akadeemia medalid.

Tartu ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi pälvis teaduste akadeemia medali akadeemiliste väärtuste vankumatu kandmise ja lahke koostöö eest akadeemiaga. Eesti kunstiakadeemia ja Tartu ülikooli emeriitprofessorit Jaak Kangilaskit autasustati Paul Ariste medaliga tohutu panuse eest moodsa ja eesti kunsti uurimisse, ühiskonna valgustamisse ja kunstielu korraldamisse. Jaak Kangilaski pidas seejärel nauditava ettekande „Kuidas tuua Lääne kunsti Nõukogude Liitu?“. Istungi teises pooles vaagiti akadeemia põhikirja parandusettepanekuid. Otsustati sõnastada põhikirjas võimalus üldkogu istung erandkorras läbi viia elektrooniliselt. Hübriidistungite korraldamist ei peetud mõistlikuks. Istung lõppes lühiülevaatega teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamise vajadusteks toimuvast ideekorjest ja akadeemia uue arengukava sõnastamise põhimõtetest.

Saue vallas Haiba mõisapargis avati mullateadlasele ja ökoloogile, akadeemik Loit Reintamile mälestuspink. Vihmasajust hoolmata oli kohale tulnud ligi 50 inimest, pingi idee autorid ja elluviijad on kauaaegne endine Kernu vallavanem Enn Karu ja Haiba rahvamaja praegune juhataja Kuldar Paju.

Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo artikkel "Putini pakike", milles ta kirjutab äsja rahva poolt heaks kiidetud Venemaa konstitutsioonimuudatustest (Postimees, 3. juuli 2020, lk 13). Loe lähemalt siit.

Akadeemia presidendil Tarmo Soomerel algas Euroopa peateadurite foorumi (European Science Advisors' Forum, ESAF) eesistumise aeg. Vt uudist siit ja Postimehe arvamusküljel ilmunud artiklit siit (Postimees, 30.06.2020)

Selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Akadeemik Mart Kalmu sõnul on monumendi võidutöö kompromiss, mis rahuldab erinevate huvigruppide vajadusi. Vahendas ERR-i kultuuriportaal. Vt siit.

Akadeemik Urmas Kõljalg andis kommentaari Sakala veebiportaalile ebaharilikult halvasti lõhnava hariliku tanuseene kohta. Vt täpsemalt siit.

Sügisel tööd alustavas Tallinna tehnikaülikooli uues rektoraadis asub teadusprorektorina ametisse akadeemik Maarja Kruusmaa. Vt lähemalt siit.

Akadeemik Boris Tamme 90. sünniaastapäeva auks on Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu fuajees avatud näitus. Boris Tamm (1930–2002) oli Tallinna tehnikaülikooli rektor aastatel 1976–1991. Akadeemias oli ta 1991–1999 informaatika ja tehnikateaduste osakonna
juhataja ning 1994–1999 asepresident. Mälestusnäitus on avatud kuni 9. juulini 2020. Vt täpsemalt siit.

Trükikojast ilmus kogumik „Eesti vabariigi preemiad 2020“. Raamatu ametlik esitlus toimub 8. juulil akadeemia saalis.

Akadeemik Martti Raidal rääkis Vikerraadio "Laboris", kuidas Eesti pikk teekond Euroopa tuumauuringute organisatsiooni CERN-i liikmelisuseni on kulgenud ja mida tulevane hiigelkiirendi uurima hakkab ajal. Vt täpsemalt siit.

Akadeemia avaldas eestikeelse kokkuvõtte regeneratiivmeditsiini tulevikuväljavaateid käsitlevast visioonidokumendist: Challenges and potential in regenerative medicine. EASAC policy report 40. June 2020. ISBN 978-3-8047-4144-7. Dokumendi koostasid ühiselt Euroopa akadeemiate teadusnõukoda (European Academies' Science Advisory Council, EASAC) ja Euroopa meditsiiniakadeemiate föderatsioon (Federation of European Academies of Medicine, FEAM). Vt raporti eestikeelset kokkuvõtet siit.

Õhtulehes ilmus president Tarmo Soomerega intervjuulugu „Eestil on vedanud, aga peame vaatama maailma laiemalt. Igaühe panus loeb“ (Õhtuleht, 27. juuni 2020, lk 20-21). Vt täpsemalt siit.

Teadusajakirjas Nature Medicine avaldati artikkel "Building an international consortium for tracking coronavirus health status" (02 June 2020; DOI https://doi.org/10.1038/s41591-020-0929-x), kus kutsutakse eri riikide teadlasi tegema koostööd, et ennetada tehnoloogiliste lahenduste abil järgmisi COVID-19 puhanguid. Artikli kaasautorid on akadeemik Jaak Vilo ja bioinformaatika vanemteadur Hedi Peterson. Vahendas Tartu Postimehe veebiportaal .

Ajakirjas Kalale ilmus intervjuulugu president Tarmo Soomerega, kus ta hoiatab, et enamik meie loodusest on kohastunud päris kitsale tingimustevahemikule ja isegi suhteliselt väikesed kõrvalekaldumised võivad viia tõsiste häireteni ökosüsteemis. Vt lähemalt siit.

Peaminister Jüri Ratas allkirjastas Eesti Vabariigi nimel assotsiatsioonilepingu Euroopa tuumauuringute organisatsiooniga (CERN). Leping on tunnustus Eesti teaduse võimekusele, mis tõstab lähiaastatel meie reaalteaduste ja inseneeria võimekust veelgi. Akadeemik Martti Raidal tunnistas Postimehe teadusportaalile, et tänane päev on töövõit nii talle kui ka Eesti osakestefüüsika kogukonnale tervikuna – assotsieerunud liikmelisuse saamiseks tuli läbi teha tõsine CERNi poolne sõel. Nüüdsest on Eesti kodanikele avatud kõik CERNi administratiivsed ja muud töökohad. Vt uudist siin.

Riigireformi Radari kolleegium otsustas viimase kvartali hindamise asemel jagada tunnustust kõikidele inimestele, kes panustasid oma töö- ja vaba aega pärgviiruse leviku põhjustatud kriisiolukorra haldamisse avalikus sektoris. Kolleegiumi hinnangul valmistas aga muret keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine, mis on halb pretsedent ega tohi olla aktsepteeritav. Praxise mõttekoja ja tööandjate keskliidu poolt ellu kutsutud Riigireformi Radari kolleegiumi kuuluvad akadeemikutest Jaak Aaviksoo ja Tiina Randma-Liiv. Vt täpsemalt siit.

Linnalehes ilmus lugu "Mis põhjustel tulevad eestlased tagasi Eestisse elama?" Akadeemik Tiit Tammaru andis sellele kommentaari, öeldes, et praegu ei ole kuigi konkreetselt uuritud, millised probleemid on Eesti inimestel tekkinud pärast võõrsil elamist Eestisse naasmist, kuid ilmselgelt on seal ka lõimumise probleem (Linnaleht, 19. juuni 2020, lk 4).

Ajakirjas Akadeemia ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti artikkel "Mõtteid kriisidest". Võttes abiks teadmised komplekssüsteemidest, analüüsivad autorid olukordi, kus kõik üleilmselt pea peale pöördub (Akadeemia nr 6, 2020, lk 983-997). Vt täpsemalt siit.

Novaatoris ilmunud lugu "Mäng kolme džinniga tõukab Eesti kliimamuutuste epitsentrisse" keskendub akadeemik Soomere, Nadezhda Kudryavtseva ja Andrus Räämeti värskelt avaldatud tööle, mis aitab aru saada, kus Läänemeres võiks näha kõrgete lainete ja veetaseme kombineerumist kõige tõenäolisemalt. Vt lähemalt siit.

Pealinna veebiportaalis ilmus artikkel "VASTASSEIS: Kuigi uuringu järgi toovad välistudengid Eestile 35 mln eurot aastas, tahetakse neid piirata", kuhu andis kommentaari ka akadeemik Jüri Martin, öeldes, et me ei peaks järske pöörakuid tegema ega oma koole välistudengite jaoks sulgema. Põhiidee võiks olla, et nad saaksid võimalikult hea euroopaliku hariduse ja siis läheksid koju tagasi, et teadmisi töös kasutada. Vt täpsemalt siit.

Toimus Euroopa akadeemiate teadusnõukogu (European Academies’ Science Advisory Council, EASAC) erakorraline veebikoosolek, et teha kokkuvõte Euroopa akadeemiate kogemustest ja koroonakriisiaegsetest õppetundidest, mis aitaksid edaspidi akadeemiatel efektiivsemalt keerulistes oludes toimida ning oma riigile nõu anda. Eesti teaduste akadeemia poolse sisendina on EASAC-i kanalite kaudu muu hulgas esitletud ka teaduste akadeemia ingliskeelset visiooni kriisist väljumiseks "Recovery from the Covid-19 crisis. Vision of the Estonian Academy of Sciences".

Selgusid L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ laureaadid. 6000 euro suuruse auhinnatasuga tunnustati Tallinna tehnikaülikooli teadlast prof Maarja Grossbergi ja Eesti maaülikooli nooremteadurit Lisandra Marina Da Rocha Menesest. Vt täpsemalt siit.

ETV "Terevisioonis" oli külas akadeemik Maarja Kruusmaa, kes tegi kokkuvõtte eriolukorra ajal loodud ReaalAbi veebikeskkonnast, mille kaudu said vabatahtlikud abistada matemaatika, füüsika ning keemia kodutöid tegevaid õpilasi. Akadeemik Kruusmaa rääkis, millist abi kõige enam vajati ja kas peaks taolist õpiabi ka edaspidi nn kriisivälisel ajal jätkama. Ta pidas olulisemaks, et kiiresti tuleks välja mõelda hea plaan, kuidas reaalaineid tervikuna teisiti õpetama hakata. Alustama peaks plaanist, kuidas koolidesse saada häid reaalainete õpetajaid. Koroonakriis andis väärtusliku kogemuse ja teadmise, kuidas on tehnoloogiat võimalik hariduses ära kasutada. Vt lähemalt siit.

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses toimunud seminaril "Armastame loodu(s)t" tegi akadeemia president Tarmo Soomere ettekande "Loodushoid ja teadus". Avaettekande pidas samas vabariigi president Kersti Kaljulaid. Seminari korraldas Eesti kirikute nõukogu ning otseülekande tegi Postimehe veebiportaal.

Riigikogu kiitis heaks otsuse Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamise kohta. Nõukogu esimehe ettepanekul jätkab valdkonna asjatundjate hulgas nõukogu liikmena ka akadeemik Urmas Varblane. Vt nõukogu liikmeskond tervikuna Postimehe poliitikaportaalist.

Eesti mälu instituut esitles Patarei vanglas raamatut "Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest". Esines ka üks autoritest, akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg. Vt täpsemalt siit.

Tartu Postimehe rubriigis "Reedene rõõm" ilmus intervjuulugu akadeemik Jaan Ehaga tema 70. sünnipäeva puhul (Tartu Postimees, 12. juuni 2020, lk 8). Vt täpsemalt siit.

Delfi Forte portaalis ilmus suur lugu uutest fosforiidi valdkonna teadusuuringutest. Lühiintervjuu andis ka akadeemik Kalle Kirsimäe, kes kommenteerib Eestis leiduva fosforiidimaagi kvaliteeti, öeldes, et tänase tehnoloogia tase ei ole võrreldav enam aastakümnete taguse ajaga ning põlenud maa taktika ei tuleks kõne allagi. Vt täpsemalt siit.

ERRi Novaatori portaalile andis intervjuu akadeemik Jarek Kurnitski, kes andis ülevaate Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast. Vt intervjuud lähemalt siit.

Haridus- ja teadusminister saatis kooskõlastusringile teaduspoliitika komisjoni uue koosseisu. Eesti teaduste akadeemia esindajana jätkab komisjonis teaduste akadeemia juhatuse liige akadeemik Ülo Niinemets. Uue liikmena on komisjonis akadeemik Urmas Varblane. Vt täpsemalt siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski esindas Eesti teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) töörühmas "Decarbonisation of buildings" 4., 8. ja 9. juunil.

ETV saates Terevisioon oli külas president Tarmo Soomere, et kõneleda koos kolleegidega valminud uuringust, mis annab värske pildi neist piirkondadest Läänemere ääres, mida võivad tabada suured üleujutused. Vt järele siit.

Academia Pernaviensise VI mõttekojas esines akadeemik Urmas Varblane ettekandega "Olevikust tulevikku, koroona viirusega".

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuulugu akadeemik Tiit Tammaruga sisse- ja väljarännu mustritest ja põhjustest, samuti võimalikest ohtudest ja riskidest Eestis. Vt intervjuud siit.

Akadeemik Ülo Niinemets andis intervjuu ETV hommikuprogrammis Terevisioon. Räägiti kliimamuutuste mõjust Eesti põllumajandusele. Vt intervjuud siit.


 Akadeemik Andres Metspalu ja Reedik Mägi andsid intervjuu Tartu Postimehele, kus rääkisid mais teadusajakirjas Cell ilmunud artiklist, mis uuris rasvumise geneetilist tausta. Vt intervjuud Tartu Postimehes (04.05.2020)

President Tarmo Soomere osales häältelugemiskomisjoni liikmena Euroopa teaduste akadeemiate föderatsiooni ALLEA veebipõhiselt korraldatud peaassambleel. ALLEA täisliikmeteks valiti mõne aasta eest loodud Küprose teaduste ja kunstide akadeemia ning Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina juures töötav Die Junge Akademie.

Äripäeva veebis selgitab akadeemik Jaak Aaviksoo, kuidas teha ülikoolides tarku investeerimisotsuseid. Vt pikemalt siit.

Tartu ülikooli rektor akadeemik Toomas Asser valiti 2. juunil toimunud Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) üldkoosolekul organisatsiooni neljaliikmelisse juhatusse. Uudist vahendas Tartu Postimees. Vt siit.

ETV hommikuprogrammis Terevisioon oli külas akadeemik Jarek Kurnitski, kes rääkis lagunevatest nõukaaegsetest majadest ning sellest, et Eestis võib olla umbes 14 000 maja, mis tuleks terviklikult korda teha. Intervjuud saab järele vaadata siit.

President Tarmo Soomere pidas plenaarettekande "Connecting science, society and policy: experience of a small country" initsiatiivi Baltic Earth 3. konverentsil, mis toimus virtuaalselt 02.–03.06.2020.

Akadeemik Mart Kalm kirjutab Äripäevas ülikoolide ja ettevõtjate hädavajalikust koostööst ning selleks tarbeks nn järeleaitamisfondide moodustamise reaalsusest olukorras, kus kõrgharidus on just kui kapsalehedieedile määratud ja rahvusvaheline koostöö peaks toimima poliitilise ksenofoobia kontekstis. Vt lähemalt Äripäevast.

Postimees Arteris ilmus Villu Päärti artikkel „Pandeemia lõi uue maailma. Milline see on?“. Intervjuu andis ka akadeemik Maarja Kruusmaa. Vt artiklit siit.

Peasekretär Jaak Järv esindas Eesti teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja nõukogu (EASAC Council) veebipõhiselt korraldatud koosolekul. Kõne all oli EASACi raportite levitamine, riigi nõustamine ja ühiskonna toetamine teaduspõhise info kättesaadavaks ning arusaadavaks muutmise teel. Lühiülevaatega (ühe slaidi ulatuses) akadeemia tegevustest Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorras esinesid kõigi EASACi liikmesakadeemiate esindajad. Eesti teaduste akadeemia ettekande slaid on nähtav siin.
Järgnenud arutelus tegi peasekretär Jaak Järv ettepaneku vormistada EASACi raportid Open Access printsiibist lähtuvalt, võimaldades nende tõlkimist ühes viidetega olemasolevatele ja tulevastele Euroopa Komisjoni programmidele ning muudele rahvusvahelise rahastuse variantidele. Akadeemik Järv juhtis tähelepanu ka hariduse dimensioonile, tuues positiivse näitena esile SAPEA tegevust.

President Tarmo Soomere osales Euroopa merekomitee virtuaalsel plenaaristungil, mis toimus 27.-28. mail. Valiti neli asepresidenti/täitevkomitee liiget, aktsepteeriti üks uus liige (DELTARES, Taani) ja otsustati käivitada rannikute problemaatika töörühm.

Akadeemik Jaak Vilo nimetati eksperdiks Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC), Euroopa meditsiiniteaduste akadeemiate föderatsiooni (FEAM) ja Euroopa akadeemiate ühenduse (ALLEA) teadusprojektis "International health data transfer for research".

Postimehes ilmus teaduste akadeemia poolne koroonakriisist väljumise visioon "Sammud elamist vääriva tuleviku poole" - kuus soovitust struktuurseteks muudatusteks riigis (Postimees, 26. mai 2020, lk 1 ja 15). Vt täpsemalt siin.

Tartu ülikooli Delta keskuses toimus uuenduslik konverents Delta trendipäev 2020 «Kriisijärgne maailm». Teiste seas esinesid konverentsil akadeemikud Urmas Varblane, Andres Metspalu ning Jaak Vilo. Vt täpsemalt siin.

Postimehe arvamusküljel kirjutavad taastuvenergiast Eesti teaduste akadeemia juhatuse nimel Tarmo Soomere, Ülo Niinemets, Tiina Randma-Liiv ja Jaak Järv. Loe lähemalt siit.

Viimast korda koroonakriisi mõjusid arutama kogunenud Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda leidis, et turvalisema tuleviku tarbeks on kõige muu hulgas vaja investeeringuid kommunikatsioonisüsteemide parandamiseks ja energiasektori radikaalseks ümberkorraldamiseks. Arutelus osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Ülo Niinemets, Eero Vasar, Jarek Kurnitski ja TTÜ professor Jaan Kalda ning Postimehe ajakirjanikud. Vt täpsemalt siin.

Postimehe ja akadeemikute nõukoda: eesmärgiks on puhas energia ja väiksem tarbimine.
Praegu viimast korda koroonakriisi mõjusid arutama kogunenud Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda leidis, et vaja on investeeringuid kommunikatsioonisüsteemide parandamiseks ja energiasektori radikaalseks ümberkorraldamiseks. Õhusaaste vähenemine takistab ka viirusehaiguste levikut. Eriti on see oluline siseruumides, kus toimub valdav osa nakatumistest. Link artiklile.

Postimehe nädalalõpulisas ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti põhjalik essee ühiskondade arengust pikemas perspektiivis (Postimees AK, 23. mai 2020, lk 5). Vt täpsemalt siin. Essees viidatud ülemaailmse kunsti ja teaduse akadeemia (WAAS) uudiskirjas avaldatud publikatsiooni vt siin.

President Tarmo Soomere pidas ettekande "Julged visioonid ehk kuidas kriisist õppida" Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) korraldatud veebiseminaril.

President Tarmo Soomere osales Euroopa teadusruumi (European Research Area, ERA) tuleviku veebipõhisel arutelul. Euroopa Komisjoni esindas teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso

Delfi Forte portaal avaldas intervjuu akadeemik Raivo Uiboga: karjaimmuunsus läheks maksma liiga palju elusid, päästab vaid vaktsiin. Intervjuud vt siit.

Ööülikoolis kõneles akadeemik Mart Saarma teemal "Ajud - Eesti tähtsaim loodusvara". Mis on teadvus? Kust tulevad mõtted? - need on endiselt vastuseta küsimused meie kaasaegsele teadusele. Aju on suur saladus, mida aegamööda tundma õpime. Akadeemik Saarmat saab järelkuulata siit.

Postimehe ja akadeemikute nõukoda analüüsis pandeemia, majanduse ja rohepöörde mõjusid ja leidis, et tuleb ära kasutada akent elutähtsate süsteemide muutmiseks. Uue tähelepanu all on Eesti energiajulgeolek. Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Maarja Kruusmaa, Jüri Allik, Eero Vasar ja TTÜ professorid Jarek Kurnitski ja Jaan Kalda. Artiklit vt siit.

Poska akadeemias esines akadeemik Urmas Varblane loenguga "Covid-19 ja majandus".

Postimehe nädalalõpulisas kirjutab akadeemik Jüri Allik, kuidas hinnata ülikooli teaduspanust. Uue rektori valimiste kõrval toob akadeemik Allik välja ka nn üldised reeglid, kuidas lugeda teaduspublikatsioone ja nende mõju maailma teadusele, et samas saada ka parim pilt ühe asutuse või riigi teadusest. Juttu on ka teadusbürokraatia ja poliitikute rollist fenomenis, kus Eesti teadus tervikuna on (näljutamisele vaatamata) üks kõige kiiremini arenevaid maailmas (Postimees AK, 16. mai 202, lk 3). Artiklit vt siit.

ERR-i portaal avaldas lühendatult akadeemik Tõnu Tannbergi põhjaliku saatesõna Johannes Käbini mälestusteraamatule "Aastate ja kauguste tagant" (ilmunud 07.05.2020). Saatesõna vt siit.

Postimehe ja akadeemikute kriisinõukojas arutati muu hulgas seda, et kuigi inimesed on piirangutest väsinud ei tohiks siiski liialt järsult kõike vabaks lasta. See, kas teine või kolmas pandeemialaine tuleb, sõltub inimestest endist. Ettevaatust ja valvsust ei tohi kaotada. Arutelu kokkuvõtet vt siit.

Delfi Forte portaal uuris akadeemik Jüri Allikult, kas pandeemia muudab meie käitumist vägivaldsemaks ja toob pähe senisest sagedamini mõtteid enesetapust. Vt intervjuulugu siit.

Postimehe ja akadeemikute nõukogus arutati selle üle, et koroonakriis on ka inimõiguste kriis ning leiti et Eesti startup-kogukond on epideemia ja eriolukorra tingimustes olnud üllatavalt passiivne, silmatorkavaid uusi lahendusi ei ole seni välja ilmunud. Arutelu kokkuvõtet vt siit.

Delfi Ärileht vahendas intervjuud akadeemik Urmas Varblasega. Akadeemik usub, et tulevased põlvkonnad vaatavad praegusele kriisile tagasi kui ajale, mis kujundas ümber meie töötamise viisi. Intervjuud vt siit.

Imeline Teadus vahendas teadusuudist, kus akadeemik akadeemik Maarja Kruusmaa kommenteeris kalade uurimiseks loodud TalTechi allveeroboti edukalt katsetamist Norra kalafarmis (Imeline Teadus, 1. mai 2020, lk 21).Vt teadusuudist ka Taltechi kodulehel.

Õhtuleht kirjutas ameerika viiuldajast Anne Akiko Meyersist, kes esimese muusikuna maailmas salvestas akadeemik Arvo Pärdi "Eesti hällilaulu" uue seade, mille helilooja pühendas just talle (Õhtuleht, 8. mai 2020, lk 11). Artiklit vt siit.

Äripäeva raadio tänases hommikuprogrammis rääkis akadeemik Jüri Allik, kuidas on kriis inimesi muutnud, millised hoiakud ja harjumused oleme teadlikult või alateadlikult endale isolatsiooninädalatega külge pookinud ja miks senine tagasi ei tule. Artiklit vt siit.

Koroonakriisi järel saavad hoogu ja saavutavad edu niisugused ärimudelid, kus välditakse kontakti inimese ja inimese vahel, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis akadeemik Jüri Allik. Pikemalt Äripäeva veebis.

Postimehe teadusportaalis lahkas Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda koroonakriisi mõjusid ning leidis, et oluliseks märksõnaks on sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine. Artiklit vt siit.

Teadus- ja arendusnõukogu kiitis heaks neli koroonaviirusega seotud teadusuuringu teemat: 1) Varustatuse tagamine ja riigi toimimine kriisi olukorras; 2) Vaimse tervise uuring; 3) SARS-CoV-2 viroloogilised, immunoloogilised ja epidemioloogilised uuringud; 4) Viiruse leviku ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine ning prognoosimine. Vt lähemalt ERR-i uudisteportaalist.

President Tarmo Soomere osales 4.-5. maini Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnapaneeli virtuaalsel istungil. Kõne all oli värskelt ilmunud visioonidokument „Packaging plastics in the circular economy“, vastukaja metsanduse tulevikuvisioonile ja järgmisena käsitletavad teemad.

ERR-i teadusportaal Novaator kirjutab ajakirjas Cross-Cultural Research ilmunud artiklist "Factors Predicting the Scientific Wealth of Nations" (Jüri Allik, Kalmer Lauk, Anu Realo, April 27, 2020. Ajakirjas ilmunud artikli leiab siit, Novaatori kajastuse siit.

Eesti teaduste akadeemia esindajana nimetati keskkonnaministeeriumi juures asuva geenitehnoloogiakomisjoni liikmeks akadeemik Ülo Niinemets.

Akadeemik Mart Ustav kommenteeris Õhtulehele koroonatestide efektiivsust. "Haigeid kordades rohkem? Lausa pooled koroonatestid võivad näidata valenegatiivset tulemust" (05. mai 2020, lk 2-3). Õhtulehe artikkel.

Tartu ülikooli ajakirjas ilmus intervjuu akadeemik Urmas Varblasega. Maailma raputanud koroonaviirus on pööranud senise elu pea peale. Akadeemik Varblane usub, et tulevased põlvkonnad vaatavad praegusele kriisile tagasi kui ajale, mis kujundas ümber meie töötamise viisi. Intervjuud loe siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukojas arutati kriisist väljumise hetkeolukorda ja jõuti järeldusele, et kuigi aina enam on positiivseid märke, ei tohi valvsust kaotada. Et kogu pilt uuesti segi lüüa piisaks vaid ühest nn supernakatajast. Oluline on mõista maskide kandmise tähtsust. Vt lähemalt Postimehe teadusportaalist.

Akadeemik Mart Ustav kommenteeris Delfi Forte portaalile koroonaviiruse-vastase vaktsiini arendamist. Vt "Vaktsiinitootjad on valmisolekus nr 1" siit.

Ajakirjas Director ilmus intervjuu president Tarmo Soomerega taastuvatest energiaallikatest, uutest tehnoloogiatest ja süsinikuneutraalsusest "Julgete lahenduste kõrval viib maailma edasi vajadus midagi teha". Loe intervjuud siit.

President Tarmo Soomere pidas roteeruvatele diplomaatidele loengu "Kliimast ja kliimamuutustest Eesti teadusmaastikul" (välisministeerium, veebiülekanne).

Õpetajate Lehes ilmus akadeemia peasekretäri Jaak Järve sulest artikkel "Akadeemikute vaade õpilaste teadustöödele" (30. aprill 2020, lk 4). Artiklit vt siit

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda leidis: koroonakriisist tuleb õppida, et teadus- ja meditsiinirahastuse otsuste tegemine üksnes nende käegakatsutava tööstusliku väärtuse põhjal jätab kasutamata meie spetsialistide oskused ja teadmised. Artikli leiate siit.

Eesti Ekspressis ilmus artikkel koroonaandmete jätkuvast saagast Eestis "Täielik korralagedus koroonaepideemia andmetega: e-riik Eestis tõrjutakse viirust Exceli tabelite ja iganenud süsteemide abil". Loos tuuakse välja, et endiselt ei tea Eestis keegi, kui palju on praeguse seisuga haigestunuid ning tervenenuid. See teeb aga piirangute kaotamise arutelud keeruliseks. Teiste hulgas kommenteerib olukorda akadeemik Jaak Vilo (Eesti Ekspress, 29. aprill 2020, lk 14-15). Artiklit vt siit.

Intervjuus Delfi Forte portaalile märgib TTÜ rektor Jaak Aaviksoo, et seni on ülikoolid perspektiivseid uurimissuundasid pidanud rahastama oma vahenditest, kuid loodetavasti tuleb lähinädalatel otsus ka teaduse täiendavast rahastamisest. Intervjuu leiate siit.

Eesti Päevalehes ilmus president Tarmo Soomere intervjuu "Kui koroonaviirusele vaktsiini ega ravi ei leita, tuleb maskiball". Faktidega mängimine võib kalliks maksma minna, otsused peavad olema väärtuspõhised (Eesti Päevaleht, 29. aprill 2020, lk 4-5). Intervjuu leiate siit.

Postimehes kirjutab Priit Pullerits artiklis "Õppejõud tulevad hädas õpilastele appi" akadeemik Maarja Kruusmaast, kes koos TTÜ informaatikainstituudi dotsendi Gunnar Pihoga on loonud veebikeskkonna, kus reaalainetes raskustesse sattunud õpilased kogu Eestist saavad küsida tasuta nõu ja õpetust nii professoritelt kui ka teistelt õppejõududelt. (Postimees, 28. aprill 2020, lk 5. Artikli leiate siit.

Koroonakriisist väljumise võimaluste üle arutanud Postimehe ajakirjanike ja Eesti teaduste akadeemia liikmete nõukojas tuli välja, et riigil oleks hädasti vaja kaasata rohkem doktorikraadiga inimesi. Artiklit vt siit.

Akadeemik Ene Ergma lasteraamat "Kosmos. Küsimused ja vastused maailmaruumist huvilisele lapsele" jõudis Apollo raamatuportaali edetabelis kaheteistkümnendale kohale. Uudise leiate siit.

Akadeemik Maarja Kruusmaa "Vikerhommikus" teadlaste ja õppejõudude vabatahtlikust algatusest "Reaalabi", mis on loodud selleks, et aidata koduõppel olevaid lapsi (samuti nende vanemaid ja õpetajaid), kui nad peaks reaalainetes kodutöödega hätta jääma. Veebipõhises nõustamiskeskkonnas on võimalik koos ülikooliõppejõudude ja teadlastega ülesandeid lahendada ning head nõu saada. Vt õpinõustamiskeskkonda: http://reaalabi.taltech.ee/

Akadeemik Eero Vasar selgitas Fortele ajakirja Nature meditsiinirubriigis avaldatud töös (SARS-CoV-2 entry factors are highly expressed in nasal epithelial cells together with innate immune genes; https://www.nature.com/articles/s41591-020-0868-6) märgitud kahe ninarakutüübi tähendust selles kontekstis, kuidas viirus neid meie rakkudesse pääsemiseks kasutab. Teadusuudisega saate tutvuda siin.

Õhtulehes ilmus artikkel "Milline on maailm pärast koroonaviirust? Kurjus jääb alles, nagu ka headus", kus oma ala eksperdid arutlesid millised mõjud on ülemaailmsel epideemial ühiskonnale pikemas perspektiivis. Arutelus osales ka president Tarmo Soomere. Artikli arutelu kohta leiate siit.

Peaministri palvel koostas akadeemia soovitused COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia täiendamiseks ja täpsustamiseks. Soovitustesse panustasid akadeemikud Eero Vasar, Maarja Kruusmaa, Mart Kalm, Arvi Freiberg, Tiina Randma-Liiv, Urmas Varblane ja Tarmo Soomere ning TTÜ professor Jaan Kalda. Soovitused koostati ajavahemikus 22.-24. aprillini.

Geeniuse digiportaalis ilmus lugu, kus akadeemik Maarja Kruusma rääkis sellest, kuidas TalTechi allveerobotit katsetati edukalt Norra kalafarmis kalade käitumise uurimiseks. Vt täpsemalt siit.

Postimehe ajakirjanikega kohtunud teaduste akadeemia liikmete hinnang eriolukorra kulgemisele: kuigi väljumisstrateegiat oleks hädasti vaja, on sellest ilma ülevaatlike andmeteta vähe kasu. Videokohtumisel osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Eero Vasar, Urmas Varblane ja TTÜ professor Jaan Kalda. Artikliga tutvuge siin.

Akadeemik Eero Vasar tegi kokkuvõtte Saksamaa riikliku teaduste akadeemia Leopoldina avaldusest, kus käsitletakse COVID-19 pandeemia psühholoogilisi, sotsiaalseid, õiguslikke, hariduslikke ja majanduslikke aspekte ning kirjeldab strateegiaid, mis võivad aidata kaasa järkjärgulisele normaalsuse taastamisele. Kokkuvõttega tutvuge siin.

Eesti teadusagentuuri palvel korraldas akadeemia COVID-19 pandeemiaga seonduvate uuringuideede ja -vajaduste teadusliku asjakohasuse (ehk adekvaatsuse) ja teostatavuse analüüsi. Vaatluse all oli ligi 200 ideed. Osalesid akadeemikud Mart Saarma, Raivo Uibo, Eero Vasar, Anu Realo, Margus Lopp, Arvi Freiberg, Tiina Randma-Liiv, Urmas Varblane, Karl Pajusalu, Tarmo Soomere ja Tiit Tammaru ning Eesti noorte teaduste akadeemia asutajaliige Äli Leijen. Analüüs koostati ajavahemikus 17.-21. arillini.

Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel "Koroona tapab saastajad esimesena". Tema sõnul ei peaks Eesti epideemia varjus sabas sörkima, vaid saastet piirates teed näitama. Artikli leiate siit.

Vikeraadio saates Labor oli külas akadeemik Maarja Kruusmaa, kes käis Norra lõhekasvanduses uurimas, kuidas kalad nende sekka ilmunud väikese allveerobotiga läbi saavad. Kuula saadet siin.

Delfi Forte portaalis uuris Taavi Minnik akadeemik Mart Saarmalt nii uue koroonaviiruse tekke kui ka võimaluse kohta, et see on laborist „plehku pääsenud“. Akadeemik Saarma rõhutab, et ohtlike viirustega käiakse laborites ümber üliettevaatlikult, kuid möönab, et COVID-19 valla pääsemist inimliku vea tõttu välistada ei saa. Samas lükkab ta ümber vandenõufännide fantaasiad, et tegu võiks olla tahtlikult lahti päästetud bioloogilise relvaga. Artikli leiate siit.

Koroonaviiruse levikut vaadelnud Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda leidis, et Saaremaal ja Harjumaal on diagnoosimiste kasv langemas, Tartus ja Pärnus veel mitte. Praktilises mõttes ei pea ära ootama suremuskõvera langust, et hakata samm-sammu haaval majandust avama. Oluline on siiski kokkupuudete anonüümse jälgimise süsteemi loomine. Arvamusartikli leiate siit.

ERRi Novaatori portaalis ilmus lugu rahvusvahelisest teadusuuringust, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ka looduslikud küpsed metsad on kõrgema CO2-sisalduse tingimustes suurema juurdekasvuga. Uuringus osales ka akadeemik Ülo Niinemets. Uuring on avaldatud ajakirjas Nature. Vt artiklit siin.

Delfi Forte portaalile andis intervjuu akadeemik Mart Ustav: koroonaviirused on uus reaalsus: tulevad uued ja uued ja uued. Intervjuuga saate tutvuda siin.

Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda arutas Eesti ja Euroopa koroonaviirusest väljumise võimalusi ja leidis, et Eesti riik on muu maailmaga võrreldes suhteliselt hästi hakkama saanud, eriti raske on olukord finantskriisi järel tervishoiusüsteemi enim kärpinud riikides. Artikli arutelu kohta leiate siit.

Akadeemik Urmas Varblane ja majandusteadlane Mathias Juust kirjutavad Postimehes maailmamajandusest pärast koroonat. Muu hulgas kirjeldavad nad seda, kuidas koroonakriis toob oma erakordsuses väga hästi välja, kuivõrd oluline on globaalse majanduskriisi lahendamise jaoks ekspertteadmiste ja üldse teaduse tähtsus. Lingi artiklile leiate siit.

Õhtulehes kirjutas akadeemik Jüri Allik karantiinist ja eestlaste iseloomust. Artikli leiate siit.

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuu akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga "Kas koroonaviirused asuvad gripi asemele?". Intervjuud vt siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia liikmete nõukoda analüüsis kriisiolukorda ja leidis, et majanduskriisi ületamiseks käiku lastud riigitoetustega kaasneb oht hakata vee peal hoidma firmasid, kelle ärimudel ei olnudki jätkusuutlik. Analüüsiartikli leiate siit.

Akadeemik Raivo Uibo intervjuus Eesti Ekspressile: "See on üks inimkonna rängemaid epideemiaid... Loodetavasti on aasta pärast meil vaktsiin olemas. Kui see viirus peaks uuesti Euroopasse tulema, siis oleme kaitstud." Intervjuu leiate siit.

Eesti Päevalehes ilmus intervjuulugu koroonakriisi mõjudest. Teiste hulgas avaldab oma arvamust ka akadeemik Jaak Aaviksoo. Vt täpsemalt siit.

Akadeemia auhinnakomisjon peasekretär Jaak Järve juhtimisel andis välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi eriauhinnad. Link akadeemia teatele.

Arvo Pärdi Keskus avaldas Arvo Pärdi intervjuu Hispaania ajakirjanikule Inés Martín Rodrigole "Koroonaviirus on meile valuliselt näidanud, et inimkond on üks terviklik organism". Usutlus ilmus ABC Culturas 4. aprillil. Link usutlusele on leitav siin.

Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda arutas kuuendat korda koroonapandeemia kulgu ja tõdes, et modelleerimisel tasuks Saaremaad ja ülejäänud Eestit eraldi käsitleda. Järgmise olulise valupunktina tuleks silmas pidada aga Ida-Virumaad. Artikli leiate siit.

Lõuna-Eesti Postimehes ilmus intervjuu akadeemik Tiit Tammaruga. Viiruse levik kipub olema suurim suurtes linnades, mis on rahvusvahelise liiklemise väravad ja kus rahvastiku tihedus on suurim. Vt täpsemalt siit.

Sirbis ilmus akadeemik Mart Kalmu artikkel arhitektist ja arhitektuuriteadlasest Dmitri Brunsist. Vt artiklit siit.

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuu akadeemik Urmas Varblasega "Milline on elu pärast koroonakriisi". Akadeemik prognoosib kuidas muudab koroonapandeemia inimeste käitumist, ühiskondlikku elu kui ka majandust. Intervjuu leiate siit.

Postimehes ilmus akadeemik Jaak Vilo artikkel "Eesti on koroonaviiruse uuringutes maailmas esirinnas". Artikli leiate siit.

Ajalehes Postimees ilmus president Tarmo Soomere arvamuslugu "Andmete peitmine toob ohvreid" (Postimees, 78(7089), 03.04.2020, 14). Link arvamusloole.

Postimehes ilmunud artiklis "Andmete peitmine toob inimohvreid" kirjutab president Tarmo Soomere, miks on praegusel ajal eriti oluline, et teadlastel oleks ligipääs vajalikele andmetele. Artikli leiate siit.

ETV saates Pealtnägija kõneldi Eesti tipp-laboritest. Intervjuu andis ka Icosageni juht akadeemik Mart Ustav. Vt täpsemalt siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia liikmete nõukoda vaagis koroonapandeemiaga se0tud olukorda ja tõdes, et ligipääs andmetele on praegu kõige olulisem haiguse leviku hindamiseks ja kriisiolukorrast väljumisstrateegiate kujundamiseks. Riigilt on vaja luba mobiiliandmete kasutamiseks, inimesed saavad aidata, kui täidavad koroonapäevikut. Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Jaak Vilo, TTÜ professor Jaan Kalda ning Postimehe ajakirjanikud. Artikli artelu kohta leiate siit.

President Tarmo Soomere esines Reformierakonna mõttekojas veebiülekande formaadis; teemaks koroonaviiruse probleemid ja kliimamuutused.

Arvo Pärt pälvis Hispaania suurima panga BBVA fondi auhinna Frontiers of Knowledge muusika valdkonna preemia uue helikeele loomise eest. Fond toetab ühiskonnas väärtusi loovaid valdkondi. Artiklit selle kohta vt siit.

President Tarmo Soomere oli külaline saates Vikerhommik, kus rääkis, et koroonakriisi puhul tuleb arvestada erinevate stsenaariumitega.

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda vaagis videosilla vahendusel hetkeolukorda ja tõdes, et täppisanalüüsiks vajalike andmete kättesaadavuses ei ole veel märgatavaid edusamme. Nõukoja koosolekul osalesid: akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar, Tiit Tammaru ja Maarja Kruusmaa, TTÜ professor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud. Artikli arutelu kohta leiate siit.

Suri akadeemik Enn Tõugu (20.05.1935-30.03.2020). Järelehüüet ajalehes Sirp, 1. aprillil vt siit.

Akadeemik Jüri Allik kõneles intervjuus Delfi Forte portaalile inimestest, kes eitavad koroonapandeemiat ning sellest lähtuvat hädaohtu. INtevjuu leiate siit.

ETV saatele Aktuaalne Kaamera andis intervjuu akadeemik Lauri Mälksoo, kelle sõnul Eesti otsus aktiveerida inimõiguste konventsiooni artikkel 15 oleks nõudnud siseriiklikku debatti. Vt täpsemalt siit.

Vikerraadiola andis intervjuu akadeemik Tiit Tammaru. Haiguspuhangu tõttu liiguvad linnaelanikud tavapärasest varem maapiirkondadesse. See võib kasvatada omakorda riigisiseselt haiguse levimise riski. Vt täpsemalt siit.

ETV saatele Aktuaalne Kaamera andis intervjuu akadeemik Urmas Varblane , kelle sõnul sõnul teeb Eesti koroonaviiruse mõjudega võitlemiseks laenu võttes õigesti. Vt täpsemalt siit.

Akadeemik Toomas Asser ennustab Delfi Forte portaalis Eesti tervishoiule väga keerukat olukorda. Artikli leiate siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski andis intervjuu ERRile. Ventilatsioonita ruumist on võimalik COVID-19 nakkus saada ka õhu kaudu. Vt täpsemalt siit.

ERRi portaalis ilmus akadeemik Tiit Tammaru arvamuslugu, milles ta soovitas riigil astuda täiendavaid samme avaliku ruumi sulgemiseks („Tiit Tammaru: viiruse ruumilise leviku tõkestamise kolm võtmeteemat"). Arvamusloo leiate siit.

Kuku raadio saates Vahetund Postimehega oli külas akadeemik Urmas Varblane. Koroonapandeemia valguses võivad hakata ettevõtted tooma oma toodete tarneahelaid lähemale. Eriti tähtis on see strateegiliste materjalide tootmissektoris, millest on võita ka Eestil. Väärtusahelate ümberpaiknemine saab aga toimuda ainult siis, kui Euroopa suudab tagada kaupade vaba liikumise. Vt täpsemalt siit.

Delfi Fortes ka president Tarmo Soomere ja akadeemik Urmas Varblase seisukohad piirangutest, kus kaalukausile pannakse majanduse käekäik ja koroonaviiruse levimise tõkestamise vajadus "Kas Eesti peaks andma viirusele täieliku haamri - mida arvavad teadlased, majandusinimesed ja riigiametnikud? Artikli selle kohta leiate siit.

Postimees avaldas intervjuu Icosagen Grupi asutaja ja juhi akadeemik Mart Ustaviga "Eesti teadlased loovad uut viirusanalüüsi". Intervjuuga saate tutvuda siin.

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoja kohtumisel oli teemaks, kuidas koroonapandeemia oludes võimalikult kiiresti efektiivseid vastumeetmeid saavutada. Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar, Tiit Tammaru ja Maarja Kruusmaa, pofessor Jaan Kalda, tööandjate keskliidu juht Arto Aas ja Postimehe ajakirjanikud. Artiklit kohtumise kohta vt siit.

President Tarmo Soomere Äripäeva raadio hommikuprogrammis: peame leidma taastumist pidurdavad reeglid. Koroonaviiruse puhang tuletab inimestele meelde, et ta ei olegi looduse kroon ning võib saada samuti kellegi söögiroaks. Kokkuvõte intervjuust leiate siit.

ETV saates Hommik Anuga oli külas akadeemik Ene Ergma, kes rääkis oma äsja valmis saanud lasteraamatust „Kosmos“. Vt täpsemalt siit.

Postimehe analüüsis: see ei lõpe veel niipea ka akadeemikute Eero Vasara ja Tiit Tammaru seisukohad. Artiklit vt siit.

Postimehes ilmus akadeemik Eero Vasara analüüs koroonapandeemia kulgemisest. Artiklit analüüsi kohta vt siit.

Äripäeva esseerubriigis ilmus president Tarmo Soomere essee "Mida räägivad tummad faktid kriisijärgsest homsest?" Essee leiate siit.

Akadeemik Eero Vasar kommenteeris Delfi Forte portaalile uue koroonaviiruse levikut. Kommentaari leiate siit.

Postimees ja teaduste akadeemia kutsusid kokku nõukoja, et arutada, kuidas viiruse kahjud minimaalsed hoida. Mõtteid vahetasid akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Tiit Tammaru, professor Jaan Kalda ja Postmehe ajakirjanikud.

Akadeemik Mart Ustav kommenteeris Vikerraadio saates Uudis+ uue koroonaviiruse vastase vaktsiini arendamist

 Akadeemik Richard Villems kommenteeris Delfi Forte portaalile koroonapandeemia edasisi stsenaariumeid. Artikli leiate siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski kommenteeris ERRi Novaatori portaalile koroonaviiruse leviku ehitustehnilisi aspekte. Artikli kommentaariga leiate siit.

Akadeemik Urmas Varblane kommenteeris Postimehes ilmunud arvamusloos koroonapandeemia majanduslikke tagajärgi. Kommentaari leiate siit.

Akadeemik Raivo Uibo kommenteeris Delfi Forte portaalile koroonapandeemiat. Kommentaari vt siit.

Forte intervjuu akadeemik Mart Ustaviga, kus ta on skeptiline koroonaviiruse-vastase vaktsiini väljatöötamise suhtes ja rõhutab, et vaktsiini toime kontrollimine loomade ja inimeste peal on pikaajaline protsess. Intervjuu leiate siit.

Postimehes ilmus akadeemik Jaak Vilo arvamuslugu "Koroonateadus vajab kiiret mobiliseerimist". Arvamusloo leiate siit.

Postimees vahendab uudist, mille järgi veebiajakiri Estonian World seadis kokku nimekirja 12 Eesti väljapaistvamast naisest. Teiste seas on ka akadeemik Anne Kahru. Vt täpsemalt siit.

Valtu seltsimajas oli külaülikooli loeng, kus akadeemik Mart Saarma rääkis teemal „Aju – Eesti tähtsaim loodusvara.“

Delfi Forte portaalis ilmus videointervjuu Peeter Saariga. Intervjueerib Taavi Minnik. Vt täpsemalt siit.

Postimehes ilmus artikkel „Vesinikuenergeetika põhijooned hakkavad paika saama“. Artiklis antakse teada, et keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on koostamisel Eesti vesiniku tegevuskava ja Eesti vesinikutehnoloogiate eskiis, mille põhijooned paneb paika akadeemik Enn Lust. Vt artiklit siit.

Päevalehes ilmus Tartu ülikooli inimgeograafia teaduri Kadi Kalmu ja akadeemik Tiit Tammaru arvamuslugu „Kui rajakski Lasnamäele venelinna?“. Vt täpsemalt siit.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastab akadeemik Peeter Saari, kas ajas rändamine on võimalik. Vt videot siit.

Õpetajate Leht kajastas Tartu ülikooli teenetemedaliste andmist 100 semestrit õpetanud üppejõududele. Medali said ka akadeemikud Jaak Järv, Jüri Allik ja Andres Metspalu. Vt artiklit siit.

Päevalehes ilmus artiikkel vesinikutehnoloogiast, kus intervjueeriti ka akadeemik Enn Lusti. Vt artiklit siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Tarmo Soomerega "Arktika merejää on kui maailmamerd haplikuga toitev kohvipress". Vt videot siit.

Läänemere piirkonna teaduste akadeemiate koostöökonverentsil “Innovatsioon - 21. sajandi liikumapanev jõud” allkirjastati piirkonna teaduste akadeemia juhtide koostatud Riia deklaratsioon. Link deklaratsioonile.

President Tarmo Soomere inaugureeriti Leedu teaduste akadeemia välisliikmeks. Vt inauguratsioonikõnet siit.

Teaduste akadeemia saalis anti üle teadus-, kultuuri-, spordipreemiad ning Wiedemanni auhind. Ülevaate leiate siit.

Sirbis ilmusid riiklike teaduspreemiate laureaatide tutvustused.
Akadeemik Richard Villemsit tutvustavat artiklit vt siit.
Akadeemik Jüri Allikut tutvustavat artiklit vt siit.
Akadeemik Urmas Kõljalga tutvustavat artiklit vt siit.
Akadeemik Andres Metspalu tutvustavat artiklit vt siit.

Õpetajate Lehes ilmus president Tarmo Soomere kommentaar "Kliimamuutuste keerukas muster võimendab ebavõrdsust" (Õpetajate Leht, 7, 21.02.2020, 5). Kommentaari vt siit.

Tallinna tehnikaülikoolis valiti parimaks programmijuhiks Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktori­õppe programmijuht akadeemik Maarja Kruusmaa. Uudise leiate siit.

President Tarmo Soomere pidas Eesti panga vabariigi aastapäeva aktusel ettekande "Kliimamuutus ümmargusel planeedil".

Akadeemik Hando Runnel pälvis EV välisministeeriumi teeneteristi silmapaistva panustamise eest Eesti iseseisvuse kindlustamisse ja huvide edendamisse maailmas

Postimehe veebis toimus majandusjulgeoleku konverents, kus osales ka akadeemik Jarek Kurnitski ettekandega "Energiatarbimise ja -tootmise ümberkujundamine julgeolekut unustamata". Vt siit.

Riigikogus toimus vesinikutehnoloogia toetusrühma koosolek, kus üks peakõnelejaid oli akadeemik Enn Lust. Vt artiklit siit.

Akadeemik Toomas Asser asetas lilled akadeemia esimese presidendi Karl Schlossmanni 135. sünniaastapäeval tema mälestustahvli juurde Pikknurmel Jõgevamaal.

Akadeemilise põllumajanduse seltsi korraldusel toimus Eesti Vabariigi 102. sünnipäevale pühendatud aktus K. E. von Baeri majas. Pidupäevakõne emakeelsest haridusest pidas põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe.

President Tarmo Soomere osales haridusfoorumi kokkuvõtvas paneeldiskussioonis "Teaduse, hariduse ja kultuuri sümbioos - Haridusstrateegia 2035 rakendamine. Kongressist strateegiani - kuidas edasi" (Tallinn, Meriton hotel).

Tartumaa omavalitsuste liit jagas Tartumaa kõrgeimat aumärki – Kuldset Tammeoksa. Kolme laureaadi seas oli ka akadeemik Andres Metspalu. Vt uudist siit.

Tartu ülikooli Aasia keskuse korraldatud mõttevahetusel arutleti uue Siiditee mõju üle. Esines akadeemik Urmas Varblane.

ETV saate Plekktrumm külaline oli akadeemik Jaan Undusk. Teemaks Jaan Krossi 100. sünniaastapäev. Vt saadet siit.

Postimehe kultuuritoimetus andis Postimehe kultuuriveduri aunimetuse Ilmamaa kirjastusele, mida veavad akadeemik Hando Runnel ja Mart Jagomägi. Vt artiklit siit.

Draamateatris esietendus akadeemik Jaanu Unduski Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud näidend "Suur Siberimaa". Vt uudist siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Urmas Kõljalaga, kes vastab, miks on sebral triibud. Vt videot siit.

President Tarmo Soomere osales Postimehe Noor-Eesti grantide hindamiskomisjoni koosolekul. Otsustati välja anda kolm granti. Võitjad kuulutai välja 2. märtsil. Uudise leiate siit.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastas akadeemik Maarja Kruusmaa, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ära. Vt videot siit.

President Tarmo Soomere modereeris arenguseire keskuse ümarlauda „Kuidas liikuda kliimaneutraalsuse eesmärkide suunas?" Ühe paneelettekande pidas akadeemik Jarek Kurnitski.

Postimehe Heureka portaalis kommenteerib akadeemik Jarek Kurnitski ehitusteaduste rahvusvahelist uuringut, mille järgi Eestis on kõige paremad liginullenergiahooned. Vt artiklit siit.

President Tarmo Soomere osales Läänemere mereteaduse ja klimatoloogia initsiatiivi Baltic Earth juhtkomitee koosolekul Norrköpingis (Rootsi).

ETV Plekktrummi saate külaline on akadeemik Maarja Kruusmaa. Tehnoloogia areng toob endaga jätkuvalt kaasa järske muutusi inimeste elus. Lisaks võimaldab uuenev tehnika koguda aina suuremaid infomahte ümbritsevast keskkonnast. Kas sellest piisab, et haavatavat loodust paremini mõista? Vt saadet siit.

Akadeemia saalis esitleti ajakirja Acta Historica Tallinnensia 25. numbrit, avaldati tänu ajakirja pikaaegsele peatoimetajale Maie Pihlamägile ning esitleti uut toimetust: Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm (peatoimetaja), poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadurid Anu Mänd ja Maie Pihlamägi ning baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

President Tarmo Soomere esines haridusjuhtide aastakonverentsil Pärnus ettakandega "Kliimamuutused. Rändamisest õpetamiseni". Ettekande leiate siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Tarmo Soomerega, kes vastab miks on merel lained vahel ka vaikse ilmaga. Vt videot siit.

ERRi portaal Novaator avaldas artikli 2020 aasta värsketest teaduspreemia laureaatidest. Teiste seas said elutööpreemiad akadeemikud Richard Villems ja Jüri Allik, avastuspreemia pälvis akadeemik Andres Metspalu. Vt artiklit siit.

Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal külastas akadeemiat.

Klassikaraadio saates Delta oli külaliseks akadeemik Jaan Undusk, kes kommenteeris Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva eel tema esimest korda trükis ilmunud värssromaani "Tiit Pagu". Vt saadet siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Eero Vasaraga, kus akadeemik vastab kas inimene võin elada 150 aastaseks. Vt videot siit.

President Tarmo Soomere pidas avaloengu Connecting science, society and policy funktsionaalsete materjalide ja tehnoloogiate doktorikooli teaduskonverentsil (Graduate School of Functional Materials And Technologies Scientific Conference 2020, February 4–5, 2020, Tallinn)

Õhtulehes ilmus Henry Linnardi intervjuu: Tarmo Soomere: oleme elus tänu sellele, et loodus on meie liitlane. Tulevikus ei pruugi see enam nii olla (Õhtuleht, 04.02.2020, 4–5). Intervjuu leiate siit.

ETV Plekktrummi saates on külaliseks akadeemik Lauri Mälksoo, kes kommenteeris millised on Tartu rahulepinguga seotud olulised õppetunnid, mida arvestada ka tänases maailmas. Saade on järelvaadatav siit.

Ajakirjas Inseneeria Director ilmus Kadri Kütti intervjuu "Teaduste akadeemia juhi Tarmo Soomere filosoofia: pehme jõud ja lõputu veenmine", Director 2(201), veebruar 2020, 10–17.

Delfi uudisteportaal tegi ülekande ERM-is toimunud Tartu rahule pühendatud rahvusvahelisest konverentsist. Üks arutelude vedaja oli akadeemik Lauri Mälksoo. Vt uudist siit.

Maalehes ilmus intervjuu akadeemik Lauri Mälksooga, kus akadeemik ütleb, et Eesti-Vene piirilepingu jõustamine ei kahjustaks Tartu rahulepingu kehtivust. Vt intervjuud siit.

Pärnu Postimees vahendas Pärnu vanalinna põhikoolis toimunud Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise arutelu. Sissejuhatava loenguga Pärnu muinsuskaitseala eripärast ja väärtusest esines akadeemik Mart Kalm. Video on järelvaadatav siit.

Postimees Sakalas ilmus akadeemik Lauri Mälksooga intervjuu Tartu rahust. Vt intervjuud siit.

Suri akadeemik Valdek Kulbach (6.04.1927-31.01.2020). Ärasaatmine Kaarli kirikus 10. veebruaril. President Tarmo Soomere järelhüüet vt Sirp, 14. veebruar 2020.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo, kus akadeemik Andres Metspalu selgitab, kas teadust saab teha ilma loomkatseteta. Vt videot siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Andres Metspaluga "Kas teadust on võimalik teha ilma inimkatseteta?". Vt videot siin.

ERR Novaator usutles akadeemik Jaak Vilo digiriigi teemal. USutluse leiate siit.

Akadeemik Enn Lust pälvis Valgetäge III klassi teenetemärgi. Uudist vt siit.

ERRi kultuuriportaalis ilmus lugu akadeemik Handi Runnelist, kes 1. detsembril rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel anti üle Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind. Artikli leiate siit.

Sirbis ilmus Marti Aaviku artikkel "Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle. Artikkel kajastab 17. jaanuaril akadeemias toimunud raamatuesitlust. Link artiklile asub siin.

President Tarmo Soomere kohtus akadeemias Viimsi kooli gümnasistidega.

President Tarmo Soomere pidas Eesti muusika- ja teatriakadeemia akadeemilisele perele koolitus- ja arutelunädala Arenev Akadeemia avaloengu-inspiratsiooniloengu "Tulevik algas juba ammu"

Märt Treier intervjueeris president Tarmo Soomeret teaduse tähenduse, kliimamuutuste jm teemadel Linnateatris Beethoveni sõprade klubis

Akadeemias esitleti kogumikku „Applied Wave Mathematics II: Selected Topics in Solids, Fluids, and Mathematical Methods and Complexity”. Toimetajateks ja koostajateks on teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur Arkadi Berezovski. Raamat on pühendatud Akadeemik Jüri Engelbrechti 80. sünnipäevale. Lingi uudisele leiate siit.

Akadeemik Jaak Aaviksoo esines Poska akadeemias aasta avaloenguga teemal "Teadus ja tänapäeva maailm".

ETV kultuurisaates Op meenutas akadeemik Toomas Asser oma tudengiaega ja tutvustas ühtlasi näitust "Minu elu ülikool". Tutvustuse kohta artikkel on siin.

ERRi saates Uudis+ kõneles akadeemik Tiit Tammaru Eesti rahvaarvu kasvamisest tänu sisserändele, mis näitab, et meil on toimunud rändepööre nagu Euroopa Liidu vanades ja rikkamates liikmesriikides. Uudise leiate siit.

ETV saatele Ringvaade andis intervjuu akadeemik Anu Raud. Artikkel intervjuu teemal on siin.

Ärilehe raadiosaates kõneles akadeemik Anu Realo juhtimisest ja juhi vastutusest. Uudist vt siit.

President Tarmo Soomere ja polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe nimetati Eestile Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse saamiseks vajalike tegevuste koordinatsiooniks ja vastava taotluse ettevalmistuseks moodustatud töörühma välisministeeriumi juures.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo - vastab akadeemik Lauri Mälksoo. Link videole on siin.

Suri akadeemik Ilmar Koppel (16.01.1940-9.01.2020). Ärasaatmine Tartu ülikooli aulast 18. jaanuaril. Link uudisele.

Sakala Postimehes ilmus artikkel akadeemik Anu Rauast ja tema uuest Tartu rahu teemalisest vaibast. Artikli leiate siit.

 ERRi veebisaates "Otse uudistemajast" kõneles akadeemik Lauri Mälksoo Lähis-Ida sündmustest. Link veebisaatele.

Akadeemik Maarja Kruusmaa ja president Tarmo Soomere arutlesid Santiagos koostöövõimaluste üle Tšiili teaduste akadeemia presidendi prof Maria Cecilia Hidalgo ja mereteadlasest akadeemia liikme Osvaldo Ulloa’ga.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up video - vastab akadeemik Tarmo Soomere. Link videole

ERR-i Novaatori portaalis ETV aastalõpuintervjuu president Tarmo Soomerega (küsitleb Katrin Viirpalu).

Akadeemik Jarek Kurnitski valiti Soome kliimapaneeli liikmeks. Kliimapaneel on teaduslik ja sõltumatu organ, mis edendab teaduse ja poliitikakujundajate dialoogi kliima- ja energiapoliitika ettevalmistamisel. Vt uudist portaalis bioneer.ee

Postimeees Fortes ilmus president Tarmo Soomere jõulutervitus. Loe tervitust siit.

Päevalehes ilmus Urmas Sutropi ja akadeemik Jüri Alliku arvamusartikkel, kus öeldakse, et hariduse asjatundjad ei oska hinnata õppekavade mõju PISA testi tulemustele. Link artiklile.

Eesti Euroopa Liikumine andis akadeemik Andres Metspalule üle aasta eurooplase tiitli. Metspalu pälvis autasu Eesti ning Euroopa teaduse edendamise eest.

Päevalehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamusartikkel "Liberaaldemokraatia kui kohandatud anarhism". Link artiklile.

President Tarmo Soomere ja akadeemik Maarja Kruusmaa osalevad teadusseminaril Argentiina rahvuslikus teaduste akadeemias. President esineb ettekandega „Connecting science, society, and policy in a small country. Insight into Estonian Academy of Sciences“. Akadeemik Kruusmaa ettekande teema on "Bio-inspired Underwater Technologies for Shallow Water Applications". Visiit Argentiina teaduste akadeemiasse on osa admiral Fabian Gottlieb von Bellingshauseni mälestusekspeditsiooni programmist.

Teaduste akadeemia medaliga tunnustati ajaloolast Erki Tammiksaart, pikaajalist riigiametnikku Andres Kollistit ja endist teaduste akadeemia töötajat Helle-Liis Helpi.

Teaduste akadeemia välisliige Margus Veanes kohtus Eesti IT-sektori esindajatega ja pidas neile loengu teadusarendustööst Microsofti korporatsioonis.

Toimus teaduste akadeemia uurija-professorite konverents. Etekannetega astusid üles Andres Merits Tartu ülikoolist, Toomas Rõõm KBFI-st ja Dmitri Vinnikov Tallinna tehnikaülikoolist. Üritust modereeris peasekretär Jaak Järv.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastab küsimustele akadeemik Raidal. Link videole ja artiklile.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastab akadeemik Einasto. Link videole ja artiklile.

Sakala Postimees kajastas Anu Raua nimeliste stipendiumite jagamist. Tänavuse stipendiumi pälvisid Jaapani tekstiilitehnika mõju Eesti rahvarõivastele ja Kihnu ehtetraditsioone uurinud Viljandi akadeemia üliõpilased. Vt artiklit siit.

ERRi uudisteportaalis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo arvamusartikkel „Teadus ja raha“.

Akadeemikud Richard Villems ja Karl Pajusalu osalesid ja esinesid Academia Pernaviensise II mõttekojas. Uudist vahendas ERRi uudisteportaal. Vt uudist.

President Tarmo Soomere ja akadeemik Maarja Kruusmaa esinevad teadusseminaril Uruguai ülikoolis (Universidad de la República de Uruguay) Montevideos.

Delfi Forte portaalis ilmus akadeemia klipp - vastab Ülo Niinemets. Pop-up teaduse klippi vt siit.

ERRi portaalis Novaator ilmus intervjuu akadeemia välisliikme Svante Pääboga. Vt intervjuud.  

Toimus teaduste akadeemia üldkogu. Välisliikme diplom anti üle Svante Pääbole ning akadeemik Margus Lopp sai teaduste akadeemia medali.

ERRi uudisteportaal vahendas teadlaste avalikku märgukirja, kus 36 teadlast seadsid kahtluse alla vaid registripõhise rahvaloenduse. Pöördumisele kirjutasid alla ka akadeemikud Jüri Allik, Valter Lang, Karl Pajusalu, Tiina Randma-Liiv, Tõnu-Andrus Tannberg, Jaan Undusk, Urmas Varblane. Vt uudist siit.

Tartu Postimehes ilmus intervjuu akadeemik Hando Runneliga, mille ajendiks oli raamatusari „Eesti mõttelugu“ ja selle värskelt ilmunud juristist riigimehe Arnold Susi artiklikogu. Loe intervjuud.

Tartu Postimees avaldas akadeemik Toomas Asseri rahvusülikooli 100. aastapäeval ülikooli aulas peetud kõne. Link kõnele.

Akadeemik Hando Runnel pälvis Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna, mis anti üle rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel. Loe uudist selle kohta siit.

Sakala Postimehes ilmus artikkel "Anu Raud – loomerahva vanaema". Akadeemik Anu Raua unistuseks on, et tema elutöö - Heimtali talu - jääks loomerahva vaimse laadimise paigaks. Vt artiklit siit.

Postimees refereeris AS Saarte Liinide 25. aastapäeva konverentsil Kuressaares toimunud arutelu muutuste üle merel, maal ja majanduses. President Tarmo Soomere ütles oma ettekandes, et Läänemere seisundi halvenemine ja hapnikuvaeste piirkondade laienemine on üleilmse kliimamuutusega otseselt seotud. Veemasside transpordi seiskumine ja ookeanivee hapnikuga rikastamise lõppemine jäätekke vähenemise tõttu Põhja-Atlandil on globaalne probleem. Kliimamuutuste võti on Arktikas ja vähem Antarktikas. Eesti peaks oluliselt suurendama oma aktiivsust Arktika Nõukogu tegevuses. Vt Postimehe artiklit siit.

Teaduste akadeemiat külastas Kanada kindralkuberner Julie Payette. Ta kohtus president Tarmo Soomere ning akadeemikute Anne Kahru, Jarek Kurnitski ja Andres Metspaluga. Vestlusringis osalesid ka professor Ahto Buldas ja majandusministeeriumi asekantsler Siim Sikkut.

Teaduste akadeemias toimus Soome Talvesõja alguse 80. aastapäevale pühendatud mälestusseminar, mille korraldasid teaduste akadeemia ja Soome suursaatkond Eestis. Soome kõrgema riigikaitsekooli professor Ohto Manninen pidas ettekande Nõukogude Liidu Mainila provokatsioonist ja selle mäletamisest. Sellele järgnenud vestlusringis arutlesid riigikogu liige, erukindral Ants Laaneots ning ajaloolased Andres Adamson ja Toomas Hiio Eesti ning Soome erinevate valikute üle 1939. aastal. Ürituse avas Soome suursaadik Timo Kantola. Vestlusringi modereeris Taavi Minnik.

Sakalas ilmus artikkel „Anu Raud ostis kevadel Heimtali metsavahikoha, millest saab loomerahva maakodu“. Vt Sakala artiklit siit.  

Sirbis ilmus artiklina president Tarmo Soomere pidukõne Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeval Estonia teatris "Muutuvate interpretatsioonide mälu" (Sirp, 22. november 2019, nr 46, lk 5-6). Link kõnele.

ERRi portaalis Novaator värskelt ilmunud firma Clarivate Analytics edetabelist, mis loetleb enam kui 6200 maailma mõjukamat loodus- ja sotsiaalteadlast. Eestist jõudis pingeritta üheksa teadlast, nende hulgas akadeemikud Martin Zobel, Urmas Kõljalg, Ülo Niinemets ja Anne Kahru. Vt Novaatori edetabelit siit.

Akadeemia peeglisaalis toimus VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“. Avasõnad lausus president Tarmo Soomere. Kõnelejatest juhatas konverentsi sisse akadeemik Peeter Saari, kes andis ülevaate eesti keele kui teaduskeele hetkeolukorrast. Akadeemik Karl Pajusalu pidas ettekande eesti keele saamisest teaduskeeleks.

Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni 27. aastapäeva puhul korraldatud galal kuulutati aastate naiseks Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kunstiakadeemia õppejõud emeriitprofessor Anu Raud.Vt Sakalas ilmunud uudist siit.  

Sirbis ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel teaduse rahastamisest ja vahekorrast ühiskonna ning ettevõtjatega ("Teaduse avalikkuse poole pööratud pale", Sirp, 15.11, lk 34-35). Vt ilmunud artiklit siit.

Eesti Ekspressis ilmus intervuu akadeemik Tiit Tammaruga üleeroopalisest uuringust «Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West». Akadeemik muretseb, et Tallinnas võivad tulevikus Lasnamäest ja Õismäest kujuneda elurajoonid, kus vaesus ennast taastoodab. Vt intervjuud siit.

Jõhvi kontserdimajas toimunud 11. põlevkivikonverentsil "Quo vadis, põlevkivitööstus?" osales ka akadeemik Margus Lopp. Debatt on järelvaadatav Postimehe Põhjaranniku lehelt siin.

President Tarmo Soomere ja peasekretär Jaak Järv esindasid Eesti teaduste akadeemiat Soome teaduste akadeemia algatuse Sofi (Science Advisory Initiative of Finland) ja Euroopa Komisjoni teadusnõustamise mehhanismi kuuluva SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) ühisel sümpoosiumil Helsingis, Soome rahvusmuuseumis.

Äripäevas ilmus Jüri Engelbrechti essee "Teadlased, ärimehed ja elevandiluust torn" (Äripäev, lk 12).  Loe essed siit.

Postimees teeb otseülekande Tartus toimuvalt Vaba Akadeemia loengult, kus akadeemik Karl Pajusalu käsitleb eesti keele uuemaid sünniteooriaid. Vt loengut Postimehe veebist.

Eesti Kirkus ilmus president Tarmo Soomere kõne akadeemilise teoloogia seltsi ja Eesti teaduste akadeemia assotsieerumislepingu allakirjutamise puhul (15.10.2019).

Portaalis Geenius president Tarmo Soomere Tööandjate Keskliidu 2018. aasta konverentsil peetud ettekandest “Kliimamuutuste kauge kõmin Eestit puudutamas”. Vt artiklit siit.

ERRi portaalis Novaator enam kui 11 000 teadlaste ühispöördumisest: on viimane aeg asutuda samme kliimamuutuste pidurdamiseks. Artiklis ka akadeemik Ülo Niinemetsa intervjuu, kes oli ka üks allakirjutajatest. Vt artiklit siit.

Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Enn Tõugu artikkel "Kas avaldada kliimamuutuse vastu meelt või tegutseda?" (EPL, 4.11, lk 3). Vt artiklit siit.

Horisondis (2019, nr 6) ilmus akadeemik Jüri Alliku artikkel „Kuidas DNA teeb meid selleks, kes me oleme?“

Ajakirjas KesKus ilmus president Tarmo Soomere essee "(T)öised päevad ehk targem ei tohi järle anda". Vt ilmunud esseed siit.

Eesti keele aasta puhul Pärnu muuseumis toimunud keelepäeval esines akadeemik Karl Pajusalu sõnavõtuga "Eesti põliskeeled ja Pärnumaa keeleline kujunemine". Pärnu Postimehe artikli leiate siit.

Allkirjastati koostöölepe Hamburgi teaduste ja humanitaarteaduste ning Balti teaduste akadeemiate vahel. Eesti teaduste akadeemiat esindasid kohtumisel president Tarmo Soomere ja akadeemik Jakob Kübarsepp.

President Tarmo Soomere külastas Washingtonis asuvat Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemiat ning kohtus akadeemia presidendi Marcia McNuttiga.

Koostöös Argo kirjastusega ilmus teadusajakirjanik Virgo Siili raamat «Teadlane miiniväljal». Oma väiksemad ja suuremad vead on õppematerjalina meie ette laotanud hulk Eesti tippteadlasi. Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad teiste seas ka akadeemikud Jüri Allik, Enn Tõugu, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Ülo Niinemets, Urmas Kõljalg ja Tarmo Soomere.

Teaduste akadeemia käivitas videoprojekti Pop(up)teadus. Pop(up)teaduse videoid saab vaadata akadeemia Facebooki ja Youtube'i lehekülgedel ning Delfis.

Riigikogu konverentsisaalis toimus konverents "Eesti perspektiivid", kus arutleti, kuidas oleks õige edasi minna Eesti ühiskonda ja keskkonda hõlmavate suurte projektidega, millest on tihti huvitatud rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Ettekandega "Eesti perspektiivide eri vaatekohad" esines president Tarmo Soomere.

Akadeemik Jüri Allik selgitab saates "Patsiendiminutid", kas geeniinfo teadasaamine põhjustab terviseärevust. Link järelkuulatavale intervjuule ja Postimehe artiklile on leitav siit.

Akadeemias toimunud teaduspärastlõunal arutati Ida-Virumaale põlevkivi eelrafineerimistehase rajamisega seonduvaid küsimusi. Ettekannetega astusid üles akadeemik Margus Lopp, riigikogu liige Marko Mihkelson, akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ning rohelise ilmavaatega poliitik ja ökoloog Mihkel Kangur. Modereeris president Tarmo Soomere.

Postimehes rääkis rahvastikugeograaf ja akadeemik Tiit Tammaru vastvalminud uuringust, mis näitab Soomes elavate eestlaste kasvava tagasirände tausta. Postimehe artikli leaib siit.

Postimehe fondi Noor-Eesti teadusgrantide teadusnõukogu liige president Tarmo Soomere kirjutab Postimehes: ühiskonnal pole ükskõik, mida ja kuidas teadlased teevad. Artiklit vt siit.

Tartu ülikooli 15. geoloogia sügiskoolis Kärla kultuurikeskuses pidas president Tarmo Soomere ettekande "Läänemere idaranniku veetaseme paeluvad mustrid".

16.10.2019 Eesti Ekspressi ja Äripäeva korraldatud konverentsil, kus tähistati uuriva, sõltumatu ja vaba ajakirjanduse taassündi Eestis 30 aastat tagasi, osales ka president Tarmo Soomere. Link Äripäevale.

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ning akadeemilise teoloogia seltsi esimees Urmas Nõmmik allkirjastasid assotsiatsioonileppe.

Eesti Haridusfoorumi korraldatud haridusuuringute ümarlaual rahvusraamatukogus, kus püüti välja selgitada uurimisteemad, mis toetaksid uue haridusstrateegia väljatöötamist ja üleminekut õppijakesksele haridusele, pidas president Tarmo Soomere ettekande Eesti praegusest haridusest matemaatiku ja mereuurija pilguga. Ülevaade ilmus 18. oktoobri Õpetajate Lehes. Vt ülevaadet Digaris siit. Õpetajate Lehe artikli leiab siit.

Õhtuleht avaldas president Tarmo Soomere vastuse ajalehes Eesti Ekspress ilmunud artiklile, milles toodi välja akadeemik Endel Lippmaa 2008. a samale väljaandele antud intervjuus esitatud valeväited. President Soomere toob välja, et akadeemik Lippmaa ei valetanud, vaid tugines toona tänaseks vananenud infol. Vt artiklit siit.

Poska akadeemia selle hooaja avaloengu pidas akadeemik Jaak Järv teemal "Teadus ja teadlane infoühiskonnas". Arvukal kuulajaskonnal oli akadeemikule rohkelt küsimusi ning mitu õpilast otsisid ühendust teaduslike seltsidega, et liituda nende tegevusega.

Enn Tõugu "Kas oleme juba suure pahandusega hakkama saanud?" (Postimees, AK, 5.10, lk 7). Vt artiklit siit.

President Tarmo Soomere kohtus Talllinna 21. kooli õpilastega ja pidas neile loengu Läänemere olukorrast ning kliimamuutustest.

Sirp kajastas augustikuus arvamusfestivalil toimunud arutelu "Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus", kus arutleti selle üle, mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades. Vestlusringis osales ka president Tarmo Soomere. Arutelu on järelkuulatav siit. Sibi artikli leiab siit.

Põhjarannikule antud intervjuus räägib akadeemik Tiit Tammaru kahest paralleelsest haridussüsteemist, mis omavahel ei suuda suhelda. Teadlased aitavad välja töötada uut lõimumiskava. Intervjuu leiate siit.

Euroopa keskkonnaagentuuride kohtumisel (EPANET) Tallinnas tegi president Tarmo Soomere ettekande teaduse kommunikeerimisest. Vt portaalis bioneer.ee ilmunud artiklit siit.

President Tarmo Soomere osales 02.-03.10 Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnapaneeli istungil Bratislavas.

Leedu teaduste akadeemia üldkogul valiti president Tarmo Soomere Leedu teaduste akadeemia välisliikmeks.

Akadeemik Ülo Niinemets selgitas Elu24-le, et ekstreemseid muutusi paari sajandi jooksul Eestis oodata pole. Artiklit vt siit.

Teaduste akadeemia peeglisaalis toimunud teadlaste öö kirjanduslik eksperiment tõi kohale 144 kirjandushuvilist. President Tarmo Soomere tervitussõnadele järgnes ajuteadlase Jaan Aru lühiloeng kujutluspiltidest ajus. Seejärel rääkis akadeemik Jaan Undusk Friedebert Tuglase novellidest „Popi ja Huhuu“ ning „Maailma lõpus“. Akadeemik Unduski jutustust saatis kunstnik Madli Luugi etteaste, mis koosnes suurele ekraanile kuvatavatest vaatajate silme all loodud temaatilistest liivapiltidest.

Postimehes ilmus akadeemik Urmas Varblase artikkel "Targa eelarvepoliitika vajadus" (PM 27.09, lk 16). Vt artiklit siit.

Akadeemik Raivo Uibo esindas 25.-28. augustil akadeemiat Euroopa Teaduste Akadeemiate ühenduse All European Academies (ALLEA) teaduse ja eetika komisjoni koosolekul Berliinis.

Teaduste akadeemia üldkogul valiti teiseks järjestikuseks viieaastaseks ametiajaks akadeemia senine president Tarmo Soomere. Samuti valiti üldkogul kolm uut välisliiget: arvutiteadlane Margus Veanes, geneetik Svante Pääbo ja keeleteadlane Raimo Raag.

Toimus riigikantselei ja teaduste akadeemia ühine konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“

Teaduste akadeemias toimus seminar „Keemia peegeldused elus ja elu peegeldused keemias“, mis on pühendatud akadeemik Margus Lopi 70. sünnipäevale. Samas esitleti ka Margus Lopi elulooraamatut “Peegeldus”.

Peasekretär Jaak Järv osales 9.-10.09 rahvusvahelise teadusnõukogu (International Science Council, ISC) Euroopa likmesorganisatsioonide aastakoosolekul Amsterdamis.

President Tarmo Soomere kommenteeris ERRi Novaatori portaalile TTÜ Nurkse instituudi ümber puhkenud skandaali. Kommentaari vt siit.

Tartu ülikooli raamatukogus avati L´Oréal Baltic stipendiumi fotonäitus "Naised teaduses 2019" ja tutvustati stipendiaate.

Sirbis ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel “Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi (Sirp, 06.09, nr 35, lk. 10). Vt artiklit siit.

 

Akadeemias toimus teaduspärastlõuna „Kliima muutub – millised tehnoloogilised lahendused sellega kohanemiseks on pakkuda eesti teadlastel?“. Ettekannetega astusid üles akadeemikud Enn Lust ja Jarek Kurnitski, üritust modereeris akadeemia president Tarmo Soomere.

Akadeemik ning TTÜ IT-teaduskonna professor ja biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa valiti Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) Woods Hole’i okeanograafiainstituudi doktorantide ja magistrantide poolt augusti alguses aasta külalisteadlaseks.

Ilmus Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu liikmete ühispöördumine, milles nõutakse teaduse rahastamise ning aruandluse muutmist, ent manitsetakse ka teadlasi vastutustundlikult ümber käima maksumaksja rahaga. Avaldusele kirjutasid alla akadeemikud Andres Metspalu, Maarja Kruusmaa, Jarek Kurnitski, Ülo Niinemets, Enn Lust ja Martti Raidal. Vt Novaatoris kajastatud ühispöördumist siit.

TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi ümber lahvatanud meediaskandaali tuleks kasutada teaduse rahastuse süsteemi ümbervaatamiseks, leiab akadeemik Maarja Kruusmaa Õhtulehele antud intervjuus "Robootikaprofessor Maarja Kruusmaa teaduse rahastamisest: pole mõtet vahelejäänut peksta, kui süsteem lonkab" (Õhtuleht, 2. september). Vt artiklit siit.

Akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Richard Villems osalesid Postimehe Meie Eesti külgede teadusrahastust puudutavas vestlusringis ("Teadust ei saa mõõta tunnitööna",Postimees, 02.09). Vt artiklit siit.

Sirbi keelerubriigis ilmus akadeemik Mart Kalmu repliik (Sirp, nr. 34, 30.08, lk. 32). Vt ilmunud repliiki siit.

Pärdi keskuses toimus Läänemere festivali programmi raames akadeemik Maarja Kruusmaa ja kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma vestlus.

Eesti Keele Instituudis esitleti uut eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut. Sõnaraamatu koostaja on keeleteadlane Gao Jingyi. Eessõna on kirjutanud teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Sirbis ilmus president Tarmo Soomere essee "Intelligentsus kui ruumivajaduse mõõt" (Sirp, nr. 32, 16.08, lk. 26). Link esseele vt siit.

Paide Vallimäel toimunud seitsmendal Arvamusfestivalil 9. ja 10. augustil toimunud aruteludes osalesid mitmed teaduste akadeemia liikmed. Seekordsel arvamusfestivalil oli ühiskonna ja majanduse teadus- ning teadmistepõhisus üks läbivaid teemasid. Palju tähelepanu pöörati teadlaste positsioonile ja rollile ühiskonnas.

Reedel, 9. augustil toimunud arutelus "Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus" arutleti teadlaste osa ning panuse üle Eesti ühiskondlikus elus. Diskussioonis osalenud teaduste akadeemia president Tarmo Soomere rõhutas humanitaar- ning sotsiaalteadlaste rolli ühiskondlike pingete vältimisel ja maandamisel. Samal päeval osales arutelul "Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas?" Jakob Kübarsepp ning arutelul "Teadlane meedias" Jaak Aaviksoo. Festivali "Meie tuleviku" alal esines sõnavõtuga Toomas Asser.

Õhtulehes ilmus akadeemik Jüri Allikuga intervjuulugu "Miks hakkavad vanuse kasvades aastaajad aina kiiremini vahelduma?" (Õhtuleht, 10. august 2019, lk 20-21). Intervjueeris Rainer Kerge. Vt intervjuud siit.

Postimehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Kuidas jõuda uuringutest majanduskasvuni?" (Postimees, 31. juuli 2019, lk 13). Vt arvamuslugu siit.

President Tarmo Soomere tegi Eesti noorteühenduste liidu suvekoolis Nelijärvel ettekande "Tuleviku keskkond: probleemidest lahendusteni" ning juhatas sellega sisse suvekooli noortepoliitika platvormi töötoa teise bloki. Suvekooli koduleht.

Eesti Ekspressis ilmus presient Tarmo Soomere arvamuslugu "Uus reaalsus: vaidluses on kõigil korraga õigus" (Eesti Ekspress, 24. juuli 2019, lk 34). LOe arvamuslugu siit.

Postimehes ilmus akadeemik Peeter Saari arvamuslugu "Keel laguneb peast" (Postimees, 23. juuli 2019, lk 14). Loe arvamuslugu siit.

Õhtulehes ilmus akadeemia presidendi Tarmo Soomerega intervjuu maailmalõpuhirmust meie peades (Õhtuleht, 20. juuli 2019, lk 18-19). Intervjueeris Rainer Kerge. Intervjuud loe siit.

ERR-i uudisteportaal avaldas akadeemik Urmas Kõljala soovituse südasuvise seeneaja alguse kohta. Vt soovitust siit.

Akadeemik Urmas Kõljalg tutvustas Õhtulehes eestlaste polaarekspeditsiooni teaduslikku missiooni (Õhtuleht, 13. juuli 2019, lk 26-27). Vt tutvustavat artiklit siit.

President Tarmo Soomere esines Venemaa geograafiaühingus tervituskõnega Eesti lipu all ligi aastasele reisile suunduva purjeka Admiral Bellingshauseni teelesaatmise auks korraldatud vastuvõtul ja ekspeditsiooniliikmete kohtumisel. Vt Postimehes ilmunud artiklit siit.

Ajakirjas Akadeemia ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti essee "Teadmistest ja ennustustest" (Akadeemia nr 7/2019, lk 1169-1187), mis põhineb 17. mail 2019 Podgoricas rahvusvahelisel konverentsil "Approaching 20?? Year" peetud ettekandel. Loe esseed siit.

ESTO 2019 programmi #NOORTEKAS raames olid akadeemia uksed avatud - noored väliseestlased kohtusid akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Programmi vt siit.

ESTO 2019 programmi raames toimus Telliskivi loomelinnakus vestlusring "Eesti teadlased välismaal", kus osalesid akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Jaak Järv. Vestlusringi modereeris akadeemia president Tarmo Soomere.

Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo lugu "100 aastat Versailles’ rahust" (Postimehes, 28. juuni 2019, lk 18). Vt arvamuslugu siit.

Sirbis ilmus akadeemik Mart Saarmaga intervjuulugu "Lühike õpetus riigireformijatele ja kõrgtehnoloogiliste ärimudelite ellukutsujatele". Vt Sirbi intervjuulugu siit.

President Tarmo Soomere oli külas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et vahetada mõtteid teadusrahastusest ning selle struktuursetest puudustest, samuti teadusleppest ja selle praegusest seisust, kuid keskendus eelkõige Eesti tegelikule nõrkusele - suutmatusele hoida meie inimesi ning võimetusele hinnata andekate inimeste tegelikku väärtust meie ühiskonnas. Saadet juhtis Neeme Korv. Hommikuprogramm on järelkuulatav siit.

Akadeemias toimus Wellcome Trusti algatusel ning teaduste akadeemia ja noorteakadeemia koostöös seminaripäev "Engaging in research policy discussions". Peaettekande pidas Poola teaduste akadeemia liige Janusz M. Bujnicki (Group of Chief Scientific Advisors, European

Commission’s Scientific Advice Mechanism (SAM); European Science Advisors Forum (ESAF)).

Eesti sotsioloogide liit assotsieerus akadeemiaga. Soovides vastastikust koostööd edendada, kirjutasid akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti sotsioloogide liidu president Mai Beilmann alla assotsiatsioonilepingule. Eesti sotsioloogide liidust loe pikemalt siit.

Akadeemias esitleti raamatuid "Teadusmõte Eestis X. Tehnikateadused III" ja "Eesti Vabariigi preemiad 2019".

Ukraina ülikoolide delegatsiooni õppevisiidi raames toimus akadeemias seminar "Euroopa ülikoolide innovatiivne areng - Balti tee" (Ukraina ülikoolide delegatsiooni juhtis professor Alvydas Baležentis). Ettekannetega esinesid teaduste akadeemia uurija-professor Dmitri Vinnikov, Eesti noorte teaduste akadeemia peasekretär dr Anastasiya Astapova ja kultuuriministeeriumi teadusnõunik dr Aleksandr Aidarov. Seminari modereeris akadeemia presidendi teadusnõunik professor Rein Vaikmäe.

Sirbis ilmus akadeemia presidendi Tarmo Soomere artikkel "Riik kui õiguse ja teaduse ühine hool" (Sirp, 14. juuni 2019, lk 28-29). Artiklit vt siit.

Helsingis toimus 13.‒14. juunil 2019 Põhja-ja Baltimaade teaduste akadeemiate kohtumine ja EASAC-i (European Academies' Science Advisory Council) nõupidamine, kus osalesid peasekretär Jaak Järv ning akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Tiina Randma-Liiv, samuti akadeemia kantselei juhataja kt Piret Suurväli ning koostööjuht Ülle Raud.

President Tarmo Soomere osales 13.-14. juunil Ameerika Filosoofiaühingu (The American Philosphical Society, lühendatult APS) kutsel Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts, lüh. AAS), Ameerika Teaduste Akadeemia (the U.S. National Academy of Sciences, lüh. NAS) ning Ameerika õpetatud seltside nõukogu (the American Council of Learned Societies, ACLS) ühise ettevõtmisena teokssaanud rahvusvahelisel sümpoosiumil "The Future of Learned Academies" Philadelphias.

Postimehes ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa arvamuslugu "Kes peaks tagama puhta toidu?" (Postimees, 13. juuni 2019, lk 19). Arvamuslugu loe siit.

President Kersti Kaljulaid kutsus Kadriorgu parlamendierakondade esimehed ning Eesti teadlaste, ülikoolide ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, et arutada detsembris allkirjastatud teadusleppe tulevikku. Pärast arutelu andsid president Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas ja akadeemik Lauri Mälksoo pressikonverentsi. Delfi ülevaadet selle kohta loe siit.

Akadeemik Arvo Pärt kohtus Stingiga. Fotouudise leiad siit.

Järva Teatajas ilmus artikkel "Paidest pärit akadeemik võtab polaarlaeval ette Antarktika-ekspeditsiooni", mis räägib akadeemik Urmas Kõljala plaanidest põhjalikuks teaduslikuks andmekorjeks ekspeditsiooni ajal. Loe artiklit siit.

Antarktika 200 meeskonda hakkavad külalistena kuuluma ka akadeemikud Maarja Kruusmaa, Tarmo Soomere ja Urmas Kõljalg. Postimehe uudist vt siit.

President Tarmo Soomere tegi paneelettekande ÜRO mereõiguse mitteametliku konsultatiivprotsessi kahekümnendal kohtumisel (Twentieth meeting of the United Nations Open-ended Informal Consultative Process on Oceans and the Law of the Sea). Lisainfot vt siit.

Läti ülikoolis toimunud tseremoonial tunnustati kaht Eesti, kolme Läti ja kaht Leedu naisteadlast L’Oréal Balticu “Naised teaduses” stipendiumidega. 6000 euro suuruse L’Oréali stipendiumi võitsid Eestist Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur dr Tuul Sepp ning botaanika ja ökoloogia doktorantuuris õppiv Kaarin Parts. Akadeemia president Tarmo Soomere pidas tervituskõne,tutvustas Eesti laureaate ning andis koos L’Oréali esindajaga auhinnad üle.

Nõo reaalgümnaasiumis esines akadeemik Toomas Asser, rääkides õpilaskonnale oma tööst arstina ja tutvustades Tartu ülikooli rektori vaatenurgast.

Akadeemik Ülo Niinemets promoveeriti Ida-Soome ülikooli audoktoriks. Eesti maaülikooli pressiteade on siin.

Postimehes ilmus akadeemik Jüri Alliku ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteaduri Andi Hektori arvamuslugu "Ei, härra peaminister!" (Postimees, 03. juuni 2019, lk 19). Vt arvamuslugu siit.

President Tarmo Soomere osales ESAF-i (European Science Advisors Forum) Skype'i-koosolekul, et arutada 26.-27. juunil 2019 Dublinis toimuva ESAF-i viienda istungi sisulist programmi, samuti organisatsiooni tgevuste ning arengute teemal ning akadeemiate võimalikust võtmerollist tulevikus. Koosolekust võtsid osa professor Janusz M. Bujnicki Poolast ja professor Gerd Folkers Šveitsist. Täiendavat infot vt siit.

Akadeemias toimus riigiõiguse sihtkapitali teabepäev. Tervitussõnad ütlesid ministrid Urmas Reinsalu ja Raivo Aeg. Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kõneles sihtkapitali loomisest ja ootusest sellele ning sihtkapitali juht Uno Lõhmus tutvustas sihtkapitali tegevuskava. Ettekande "Sada aastat Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast" pidasid professor Marju Luts-Sootak ja Hent Kalmo. Samas kuulutati välja ka riigiõiguse õpiku konkurss. Teabepäeva modereeris Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler. Sellekohast uudist vt siit.

"Terevisioonis" oli külas akadeemia president Tarmo Soomere, kes rääkis teaduse rahastamisest, riigi nõustamisest ning lisaks riigiõiguse sihtkapitali tegevusest akadeemia juures. Saatelõik on järelvaadatav siit siit.

Postimehe tehnikaportaal avaldas akadeemik Jaak Vilo arvamuse "Kas kaotame terve generatsiooni võimekaid inimesi?". Arvamuslugu on leitav siit.

Postimehes ilmus lugu "Teaduse lisaraha lubadus ununes viie kuuga ", kus avaldati ka president Tarmo Soomere ning rektoritest akadeemikute Mart Kalmu, Toomas Asseri ja Jaak Aaviksoo kommentaarid (Postimees, 28. mai 2019, lk 4). Artikkel on leitav siit.

27.05.2019 Akadeemias toimus teaduspärastlõuna (XI) "Jõnksuline maailm ehk akadeemik Gustav Naani torkivate mõtete terendusi". Mõtteid jagasid Tõnu Viik Tõraverest ja Tõnu Viik Tallinnast, vestlust juhtis president Tarmo Soomere. Teaduspärastlõuna toimus akadeemik Gustav Naani 100. sünniaastapäeva auks. Tegevust toetas TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond. Ürituse fotokajastust vt siit.

Eesti Ekspressis ilmus president Tarmo Soomere arvamuslugu "Võitlus ruumi eest, kus tõde levida saaks" (Eesti Ekspress, 22. mai 2019, lk 46). LOe arvamuslugu siit.

Õhtulehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Tsirkus küll, aga valima minge ikka!" (Õhtuleht, 21. mai 2019, lk 10). Loe arvamuslugu siit.

Postimehe arvamusportaalis ilmus akadeemik Anto Raukase sulest meenutuslugu "Vastuoluline Gustav Naan". Loe meenutuslugu siit.

Tartu ülikooli aulas toimus juubelikonverentsi "Juhan Peegel 100". Tervituskõne pidas president Tarmo Soomere. Ülekande tegi Tartu Postimees. Ülekanne on järelvaadatav siit.

Suri akadeemik Udo Margna (18.11.1934‒17.05.2019). Ärasaatmine toimub 22. mail kell 12.30 Pärnamäe krematooriumist. ERRi Novaatori portaali teadet vt siit.

Publikuhääletusel tunnistati parimaks "Teadus 3 minutiga" lühivideoks 2019. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorandi Maria Korepanova uurimistööl põhinev videolugu bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumisest, uurimisest ja esitamisest. Sellekohast uudist Novaatori portaalis vt siit.

Ajavahemikul 6.‒10. mai 2019 toimus "Teadus 3 minutiga" parima lühivideo konkurss ERR-i teadusportaalis Novaator. Videoid tutvustati ka ETV-s Terevisioonis ‒ igal hommikul oli eetris üks võistlusklipp. Projekti toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond. Konkursivideote tutvustused Novaatori portaalis leiate siit.

Sirbis ilmus lugu "Revolutsiooniline deklaratsioon", mis avab laiema konteksti akadeemia üldkogu aastakoosolekul vastu võetud soovitustest teadusleppe realiseerimiseks. Kirjutas Lea Larin (Sirp, 3. mai 2019, lk 2). Loe ilmunud lugu siit.

Vilniuses toimus 2.-3. mail 2019 Balti vaimse koostöö XVI konverents "Genes: from the Past to the Future", mille raames anti üle ka Baltimaade teaduste akadeemiate medalid. Eestist pälvis medali inimese geneetika professor Maris Laan Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudist. Eesti teaduste akadeemiast osalesid konverentsil president Tarmo Soomere ja akadeemik Andres Metspalu, kes pidas ettekande "From biobanks to personalised medicine". Noorteakadeemiat esindas konverentsil Tuul Sepp. Lisainfot vt siit.

Maalehes ilmus akadeemik Anto Raukase artikkel "Võrtsjärve limnoloogiajaama asemel taheti ehitada tuumajaam" (Maaleht, 2. mai 2019, lk 36-37). Loe artiklit siit.

Postimehes ilmus Tartu ülikooli rektori akadeemik Toomas Asseri lugu teadusleppe sisustamisest (Postimees, 2. mai 2019, lk 16). Loe arvamuslugu siit.

Äripäevas ilmus akadeemik Jüri Alliku kommentaar osana suurest arvamusliidrite küsitlusest, kus usutleti enam kui 300 Eesti ettevõtjat, juhti ja arvamusliidrilt ning päriti, mis peaks olema uue valitsuse prioriteetseim tegevussuund (Äripäev, 29. aprill 2019, lk 8-9). Artikli leiab siit.

Kuku raadio "Kukkuva õuna" saates oli külas akadeemia president Tarmo Soomere, et avada laiemalt akadeemia üldkogul sõnastatud soovituste ning vastu võetud üsna ebatavalise deklaratsiooni tagamaid teadusleppe realiseerimiseks. Saates räägiti nii teadusest ja rahast; teadusrahastuse probleemidest ja võimalikest lahendustest; samuti sellest, kas segadused teadusrahastuses on vaid Eesti omapäraks, kui ka sellest, kas ettevõtted on parimad teadusrahade juhtijad ja kontrollijad jne. Saade on järelkuulatav siit.

Postimehe AK teadusrubriigis ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Arstide tehisintellekt". Lugu on inspireeritud tuntud arstiteadlase ja Scrippsi Researchi uurimiskeskuse ühe direktori Eric Topoli raamatust "Süvameditsiin: kuidas tehisintellekt võib teha tervishoiu uuesti inimlikuks" (Postimees AK, 27. aprill 2019, lk 4). Arvamusloo leiab siit.

Sirbis ilmus järelhüüe akadeemik Ergo Nõmmistele. Loe järelahüüet siit.

Tunas ilmus akadeemik Jaan Unduski essee "Kuidas portreteerida Jaan Tõnissoni?", lisaks leiab ajakirjast Birgit Kibali loo konverentsist "Eesti mõttelugu" - Eesti teaduste akadeemia 80. tähtpäeva auks. Vahendas ERR-i kultuuriportaal, uudist loe siit.

Akadeemik Mart Kalm kommenteeris Jumalaema kiriku kunstiajaloolist väärtust Postimehe AK-s ilmunud loos "Katedraal ja kunstiajalugu" (Postimees AK, 27. aprill 2017, lk 6-7). Vt artiklit siit.

Toimus akadeemia üldkogu aastakoosolek. Koosoleku avas Nikolai Alumäe nimelise medali üleandmine akadeemik Rein Küttnerile. Samuti anti üle tänukirjad akadeemia kirjastuse ajakirjade Estonian Journal of Earth Sciences ja Oil Shale kauaaegsetele peatoimetajatele akadeemik Dimitri Kaljole ning akadeemik Anto Raukasele. Aastakoosolekule traditsiooniliselt peeti kaks ettekannet: akadeemik Peeter Saari kõneles teemal „Rännak võrrandite vahel“ ning akadeemik Mart Ustavi ettekanne keskendus teemale „Teadus ja ettevõtlus“. Aastakoosoleku teises pooles tehti kokkuvõte akadeemia möödunud aasta tegevusest. Arutusel olid ka akadeemia soovitused teadusleppe realiseerimiseks.

Eesti Ekspressis ilmus akadeemia presidendi Tarmo Soomerega intervjuu "Maailmavaateline mitmekesisus aitab meil liigina ellu jääda", kus on jutuks nii peegeldused koalitsioonikõnelustele, erinevad uskumused ja suhtumised kliimamuutustesse ning kliimapagulusse, samuti ebakindlus ja tolerantsus ühiskonnas, aga ka teadlaste roll riigis jne. Intervjueeris Greete Palmiste (Eesti Ekspress, 24. aprill 2019, lk 18-20). Loe intervjuud siit.

Akadeemia üldkogu aastakoosolekul sõnastati soovitused teadusleppe realiseerimiseks ning võeti vastu poliitiline deklaratsioon, milles kutsutakse üles uues riigieelarve strateegias otsima teadusleppe eesmärkide ühise arusaama otsimist ning hoiatatakse avaliku sektori teaduse välja kurnamise eest. Vahendas Postimees, vt siit.

Postimehes ilmus lugu Tartu ülikoolis toimetavatest superhiirtest, kes aitavad teadlastel vaimuhaiguste saladusi lahendada. Omapoolse kommentaari uuringutele annab artiklis ka akadeemik Eero Vasar, kelle juhtimisel on juba aastaid uuritud geene, mis on seotud erinevate vaimuhaigustega. Kirjutas Villu Päärt (Postimees, 23. aprill 2019, lk 6). Vt artiklit siit.

Sakala veebiportaalis ilmus lugu "Anu Raua uusim vaip saadab akadeemikuid viimsele teele". Loe täpsemalt siit.

Postimehe teadusportaalis ilmus kirjutis, mis räägib Antarktika-ekspeditsiooni teaduslikest plaanidest. Ekspeditsiooni liikme akadeemik Urmas Kõljala sõnul kogutakse andmeid kogu ekspeditsiooni vältel, alates väljumisest Tallinna sadamast kuni saabumiseni tagasi kodusadamasse. Kõik andmed on koheselt peale andmebaasi jõudmist avaandmetena veebis nähtavad, sealhulgas kuvatavad kaardil. Kirjutas Kaur Maran. Vt artiklit siit.

Akadeemik Toomas Asser andis ajakirjale Äri-IT pika intervjuu teemal "Ettevõtlusdoktorantuur ülikooli? Kahtlemata!". Intervjuud loe siit.

Pealinnas kirjutab akadeemik Anto Raukas, et tuumajaama vältides oleme asjatult kaotanud paarkümmend aastat. Nüüd kõneldakse taas Eestisse tuumajaama ehitamisest. Loe artiklit siit.

President Tarmo Soomere oli ajavahemikul 15.–18. aprill 2019 töövisiidil Queenslandi tehnikaülikoolis, kus mh osales matemaatikateaduskonna ning loodus- ja tehnikateaduskonna doktorantide aruandeseminaril (prof Scott McCue ja prof Richard Browni töörühmad) ja doktorantide atesteerimiskomisjoni töös ning pidas avaliku paarisloengu „Smart use of currents for environmental management of maritime activities // Retrieving the signal of climate change from simulated sediment transport“.

President Tarmo Soomere külastas Monashi ülikooli Melbourne’is. Kohtumisel loodusteaduskonna dekaani prof Jordan Nashi ja rahvusvahelise koostöö prodekaani Tony Pattiga leiti, et mõlemas riigis ilmnevad süstemaatiliselt samad probleemid eraettevõtluse ja akadeemilise maastiku koostöö korraldamisel. Nende ületamine ja usalduse kinnistumine vajab aega.

Läti Vabariigi president Raimonds Vējonis autasustas Tartu ülikooli rektorit akadeemik Toomas Asserit Läti riikliku teenetemärgi Tunnustusristi III klassi ordeniga ja Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professorit akadeemik Karl Pajusalu Tunnustusristi IV klassi ordeniga. Vt Postimehe kasjatust siit.

President Tarmo Soomere pikemal kohtumisel Victoria osariigi peateaduri dr Amanda Caples’iga käsitleti teadusnõustamise võimalusi ja väljakutseid Eestiga võrreldava suurusega osariigi tasemel.

President Tarmo Soomere arutas koos Eesti aukonsuliga Melbourne’is Lembit Marderiga võimalusi säilitada ja tihendada Austraalias elavate eestlaste suhteid kodumaaga.

Suri akadeemik Ergo Nõmmiste (27.06.1956–11.04.2019). Ärasaatmine toimus 22. aprillil Tartu Ülikooli aulast. Vt kajastust TÜ kodulehel.

Geeniuse digiportaalis räägib akadeemik Jakob Kübarsepp Tallinna tehnikaülikooli ja juveelitööstuse koostööst. Loe pikemalt siit.

Läti vabariigi president Raimonds Vējonis andis akadeemik Arvo Pärdile Läti riikliku teenetemärgi Tunnustusristi teise klassi (suurohvitseri) ordeni. Artiklit Harju Elus loe siit.

Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina avaldas Euroopa teadusruumi tulevikule pühendatud uudiskirjas "Leopoldina Science Newsletter" lühiintervjuu president Tarmo Soomerega.

Postimehe AK teadusrubriigis ilmus president Tarmo Soomere artikkel "Poolsurnud kassist rehepapliku deemonini ehk kas saame elada poolsuletud süsteemis?" (Postimees AK, 06. aprill 2019, lk 7). Vt artiklit siit.

President Tarmo Soomere kohtus Austraalia peateaduri dr Alan Finkeliga. Vaagiti erinevaid võimalusi riikliku teadusnõustamise süsteemi kujundamiseks ning meetmeid teadus- ja arendustöö ärgitamiseks erasektoris.

Sirbis ilmus pikk intervjuu akadeemik Toomas Asseriga, kus põhiteemaks õpetajate järelkasv. Loe intervjuud siit.

President Tarmo Soomere kohtus Austraalia teaduste akadeemia asepresidendi dr T. J. Higginsi ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Nancy Pritchardiga. Vahetati kogemusi noorte teadlaste organiseerimise ja akadeemia avaliku infovoo kujundamise vallas. Eesti jaoks on väga väärtuslik Austraalia teaduste akadeemia kogemus üldhariduskooli õpetajatele mõeldud materjali koostamisel, mis peegeldab õppekava seost eesliiniteadusega.

Pärnu Postimehes ilmus artikkel teaduspäevast Kilingi-Nõmme gümnaasiumis, kus üks esinejatest oli akadeemik Ene Ergma, kes selgitas, kuidas kujunes päikesesüsteem ja mis juhtub maakeral, kui päikesel toimuva tugeva plahvatuse järel viiakse rivist välja satelliidid. Loe artiklit siit.

President Tarmo Soomere kohtus Austraalia teaduste akadeemias Austraalia teadusagentuuri teaduspoliitika ja teaduseetika valdkonna juhataja Justin Withersiga (Director of Policy and Integrity). Mõttevahetus fokuseerus meetmetele, mille kaudu saaks ärgitada teadus- ja arendustegevust eraettevõtluses.

President Tarmo Soomere pidas Austraalia riikliku ülikooli teoreetilise füüsika instituudis avaliku loengu “Rogue waves in shallow water and related issues” ja arutas koos prof Nail Akhmedievi ning prof Peter Vassiliou'ga võimalusi kasutada Läänemere spetsiifilisi omadusi madala vee hiidlainete teooria arendamiseks ja katseliseks kontrollimiseks.

President Tarmo Soomere külastas Eesti suursaatkonda Canberras. Koos saatkonna asejuhi Aivar Tsarskiga arutati võimalusi laiendada Eesti ja Austraalia teaduskogukondade suhtlust.

President Tarmo Soomere külastas Sydney ülikooli inseneriteaduste ja infotehnoloogia teaduskonna tsiviilehituse instituuti, tutvus sealsete lainekanalite ja hüdraulika õppeseadmetega ja arutas keskkonna hüdrodünaamika professori Amin Chabchoub’iga võimalusi ühistööks merelt lähtuvate ohtude (eelkõige pikaealiste hiidlainete) kvantifitseerimiseks rannikupiirkonnas.

President Tarmo Soomere kohtus Sydneys Austraalia teaduste akadeemia presidendi prof John Shine’ga. Vahetati mõtteid selle üle, kuidas ehitada üles riiklik teadusnõustamise süsteem ning milline võiks olla teaduste akadeemiate spetsiifiline roll sellises süsteemis.

Ajakiri Tiiu avaldas artikli akadeemik Anu Raua mälestustest oma lapsepõlvekodust, kus kirjanik Mart Raua ja tõlkija Valda Raua peres olid esikohal vaimsus, kirjandus, kunst ja loodus. Kodune vaimne õhkkond on andnud tiivad ka Anu Raua arengule.

Vikerraadios Lennart Merile pühendatud saates rääkis akadeemik Valter Lang vanadest ja uutest teooriatest selle kohta, kuidas ja millal meie, tulevased läänemeresoomlased, Läänemere kallastele jõudsime. Saade on järelkuulatav siit.

Ajakirjas Universitas Tartuensis ilmus Sandra Saare intervjuu akadeemik Jaan Einastoga tema 90. juubelisünnipäeva puhul. Loe intervjuud siit.

President Tarmo Soomere pidas Sunshine Coast ülikooli loodus- ja inseneriteaduskonnas avaliku loengu “Retrieving the signal of climate change from simulated sediment transport” ning arutas inseneriõppekavade koordinaatori dr Helen Fairweatheri ja õppejõu dr Adrian McCallumiga võimalusi Eesti rannikute täppismõõtmise metoodika rakendamiseks Queenslandi liivarandade monitoorimiseks.

President Tarmo Soomere külastas Queenslandi ülikooli ehitusteaduskonda ja selle lainetuse ja hüdraulika õppe- ja teadustöö kompleksi (Brisbane, Austraalia) ning täpsustas koos hüdraulika ja rakendusliku hüdromehaanika professori Hubert Chansoniga aastaiks 2019-2021 võidetud Queenslandi ülikooli, Queenslandi tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ühisgrandi tööjaotust.

Akadeemik Urmas Varbalne esines Poska akadeemias topeltloenguga teemal "Majandusteadus, populism ja Brexit".

Akadeemik Arvo Pärt pälvis Saksa muusikaautorite auhinna (Deutscher Musikautorenpreis) koorimuusika kategoorias. Vt artiklit Postimehes siit.

Tartu Postimehes ilmus emakeelepäeval akadeemik Karl Pajusalu artikkel "Tartu oma keel", milles räägib Tartu murdekeele pikast ajaloost ja mitmest tähendusest. Vt ariklit siit.

Maalehes ilmus artikkel metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava koostamise plaanidest. 29-liikmeline juhtkogu koosseisu kuulub akadeemia esindajana ka president Tarmo Soomere. Loe artiklit siit.

Tartu Postimehes ilmus artikkel Tartumaa kõrgeima teenetemärgi Kuldne Tammeoks pälvinutest. Teiste hulgas ka akadeemik Jaan Einasto. Loe artiklit siit.

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses toimus humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna väljasõidukoosolek, kus osakonna liikmete kõrval osales ka akadeemik Jüri Engelbrecht. Keskuse giidi juhtitud ringkäigul tutvuti majaga põhjalikult ja vaadati filmi Arvo Pärdi kujunemisloost. Kohal oli ka akadeemik Arvo Pärt ise, kes jagas selgitusi keskuse sünniloost.

Tartu ülikooli muuseumi valges saalis pidas inauguratsiooniloengu eksperimentaalfüüsika professor akadeemik Marco Kirm. Tema loengut "Valgus tahkiste saladusi paljastamas" saab näha ERRi potaalis Novaator. Link järelvaatamisele siin.

Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo artikkel "Krimmi hõivamine lepiti kokku Krimmis". Loe artiklit siit.

ERR-i saates "Suud puhtaks" osales ka akadeemik Mart Kalm. Arutleti, milline on 21. sajandi eestlane. Vt artiklit selle kohta siit.

Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti matemaatika seltsi president Rainis Haller kirjutasid alla assotsiatsioonilepingule.

Vabariigi aastapäeval anti Eesti Teaduste Akadeemia saalis üle riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhind ning spordi- ja kultuuripreemiad. Vt uudist jafotogaleriid siit.

President Tarmo Soomere osales 21.-22.02.2019 Saksa teaduste akadeemia Leopoldina ja Leibnizi ühingu kutsel Euroopa tulevikule pühendatud nn EU13 (Ida- ja Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küpros) teaduste akadeemiate ja juhtivate ülikoolide liidrite foorumil "Forum Future Europe. Raising Inclusion and Performance of European Research and Innovation".

Tartu Postimehes ilmus artikkel 23. veebruaril 90. sünnipäeva tähistavast akadeemik Jaan Einastost. Loe artiklit siit.

Sirbis ilmus artikkel akadeemik Mart Ustavist, kes pälvis teaduspreemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest. Loe artiklit siit.

Sirbis ilmus artikkel teaduse elutööpreemia laureaadist - akadeemik Peeter Saarist. Loe artiklit siit.

ERR-i kultuurisaate OP+ külaliseks oli akadeemik Mart Kalm, kellega käidi Arhitektuurimuuseumis näitusel "Oma tuba. Feministlikud küsimused arhitektuurile". Uudist ja videosalvestist vt siit.

Akadeemia saalis arutlesid teadlased ja poliitikud selle üle, kuidas peaks jagunema teadusele antud lisarahastus. Kohal olid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning teiste ministeeriumide esindajad. Vt arutelu salvestust siit.

Akadeemias oli külas Poska akadeemia. Saalis oli ca 110 kooliõpilast Tartust (Jaan Poska Gümnaasium) ja Tallinnast (Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Prantsuse Lütseum). President Tarmo Soomere pidas koguni kaks loengut - "Teaduste Akadeemia mõte: faktid, mitte paljalt sõnad" ja "Eesti tuulised rannad kllimamuutuste keerises".

Akadeemik Jaan Einasto pälvis eriliselt suure teaduspanuse eest Tartu ülikooli suure medali. Tartu Postimehe uudist selle kohta vt siit.  

Postimehe ja advokaadibüroo Tark koostöös toimus majanduskonverents «Risttee», kus esines ka president Tarmo Soomere, kelle sõnul on Eesti teaduse alarahastus veelgi tõsisem, kui demograafiline probleem. Teemat käsitlesid erinevad meediaväljaanded.  Postimehe arvamuslugu loe siit.

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid: teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid emeriitprofessor Anne Luik ja akadeemik Peeter Saari, teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati akadeemik Mart Ustavile. Tartu Postimehe uudist loe siit.

ERR-i uudisteportaal vahendas akadeemik Jaak Aaviksoo ettekannet 14. veebruaril Tallinna Toomkooli 700. aastapäeva tähistamise raames peetud konverentsil. Tema sõnul on maailm ilmselt võitnud sellest, et haridus on tänapäeval kättesaadav enamatele inimestele kui kunagi varem, kuid väärtuste ja tõe suhtelisus panevad selle tõsise surve alla. Loe uudist siit.

Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) leppis kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest. Uudist kajastasid pea kõik suuremad meediaväljaanded.  Postimehe vastavat uudist vt siit.

Akadeemia saalis toimus neljandat korda konkursi "Teadus 3 minutiga" galaõhtu, kus valiti välja viis parimat. Sündmust kajastas Novaator, vt lähemalt siit.

ERR-i teadusportaal Novaator kajastas "Uudishimu tippkeskuse" saatejuhi jutuajamist akadeemik Martti Raidaliga mustadest aukudest. Loe intervjuud siit.

Postimehes ilmus artikkel "Eesti eksperiment katsetab maailmatasemel teaduse rahata jätmise tagajärgi", kus akadeemik Jüri Allik ja TÜ analüütik Kalmer Lauk avavad värskes kogumikus «Eesti teadus 2019» kodumaise teaduse hetkeseisu ning annavad oma ennustuse eelseisvaks. Loe artiklit siit.

ETV saates "Välisilm" rääkis akadeemik Lauri Mälksoo USA ja Venemaa lahkumisest keskmaa tuumajõudude leppest (INF). Saade on järelvaadatav siit.

Pärnu Postimehes ilmus jutuajamine akadeemik Karl Pajusaluga "Professor Karl Pajusalu: keelte segamist ei tohiks endale lubada". Loe jutuajamist siit.

Vikerraadio kultuurisaates "Vasar" kõneles akadeemik Mart Kalm saja aasta eest loodud kunstikool Bauhausist ja selle mõjust arhitektuurile. Loe ERRi portaali uudisnuppu siit.

Esitleti raamatut "Eesti teadus 2019". Kaasautor Ülo Niinemetsa hinnangul pole Eesti teaduse lähitulevik kuigi helge ja aastaid kestnud teaduse alarahastamine on jätnud oma jälje. Sellekohast artklit Novaatori portaalis loe siit.

Akadeemias toimus 31.01–02.02 rahvusvaheline seminar-töötuba "Teaduselt parlamendile", kus arutleti, millisel moel ja formaadis võiks teadlaste nõu kõige paremini jõuda nendeni, kes peavad piiratud faktilise pagasi ja tugeva ajalise surve all tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi elu võib-olla veel paljude aastate vältel. Ürituse kava ja ettekannete videosalvestused.

Korraldajaks oli akadeemia koostöös arenguseire keskusega Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre, JRC) algatuse "Science meets Parliaments. Science meets Regions" raames ja toetusel.

Postimehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Sünnipäraselt tark juht ja 500 eurot" (Postimees, 23. jaanuar 2019, lk 19; veebis ilmus lugu 31. jaanuaril). Arvamuslugu loe siit.

Akadeemik Andres Metspalu kõneles Kuressaare haiglas huvilistele geenivaramust ja personaalsest meditsiinist. Saarte Hääle artiklit loe siit.

Akadeemik Tarmo Uustalu saab Vabariigi Presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi. ERRi portaali uudist vt siit.

Suri akadeemik Eve Oja (10.10.1948-27.01.2019). Ärasaatmine toimus Tartu ülikooli aulast 2. veebruaril. Vt järelhüüet Sirbis siit.

Postimehes ilmus artikkel akadeemias eesti keele aasta avaüritusena toimunud konverentsist "Eesti riigikeele sajand", kus esitleti ka akadeemik Karl Pajusalu ülevaadet "Eesti keele 100 aastat". Konverentsi korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ja haridus- ja teadusministeerium. Konverents on järelvaadatav siit.

Poska akadeemias kõneles akadeemik Lauri Mälksoo teemal "Eesti kui kandidaat ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks 2020-2021: väikeriikide roll julgeolekunõukogus".

Pärnu Postimees avaldas intervjuu akadeemik Urmas Varblasega "Professor: Maailmas on märke majanduskriisist", kus akadeemik hindab Eesti majanduse tasakaalus olevaks ja peab vähe tõenäoliseks, et järgmine majanduskriis saab alguse siit. Uudist loe siit.

Rahvusvahelisest teadusajakirjas Nature ilmus pikk artikkel Eesti teaduse arengust, kus toodi välja meie maailmatase, kuid ka liigne sõltuvus Euroopa Liidu rahastusest, mis omakorda seab kahtluse alla Eesti teaduse kestlikkuse tulevikus. Sõna saab ka akadeemik Ülo Niinemets. Loe uudist Novaatori portaalis siit.

Tartu Postimehes ilmus artikkel "Eesti keel kujunes sada aastat tagasi riigikeeleks" akadeemik Karl Pajusalu värskeltilmunud raamatust "Eesti keele 100 aastat". Loe artiklit siit.

ETV-s oli eetris saade "Suud puhtaks", kus arutati ingliskeelse õppe osakaalu üle meie kõrghariduses ning selle üle, kas tegu on meie kõrghariduse ja teaduse konkurentsivõime paranemise või ohuga eestikeelse kõrghariduse tulevikule? Mõttevahetuses osales ka akadeemia president Tarmo Soomere. Saade on järelvaadatav siit.

Ajakirjas TööstusEst ilmus ülevaateartikkel akadeemik Margus Lopi tööstuskeemia laborist Tallinna Tehnikaülikoolis, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Artiklit loe siit.

Vikerraadio reporteritunnis arutasid valimisnõunikud millised on looduse ja majanduse väljakutsed. Teiste hulgas oli stuudios ka akadeemik Urmas Varblane. Saade on järelkuulatav siit.

EPWS (European Platform of Women Scientists) valis 2019. aasta esimeseks kuu teadlaseks akadeemik Anne Kahru ning avaldas akadeemikuga intervjuu. Loe artiklit siit.

Akadeemik Ülo Niinemets valiti üheks kolmest Sirbi 2018. aasta laureaadist. Akadeemik kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid (Sirp, 11. jaanuar 209, lk 3). Loe artiklit siit.

Sirbis ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa nn järjelugu "Monsanto dokumendid IV" (Sirp, 11. jaanuar 2019, lk 9-11). Loe järjelugu siit.

Aasta esimeses Akadeemia numbris käsitleb Lauri Mälksoo inimõiguste kontseptsiooni muutumist NSV Liidus seisakuajast perestroikani ja NSV Liidu lagunemiseni. Arvustuste rubriigis kirjutab Tõnis Arro akadeemik Jüri Alliku raamatust "Väldi igavaid inimesi ja olukordi".

Klassikalise muusika internetilehekülg Bachtrack avaldas 2018. aasta kontsertide statistika ülevaate, mille põhjal on Arvo Pärt kaheksandat aastat järjest maailmas enim esitatud nüüdishelilooja. See uudis on kõigis peavoolu meediakanalites. Uudist vt siit.

Delfi Spordiportaalis ilmus Mart Soidro sulest pikem artikkel "Jaak Aaviksoo: sport õpetas ennast ületama". Akadeemik räägib oma spordilembusest. Artiklit loe siit.

Allan Rajavee tsiteerib oma Äripäevas ilmunud artiklis "Paneelmaja renoveerimine suuri tegijaid ei tõmba" akadeemik Jarek Kurnitskit. Loe artiklit siit.

ERR-i uudisteportaal avaldas intervjuu akadeemiku (Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori) Tiit Tammaruga, kes rääkis viimase 10-15 aasta rände trendidest, mis näitavad muu hulgas väga tugevat sõltuvust majandustsüklist ja suurtel kriisiperioodidel on alati väljaränne kasvanud. Loe intervjuud siit.

Maalehes ilmus akadeemik Mart Kalmuga intervjuu "Kui kogu aeg arvestada, kuidas odavamalt saaks, siis kvaliteet kaob" (Maaleht, 3. jaanuar 2019, lk 18-19). Loe intervjuud siit.