Päevik

„Need lääneriigid, kes praegu Palestiinat tunnustavad, võib-olla vastavad mingil määral globaalse lõuna kriitikale, et Lääs mõõdab enda huvipiirkonnas teistsuguste standardite ja kriteeriumitega,“ ütleb Lauri Mälksoo Vikerraadio intervjuus, kommenteerides uudist, et kolm Euroopa riiki – Hispaania, Iirimaa ja Norra otsustasid tunnustada Palestiinat iseseisva riigina. Kuula järele.

Mare Kõiva kirjutab Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ märkidest müütide mõjukusest. Loe siit.

Jaan Ross kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ tema osalusel läbi viidud Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Tallinna tehnikaülikooli teadlaste uurimistööst, mis heidab valgust ühele võimalikule põhjusele, miks on lauldud tekstist on raskem aru saada kui tavalisest kõnest. Teadlased palusid viiel ooperilauljal laulda ilma orkestrisaateta ühe romantilise perioodi itaaliakeelse ooperiaaria ning seejärel lugeda sama aaria teksti. Vokaalide ja klusiilide intensiivsuste mõõtmisel helisalvestistest selgus, et ehkki kõikide häälikute intensiivsus laulmisel kasvas, jäi klusiilide intensiivsuse kasv vokaalide omast statistiliselt väiksemaks. Seetõttu on klusiile raskem tuvastada ja kannatab lauldava teksti arusaadavus. (18.05.24, Postimees, „Miks on lauldud tekstist keeruline aru saada?“, lk 8). Loe siit.

Teaduste akadeemia saalis toimub akadeemia keskkonnakomisjoni ja NATARCi korraldatud konverents „Eesti looduse ühtne andmeruum“, kus arutatakse, kas ja millist ühtset looduse andmeruumi Eesti vajab ja kuidas selleni jõuda. Lähem info.

„Arvan, et aastal 2040 tuleb Eesti elektritootmise baaskoormus tuumajaamast ning ilmastikust sõltuv tootmine käib tuule ja päikesega. Ja väga loodan, et on olemas ka vähemalt üks plokk põlevkivivõimsust. Kuidas see saab toimida? – mitte me ei keela ära põlevkivi tarbimist, vaid ütleme, et põlevkivi põletamine peab olema heitmevaba,“ ütles teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“. Ta rõhutas, et elektri tootmise struktuur peab olema võimalikult mitmekesine ja tootmine peab asuma kodumaal – siis me saame rääkida energiajulgeolekust ja hinnaregulatsioonist. Vaata järele alates 40:13.

Teaduste akadeemias toimub tulevikukrüptograafia konverents, kus arutletakse, kuidas kaitsta matemaatika abil valitsuste, ettevõtete ja üksikisikute andmeid tulevikutehnoloogiate eest. Konverentsi korraldavad küberturvalisuse tippkeskus Eestis ja Lõuna-Moravas (CHESS), Eesti teaduste akadeemia, riigi infosüsteemi amet (RIA) ja Cybernetica. Lähem info konverentsi kodulehel.

Anu Raud sõnab ERR-i kultuuriportaali vestlussarja „ID“ intervjuus, et ahnus on maailmale kõige rängem koorem, mida kanda. „Inimesed peaksid liikuma askeetlikuse ja vähemnõudlikuse suunas, et aru saada, et kui eelmised kingad veel kannavad, siis ei osta uusi, ja kui mõned asjad lähevad natukene katki, siis parandad. Ja kui ostadki uue asja, annad sellele, kellele ei ole võimalik osta.“ Loe siit.

Parem rahastamine võimaldab kindlasti saavutada paremaid tulemusi, ent oluline on ka rahastuse korraldus ja sellest johtuv huviline käitumine nii asutuste kui inimeste tasemel, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehes ilmuvas arvamuslugude sarjas „Kuhu kaob haridusraha?“. Loe siit.

Jüri Engelbrecht kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalprobleemide keerukusest. Üle 20 aasta tagasi, uue aastasaja alguses loetleti hulk globaalprobleeme, mida tuleks sel sajandil lahendada. Pika nimekirja lahendamist nõudvate probleemide juures jäi kõlama küsimus: kuidas inimkond kõigi muutuste ja ohtudega hakkama saab? „Küllap on see praegugi kõige olulisem küsimus. Lihtne vastus sellele küsimusele on see, et hakkama saab haritud inimene, kes saab aru maailma probleemidest ja oskab tegutseda nii lokaalselt kui ka globaalselt,“ ütleb Jüri Engelbrecht. (11.05.24, Postimees, „Globaalprobleemid pole lihtsad“, lk 6). Loe siit.

Euroopa teaduste akadeemiad teevad ühispöördumise Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste kandidaatide poole, rõhutades, et tugev, avatud ja vaba teadus ning haridus on Euroopa tuleviku nurgakivi. Loe siit.

Hiljuti kõrgeima erialase tunnustusega – Rydbergi kuldmedaliga – autasustatud akadeemik Jarek Kurnitski räägib Vikerraadio saates „Labor“ tema juhtimisel välja töötatud ventilatsioonivalemist, mille abil saab tõkestada viiruste levikut. Loodetavasti jõuab see Euroopa standardisse ja sedakaudu ka hoonete ventilatsiooni projekteerimise praktikasse. Kuula järele.

Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütleb intervjuus ERR-i uudisteportaalile, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 tunnistab esmakordselt, et ilma põlevkivijaamade reservvõimuseta pole võimalik elektriturgu pärast 2030 aastat tasakaalustada. Tema sõnul pole võimalik, et riik maksab kinni roheenergiale üleminekuga seotud kulud, vaid need võetakse ikkagi tarbija taskust. Ei tasu ka unistada, et Eesti elektrihind langeks Põhjamaade tasemele.

Meie tänased nutitelefonid ja arvutid töötavad ränist tehtud kiipidel. Insenerid on aga näinud nende kiipide piire ning siht on seatud fotoonika ja kvantmehaanika suunas – lootusega lahendada arvutiga veelgi keerulisemaid ülesandeid, kirjutab Dan Bogdanov Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Teadlaste hinnangul kulub tänastest arvutitest palju kiiremini tegurdava kvantarvuti ehitamiseks vähemalt 20 aastat. Postkvant-krüptograafia uurib aga juba täna, millise krüptograafiaga saaks kaitsta saladusi, mis peavad püsima varjatuna näiteks 25 aastat. Oma postkvant-krüptograafiale ülemineku plaan tuleb valmis teha ka Eestil. (4.05.24, Postimees, „Krüptograafia, mis paneb vastu ka kvantarvutile“, lk 8). Loe siit.

Jüri Allik räägib Õhtulehele õnnelikkusest ja põhjustest, miks on Eesti maailma õnneraportis 34. kohal. Ta ütleb, et õnnelik olemisest piisab mingist rahahulgast, aga selleks, et olla väga õnnelik, üksnes rahast ei piisa. Lisaks toob ta muuhulgas esile, et üldiselt jääb inimene enam-vähem sellele õnnelikkuse tasemele, kus ta oli noorest peast, hilisemas elus muutub see üsna vähe. (4.04.24, Õhtuleht, „Miks on Eesti maailma õnneraportis 34. kohal? Sest meil pole kombeks õnnega kelkida!“, lk 18–19). Loe siit.

Mare Kõiva räägib Vikerraadio hommikuprogrammi „Vikerhommik“ intervjuus 1. mai ja volbripäeva kommetest nii Eestis kui välismaal. Tema sõnul on 1. mail tehtud tihti aiatöid, puhastatud ja põletatud see kõigest vanast. Seejuures on alati leitud hetk ka tähistamiseks. Kuula/loe järele.

Vikerraadio saates „Reporteritund“ arutleb akadeemik Marek Tamm koos Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga, kuidas on mõjunud Eestile 20 aastat Euroopa Liidus ning mil moel on selle ajaga muutunud Eesti ja mil moel Euroopa Liit. Saates meenutatakse, millised olid meie ootused ja eeldused Euroopa Liidu suhtes enne liitumist, mis neist ootustest ja mõnel juhul ka eelarvamustest on 20 aasta jooksul saanud. Ja kuidas Euroopa Liidus edasi? Kuula järele.

Me kõik vajame vähemalt elementaarseid teadmisi immunoloogiast, et mõista paremini meie organismi talitlust, kirjutab Raivo Uibo ülemaailmse immunoloogia päeva puhul ilmunud ERRi arvamusloos.

Peame olema võimelised tootma igal ajahetkel meile vajamineva energia ise, ütleb Tarmo Soomere Eesti Päevalehele antud intervjuus. „Olen veendunud, et Eesti võlukepike või Nokia on rohepöördeks, õigemini roheleppeks vajalike tehnoloogiate väljatöötamine, katsetamine, vähemalt prototüüpimine või isegi tootmine.“ Loe siit.

Tõnu Tannberg pälvib Hendrik Sepa nimelise artiklipreemia artikliga Vene sõjaväe kohalolust Tartus tsaaririigi lõpuperioodil. Loe lähemalt.

Paraku interneti virtuaalsusest ega apteegiriiulilt immuunsüsteemi tugevdavat imevahendit ei leia, kirjutab Pärt Peterson Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Küll aga aitavad immuunsüsteemi võimekust tugevdada tervislikud eluviisid. Samtui tasub hea immuunsuse säilitamiseks piirata oma pideva stressi allikaid. (27.04.24, Postimees, „Immuunsust tugevdada ei saa, aga tervislik eluviis aitab“). Loe siit.

Ahjusooja raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ üks autoreid Mart Kalm ütleb Pealinna portaalile antud intervjuus, et linnaehituses toimub suur murrang: „Tallinnas on see siiani olnud väga tagurlik, välja arendamata. Linnavalitsus ei ole ju osanud aastakümneid sellele tähelepanu pöörata ning nüüd viimasel ajal näeme, kuidas nüüdisaegne käsitlus tänapäeva ruumist on ka Tallinnasse jõudmas.“ Loe siit.

„Me oleme olukorras, kus ühiskond on äärmiselt plahvatusohtlik. Ükskõik mis asi sobivas soustis ette visata – ja osa ühiskonnast läheb põlema. Sellisel ajal tuleb reageerida teistmoodi. Rahulikkusega, akadeemilisusega, järelemõtlemisega. Faktidele ja ainult faktidele toetumisega,“ ütleb Tarmo Soomere Eesti Päevalehele antud pikas intervjuus, kus tulebb muuhulgas juttu veel riigipea rollist, teadusest ja teadusnõust, tarkusest, tehisintellektist ja religioonist. Loe siit.

President Tarmo Soomere on külas ERRi venekeelse telekanali ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“. Juttu tuleb Eesti teaduse prioriteedidest, teaduse rollist kriiside lahendamisel ja kliimamuutustest. Vaata järele (al 00:27:06).

„Kui me kavandame Euroopa Liidu tulevikku, siis ei tule seda tingimata näha ühtsuse suurendamises, vaid pigem paljususe kasvatamises. Euroopa Liidu identiteet ei põhine mitte ühtsetel, vaid ühistel, jagatud väärtustel ja arusaamadel. Ja mida rohkem on seda, mida jagada, seda rikkalikum see identiteet on,“ kirjutab Marek Tamm Eesti Euroopa Liitu astumise 20. aastapäevale pühendatud Eesti Päevalehe artiklisarja arvamusloos.

Akadeemik Tõnu Tannberg ja ajalooprofessor Mati Laur on külas Vikerraadio saates „Külaline“, mille fookuses on nende sulest ilmunud uus raamat „Rajoonide aeg 1950-1962“. Raamatus on juttu ajast, mil Eesti oli halduslikult jagatud paljudeks väikerajoonideks. Kuula järele.

Globaalmuutuste akadeemikuks valitud Ülo Mander ütleb Vikerraadio hommikuprogrammi intervjuus, et loodusgeograafid üle maailma on viimasel ajal rohkem tähelepanu pööranud keskkonnaprobleemide põhjuste uurimisele – eeskätt kasvuhoonegaaside tekkimise ja ka nende võimaliku sidumise uurimisele, et kuidagimoodi pidurdada või leevendada käimasolevat kliimasoojenemise protsessi. Ülo Manderi sõnul näitavad väga paljud faktid, et fossiilsete kütuste meeleheitlik pidurdamine ei too kaasa veel kasvuhoonegaaside kasvu vähenemist. „Hoopiski maakasutusega seotud probleemid üle maailma on need, mis kliimat kütavad. Kas me saame selles osas midagi teha, siin on tõenäoliselt vaja radikaalseid muutusi, mis kohati on võimalikud veel väga teoreetiliselt. Kas ühiskond ja inimkond sellega hakkama saab, ei tea.“ Kuula järele.

On aeg põhjalikult muuta meie ettekujutust Eesti maavarast põlevkivist, mille põletamise ja õliks ajamise aeg saab otsa. Ometi on selles pruunis kivis peidus midagi hoopis väärtuslikumat – 300 miljonit aastat tagasi loodud unikaalsed orgaanilised struktuurid, kirjutab akadeemik Margus Lopp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Viimased 7–8 aastat on Tallinna tehnikaülikooli tööstuskeemia laboris arendatud projekti Kerox, et luua kukersiidi (Eesti põlevkivi nimi) otsese muundamise tehnoloogiat. Praeguseks rakendusjärgus oleva Keroxi tehnoloogia järgi loodavad kemikaalid oleksid Eestile väärtuslikeks ekspordiartikliteks ja toetaksid mitmeid tööstusharusid, nagu plastikute, ehitusvahtude ja liimide tootmine. (20.04.24, Postimees, „Hüvasti, põlevkivi, tere tulemast, kukersiit!“, lk 8). Loe siit.

Toimus teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolek. President Tarmo Soomere andis üle autasud ning esitas kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2023. aastal. Riigi teaduse elutööpreemia laureaat, akadeemik Jakob Kübarsepp pidas ettekande teemal „Triboloogia – nähtamatu, kuid oluline“. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem esines ettekandega „Eesti sõjaline kaitse“. Teises, kinnises osas kiideti heaks alanud aasta eelarve, arutati akadeemia seaduse muudatusi ja valiti uueks akadeemia liikmeks globaalmuutuste valdkonnas Ülo Mander.

Vähene doktoriõppe lõpetanute arv võib saada takistuseks nii Eesti ülikoolide kui ka riigi arengule, kirjutab Jaak Vilo ERRi portaali arvamusloos, mis algselt ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis. Loe arvamust.

Maailma riigid pingutavad kõvasti, et vähendada või tagasi pöörata aastakümnete jooksul meie keskkonnale tekitatud kahju. Selle nimel töötavad ka Tallinna tehnikaülikooli jõuelektroonikud eesotsas akadeemik Dmitri Vinnikoviga, kes räägivad oma tööst lähemalt Novaatori portaalis.

Teaduste akadeemias toimus akadeemia juhatuse laiendatud istung akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside ja ühendustega. Ühiselt arutati akadeemia ja seltside vahelist koostööd ning võimalusi paremaks ühiseks dialoogiks ühiskonnaga. Peasekretär Jaak Järv esitas ülevaate senisest koostööst. Seltside esindajad tutvustasid enda tegevusi ja jagasid mõtteid tulevikukoostööst. Seltside arhiividega seonduvast rääkis rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja Gristel Ramler. Arutelu võttis kokku president Tarmo Soomere. Kõlama jäi teadusseltside kui esmase akadeemilise väärtusruumi kandjate olulisus ühiskonnas. Kogutud mõtete pinnalt astutakse järgmised sammud, ühisaruteludeks on plaanis edaspidi kokku saada vähemalt kord aastas. 

Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ lugejale põhimõtteid, millest teaduste akadeemia peab akadeemikute valimisel lähtuma. Heaks tooniks peetakse, et liikmeid oleks maksimaalselt 80. Uusi liikmeid valitakse vähemalt kord kolme aasta kohta. Kui mitu ja millisel erialal, pole lihtne otsus. Ühest küljest on väga erinevate erialade pakkimine ühe institutsiooni sisse väikeses riigis igati mõistlik. Teisest küljest on eri valdkondade tasakaalustamine nii väikeses mänguruumis tõsine väljakutse. (13.04.24, Postimees, „Akadeemikuks saada pole lihtne“, lk 8). Loe siit.

Ajakirja Keel ja Kirjandus 3. numbris räägib Mare Kõiva 1970. aastate Eesti vabameelsest vaimsest ja akadeemilisest õhkkonnast, rahvaluuleuurijate töö telgitagustest ning järjepidevusest ja uuendustest folklooris ja selle uurimises. Loe siit.

8. aprillil suri Ediburghis 94. aasta vanusena Šoti füüsik Peter Higgs. Intervjuus Postimehele räägib tema tegevusest Martti Raidal – et teda meenutada ja selgitada lähemalt Higgsi bosonit ehk Higgsi osakest, mille olemasolu Peter Higgs esimesena ennustas. (11.04.24, Postimees, „Õnnelik „ühe osakese mees“ Peter Higgs“, lk 11). Loe siit.

Tartus AHHAA keskuses antakse üle tänavused teaduste akadeemia eriauhinnad õpilaste teadustööde konkursil. Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest pälvivad Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Laur Matthias Matzen, Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilane Maret Hallik ja Pirita majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane Miia Malm. Loe lähemalt.

Tallinna ülikoolis toimub esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Kolm päeva kestvast konverentsist loodetakse nii valdkonnasisest sidujat kui sildade loojat koostööks teiste valdkondadega. Marek Tamme sõnul seisnebki tulevik eri valdkondade teadmiste ristamises. Loe/kuula lähemalt siit.

Üldhariduse rahastamisprobleeme ei saa taandada pelgalt hariduspoliitiliseks küsimuseks. Need vajavad jätkusuutlikuks lahenduseks eelkõige õiguste, kohustuste ja vastutuse selgemat jaotust kolme osapoole – riigi, omavalitsuste ja haridusministeeriumi vahel, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe arvamusloos. (10.04.24, Postimees, „Kuhu kaob üldharidusest raha?“, lk 12). Loe siit.

Tervis on meile kõige lähem ja seetõttu otsime viise seda hoida ja turgutada. Vikerraadio saade „Teise mätta otsast“ uurib, mida soovitab selleks immunoloog ja kuidas näeb tervistavate praktiseerimist antropoloog. Immunoloogi vaadet avab akadeemik Pärt Peterson, kes on uurinud immuunsüsteemi „läbisaamist“ inimese organismi ja haigustekitajatega. Teise mätta otsas on Marko Uibu ehk antropoloog ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor ning uurinud uue vaimsuse ja terviseuskumusi tänapäevases infokeskkonnas. Kuula järele.

Teadlikkuse kasv ja tehisintellekti progress nõuavad privaatsuse uut kvaliteeti ning e-riigi teenuste edasiarendamine värsket käsitlust nii privaatsusest kui ka andmekaitsest, kirjutab Dan Bogdanov Eesti Päevalehe portaalis. Ta annab viis soovitust, kuidas saame oma kodanike andmeid paremini kaitsta. Loe siit.

Jüri Allik kirjutab Postimehes järelehüüde hiljuti meie seast lahkunud Daniel Kahnemanile, kes on ja ilmselt jääb üheks kõige tuntumaks psühholoogiks kogu maailmas. (6.04.24, Postimees, „Daniel Kahneman – eriomaselt vaheda mõtteilmaga õpetlane“, lk 27). Loe siit.

Päikese- ja tuuleenergia „energiaauke“ ei sobi katma soojuselektri- ega ka aatomielektrijaamad, sest need ei tooda kasumit, kui ei tööta ühtlase optimaalse elektrit genereeriva koormusega. Vaja on seadmeid nii elektri salvestamiseks kui ka salvestatud energia vajadusel taas elektrienergiaks muundamiseks, kirjutab akadeemik Enn Lust Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta juhib selle aasta algusest tööle hakanud jätkusuutliku rohelise energiatehnoloogia tippkeskust. (6.04.24, Postimees, „Teadusest rakenduste ja hariduseni“, lk 8). Loe siit.

Akadeemik Dimitri Kaljo pälvis Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia nõukogu otsuse alusel Gottfried Albrecht Germanni märgi. Germanni märgiga tunnustatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kui ka mujal tegutsevaid isikuid, kes on märkimisväärselt panustanud asutuse arengule ja eesmärkide täitmisele. Märk antakse üle 17. aprillil toimuval teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul. Lähem info.

Teaduste akadeemias toimub konverents, kus ennast tutvustavad globaalmuutuste akadeemiku kohale esitatud kaheksa kandidaati. Lähem info.

President Tarmo Soomere kohtus Prantsuse suursaadik M. Emmanuel Mignot'ga. Vesteldi mereteadusest Prantsusmaal ja Eestis ning kahe riigi vahelisest koostööst. Tarmo Soomere tutvustas eesti teadlaste tööd rannikuteaduse, lainetuse klimatoloogia, veealuse robootika ning ökoloogia valdkondades. Räägiti rahvusvahelisest teaduskoostööst. President rõhutas vajadust aktiivsemalt kaasta Prantsuse teaduste akadeemiat Rahvusvahelises teadusnõukogus (International Science Council) ja selle Euroopa liikmete grupis, et aidata Euroopa riikide häält ülemaailmselt kuuldavamaks teha. Kõneldi ka teaduse populariseerimisest laste ja noorte hulgas. Ühiselt peeti oluliseks toetada ja tunnustada naisteadlasi ning Soomere selgitas Balti riikide koostööd selles vallas. Tunti muret inseneridepuuduse üle iseäranis tehnoloogilistel erialadel. Arutati noorte akadeemiate, sh ka noorte naisteadlaste rolli üle teaduse populariseerimisel ja inseneeria valdkondade atraktiivsemaks muutmisel.

    Kohtumisel osalesid Emmanuel Rimbert, Prantsuse suursaatkonna kultuurinõunik ja Prantsuse Instituudi direktor, Gabriel Voisin-Moncho, ülikoolidevahelise ja teaduskoostöö atašee, Ulla Kihva, kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkonna juht, Terje Tuisk, teaduste akadeemia arendusjuht ning Kerlin Remmel, teaduste akadeemia presidendi abi.

    Erakond Eestimaa Rohelised kohtus president Tarmo Soomerega seoses 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistega. President selgitas teaduste akadeemia konsulteerivat, kuid erapooletut rolli riigijuhtide teaduslikus nõustamises. Tarmo Soomere tutvustas 27 Euroopa Liidu riigi teaduste akadeemiate avaldust „Tugev, avatud ja vaba teadus ja haridus on Euroopa tuleviku nurgakivi“ Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatidele, milles rõhutatakse teaduse kandvat rolli Euroopa ülemaailmse edu ja konkurentsivõime tugevdamisel, ühiskondlike probleemide lahendamisel ning innovatsiooni eestvedamisel.

    Lisaks kõneldi aktuaalsetel teemadel, sh tuumaenergia kasutamisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, Rail Baltica ehitamise kitsaskohtadest ja headest külgedest, aga ka roheenergiast ja energia salvestamise võimekuse arendamise vajadusest.

    Kohtumisel osalesid erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht Rasmus Lahtvee, Aleksander Laane, Olev-Andres Tinn ning akadeemia presidendi abi Kerlin Remmel.

    Kinos Artis esilinastub dokumentaalfilm „Mees missioonil“, mis portreteerib teaduste akadeemia presidenti, mereteadlast ja matemaatikut Tarmo Soomeret. Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk. Lähem info.

    Euroopa Liidu majandustegevusest tekib aastas jäätmeid 2,5 miljardit tonni ehk 5 tonni inimese kohta. Lisaks tekitab iga inimene aastas peaaegu pool tonni olmejäätmeid. Hoolimata jõupingutustest ei ole jäätmete kogus vähenenud, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Jakob Kübarsepp. ELi ringmajanduse tegevuskavas on võetud eesmärgiks vähendada prügilasse ladestamist maksimaalselt võimaliku piirini. Jäätmete minimeerimist on võimalik saavutada, kui keskenduda kolmele viisile: jäätmete vältimine või vähendamine, toodete taas- ehk korduvkasutus ning materjalide taaskasutus ehk ringlussevõtt. (30.03.24, Postimees, „Vähem jäätmeid, rohkem väärtust“, lk 8). Loe siit.

    Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe arvamusloos sellest, millele kulub meie haridusraha. Ta toob esile, et tuleviku kavandamisel, sh hariduskulude optimeerimisel tasuks tähelepanu pöörata eelkõige investeeringukomponendile, seejuures seotult haridusstandardiga. (27.03.24, Postimees, „Kuhu kaob haridusraha?“, lk 12). Loe siit.

    Teaduste akadeemiad saavad toimida riigi ja ühiskonna parimates huvides vaid siis, kui nad on sõltumatud poliitilistest, ärilistest või mistahes muude osapoolte huvidest. Riigi või valitsuse tasemelt lähtuvad katsed mõjutada teaduste akadeemiat on Eestis pigem naljakad ja seni edutud. Selliste katsete kasvav hulk maailmas aga peegeldab muutuvat globaalset väärtusruumi, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta rõhutab, et riigi ja selle ametnike surve akadeemiate autonoomiale ja nende liikmete sõltumatusele on sisuliselt julgeolekurisk. (23.03.24, Postimees, „Teaduse survestamine lõhub tulevikku“, lk 8). Loe siit.

    Jaak Aaviksoo räägib intervjuus Sakalale sellest, et lähestikku asuvatest ja pooltühjadest Abja ja Karksi-Nuia koolist kaob gümnaasiumiaste ükskord niikuinii; sellest, miks me ei taju end omal maal peremehena; ning sellest, kuidas oli tema haridusministriks oleku ajal aru saada, millise meelsuse ja keelsusega oli üks või teine Eesti venekeelne kool. (23.03.24, Sakala, „Jaak Aaviksoo: kaks gümnaasiumi on teineteisele suhteliselt lähedal, kuigi õpilasi ei jätku ühegi jaoks“, lk 6–7). Loe siit.

    Jüri Allik kommenteerib ERR Novaatori portaalis maailma õnneraportit, kus Eesti paigutub 34. kohale, jagades sellega pulka El Salvadori ja Poolaga. Jüri Alliku sõnul on näha, kuidas Baltimaades on iga uus põlvkond oma eluga rohkem rahul ja õnnelikum, liikudes nii järjest lähemale Põhjamaadele. Loe siit.

    „Suhteliselt lihtne on teadlase tasemel saavutada teadustöö hea tava ja teaduseetika printsiipide järgimine. Olgu piitsa või präänikuga, eneseregulatsiooni või sunniga. Sellest ei piisa. Kui tahta, et teaduskogukonna kui terviku vastutustundlikkus kasvaks, tuleb teaduseetika rakendamine järjekindlalt laiendada kollektiivsele südametunnistusele, teisisõnu, asutuste, rahastajate ja poliitikakujundajate tasemele,“ kirjutavad Tarmo Soomere ja Raivo Uibo Sirbis. (22.03.24, „Arenev Euroopa teaduse eetikakoodeks“, Sirp, lk 14 - 16). Loe siit.

    Õhtulehe portaalis ilmub intervjuu Veiko Uriga, kes tõdeb, et paljude tänapäeval esiplaanile tõstetud erinevate metsa hüvede, sealhulgas süsiniku sidumise kõrval hakkab metsakasvatuse tegelik sisu tahaplaanile jääma. Loe siit.

    President Tarmo Soomere osales Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina ja Norra teaduste akadeeemia korraldatud 10. inimõiguste ja teaduse suhestumisele pühendatud sümpoosionil (Berliin, 20.-21.03) lühiülevaatega akadeemilise vabaduse ja inimõiguste temaatika arengutest Eestis viimastel aastatel.

    Akadeemik Urmas Varblane arutab koos Bigbanki ökonomisti Raul Eametsaga Vikerraadio saates „Reporteritund“ Eesti majanduse tänase päeva ja tuleviku üle. Kuula järele.

    President Tarmo Soomere osales kutsutud eksperdina USA teaduste akadeemiate, Zürichi tehnikaülikooli ETH ja Simons Foundationi korraldatud nõupidamisel „Rebuilding and strengthening Ukrainian science
    and innovation in support of economic recovery“ (Zürich, 19.-20.03). Nõupidamise sihiks oli Ukraina teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi ülesehitamiseks vajalike meetmete ja tööriistade kujundamine. Tarmo Soomere jagas sessioonis „National models for linking science and innovation to economic growth“ teaduse ökosüsteemi ülesehitamise kogemusi eri väärtusruumide piiril paiknevates riikides koos endise Iisraeli peateaduri Mina Teicheriga.

    President Tarmo Soomere osales Varssavis Poola teaduste akadeemias Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC keskkonnapaneeli kevadisel istungil (18.-19. märts) ning jagas seal kogemusi teadusnõukoja raportite ja märgukirjade kommunikeerimisest ühiskonnale „Teadlase pilguga“ veeru raames ja nädalalehe Sirp teaduskülgedel.

    Peeter Saari kirjutab Postimehe loos Maxwelli deemoni nime all tuntuks saanud ideest, mille astu kestab huvi juba üle pooleteise sajandi. (16.03.24, Postimees, „Kurat, kas sooja saab?“, lk 30). Loe siit.

    Karl Pajusalu kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ keelte uuestisünnist. Kuigi keelte surm on tänases maailmas palju tavalisem kui keelte sünd, näib, et keeli tekib hooga juurde. Maailma keelte suurtes andmebaasides, nagu seda on Ethnologue, on esitatud juba üle 7000 keele, neist ligi pool on küll märgitud ohustatuks. Sellest hoolimata keelte üldarv suureneb ja peale täpsema kirjeldamise on selle põhjuseks varem kasutusest kõrvale jäänud või iseseisva staatuse minetanud keelte emantsipeerumine, mida on nimetatud ka keele uuestisünniks. (16.03.24, Postimees, „Keelte uuestisünd“, lk 8). Loe siit.

    Üha enam tehakse avalikkuses juttu sellest, et teadus peaks rahvamajandusse järjest rohkem ja otsesemalt panustama ning ettevõtetega koostööd tegema. Maarja Grossberg-Kuusk arutleb ajakirja TööstusEST märtsikuu numbri artiklis, kuidas seda saavutada nii, et teadlased oleksid motiveeritud ja ettevõtjad ei pelgaks riske võtta. Loe siit.

    Akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Jaan Undusk osalevad koos paljude teiste erinevate elualade esindajatega Kadriorus presidendi kantselei ees päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimuval eestikeelsete tekstide suurel ettelugemisel. Loe lähemalt.

    Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXIX) „Eesti teaduskeele võimalused ja väljakutsed“. Lähema vaatluse alla võetakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele hetkeolukord ning võimalikud edasised suundumused selles vallas. Lähem info.

    Loomingu Raamatukogus ilmus kaks Friedrich Nietzsche tähelepanuväärset esseed Richard Wagnerist. Teose tõlkija ja järelsõna autor Jaan Undusk räägib intervjuus Vikerraadio saatele „Delta“, et kuigi sõbralike suhete alguses suhtus Nietzsche suurde heliloojasse pojaliku kiindumusega, tabas teda varsti arusaamine, et Wagner töötab filosoofi maailmavaatele hoopis vastu. Loe/kuula järele siit.

    Tarmo Soomere annab intervjuu Vikerraadio hommikuprogrammis. Lisaks peatsele uue akadeemiku valimisele globaalmuutuste valdkonnas tuleb juttu akadeemia missioonist ja rollist ühiskonnas. Tarmo Soomere toob esile, et teema, kus akadeemia on praegu muutunud suhteliselt rahutuks, on tuleviku energiapoliitika ja rohepööre. „Kuna me ei tea, mis on õige, siis me näitame natuke rahutust üles, juhtides tähelepanu arvutusvigadele, erimeelsustele hinnangutes. Mitte öeldes, et seda või teist ei tohi teha, vaid koputades kergelt vastu lauda või kabineti ust, öeldes, et neid arvutusi peaks võib-olla täpsustama või peaks veel mõned komponendid arvesse võtma. Või vähemasti ajakomponendi – kui meil on praegu ühed hinnad, siis need ei pruugi viie aasta pärast enam kehtida.“ Kuula järele.

    Anu Realo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tema ja teiste Warwicki ülikooli teadlaste hiljutine uuring näitas, et inimeste heaolu sõltub ennekõike sellest, kuidas nad ise oma une kvaliteeti tajuvad ja mitte sellest, kuivõrd hästi nad unemonitori hinnangul magasid. (9.03.24, Postimees, „Võta aega magada, jõuad elada“, lk 8). Loe siit.

    President Tarmo Soomere pidas Metsküla kooli heategevuskontserdil inspiratsioonikõne, rõhutades, et suur ja väike näevad maailma erinevalt ja sageli peavadki toimima erinevalt. Isaac Asimovile Viidates märkis ta, et areng toimub ainult siis, kui tuleme välja mugavustsoonist. Retsept selleks ei ole kunagi ei lihtne ega valutu ning tõeline lahendus tuleb raskuste ületamisest, mitte nende vältimisest.

    Poliitikud on otsustanud kasvatada taastuvenergia osakaalu kümnelt protsendilt saja protsendini, aga eesmärgi täitmine kujuneb tarbijale kestvalt kalliks. Otsides tarbija hinnataluvusele sobivamat elektritootmise portfelli, tuleb tuuleenergia osas kaaluda maismaatuuleparke, kirjutab teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ERRi arvamusloos.

    Sirbis ilmub akadeemik Marek Tamme juhitud vestlusringi järgmiseks seitsmeks aastaks valitud kümne uue riikliku teaduse tippkeskuse valimise teemal. Seda konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast - kelle seas on nii toetuse saanuid kui ka neid, kelle taotlus jäi rahastamata. (8.03.24, Sirp, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“, lk 34–36). Loe siit.

    Teaduste akadeemias toimub akadeemia ja Tartu ülikooli korraldatud rahvusvaheline teadushariduse ekspertseminar „Expanding the Focus of Research in Science Education: New Trends and Best Practices“. Lähem info.

    Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütleb kommentaarina ERRi teleuudistele, et meretuuleparkide kulu ületab maismaaparke kuni 5,5-kordselt ja seetõttu tuleb ka toetus neile kõrgem. Vaata järele.

    Kanal2 telesaates „Minu Tallinn“ pakub kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa põgusa, aga põneva sissevaate teaduste akadeemia maja ajalukku ja arhitektuuri. Vaata järele.

    Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ viimastel aastatel kättesaadavaks saanud uue põlvkonna suhteliselt kiirelt kaalu langetavad preparaatidest, milles kasutatakse GLP-1 agoniste. Uuringud näitavad aga, et kiirelt kadunud kehakaal taastub, kui ravimi tarvitamine lõpetatakse. Hiigelkasumeid teenivad ravimifirmade esindajad ütlevad, et rasvumine on krooniline haigus ja seda tulebki eluaeg ravida. Samal ajal on juba praegu nende ravimite kõrvaltoimetest teada näiteks seedetrakti häired. Seda, millised riskid on GLP-1 agonistide pikaaegsel tarvitamisel, saame teada alles tulevikus. (2.03.24, Postimees, „Anna mulle tablett!“, lk 8). Loe siit.

    „Peaksime olema murelikud viimasel ajal järjest suurema raadamismahu pärast, toimugu see siis ehitiste-trasside rajamiseks või hoopis niidukoosluste tekitamiseks metsa arvelt. Ka pole metsandusinimestele mõistetavad ulatuslikud plaanid hävitada kuivendatud aladel kasvavaid tootlikke ja terveid metsi sookoosluste taastamise nimel. Need on protsessid, mis lähitulevikus hakkavad mõjutama Eesti metsamaa pindala vähenemise poole,“ ütleb Veiko Uri Postimehe lisalehe Maa Elu intervjuus. (29.02.24, Postimehe lisa Maa Elu, „Veiko Uri: lageraie tagab metsade tõhusama uuendamise,“ lk 6–7). Loe siit.

    Ene Ergma rääkis oma sünnipäeva eel ETV2 saates „Plekktrumm“, et inimene ei jõua kunagi loojana sellisele tasemele, kus nii perfektne süsteem nagu kosmos kokku panna, lisades, et maapealne teadmatus suure universumilabori toimingutest on pannud inimesi ka loodusega halvasti ümber käima. Loe/vaata järele siit.

    Eesti kirjandusmuuseumis toimub pidulik seminar „Mare Kõiva 70“, kus juubilar peab ettekande „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse.“ Lähem info.

    Eesti Päevalehe portaalis ilmub artikkel tekkinud väärtuskonfliktist seotult L’Oréal Balticu algatatud programmiga „Naised teaduses“, mis toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga Baltikumi naisteadlaste professionaalset arengut. Nimelt tegutseb L’Oréal endiselt Venemaal. L’Oréal kinnitab, et sooviks aastaid väldanud koostööd edaspidigi elus hoida. Loe siit. Õhtupoolikul Delfis ilmunud artikkel annab edasi värskelt Balti riikide teaduste akadeemiate vastu võetud ühise seisukoha, et ettevõttega tuleks koostöö üheks aastaks peatada. Loe siit.

    „Jah, me ei tea iseennast, me ei tunne oma universumit. Kõik see avaldub hetkel, mil meil tuleb teha otsuseid. Ka vastikuid,“ nendib peagi 80. sünnipäeva tähistav Ene Ergma Vikerraadio saates Päevatee. Tähtedesse kirjutatud – Ene Ergma 80. Juttu tuleb sellest, mida silm koduaknast vaadates märkab ja sellest, mis vanu fotosid vaadates meenub. Kuula järele.

    „Me peame olema ettevaatlikud üldistamisega, et rahvusvaheline õigus on igal ajal ja iga riigi suhtes selline, nagu meie seda oleme kogenud. Aga mida me saame teha, on ikkagi võimalikult palju rääkida – see on ka üks õppetund 1939.–1940. aastast, mil Balti riigid ei rääkinud piisavalt,“ ütleb akadeemik Lauri Mälksoo Vikerraadio saates „Eesti lugu. Rahvusvaheline õigus kahe ilmasõja vahel“. Ta leiab, et Eesti strateegilises kommunikatsioonis on varasemast ajast õpitud seda, et olulisi riske varjata ei tohi. Saates tuleb juttu rahvusvahelisest õigusest viimase saja aasta sees ning sellest, kuidas hinnata Konstantin Pätsi omaaegseid otsuseid. Kuula järele.

    Anu Raud on Vikerraadio saate „Vikerhommik“ külaline. Ta ütleb, et maailm võib korrastuda ka kindamustrites ja rõhutab, et kandes vabariigi aastapäeval mustriga kindaid, tunnustame inimest, kes on selle ilu loonud. Eesti sünnipäeval valutab Anu Raud südant selle üle, et maaellu suhtutakse kergemeelselt: „Minu jaoks on hirmuäratav, kuidas gümnaasiume tahetakse maal hävitada ja see tramburai Metsküla Algkooli kooli ümber. See on minu jaoks niivõrd kurb. Kui tuleb sõda ja pommitamine, küsivad inimesed, kuhu me läheme, siis öeldakse, et minge maale. Aga kui maal on kinni pandud raamatukogud, seltsimajad, väikesed koolid – nad on külmad ja kütmata, ja need, kes tulevad ei oska ühtegi ahju kütta. Mis siis saab?“ Kuula järele.

    Just praegu, kui geopoliitilise olukorra tõttu on Eestil oht kaotada välisinvestoreid, tuleb meil väga hoolsalt hoida inimesi, kes loovad tulevikukindlust meil siin kohapeal; inimesi, kelle käes on võti selleks, et majanduskasvu peatumine ei tähendaks heaolu halvenemist, kirjutab Toomas Asser ERRi arvamusloos, mis põhineb Tartu Ülikooli Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel peetud kõnel. Loe siit.

    Sirbis ilmuvad artiklid 2024. aasta teaduse elutööpreemiad pälvinud akadeemik Raivo Uibost ja akadeemik Jakob Kübarsepast ning Wiedemanni keelauhinna pälvinud akadeemik Hando Runnelist (23.02.24, Sirp, „Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo“, lk 9 ja „Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp“, lk 8, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“, lk 7).

    Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel on võtmeroll hoonete energiatõhususe suurendamisel. Selleks et elamute renoveerimine laieneks kõikidesse Eesti piirkondadesse ja oleks vastuvõetav rohkematele, on vaja olulisi muutusi, kirjutab akadeemik Tiit Tammaru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta avab oma arvamusloos lähemalt selleks vajalikke olulisi tegevussuundi. (23.02.24, Postimees, „Kuidas kiirendada hoonete renoveerimist?“, lk 8). Loe siit.

    Tartu ülikooli muuseumi valges saalis tähistatakse piduliku seminariga Jaan Einasto 95. sünnipäeva, tema 75. tööaastat ja 50 aasta möödumist läbimurdelise artikli ilmumisest ajakirjas Nature.

    Eesti Päevalehes ilmub artikkel sellest, et Eesti teadusasutused ei ole rahul valitsuse teadusrahastuspoliitikaga, sest suur osa raha jääb riigikoridoridesse tuulduma ega jõua teadlasteni. Eesti teaduste akadeemia nimel annab artiklis kommentaari Marek Tamm, kes kinnitab, et teadusele eraldatud riiklik lisaraha ei jõua alati teadlasteni: „Seda ennekõike ministeeriumite vähese suutlikkuse tõttu teadusraha optimaalselt kasutada. Samuti seetõttu, et laekuvast lisarahast liigub ebapiisav hulk uurimistoetustesse ja teaduse baasfinantseerimisse.“ Ta nimetab kahetsusväärseks seda, et kõik ministeeriumid pole suutnud neile eraldatud teadusarenduse raha täies ulatuses ära kasutada. „Seetõttu ei ole me 1% taset veel siiani päriselt saavutanud. Pigem on tegelik riiklik rahastus jäänud 0,8% juurde SKP-st,“ sõnab Marek Tamm. (21.02.24, Eesti Päevaleht, „Ülikoolid: teadusel jääb neljandik lubatud rahastusest saamata“, lk 20). Loe siit.

    Pealtnägija lugu räägib 23. veebruaril oma 95. juubelit tähistava tumeaine ja kärjekujulise universumi teooria isast, akadeemik Jaan Einastost. Praeguseks üle 300 teadusartikli kirjutanud akadeemik Einasto jõudis oma suurimate teadusavastusteni 1970. aastatel. Lugu avab vaatajale siiani elujõust pakatava ja raugematu uudishimuga Jaan Einasto mitmekülgsust. Vaata järele.

    Teaduste akadeemias antakse üle tänavused riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhind ning spordi- ja kultuuripreemiad. Laureaate õnnitlevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning teaduspreemiate komisjoni esimees, akadeemia president Tarmo Soomere. Samuti esinevad lühisõnavõttudega eri preemiavaldkondi esindavad laureaadid. Tseremoonia on järelevaadatav Youtube´is.

    ERRi portaal Novaator kirjutab, et rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Tartu observatooriumi astronoomidega avastas sadu uusi galaktikate superparvi. Neist kõige kogukama otsustasid nad nimetada peagi oma 95. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto järgi Einasto superparveks. Loe lähemalt.

    Kuna Euroopa on ajalooliselt kujunenud päris paljude väikeriikide maailmajaoks, on selge, et just suuremate vaenulike jõudude naabruses poleks väikeriikidel üksi võttes ellujäämiseks nii palju šansse kui selgasid kokku pannes tegutsedes. Just selle pärast on ühtse Euroopa, Euroopa Liidu püsimine väärt ka mõningaid strateegilisi ohvreid kõigilt riikidelt, sealhulgas väikeriikidelt. Miljardi euro küsimus on aga selles, kui kaugele nende (konstitutsiooniliste) ohverdustega minna tuleks. Kas iseolemise kaitseks tuleks aktsepteerida meetmeid, mis seda iseolemist ühtlasi teisalt piiravad?, küsib akadeemik Lauri Mälksoo Eesti Euroopa Liitu astumise 20. aastapäevale pühendatud artiklisarjas ilmunud arvamuses.

    Ameerika majandusteadlane Thomas Schelling käis poolesaja aasta eest välja lihtsa mänguteoreetilise mudeli, mille järgi võivad väikesed erinevused inimeste eelistustes võimalike naabrite suhtes viia rahvuslikult, rassiliselt või jõukusastmelt selgelt erinevate linnaosade väljakujunemiseni. Tiit Tammaru räägib Schellingi mudelist Vikerraadio saates „Labor“. Kuula järele.

    Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ hiljutist Euroopa Liidu Nõukogu seisukohta teadusuuringute ja innovatsiooni mõju kohta poliitika kujundamisel. Dokument näeb teadust ja innovatsiooni tandemina pakkumas tuge Euroopas tehtavatele otsustele. Tarmo Soomere kirjutab: „Oleme Eestiski näinud, et teadlaste ja poliitikute üksteisemõistmine on võimalik. Viimasel ajal küll harva. Nii nagu kogemuste ja kompetentsi siire, sünnib see suhtlemisest ja vastastikku õppimisest. Teadusnõustamise süsteem võiks neid kogukondi lähendada. Et nad vähemalt omavahel räägiksid. Sõltumata sellest, milliseid poliitilisi otsuseid tehakse.“ (17.02.24, Postimees, „Hea nõu tee läheb Euroopas üle kivide ja kändude“ , lk 8). Loe siit.

    Postimehe arvamusportaalis ilmub algselt TalTechi väljaandes Trialoog ilmunud Jarek Kurnitski artikkel energiakuludest erinevates korterelamutes. Ta kirjutab, et kõige madalamad energiakulud võivad olla terviklikult renoveeritud korterelamutes. Uued B- ja A-klassi korterelamud on kõrge kvaliteediga ning nii hea energiatõhususega, et isegi suured, maa-alused soojad garaažid neid märkimisväärselt ei suurenda. Kuigi silma järgi vaadates võivad 2000. aastal ja hiljem ehitatud majad olla uueväärsed, ei pruugi nad seda olla energiakuludelt. Kõige ettearvamatumad on enne 2015. aastat ehitatud majad, mis võivad näidata sama suuri energiakulusid kui 50-aastased renoveerimata majad. Loe siit.

    Maris Laan ütleb intervjuus Sirbile, et genoomi tervis sõltub paljuski inimese enda ellusuhtumisest. Kui kaitsed oma elustiiliga genoomi tervist, siis on see investeering sinu enda pikaajalisse tervisesse. (16.02.24, „Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, lk 8 –10). Loe siit.

    Teaduse elutööpreemia pälvinud Raivo Uibo räägib Tartu Postimehes oma teadustööst. (16.02.24, Tartu Postimees, „Elutööpreemia ehmatas kui punane foorituli“, lk 9). Loe siit.

    Eesti riigi juhtimise seisukohalt on vaja praktikat, et seatud plaanide täitmist analüüsitakse ja hinnatakse ning ebaõnnestumistest õpitakse. Praegune praktika on aga selline, et võetakse vastu arengukavad, tehakse plaanid ning tähtaja saabumisel ei analüüsita ega hinnata tulemusi piisavalt. Eriti kehtib see olukorras, kus plaan jääb täitmata või täidetakse osaliselt. Ei analüüsita, miks ei suudetud eesmärgini jõuda, kirjutab Urmas Varblane ERRi arvamusloos. Samal teemal räägib Urmas Varblane ka 15. veebruari intervjuus Vikerraadio saates „Uudis+“.

    Tiit Tammaru räägib pikas intervjuus Novaatorile linnade planeerimise temaatikast läbi mitme aspekti. Andes mitmekesise linnaruumi valemi, ütleb ta, et ennekõike peaksime püüdma ohjata sissetulekute erinevuste kasvu. „Rääkides ruumist, erinevate sissetulekutega ja emakeelega inimeste elukohtade paiknemisest, on esimene temaatika sissetulekud. Järgmine asi on ruumiplaneerimine, linnaplaneerimine. Isegi kui me ütleme, et meil on elamuehitus turupõhine, saab linnu nii planeerida, et erinevused ei kasva suureks. Vanu maju renoveerides ja uusi maju ühtlasemalt üle linna planeerides ei saa ka ruumiline eraldatus nii lihtsalt kasvada.“ Loe intervjuud.

    Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ metallidest kui materjaliringluse liidritest. Metallid on ühed vähesed materjalid, mille omadusi korduv taaskasutus ei halvenda ja nende ringlus on võimalik lõputult. Tulevikus kasvab materjaliringlus veelgi, kuid selle kõrval on ringmajanduse edendamiseks veelgi suurema potentsiaaliga suund jäätmete vähendamisele ja toodete korduskasutusele. (10.02.24, Postimees, „Metallid - materjaliringluse liidrid“, lk 8). Loe siit.

    Valitsus kinnitab riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. Elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvivad akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning akadeemik ja Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo. Kõik laureaadid leiab siit. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvib akadeemik Hando Runnelile järjepideva ning mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse ja kindlustamisse luuletaja ja kirjanduselu korraldajana. Vt lähemalt siit.

    Enne e-hääletamise kritiseerimist tuleks heita pilk paberhääletamise kitsaskohtadele. Paljud nn e-vead on tegelikult üldisemad mured, mis esinevad ka paberhääletamise korral. Kui nõuda e-hääletamise katkijätmist näiteks põhjendusega, et häälte salajasus pole tagatud, siis tuleks paberhääletamine hoopis kiiremini ära lõpetada, kirjutab Dan Bogdanov ERRi arvamusloos.

    Kesteriidi uurimisest, päikeseenergeetika suundumustest ja noore teadlase elust räägib ajakirja Horisont veebruari-märtsikuu numbris ilmunud intervjuus Maarja Grossberg-Kuusk. Loe siit.

    Kui kliimaseaduse eesmärk on jagada laiali ülesandeid riiklikul tasemel juba võetud kohustuste katteks, siis saame endale mitte ühiskonna kindlustunnet kasvatava seaduse, vaid keskkonnakoormiste käsulauad ja neid pole kellelegi vaja, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi portaali arvamusloos.

    President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 151 inimest. Nende seas on kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Jarek Kurnitski ja Veiko Uri, kes pälvivad Valgetähe III klassi teenetemärgi. Lähem info siin.

    Akadeemikud Anne Kahru, Jakob Kübarsepp ja Elmo Nüganen külastasid Kohtla-Järve gümnaasiumi ning esinesid 10.–12. klasside õpilastele loengutega akadeemikute päeva raames. Anne Kahru pidas loengu teemal „50 rohelist varjundit“, Jakob Kübarsepp rääkis teemal „Terase kui tehiskeskkonna selgroo keskkonnasäästlik tootmine ja kasutus“ ning Elmo Nüganen teemal „Teater, film, teatri/filmikool täna ja tulevikus“.

    Automaksu aruteludes on kaalutud ka võimalust, et linnades sõitjaid maksustataks teisiti kui maapiirkondades. Selleks et teada, kas auto on sõitnud linnas või maal, pakuti ühe võimalusena välja GPS-seadmetega jälgimist. Ettepanek sai tagasilööke, sest inimeste asukoha reaalajas jälgimine ei ole tänase ühiskonna privaatsuse tajuga kooskõlas ning ka Euroopa õigusruum ei pea inimeste asukohtade laialdast jälgimist proportsionaalseks, kirjutab Dan Bogdanov Postimehe majandusportaalis.

    Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 1. veebruaril avaldatud teaduste akadeemiate koostöös valminud manifestist „Reclaiming Europe“, mis nõuab uut ja paremat Euroopa mõtestamist ning suuremat tähelepanu ja tuge teadmiste arengule nendes Euroopa piirkondades, mida on seni grupeeritud Ida-Euroopa nimetuse alla. Manifestile allakirjutanud rõhutavad, et Venemaa agressioon on teinud nähtavaks ühe Eesti jaoks olulise aspekti. Nimelt selle, kui ulatuslikult on nii meie kui ka mitmete teiste lähikonna riikide vaatekohad, teadmised, kogemused ja soovitused pandud hoolimatult ühte punti. Kui see tehtud, siis sildistatud meelevaldselt ja eksitavalt Ida-Euroopa mõtteviisiks - ja selle kaudu ignoreeritud või marginaliseeritud. See on sündinud pea kogu Euroopa tasemel, eriti aga Saksamaal ja selle läänepoolsete naabrite juures. (3.02.24, Postimees, „Perifeeriast on saanud väärtuste heitluse eesliin“, lk 8). Loe siit.

    Eesti rahva muuseumi juurde kuuluv Heimtali muuseum pälvis Muuseumiroti auhinna kategoorias „Kogukonna sõber: kogukonnaga koos“ näituse „Anu Raud. Elumustrid“ korraldamise eest. Näituse pani kokku Anu Raud koos Tuuli Tubin McGinley´i ja Ene-Liis Semperiga. Lähem info.

    Teaduste akadeemias toimub konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala. Konkursi laureaatideks valitakse Martin Haamer (Tartu ülikool), Sten Heinoja (Eesti muusika- ja teatriakadeemia), Katriin Kristmann (Tallinna tehnikaülikool), Hanna Britt Soots (Tartu ülikool) ja Inge Varik (Tallinna tehnikaülikool). Lähem info uudises.

    Tartu ülikooli muuseumis toimub raamatu „Academia Pernaviensise lugu: Tartu ülikool Pärnus aastail 1699–1710“ esitlus. Kuulajaskonnale tutvustavad trükist autorid Aldur Vunk, Janet Laidla ja Janika Päll, toimetaja Meelis Friedenthal ning kujundaja Janno Preesalu. Raamatu valmimisloost räägivad projektijuht Gea Kammer ja ülikooli kirjastuse juht Ivo Volt. Raamatu väljaandmise ühe toetaja, teaduste akadeemia,  esindajana osaleb akadeemik Jaak Järv.

    Eesti Polaarklubi külaliseks Paksus Margareetas toimuval polaarõhtul on akadeemik Maarja Kruusmaa. Lähem info.

    Mõeldes Venemaast lähtuvast sõjalisest ohust, tuleb Eestil mõelda laiemalt kui kineetilisele sõjaohule. Igasugustele potentsiaalsetele agressiivsete sammudele eelneksid nõuded, mille vaidlusteema oleks rahvusvaheline õigus ja selle rikkumise süüdistused. Me peame põhjalikult ja säilenõtkelt tudeerima, mida väikeriik saab teha rahvusvahelise õiguse formaatides siis, kui teda rünnatakse, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (27.01.24, Postimees, „Rahvusvaheline õigus on väikeriigile ülitähtis“, lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmub teaduste akadeemia järelehüüe akadeemik Hillar Abenile. (26.01.24, „In memoriam Hillar Aben 3. XII 1929 – 21. I 2024. Turmaliinist uksed on pöördunud“, lk 28). Loe siit.

    Euroopa helge(ma) tuleviku üks sambaid on tugev teadus ja sellele toetuv innovatsioon. Teel selle poole vajatakse maailma muutvat finantseerimise raamprogrammi, mis suurendaks kogu Euroopa globaalset konkurentsivõimet – ja mis on kujuteldamatu ilma teaduse eesliinil püsimata. Detsembri keskel ALLEA avaldatud visiooni veatust teaduse finantseerimise süsteemist avab Sirbi veergudel Tarmo Soomere. (26.01.24, Sirp, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist“, lk 26–28). Loe siit.

    Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVIII) „Sotsiaalselt siduv ja laiapõhjaline hoonete renoveerimine.“ Seminari korraldavad Eesti teaduste akadeemia, energiatõhususe tippkeskus ja Eesti noorte teaduste akadeemia. Lähem info.

    Füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Loe siit.

    Arvi Freibergi esitab Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolekul ettekande „Säästvat arengut toetav teaduste dekaad: Reaalne plaan või (seni) pelgalt ambitsioon?“.

    Jaak Aaviksoo osaleb ETV saate „Impulss“ arutelus õpetajate streigi teemal ning ütleb, et streigi juurpõhjused pole sündinud selle koalitsiooniga, vaid juba varem. Loe/vaata järele siit.

    Eesti teaduste akadeemias anti üle akadeemik Mihhail Bronšteini nimelised majandusteaduste preemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest pälvisid Merike Kukk, Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm artiklite seeria „Leibkonnasisene varade jaotus ja varaline ebavõrdsus“ eest. Nad kõik töötavad Eesti Panga majandusuuringute allosakonnas ning lisaks kas Tallinna tehnikaülikoolis või Tartu ülikoolis. 5000 euro suuruse preemia tähelepanuväärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest pälvis Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni ja teadmussiirde nooremprofessor Merle Küttim teadusartiklite seeria „Ülikoolis loodud teadmuse kommertsialiseerimine“ eest. Loe lähemalt.

    Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates  „Ökoskoop“ agriökoloogiast ja uurimistöödest, kus tegeletakse teemadega, mis puudutavad kliimamuutusi ja sellega seonduvalt uusi taimi – mida ja kuidas kasvatada. Kuula järele siit.

    Jaak Aaviksoo annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu Eesti hariduses peituva raha teemal. Jaak Aaviksoo sõnul on vastutuse hajumine hariduse rahastamisel muutnud lahenduse leidmise väga keeruliseks. Ettepanekuid, et õpetajatele peaks palkadeks lisaraha leidma haridusministeerium, peab ta ebaõiglaseks. Loe/kuula järele siit.

    Eesti teaduste akadeemia saalis toimub rahvusvaheline Viktor Muti 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Viktor Mutt (1923–1998) on üks rahvusvaheliselt enim tuntud Eesti päritolu biokeemik ja arstiteadlane. Lähem info.

    Ameerika teadlased on akude tootmiseks välja töötanud uue meetodi, tänu millele saab liitiumi kasutamist akudes vähendada 70%. „Võib minna kolm kuni viis, isegi kuni kümme aastat, enne kui see tavaliste Li-ioonpatareide asendajana turule jõuab,“ kommenteerib Enn Lust avastust Delfi Fortele. Ta sõnab, et kuna tegemist on tahkel elektrolüüdil põhineva patareiga, mida on uurinud paljud teadlased juba oma 50 aastat, siis mingist põhimõttelisest revolutsioonist ta ei julgeks rääkida enne uue patarei koostist ja parameetreid nägemata ning tema hinda teadmata. Loe siit.

    Kuku Raadio saates „Kukkuv õun“ on külas Ülo Niinemets, kelle juhitav tippkeskus „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ asub kompama ja laiendama põllumajanduse piire. Tema meelest päris lendu minna ei saakski, sest kogu toidu tehisoludes kasvatamine ei pruugi õnnestuda. Samas on vaja end välja rebida Euroopa taimekasvatuse kammistaist, mis seotud liialt ühekülgse arusaamaga insenergeneetikast. Juba täna toimunud muutused kliimas on sellised, et Eestiski on kasvatatavaks muutunud maguskartul. Need muutused aga jätkuvad tippkeskus on üks viis, kuidas meid nendeks muutusteks ette valmistada. Kuula järele.

    Ülo Niinemets ütleb Eesti maaülikooli pressiteates, et tänavu toetuse saanud ja tema juhitav teaduse tippkeskuse „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ eesmärk on agraarökoloogiliste jätkusuutlike viljelusviiside väljatöötamine, et vähendada toidutootmise globaalset jalajälge muutuvas kliimas. Loe lähemalt.

    Folkloristiks saamisest ja folklorist olemisest räägib Vikerraadio saates „Labor“ Mare Kõiva. Tema sõnul on eestlased vaatamata oma väiksusele oma loitsudes nõudlikud, mis ole vastavuses päriselulise positsiooniga. Loe/kuula järele.

    Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri hinnangul on 2050. aastaks ringluses kuni 80 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid, mis kujutab endast tõsist keskkonnaprobleemi. On viimane aeg sellele tähelepanu pöörata, kirjutab akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Räni-päikesepaneelid moodustavad kogu päikesepaneelide turust üle 90% ja jõuavad oma eluea lõppu järgmiste kümnendite jooksul. Valdavalt suunatakse neist materjaliringlusse praegu vaid alumiinium ja klaas. Väärindada ei suudeta veel aga räni-päikeseelementi ennast. Vaja on välja töötada selge raamistik ja tehnoloogiad taastuvenergia jäätmete muutmiseks uueks ressursiks. (13.01.24, Postimees, „Mis saab päikesepaneelidest elukaare lõpus?“, lk 8). Loe siit.

    Jarek Kurnitski osaleb riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjoni avalikul istungil, kus antakse ülevaade hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest. Lähem info.

    Teaduste akadeemia avaldab 2024. aasta riigi teaduspreemiate kandidaadid. Lähem info.

    Maarja Grossberg-Kuusk ütleb Novaatori loos, et kahjuks näeme palju, et süsteem ei toeta, - eelkõige sissetuleku mõttes - et noored teeksid valiku teadlaskarjääri kasuks. Ta toob välja levinud eksiarvamuse, et Eestis pole piisavalt päikest, et päikeseparkide rajamine end ära tasuks. „Tegelikult on meil siiski suurem osa aastast piisavalt päikest, et päikesepaneelid töötaksid. Jah, meil on need mõned talvekuud, kus tõepoolest tootlikkus on väike, kuid selleks on samuti väljatöötamisel lahendused, eelkõige salvestuslahendused,“ lausus ta. „Kui talvel on päike ja külm, siis päikesepaneel töötab tegelikult kõige paremini – mida jahedam, seda paremini see töötab.“ Loe siit.

    Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ arutlevad akadeemik Mart Kalm ja Tartu ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp selle üle, kas kirik on keset küla või küla keset kirikut. Ning kus üldse asub tänapäeva inimese elus vaimse ruumi koda ehk kirik. Kuula järele.

    Tarmo Soomere ütles ETV saates „Hommik Anuga“, et oleme oma teaduse mõjukuselt jõudnud neljandale kohale maailmas. „See, et me sinna jõudnud oleme, selle taga on meie hea haridus“, ütles ta. Eesti teadus alustas 30 aastat tagasi kohaga kaugel teises sajas. Saatejuhiga tuli juttu veel tehisarust ja kliimamuutustest. Vaata järele.

    NATO aluslepingu keskse lubaduse jätkuva vastupidavuse ja säilenõtkuse kasuks räägib tõsiasi, et tegemist on nüüdseks juba pika ja väärika ajalooga organisatsiooniga, mis pole oma liikmesriike põhiküsimuses kunagi hätta või maha jätnud, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe arvamusloos. (6.01.24, „NATO kui juriidiline nähtus“, lk 18–19). Loe siit.

    Maailmas on terav konkurents talentide ligimeelitamiseks. Riigi konkurentsivõime on otseselt seotud talentide osakaaluga rahvastikus, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. 2023. aasta talentide konkurentsivõime raportis paikneb Eesti 134 analüüsitud riigi seas kõrgel 20. kohal. Raport näitab, et riigi sisemajanduse koguprodukti ja talentide edetabeli koha vahel on väga tugev seos. Seega on talentide ligitõmbavus otseselt seotud riigi majandusliku eduga. (6.01.24, Postimees, „Talendijahi võitjad ja kaotajad globaliseeruvas maailmas“, lk 8). Loe siit.

    Jarek Kurnitski räägib ERRi Novaatori portaalis, et kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid puuduvad enam kui pooltes Eesti kodudes. Puuduliku ventilatsiooni korral võib lisaks kõrgele CO2 tasemele esineda ka liigset õhuniiskust. Küll aga saab ka ventileerimata korteris palju ise õhuvahetuseks ära teha. Loe siit.

    Postimees kirjutab 27. detsembril 75. juubelit tähistanud akadeemik Mati Karelsonist, kes on aidanud suunata keemiat täppisteaduse radadele. (Postimees, 28.12.23, „Mati Karelson - põhjalik teerajaja keemias“, lk 14). Loe siit.

    Mare Kõiva räägib Vikerraadio saates „Lõpp hea, kõik hea“, miks on saun saanud eestlaste hulgas nii erilise tähenduse ning millise pildi maalib kõrge tähelennu teinud dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“ eestlase olemusest. Kuula/loe järele.

    „Rohepööre ei ole midagi võimatut. See ei ole vastuolus loodusseaduste ega ühiskonna funktsioneerimise alustega. Loodus pakub meile energiat. Ole ainult tark ja kasuta. Salvestamise võimaluse pead aga ise välja mõtlema. See võib tunduda kallis. Aga hind on oma olemuselt kokkulepe ja sõltub sellest, mida oluliseks peame,“ kirjutab Tarmo Soomere Postimehe Arvamus/Kultuur lisas. Arvamuslugu baseerub tema ettekandele Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli „Õiglase ülemineku foorumil“ 22. novembril 2023 Jõhvi kontserdimajas. (Postimees, 23.12.23, „Õigus ja õiglus Maa ökosüsteemile sünnivad teadmistest“, lk 38–39). Loe siit.

    Üks konkreetne kuumalaine, suvi või isegi aasta ei anna alust lõplikult öelda, mis on kliimas muutunud. Küll aga saame öelda, et radikaalselt on suurenenud sagedate kuumalainete tõenäosus. Me oleme sisenenud täiesti teise kliimaga ajajärku, ütleb Postimehe aastalõpuintervjuus akadeemia president Tarmo Soomere. Eesti teeb tema sõnul väga õigesti vähemalt kahes aspektis: püüdes tasapisi loobuda fossiilsetest energiaallikatest ja – mis veel olulisem – soojustades maju. „Meie majade soojustamine ja seal mikrokliima parandamine on üks kõige rohelisem asi, mida teha saab,“ ütleb ta. Vaata/loe järele. Intervjuu ilmub ka 21.12.23 Postimehes (lk 6): „Tarmo Soomere see, et loodus veel vastu peab, on ajutine“.

    Akadeemik Anne Kahru osaleb Eesti teadusagentuuri korraldataval konverentsil „TeadusEST 2023: Teaduse ees avanevad horisondid“ paneelarutelus „Tipptasemel teadus“.

    Vikerraadio saates „Labor“ räägib värske akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk päikeseenergeetikast – päikesepaneelide kolmest põlvkonnast, kasulikest ja kahjulikest kristallidefektidest ning paneelide keskkonnamõjust, aga ka noor- ja naisteadlaste rollist. Kuula järele.

    Postimehe lisas Arvamus/Kultuur ilmub Jarek Kurnitski arvamuslugu energiatõhususest rohepöörde kontekstis. Ta toob välja, et kui riik kahekordistaks panustamist energiasäästumeetmetesse, st 430 miljoni euroni aastas, võiks see mobiliseerida erasektori investeeringuid kolmekordses mahus. Sel juhul tuleks peaaegu kogu panustamine riigile tagasi maksutuludena umbes 420 miljoni euro ulatuses aastas. Juurde tekiks umbes 25 000 uut töökohta ja mõju sisemajanduse kogutoodangule oleks ligi kuus protsenti. Viimasest tuleks SKT-le piisav lisa, mis aitaks majanduse tõusule pöörata. (16.12.23, Postimees, „Mõistlik rohepööre vajab tasakaalu tõhususe ja taastuvenergia vahel“, lk 26 - 27). Loe siit.

    Ellu Saar kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ vaesusest Eestis ja sellest, keda see kõige rohkem ohustab. Ta toob esile, et Eesti sotsiaalkaitse süsteem teinud küllalt selleks, et vähendada teatud riskigruppide vaesust. (16.12.23, Postimees, „Kelle nägu on vaesus Eestis?“, lk 8). Loe siit.

    Riigikontrolli saalis toimub Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali põhiseaduse kommentaaride XI peatüki „Riigikontroll“ esitlus. Lähem info.

    Akadeemiat külastasid Moldova suursaadik dr Ion Stăvilă ja tema nõunik Anastasia Sturza. Arutati Eesti ja Moldova teaduskoostöö väljavaateid ning teadusdiplomaatia olulistust. President Tarmo Soomere andis ülevaate Eesti teaduse ja ka akadeemia arengutest 1990. aastatest tänaseni ning tutvustas tegevusi rahvusvahelistes organisatsioonides.

    Jarek Kurnitski räägib Raadio 2 hommikuprogrammis lumisel ajal jääpurikate tekke põhjustest katuseräästasse. Jääpurikad võivad tekkida siis, kui katus on soojustamata või siis, kui renoveeritud majades on jäänud välisseina ja katuslae liitekoht hõredaks ja see ei ole õhupidav. Samuti tuleb juttu soojustamise võimalustest erinevatel aegadel ehitatud majadele. Kuula järele.

    Eesti kirjandusmuuseumis toimuval meditsiiniantropoloogia konverentsil Medica XVI „Koosolemine. Trendid haiguse ja ravi maastikel“ esineb akad Mare Kõiva ettekandega „Kui sarnased on online loitsud vanemate tekstidega?“ Lähem info.

    Postimehes ilmub intervjuu Jaak Aaviksooga, kes aitab haridus- ja teadusministeeriumil paremini mõista, kuhu kulub Eesti haridusraha. Tema hinnangul tuleks üldhariduse rahastamise süsteem üle vaadata. Seoses piirkondliku ebavõrdsusega peab olema arusaam, kas poliitiline eesmärk tagada igal pool Eestis sama palk on mõistlik. Samuti julgustaks ta andma praeguse sihtotstarbelise raha omavalitsuste kätte ilma sildita. Nõuda tuleks vaid seda, et omavalitsused lepiksid ametiühingutega kokku õpetajate üleriigilise miinimumpalga, mille valitsus kinnitaks. (13.12.23, Postimees, „Jaak Aaviksoo: süsteem, mille oleme loonud, pole mõistlik!“, lk 4–5). Loe siit.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia uurija-professorite konverents. Lähem info.

    Vahendeid ja trikke immuunsüsteemi noorendamiseks ja tüümuse funktsioonide taastamiseks küll teadlaste silmapiiril on, kuigi praegu veel ühtegi käega katsutavat ravimipurki lauale panna ei ole, ütleb värske akadeemik Pärt Peterson Vikerraadio „Labori“ saate intervjuus. Tema sõnul toimub sel teemal palju teadustegevust ja ettevõtlust eelkõige USAs. Millised nendest osutuvad kõige tulemuslikumaks või kuidas tuleks neid kombineerida, võib selguda tõenäoliselt juba lähikümnenditel. Seotult vaktsineerimisega peab Pärt Peterson oluliseks personaalse vaktsineerimise arendamist, et vähendada kõrvalmõjusid. „Tulevikus peaks mõtlema sellele, kas anda kõigile samasugust vaktsiinidoosi, nagu me siiamaani teinud oleme, ja kas vaktsiinidooside ajalised vahed peaksid olema kõigile ühtsed,“ sõnab ta. Kuula järele.

    Mare Kõiva räägib Vikerraadio „Keelesaates“ jõulu-, nääri- ja uusaastakaartide saatmise kommetest ja sellest, mida võiks jõulukaartidele kirjutada ja kuidas kirjutada. Kuidas pildid, sümbolid ja sõnumid kaartidel on aja jooksul muutunud? Kuula järele.

    Värskelt etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks valitud Mare Kõiva on intervjueeritav Postimehe rubriigis „Nädala vastaja“. Mare Kõiva ütleb muuhulgas, et Eesti ühiskonnas muudaks ta eelkõige haridussüsteemi. „Haridus peaks olema hea ja ühtlane vaatamata elukohale, päritolule ja võimalustele. Hea tuleviku nimel peaksid kõik õppima kõiki aineid –  loobumine keemiast ja füüsikast, kõige madalama tasemega matemaatika valimine, kärbitud humanitaarained on päris hukatuslik,“ ütleb ta. (9.12.23, Postimees, „Nädala vastaja“, lk 11). Loe siit.

    Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmub Tarmo Soomere arvamuslugu teadustöö eetikast, mis tugineb tema avasõnadele 24. novembril toimunud teaduspärastlõunal „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika, meedia ja poliitika ristteel“. (9.12.23, Postimees, „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika ja poliitika ristteel“, lk 8). Loe siit.

    Tarmo Soomere on külas Kuku raadio saates „Kahe vahel“, kus tuleb juttu tarkustest ja teadmistest, mida võiks Eesti riik oluliste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eriti kui teadmised ja tarkused on selleks ellu kutsutud. Tarmo Soomerelt küsitakse muuhulgas tarkusi Riigikogu obstruktsiooni lõpetamise, õpetajate palkade tõstmise ja tervikuna Eesti elu parendamise kohta. Kuula järele.

    Toimub teaduste akadeemia üldkogu istung. Antakse üle Eesti teaduste akadeemia medalid Uno Lõhmusele, Urmas Tartesele ja Ülle Sirgile ning ja tänukirjad Dimitri Kaljole ja Eero Vasarale ning Alma Tomingase nimeline medal Mari Moorale.
    Alma Tomingase medali laureaat, Tartu ülikooli prorektor, professor Mari Moora peab ettekande „Silmaga nähtav taimekoosluste elurikkus kujuneb koostöös nähtamatu elurikkusega“. Akadeemik, Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri peab ettekande „Süsinikuringe majandatavates Eesti metsaökosüsteemides“. Lähem info siin.
    Samuti valitakse kolm uut akadeemikut ja üks uus välisliige. Biomeditsiini valdkonna akadeemikuks valitakse Pärt Peterson, etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks Mare Kõiva ning tehnikateaduste akadeemikuks Maarja Grossberg-Kuusk. Akadeemia välisliikmeks valitakse Markku Kulmala.

    Me kasutame tihti rohepöördest rääkides loosungeid, läheneme pealiskaudselt ja unustame ära vajalikud kõrvaltegevused, ütleb Jarek Kurnitski intervjuus rohepöörde ja energiatõhususe teemadel Kuku raadio saates „Sihik“. „Tuuleparke tuleb loomulikult ehitada – ei ole kahtlust, aga tuleb ka salvestus ehitada. Turu tingimused peavad olema sellised, et ettevõtted saavad sinna investeerida. Kui need asjad on tegemata, siis ei hakka see asi tööle. Meie energeetikas on kahtlemata olnud kaotatud kümnend, mil jäid asjad tegemata ja nüüd on väga keeruline lühikese aja jooksul seda tasa teha,“ sõnab ta. Kuula järele.

    Novaatoris ilmub pikk intervjuu Marek Tammega ajaloo uurimisega seotud teemadel. Ta tõdeb muu hulgas, et ühiskondlikud vaidlused, mis põhinevad mineviku erineval tõlgendamisel, viivad harva sisuka tulemuseni. „Poliitilisi probleeme tuleb lahendada ennekõike tulevikuvaates, mitte vaieldes minevikutõlgenduste üle. Viimased võiks jääda ennekõike ajaloolaste pärusmaaks. See aga ei tähenda, et ajaloolistest teadmistest pole kasu keeruliste konfliktide paremaks mõistmiseks,“ sõnab Marek Tamm. Loe intervjuud.

    Praegu autotööstuses elektrienergia kasutuselevõtuks arendavate suundade jaoks vajatakse sisepõlemismootoriga autoga võrreldes oluliselt rohkem kriitilisi tooraineid. See on hind, mida tuleb maksta keskkonnasõbralikele elektriautodele üleminekul, kirjutab Jakob Kübarsepp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Vähem on räägitud sõidukitest, kus vesinik asendab kas täielikult või osaliselt bensiini, diislikütust või gaasi. See võimaldaks jätkata enam kui sada aastat kasutuses olnud sisepõlemismootorite kasutust, samas kahjustades keskkonda palju vähem. Samuti väheneb märkimisväärselt vajadus kriitiliste toorainete järele. (2.12.23, Postimees, „Kriitilised toorained mõjutavad auto arengut“, lk 8). Loe siit.

    Krista Fischer ütleb Postimehe portaalis ilmunud artiklis, et koroonapandeemia ajal päästsid nii distantsõpe kui ka kiirtestid tõenäoliselt päris palju elusid ja kui kiirtestid saabusid, siis kadus vajadus distantsõppe järele. Loe lähemalt.

    Eesti teaduste akadeemias toimus Hispaania teadlaste ühenduse Eestis (ACEE) teadusfoorum, kus akad Jüri Engelbrecht tervitas osalejaid ja tutvustas neile akadeemia välisvahetusprogrammi.

    Postimehe teadusportaal kirjutab, et akad Jaan Einasto juhitud töörühma 2020.—2023. aastal tehtud teadustöödest nähtub, et universumi kujunemise uurimiseks oluline tiheduse häirituse teooria on kohati puudulik. Loe siit.

    President Tarmo Soomere ja välissuhete nõunik, akadeemik Jüri Engelbrecht kohtusid Kasahstani suursaadik Nurlan Seitimoviga. Selgitati mõlema riigi teadusüsteemi, selle tugevusi ja kitsastkohti, ning õppetööd ülikoolides. Kõneldi Eesti ja Kasahstani teaduste akadeemiate koostöölepingu perspektiividest, taasiseseisvunud Eesti kogemuste rakendamisest Kasahstani teaduse nähtavamaks muutmiseks ja tugevamaks lõimumiseks rahvusvahelise tippteadusega. Tarmo Soomere tutvustas Tallinna tehnikaülikooli lainetuse dünaamika labori koostööd Almatõ al-Farabi nimelise ülikooli teadlastega mere- ja järveuuringute vallas. Nurlan Seitimov väljendas Kashastani huvi magistri- ja doktoriõppe võimaluste vastu Eestis, aga ka teadlasvahetuse ning teadlaste täiendõppe ja praktika võimaluste vastu.

    Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ arutleb akadeemik Maarja Kruusmaa kalanduse professori Markus Vetemaaga, mida kala mõtleb ja kuidas robot tunneb. Kuula järele.

    Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Euroopa merekomitee hiljutisi mõtteid ja soovitusi, millise nurga alt on mõistlik rannapiirkonna muutumist vaadelda, kuidas mõõta ranna seisundit ja mil moel oleks õige looduse käigule või inimmõjule vahele segada. Selle aluseks on mõistmine, et rand on meeletult keeruline süsteem, kus lõikuvad loodusjõud, spetsiifiline keskkond ning inimeste unistused ja vajadused. (25.11.23, Postimees, „Ranna tuleviku loovad loodus ja inimesed“, lk 8). Loe siit.

    Tartus Eesti looduseuurijate seltsi saalis toimub tänavune Eesti teaduste akadeemiaga assotsieerunud seltside ümarlaud, mis keskendub säästva arengu temaatikale. Arvi Freiberg esineb ettekandega „ÜRO AGENDA 2030 ja Maa taluvuspiiride dialektika kui kõigi teaduste tänane konnasilm“. Sellele järgneb arutelu seltside võimalikust rollist ÜRO säästvat arengut toetava teaduse kümnendis. Loe lähemalt.

    24. ja 25. novembril toimub Tartu ülikooli raamatukogus akadeemik Hando Runneli 85. sünnipäevale pühendatud konverents „LUULETAJA loomuldasa, elukutselt eestlane“. Konverentsi korraldavad kirjastus Ilmamaa ning ülikooli eesti kirjanduse rahvusteaduse professuur. Konverentsi esimesel päeval teeb teiste seas Hando Runneli loomingu teemal ettekande akadeemik Jüri Engelbrecht. Lähem info. 21. novembril avati TÜ raamatukogus Hando Runneli sünnipäevaks valminud näitus „On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kõrval küla".

    Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVII): „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika, meedia ja poliitika ristteel“. Võetakse fookusesse see, kuidas paistab Eesti teadustöö eetika süsteem välja globaalses vaates, millised on meie tugevused ja nõrkused ning kuidas need võivad realiseeruda igapäevatöös ja eriolukordades. Pere Sihtkapitali näitel analüüsitakse põhjalikumalt ühe juhtumi libastumiste anatoomiat. Mõeldakse koos, mida sellest õppida ja kuidas probleeme tulevikus juba eos vältida. Lähem info.

    Jõhvi kontserdimajas toimub Õiglase Ülemineku Foorum 2023, mis annab hoo sisse ülikoolide koostöös loodud kuueaastasele teaduskonsortsiumile. Akadeemikutest esinevad tervitussõnavõtuga Toomas Asser ja ettekandega „Õigus ja õiglus sünnivad teadmisest“ Tarmo Soomere. Akadeemik Enn Lust osaleb paneelarutelus „Teadlaste visioon Ida-Virumaa tulevikust, võimalikud lahendused: haridus, ettevõtluskoostöö, sotsiaalne heaolu“. Lähem info.

    Jüri Engelbrecht kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahvusvahelise teadusnõukogu ISC selle aasta juulikuus avaldatud kahest raportist, millega visandati teekaardi edasiseks tegevuseks. Nende raportite kandev idee on tähelepanu pööramine missiooniteadusele säästvaks arenguks ehk teiste sõnadega teadusele ühiskonna probleemide lahendamiseks. Selle teostamiseks on vaja palju jõupingutusi ning eelkõige arusaamist nii poliitilistes ringkondades kui ka ühiskonnas, eeskätt suure pildi nägemises, kirjutab Jüri Engelbrecht. (18.11.23. Postimees, „Muudame maailma ehk kastidest võrgustikeks“, lk 8). Loe siit.

    Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise välja kuulutatud uudishimu päeval kohtus akadeemik Jaak Järv Zoomi vahendusel Haljala kooli 9. klassiga ja akadeemik Jakob Kübasepp Tallinna tehnikagümnaasiumi 11. klassidega. Jaak Järv rääkis teemal „Kuidas molekulid omavahel suhtlevad“ ning Jakob Kübasepp teemal „Rohetehnoloogiad terase kui tehiskeskkonna selgroo fookuses“.

    Eesti teaduste akadeemias toimub 16.–17. novembril rahvusvaheline Soome lahe teaduskonverents „Soome lahe koostöö tulevik: Kuidas ühiselt hoida merekeskkonda suurte muutuste ajastul.” (The future of Gulf of Finland co-operation: A nucleus to transboundary nurture of the marine environment in transition). Lähem info.

    „Kui Soomes, Iirimaal ja näiteks ka Norras toetavad erinevad toetused ja pensionid vaesusriski vähendamist 50% võrra, siis Eestis on vastav näitaja üle kahe korra väiksem. Seega praegune toetuste süsteem ei toeta sugugi vaesuse vähendamist, ja eriti just riskigruppide vähendamist Eestis,“ ütleb akadeemik Ellu Saar Novaatoris ilmunud ühe minuti loengus „Kelle nägu on vaesus Eestis?“.

    Peeter Saari kirjeldab Postimehes ilmunud artiklis muinasjutulis-libateaduslikke ja tõsiteaduslikke katseid ületada ülemaailmne gravitatsioon. (11.11.23, Postimees, „Pole paremat asja kui lendav vaip“, lk 30). Loe siit.

    Mõne erandiga ei jõua valdav osa Eestis tehtavast huvitavast teadusest mitte kunagi teadusmahuka ettevõtluseni. Enamasti põhjusel, et tee rakendusteni on vaevarikas ja võib kesta aastakümneid. Siiski ei tundu olukord Eesti teadusmahuka innovatsiooni lainel lootusetu, sest lähiaastatel käivituvad rakendusuuringute keskuse loomine ja mitmed teadus-arendustegevust toetavad programmid, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Kalle Kirsimäe. (11.11.23, Postimees, „(Teadus)innovatsiooni käänulised rajad“ , lk 8). Loe siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski valiti Soome kliimapaneeli liikmeks. Loe lähemalt.

    „Usun, et lähiajal saab selgemaks hind, mida meil tuleb maksta senise suutmatuse eest oma rahvuslike huvide eest seista. Arved tuleb maksta nii Eesti inimestel kui ka ettevõtetel,“ kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab avalikul istungil Eesti elektrisüsteemi valikuid. Istungil osaleb ka teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata järele.

    Tänavuse aasta ettevõtte tiitli pälvib Icosagen Cell Factory, mille tegevjuht on akadeemik Mart Ustav. Tema sõnul on Eestis liiga vähe innovatsiooni. Mart Ustav toob ka esile, et kuigi on arusaadav, et riigile on raha vaja, siis ehk oleks võimalik seda majanduse stimuleerimisega kiiremini teenida kui lihtsalt inimeste käest raha äravõtmisega. Vaata uudist, intervjuud Mart Ustaviga 6. novembri ETV „Terevisioonis“ (alates 01:25:32) ning kuula järele intervjuud Vikerraadio saates „Uudis+“.

    Teadlastel, poliitikutel, ametnikel ja ettevõtjatel on ahvatlev anda lubadus luua loetud aastate jooksul eluslooduse digitaalne teisik, mis võimaldab teha reaalajas õigeid ja säästlikke otsuseid mistahes paiga kohta maailmas. Siiski on mõistlik on olla kannatlik ja võtta suund, kus teadlased arendavad esmalt väiksemate objektide või protsesside digitaalseid teisikuid, kirjutab Urmas Kõljalg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (4.11.23, Postimees, „Kuidas jõuda looduse digitaalse teisikuni?“, lk 8). Loe siit.

    Oleme petukõnede, ähvarduskirjade ja alatute müügivõtete kasvava tulva meelevallas. Veidi üllatavalt on ka telefonikõnede puhul täna võimatu teada, kes sulle helistab. Kui välismaalt sissetulevad kõned näitavad end Eesti kohalike suvaliste numbritena, siis sellistele pettustele peaksid meie turul tegutsevad telekomifirmad suutma automaatselt reageerida ja neid mitte läbi laskma, kirjutab Jaak Vilo Postimehe portaali arvamusloos. Loe siit.

    Akadeemia saalis toimub Oxford & Cambridge Club Estonia korraldatav akadeemik Jüri Engelbrechti avalik ingliskeelne loeng, mis on ajendatud tema raamatust „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. Toimub ka interaktiivne vestlusvoor. Lähem info.

    Väike ühiskond seisab silmitsi mitte ainult tervet maailma raputavate probleemidega, vaid ka oma väiksusest tingitud asjaoludega nii materiaalsest kui ka vaimsest küljest. Olulised on kaks võtmesõna: haridus ja kommunikatsioon, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Jüri Engelbrecht. (28.10.23, Postimees, „Mõtleme kaugemale tänasest päevast“, lk 8). Loe siit.

    Tartu ülikooli senat võttis vastu otsese tunnustada suure medaliga eriliste teenete eest akadeemik Jaak Vilo. Loe lähemalt.

    Meri ja rahu mõlemad oma olemuselt liikumine, mitte seisund. Need on teekond või seiklus, aga mitte vaikne sadam või pelgupaik, veel vähem tasakaaluseisund või mugavustsoon, kirjutab Tarmo Soomere Sirbis. Artikkel põhineb tema 18. augustil 2023 peetud kõnele IV Uusikaupunki rahu sümpoosionil. (27.10.23, Sirp, „Meri ja rahu“ , lk 4–5). Loe siit.

    Jüri Engelbrecht räägib Vikerraadio lastesarjas „Hea on teada“ matemaatika võlust, tuues näiteid matemaatikast meie ümber. Ta kinnitab lastele, et arvutusülesanded, mida nad praegu õpivad, on ettevalmistus selleks, et nad saaksid hiljem aru väga paljudest probleemidest ja sellest, mis ümberringi toimub. Kuula järele.

    Enn Lust kommenteerib Vikerraadio saates „Uudis+“ autofirma Toyota väidet, et varsti suudavad nad 10-minutilise laadimisega panna elektriauto läbima 1200 kilomeetrit. Kuula järele.

    Kuku raadio saates „Kukkuv õun“ on külas Peeter Saari, kes kõneleb tänavuse Nobeli füüsikapreemia kontekstis sellest, kuidas on kulgenud „võidujooks“ aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Juttu tuleb sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame ning ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Kuula järele.

    Veiko Uri ütleb Delfi teadusportaalis Forte ilmuvas intervjuus, et puit on tulevikumaterjal ja metsakasvatusel on määrav roll tulevikumetsade kasvatamisel ja kujundamisel. Vaatamata ühiskonnas maad võtnud hoiakutele on tema sõnul metsanduses tegutsevad inimesed siiani suutnud järgida metsanduslikke väärtushinnanguid ja põhimõtteid. Loe siit.

    Teaduste akadeemia saalis toimub akadeemikukandidaatide konverents, kus kolmele uuele akadeemikukohale kandideerivad 12 teadlast tutvustavad end avalikkusele lähemalt. Lähem info.

    Tarmo Soomere ütleb Vikerraadio „Vikerhommiku“ intervjuus, et meie ilm ei ole läinud kangemaks. Kanged ilmad, väga tugevad tuulepuhangud ja trombid – need lihtsalt tabavad nüüd kedagi. Varem oli nende tabamise tõenäosus väiksem – muud ei ole suurt midagi juhtunud. Muutunud on küll see, et erinevate ilmatüüpide kestus on pikenenud – pikemalt kestab nii soe ja ilus ilm kui ka tormine ja halb ilm. Kuula järele.

    Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ räägib malest, majandusest ja määramatusest akadeemik Urmas Varblane koos Raul Rebasega. Kuula järele.

    Tiit Tammaru räägib Vikerraadio saates „Labor“ hiljutisest uurimistööst, mille järgi toetab eestikeelses koolis käimine venekeelsete õpilaste väljavaateid jätkata oma haridusteed kõrgkoolis. Kuula järele.

    Sõja venimine, pelgupaiga leidmine kõrgema elatustasemega riikides, üldiselt soe vastuvõtt, kiire sisenemine tööturule, suur laste osakaal saabujate seas – neid Ukraina põgenikega seotud tegureid arvestades on üpris tõenäoline, et sõja venimisel jäävad paljud põgenikud elama vastuvõtvatesse riikidesse. Ukrainal on võimalik tagasi saada nii oma okupeeritud alad kui ka välismaale põgenenud kaasmaalased siis, kui suudetakse sõjatandril võimalikult kiiresti edu saavutada, kirjutab Tiit Tammaru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (21.10.23, Postimees, „Ukraina väljakutse: kuidas saada tagasi maa ja põgenikud?“, lk 8). Loe siit.

    Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos, et õpetajate palgaprobleemi lahendamiseks on vaja osapooltel – koolipidajatel, rahandusministeeriumil ja haridusministeeriumil ning õpetajatel – koos arutada paindlikuma, tegelikke olusid sisuliselt arvestava ning vastutuse ja rahastamise ühtsust tagava palgakorralduse võimalikkuse üle. Selle kokkuleppe osaks peaks olema ka seadusega tagatud rahastamismehhanismi sätestamine. Loe lähemalt.

    Teaduste akadeemias toimub küberturvalisuse komisjoni korraldatud konverents „Usaldusest ja usaldatavusest“, kus käsitletakse nii internetivalimiste ühiskondliku usalduse kui ka seotud tehnoloogiate usaldusväärsuse alaseid teadusuuringuid. Selleks tuuakse kokku teadlasi ja valimiste eksperte nii Eestist kui välismaalt. Lähem info.

    Cambridge Scholars Publishing kirjastuselt ilmus esseede kogumik „Catalytic Strategies for Conscious Social Transformation: Leadership in Thought“, mille üks autor ja toimetaja on akad Jüri Engelbrecht (teised toimetajad: Garry Jacobs, Ivo Šlaus ja Alberto Zucconi). Kogumik hõlmab Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia (World Academy of Art and Science - WAAS) egiidi all ilmunud uuringuid ja katab suure osa globaalsete väljakutsete probleemidest. Rohkem kui 20 autorit käsitlevad poliitilisi, majanduslikke, tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi probleeme. Siduvaks ideeks on vajadus muuta mitmeid paradigmasid avalikus poliitikas ja selle institutsioonides, tuginedes teadusuuringutele. Lähem info.

    Dan Bogdanov räägib intervjuus Vikerraadio saates Uudis+ küberturvalisuse komisjoni planeeritavast tööst, küberturvalisuse teemadest laiemalt ning tutvustab 17. oktoobril akadeemias toimuvat konverentsi „Usaldusest ja usaldatavusest“. Ta toob esile, et komisjon püüab muuhulgas paika saada metoodika, mida riik saaks laialdaselt kasutada ning mis aitab kokkuvõttes tõsta turvaanalüüsi efektiivsust. Lisaks püüab komisjon ühe tööna paika saada ka ohukirjeldust. Kuula järele.

    Humanitaarteadused võiksid tulevikus etendada senisest enam eri teadusvaldkondi ühendavat ja sidustavat rolli, sest meie ajastu suured küsimused jõuavad enamasti kõik välja inimese ja tema väärtusmaailma juurde, kirjutab Marek Tamm Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kuna seni on Eesti humanitaaridel puudunud foorum ühiseks aruteluks ja kriitiliseks enesevaatluseks, algatasid mitme ülikooli humanitaarteadlased uue traditsiooni – Eesti humanitaarteaduste aastakonverentside korraldamise. Esimene konverents toimub 2024. aasta aprillis. (14.10.23, Postimees, „Eesti humanitaarteadlased, ühinegem!“, lk 10). Loe lähemalt.

    Tarmo Soomere räägib Novaatoris allveelaevade ja muud veealust tegevuse tuvastamise võimalustest. Muuhulgas toob ta esile, et allveelaevade tuvastamise võimalused Läänemeres on suurusjärkudes paremad kui näiteks Norra rannikul. Sellegipoolest on väiksemal kiireusel liikuvaid allveelaevu isegi siinkandis üsna keeruline märgata. Loe lähemalt.

    Akadeemia president Tarmo Soomere kirjutab Sirbis, et erinevuste ilmnemine ja suurenemine Euroopa teaduse eetikakoodeksi ja Eesti hea teadustava vahel ei ole kindlasti hea. „Vajame rohkem koostööd ja üksteise mõistmist. Nii maailma, Euroopa, Eesti kui ka ülikoolide ja asutuste tasemel,“ ütleb ta. (13.10.23, Sirp, „Teadustöö eetikakoodeksi rakendamine teadlase kaitseks“, lk 14–15). Loe siit. Artikkel tugineb Tarmo Soomere ettekandele, mille ta pidas 22. septembril 2023 toimunud Eesti teadusagentuuri teaduseetikaseminaril „Kuidas toetada teadlasi eetilise teadustöö tegemisel“. 

    Viimase viie aasta andmed näitavad, et Eestis on Kredexi toetusel läbi viidud soojustustööde tulemusel küttekulud vähenenud keskmiselt 52 protsendi võrra, ütleb Jarek Kurnitski Novaatori portaalis ilmunud artiklis. Akadeemik Kurnitski osaleb teadusprojektis, kus muu hulgas võrreldakse Eesti ja Soome korterelamute rekonstrueerimist. Projekti käigus vaadeldakse, milliseid tehnilisi lahendusi on kasutatud Eestis Kredexi ja Soomes ARA toetustega terviklikult renoveeritud hoonetes. Samuti hinnatakse renoveerimise tulemuslikkust. Loe lähemalt.

    Nii Nobeli füüsika- kui ka keemiaauhind on tänavu taas valgusnähtuste vallast: füüsikud on uurinud ülilühikest aega vältavate valgussähvatuste loomist ja keemikud mitmesugust värvi valgust kiirgavaid kvanttäppe. Viimasega seotud teemal jagab Vikerraadio saates „Labor“ taustateavet Marco Kirm. Kuula järele.

    Usalduse mõistet on hakatud üha rohkem kasutama ka tehnoloogiatest rääkides, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Dan Bogdanov. Eesti ja välismaa teadlaste ühistööna ilmus sel aastal ajakirjas Current Psychology artikkel, mis võtab kokku kolme eelnenud riigikogu valimiste ajal korraldatud küsitluste tulemid. Uuringutest järeldub, et internetivalimisi juurutada soovivad riigid peavad tegema tööd usalduse tõstmiseks vastava tehnoloogia vastu. (7.10.23, Postimees, „Usaldus ja usaldusväärsus tehnoloogiate vastu“, lk 8). Loe siit.

    Mart Ustav räägib Kuku raadio hommikuprogrammis sellest, kui kaugel on Icosageni ravimiarendustehase rajamine. Tehases hakatakse tootma peamiselt ravimeid vähile ning autoimmuun- ja nakkushaigustele. Kuula järele.

    Enn Lust peab Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi koostöös korraldatud vesinikuteemalisel konverentsil  ettekande „W. Ostwald ja vesiniku tehnoloogiad maailmas 2023. aastal“. Lähem info.

    Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumi rahvamajas toimub Anu Raua juubelile pühendatud konverents, mis kannab tema loomingust, elutööst ja pärandist inspireerituna pealkirja „Pärandvara“. Lähem info.

    Tiit Tammaru kirjutab Maalehes põhjustest, miks hakkavad inimesi linnadest tagasi maale tooma. Kõige üldisemas plaanis võib need põhjused jagada kolmeks: elanikkonnas ajaga toimuvad demograafilised muutused, erinevad probleemid linnades ning maa võlu ja külgetõmme kõige laiemas mõttes. (5.10.23, Maaleht, „Linnaelu ei meelita enam sedavõrd kui vanasti“, lk 30). Loe siit.

    Võru kultuurimajas Kannel toimuva ettevõtluskonverentsi peaesineja on akadeemik Urmas Varblane, kes keskendub oma ettekandes trendidele ja suundumustele nii Eestis kui ka mujal maailmas, mis mõjutavad lähiajal muutusi ettevõtluses. Lähem info.

    Dan Bogdanov räägib Kuku raadio saates „Teadus teab“ inimkonna ja tehnoloogia partnerlusest ja vajalikest poliitikatest, et tehnoloogiat edukalt juhtida. Kuula järele.

    Õhtulehe portaalis ilmuvas artiklis toob Jarek Kurnitski esile, et Eestis tuleks põhjalikumalt uurida renoveerimise sotsiaalmajanduslikke mõjusid. „Teame, et oleme korterelamud korda teinud tehnilises mõttes väga edukalt. Energiasääst on võimas. Inimesed on rahul, sisekliima on hea, tuba on soe, õhk on puhas, aga kas toetus on läinud just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad, on suur küsimus,” ütleb ta. Loe siit.

    Postimehe portaalis ilmunud loos kommenteerib Krista Fischer oma äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi, mille järgi pikendas Covid-19 vastu vaktsineerimine üle 50-aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes seitse korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades. Loe siit.

    Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates „Labor“ sellest, et hiljutised teadlaste suurandmed 85 tunnuse varieerumise kohta mandrite vahel näitavad, et tegelikult ei ole Austraalia täiesti unikaalne ning sarnasust teiste mandritega on seal rohkem kui erinevust. Kuula järele.

    Kultuuriajakirja Akadeemia oktoobrinumbris ilmub teaduste akadeemia välisliikme Jaan Valsineri artikkel „Ülikool kui heterotoopia: Mäng kastruli ja kastekannu vahel“ (Akadeemia nr 10-2023, lk 1731). Autor rõhutab, et ülikoolide kõrget taset saab säilitada ainult loovust ja uudsust edendades. Lähem info.

    Tänavu suvel tehtud sõltumatust ülevaatusest selgus, et samamoodi edasi toimetades ei ole tähtajaks täidetav mitte ükski 17st jätkusuutliku arengu eesmärgist, mille ÜRO püstitas 2015. aastal alanud ajaloolise missiooniga Agenda 2030. Nüüd on ÜRO Peaassamblee kuulutanud välja säästvat arengut toetava teaduste kümnendi aastateks 2023–2033, et ühendada väljakutsete lahendamiseks võimalikult paljud teadusharud ja teadmiste vormid. Arvi Freiberg toob Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmuvas arvamusloos välja, et usaldusväärsete andmete püüdmatus saab olema ülim takistus teadusele määratud üleilmses kriisiabi rollis. (30.09.23, Postimees, „Kus viga näed laita, seal teadus tuleb ja aitab?“, lk 8). Loe siit.

    Akadeemias toimub Teadlaste Öö teaduspärastlõuna (XXVI): „Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris“, mille fookuses on akadeemia maja. Peakülalisena peab loengu maja arhitekti Martin Gropiuse lapselapselaps, emeriitprofessor Arnold Körte Saksamaalt, kes on samuti arhitekt, aga ka arhitektuuriajaloolane ja uurinud oma esiisa loomingut. Ta räägib akadeemia majast Martin Gropiuse teiste teoste ja tema kaasaja kontekstis. Teine esineja on akadeemik Mart Kalm, kelle juhtimisel saavad huvilised akadeemia majaga lähemalt tutvuda. Lähem info.

    Jaak Aaviksoo ütleb Eesti Ekspressis ilmunud pikas eri teemasid puudutavas intervjuus, et kui rahandus ei teeni Eesti riigi arengut, vaid Eesti riik peab teenima rahanduslikku tasakaalu, siis on midagi põhimõtteliselt valesti. Sealt hakkavad probleemide sügavamad juured. Muuhulgas toob ta esile, et demagoogia osa poliitilises kommunikatsioonis on tohutult kasvanud kõikides erakondades. Samuti sõnab, et pigem jääb Venemaa ka pärast sõda ettearvamatuks ja raskesti hoomatavaks ohuks. „See sein, mida me oleme siin piiri sulgemisega ehitanud, ei kao lähitulevikus. See tähendab, et me sattume Euroopa tupiktänava lõppu.“ (27.09.23, Eesti Ekspress, „Jaak Aaviksoo: Eestil on hästi läinud siis, kui oleme kaubateede ääres, mitte tupiktänava lõpus“, lk 26–27, 29, 31). Loe siit.

    Tarmo Soomere räägib ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“ seotult 20. septembril akadeemias toimunud teaduspärastlõunaga „Polaaruuringud Eestis“, millist teaduslikku huvi pakuvad Eesti teadlastele Arktika ja Antarktika. Vaata järele.

    Eestlased on läbi ajaloo olnud hariduseusku rahvas ja see peaks nii olema ka 21. sajandil, ent selleks tuleb säilitada eesti hariduse head võimalused. Iga väike laps peab saama võimaluse käia kodukohale lähedases koolis, nii nagu 100 aastat tagasi, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Maris Laan. Me ei väärtusta ehk piisavalt üht meie ühiskonna enamikule loomulikuna tunduvat mõtteviisi – hariduse ühetaoline tasuta kättesaadavus kõigile soovijatele, sõltumata elukohast, perekondlikust või sotsiaalsest taustast. Ei tohi mitte mingil juhul lõhkuda seda, mis meil Eestis on seni hästi korraldatud. (23.09.2023, Postimees, „Eesti hariduse murekohad“, lk 8). Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjon osales 22.–23.  septembril 2023 Tallinnas Unibet Arenas toimunud noortele suunatud elektriala suursündmusel Positron. Energeetikakomisjon oli esindatud boksiga sündmuse messialal. Samuti modereeris komisjoni esimees Arvi Hamburg 22. septembril toimunud arutelu „Kuidas erinevad energiatootmisviisid käivad käsikäes?“. Messialal tutvustas komisjon noortele energiamajanduse atraktiivsust ning eneseteostamise võimalusi ja väljakutseid, sh teadus- ja arendustegevuse (T&A) rakendusi. Ettevõtjatele tutvustati komisjoni tegevusi ning T&A toe võimalusi. Huvilistes süvenes teadmine energiamajanduse arengu eeldusteks olevast T&Ast ning koolitajate ja ettevõtjate koostööst.

    Akadeemik Jüri Engelbrechtilt ilmus kirjastuse Ilmamaa „Ilmatarkade“ sarjas kogumik „Peegeldusi teadusmaastikult“. Raamat koondab ilmunud esseesid, kus analüüsitakse nii teadmiste arengut kui ka ennustatavust, protsesse ühiskonnas, kriiside teket, haridust ja kultuuri ning mõttelugu, samuti visatakse pilk eesti teadlastele maailmas. Lisatud on esmailmuvad traktaadid ühiskonnast, teadusest ja tulevikust, kus autor vaatab kriitilise pilguga Eestis toimuvale. Loe lähemalt.

    Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXV) „Polaaruuringud Eestis“. Ingliskeelse seminari korraldavad Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas ja Eesti teaduste akadeemia, et tunnustada oma pikaajalist koostööd ning arutada ühist huvi pakkuvaid Arktika ja Antarktika küsimusi. Lähem info.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    14. septembril 2023 saavutas Läti valitsus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) võidu haridussüsteemi läti keelele üleminekuga seotud kohtuasjas. „Eestil tasub sarnases olukorras oleva naaberriigina tähele panna just seda, et EIK arvates on nõukogude õigusvastasest okupatsioonist ja anneksioonist tulenevalt riigikeele osatähtsust suurendava keele- ja haridusreformi eesmärgid põhimõtteliselt mõistetavad ja legitiimsed. Et EIK sellest aru saab, on ka Eesti jaoks positiivne uudis. Siiski tuleb silmas pidada seda, et EIK on oma lahenduse paljuski rajanud ka sellele, et vene keel kui vähemuskeel ei kao Läti koolidest reformiga täiesti ära,“ kirjutab Lauri Mälksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

    Projektsuse kasvul on piir, mille ületamisel kulud ületavad tulud ühiskonnale, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Ülo Niinemets. Projektsuse apologeetide väitel on projektipõhisus parim viis avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks ja kulutuste vähendamiseks. Tegelikkuses aga toob projektiseerumine paindlikkuse asemel kaasa rohkem bürokraatiat ja formalismi, jäigemad struktuurid ning ülereguleerimise. (16.09.23, Postimees, „Kui projektipõhisust saab liiga palju“, lk 8). Loe siit.

    Ajakirjas Engineering Proceedings avaldati Peeter Saari ülevaade enimtsiteeritud Eestis tehtud optika-alastest alusuuringutest ning optika-alaste Eesti väikefirmade tutvustus. Ülevaadet, mille aluseks on
    20.–22. veebruaril Tartus peetud rahvusvahelise konverentsi „Holography meets advanced manusfracturing“ tellitud avaettekanne, saab lugeda siit.

    Dan Bogdanov ütleb Raadio2 saates „R2 Pulss“, et täna olemasoleva info põhjal võib öelda, et e-valimisi saab turvaliselt teha. Ta rõhutab, et turvalisus on pidev protsess ja selle tagamine nõuab pidevat ja süsteemset tegelemist. Ta toob esile ka Tartu ülikoolis hiljuti tehtud uuringud, mille järgi on ühiskonnas teatud hulk inimesi, kes ilmselt ei hakkagi e-valimisi usaldama. Kui inimesele tundub, et riik hetkel teda väga tugevalt ei teeni, siis on tal ka raske riiki vastu usaldada. Kuula järele.

    11.-12. septembril 2023 toimus Timișoaras Rumeenias European Science Advice Forum (ESAF) 9. aastakoosolek, mida juhatas ESAFi eesistuja, president Tarmo Soomere. Koosolekul andsid mitmed ESAFi liikmed ülevaate oma riigis toimuvast teadusnõustamisest ja sellega seotud probleemidest, Euroopa Komisjoni esindajad tegid ülevaate sellest, millised on komisjoni plaanid teadusnõustamise suunal ja millised on nende ootused ESAFile. Kõige olulisemad olid arutelud ESAFi tuleviku ja alusdokumentide muutmise teemal, mis on jätkunud ka peale koosolekut. Aastakoosoleku lõpus valiti ESAFile uus eesistuja – Prof. Maria Chiara CARROZZA, Itaalia teadusagentuuri president. Rohkem infot.

    Peeter Saari arutleb Postimehes selle üle, milline võiks välja näha ajaloos judinaid tekitanud julm hukkamisviis määramatus tulevikus, kui inimkonnal on tehnoloogilist võimekust praegusest kuhjaga rohkem. (9.09.23, Postimees, „Jälle see Einstein, isegi korralikku hukkamist ei saaks tema teooriata täide viia“, lk 30). Loe siit.

    Jaan Ross kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eesti teaduse põhiprobleemidest pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Ta tõdeb, et olles ka ise olnud mõnda aega ka ise Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, võib ta järeldada, et katse jaotada teadustööks vajalikku raha ainult „tippude tippude“ vahel lõppes fiaskoga. (9.09.23, Postimees, „Eesti teaduse areng pärast taasiseseisvumist“, lk 8). Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemias toimus Eestis esmakordselt L'Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses” tunnustamisüritus, kus tõsteti esile Eestist, Lätist ja Leedust pärit silmapaistvaid naisteadlasi, nende uurimistöö tulemusi ning panust teadusesse ja innovatsiooni. Eestist pälvisid „Naised teaduses“ stipendiumi hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite farmakogeneetikaga tegelev dr Triin Laisk ning antidepressantide kasutamise ja antibiootikumide vastupanuvõime vahelisi seoseid uuriv Kertu Liis Krigul. Loe lähemalt.

    Mõnikord võrreldakse Balti riike ja Taiwani kui omamoodi geopoliitilisel „rindejoonel“ asuvaid formatsioone. Ent riigi- ja rahvusvahelise õiguse mõttes on siin olulisi erinevusi, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Balti riikide staatuses rahvusvahelise õiguse subjektidena tänaseks küsimust ei ole. Taiwani olukord on siin aga vaieldavam. Näiteks kehtib seal endiselt 1947. aasta Hiina Vabariigi põhiseadus, mis lähtub oma tekstis kogu Hiina ühtsusest (02.09.23, Postimees, „Võrdlev konstitutsiooniõigus näitab riikide eripära“, lk 8). Loe siit.

    Küsitlus delikaatsel teemal eeldab väga põhjalikku selgitust ning uuringus osalejatesse taktitundelist ja lugupidavat suhtumist, kirjutavad akadeemikud Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Kruusmaa, Maris Laan, Tiina Randma-Liiv, Anu Realo ja Ellu Saar Postimehe arvamusloos. (29.08.23, Postimees, „Delikaatse uuringuga peab kaasnema põhjalik selgitus“, lk 12). Loe siit.

    President Tarmo Soomere räägib ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“ teaduseetikast ning uuendatud Euroopa teaduse eetikakoodeksist. Samuti tuleb jutuks, milline eksimus toimus hiljutise Pere Sihtkapitali skandaaliks paisunud uuringu läbiviimisel. Vaata järele (alates 00:39:32).

    Tööd alustab kliimaministeeriumi poolt ellu kutsutud kliimanõukogu, kuhu kuuluvad ka kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Veiko Uri ja Jaak Vilo. Loe lähemalt.

    Martti Raidal räägib Eesti Päevalehes lähemalt kosmoseteleskoobist Euclid, mille Euroopa kosmoseagentuur lennutas kosmosesse 1. juulil ja mille põhieesmärk on uurida tumeainet ja -energiat. Tumeainet uurides tahavad teadlased õppida tundma looduses eksisteerivaid fundamentaalseadusi ja teha kindlaks, millest universum koosneb. (23.08.23, Eesti Päevaleht, „Uus teleskoop aitab tundma õppida nähtamatut ja müstilist tumeainet“, lk 20). Loe siit.

    Akadeemikud Marek Tamm ja Anu Realo kirjutavad Sirbis seotult Pere Sihtkapitali uuringu skandaaliga, et igasugune riiklikult rahastatud teadustöö peab alluma avaliku konkursi nõuetele. See on ainus võimalus tagada, et uuringu viivad läbi parimad asjatundjad, järgides head teadustava ja kõiki kõrgetasemelise uurimistöö tegemise reegleid. (18.08.23, Sirp, Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Ühe skandaali märkmeid, lk 24). Loe siit.

    Mitmed akadeemia liikmed panustasid 17.–19. augustil Soome Teadusseltsi ja Tuglase Seltsi kutsel Eestile orienteeritud IV Uusikaupunki Rahu Sümpoosioni õnnestumisse. President Tarmo Soomere pidas laste sümpoosionil 17. augustil loengu „Soome ja Eesti ühine meri kliimamuutuste epitsentris“, vastas ühe paneeli liikmena 4. klassi õpilaste küsimustele, esines 18. augustil sümpoosioni avamisel tervituskõnega Eesti teaduste akadeemia poolt, pidas ava/võtmeloengu „Meri ja rahu“ ning ütles 19. augustil sümpoosioni lõpusõnad. Akad Anu Realo tegi 18. augustil ettekande „Eesti ja Soome väärtusruumid, nii lähedal ja samas nii kaugel“ ning osales 19. augustil toimunud paneeldiskussioonis „Quo vadis: Eesti ja Soome müüdid teineteise kohta“. Akad Tiit Tammaru pidas 18. augustil ettekande inimeste liikumisest Eesti ja Soome  vahel. Eesti poolt panustasid ettekannetega veel NATO küberkaitsekoostöö keskuse juht Mart Noorma, ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo, Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov ja meediaekspert Raul Rebane. Tallinna ülikooli õppejõud Madli Vain osales Venemaa ja Ukraina probleemistikku käsitlenud diskussioonis. Neid toetasid Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma, akadeemik Jüri Allik ja Tallinna tehnikaülikooli nõukogu esimees Gunnar Okk. Sündmuse lõpetas Rene Eespere autorikontsert „Rahusügis“. Eesti teaduste akadeemia pani sümpoosioni kaaskorraldajana kokku enamiku Eesti-poolsest sisuloomest. Rohkem infot ja ürituse kava siin.

    Dan Bogdanov annab Aktuaalses Kaameras kommentaari Pere Sihtkapitali uuringu skandaali kontekstis. Ta ütleb, et sellega, kuidas riik inimeste andmetega ringi käib, võib praegu rahule jääda. Küll aga on arenenud inimeste taju selles osas, mis nende andmetega tehakse ja nad nõuavad riigilt rohkem. Samuti on kõik uued andmetöötluse meetodid kiiresti arenev valdkond, mis tähendab seda, et ka riik soovib sellest kasu saada ja seda kasutada. Lahendused tuleb leida, kuid veel ei ole ühtlaselt levinud oskused, kuidas seda teha turvaliselt ja isikuandmeid kaitsval moel. Vaata järele siit (alates 06:28).

    Akadeemik Marek Tamm, Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor, ning Bielefeldi ülikooli ajalooteooria teadur Zoltán Boldizsár Simon avaldasid ühiselt raamatu „Ajaloolise aja kude” (The Fabric of Historical Time). Kirjastuse kodulehel leiab raamatu siin (tasuta alla laetav kuni 28.08.23).

    Tiit Tammaru annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu rändesurve teemal. Ta ütleb, et rände maht kogu maailmas lähema 30–50 aasta perspektiivis on kasvav ja sellega peab kindlasti arvestama ka Eesti. See on teema, mis vajab väga erinevate valdkondade inimeste peade kokkupanemist. Kuula järele.

    Akadeemia president Tarmo Soomere selgitab pressiteates skandaaliks paisunud Pere Sihtkapitali pereuuringuga seonduvat. Ta mõistab teaduseetika regulatsioonide rikkumise ja toimingupiirangu eiramise seotult Pere Sihtkapitali uuringuga üheselt hukka. Loe siit.

    Eestis viimasel ajal lahvatanud skandaalides on lihtne näha erakonnapoliitilisi mustreid, ent tuleohtlikkus ei tulene kaugeltki üksnes erakondadest, vaid laiema ühiskonna meeleseisundist, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi uudisteportaalis.

    Arvamusfestivali turvatunde ala arutelul „Kas biomeetria või kiip naha alla” osales Dan Bogdanov (Cybernetica AS teadusdirektor ja akadeemia küberturvalisuse komisjoni juht) ning rohekoostöö ala arutelul „Kuidas me ehitame järgmised 20 aastat?” Jarek Kurnitski (TalTech, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor).

    Lauri Mälksoo kirjutab Sirbi artiklis „Riikide elu ja surm Austria-Ungaris” Natasha Wheatley värskelt ilmunud raamatust „The Life and Death of States: Central Europe and the Transformation of Modern Sovereignty”. Mälksoo sõnul „on teose põhiidee tõmmata tähelepanu Austria-Ungari keisririigist ning selle varemetelt võrsunud riigi- ja rahvusvahelisõiguslikele teooriatele, mis on mõjutanud XX sajandi õigusmõtet ja mõjutavad seda kuni tänapäevani välja. Seda mõju alati ei teadvustata, sh ka ingliskeelses teadusmaailmas, mis kipub olema enesekeskne ja on lähtunud pigem Lääne-Euroopa riikide kogemustest. Wheatley raamatu keskmes on sellised küsimused: mida tähendab riigi suveräänsus ajaloolisest vaatepunktist? millal võime rääkida riikide sünnist või surmast?” (sirp.ee: Riikide elu ja surm Austria-Ungaris. 11.08.2023). Loe artiklit siit.

    Akadeemik, TÜ keemiaprofessor Enn Lust kirjutab Delfi Fortes elektriautode akudest ja toob välja kaks olulist asja, mida akude kasutaja peab ohutustehnika tagamiseks järgima: 1) akud tuleb õigeaegselt välja vahetada – jälgida töötundide ning ka laadimis-tühjenemistsüklite arvu ning seda mitte ületada; 2) auto juures ei tohi teha omal käel ümberehitusi. Li-ioonaku süttimisel ei tohi kasutada vett, kustutamiseks tuleb kasutada pulberkustuteid ja/või ülimadalaid temperatuure. (forte.delfi.ee: Keemiaprofessor Enn Lust: kui elektriautod süttivad, siis neil kahel põhjusel. 07.08.2023.) Artiklit loe siit.

    Sirbis ilmub Jaan Unduski sulest artikkel „Rügav ekstravert, sügav introvert“, milles kirjutab vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutavast ja tõhusast isikunäitusest „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“. (04.08.2023, Sirp, „Rügav ekstravert, sügav introvert”). Loe siit.

    Otse Postimehest rubriigis andis intervjuu Lauri Mälksoo, kelle hinnangul on Venemaa külmutatud varade võõrandamine juriidiliselt keerukas protsess. (tv.postimees.ee: „Lauri Mälksoo: Vene külmutatud vara äravõtmine võib meile kalliks maksma minna“, 04.08.2023). Vt intervjuud siit.

    Akadeemik Ülo Niinemetsast saab maailma ühe tunnustatuima ökoloogiaalase teadusajakirja Oecologia peatoimetaja. Loe lähemalt Postimehe teadusportaali uudisest.

    Karl Pajusalu räägib Pärnu Postimehes, miks ta peab liivi kultuuri Pärnumaa kontekstis väga tähtsaks ja leiab, et sellele võiks märksa rohkem tähelepanu pöörata. (29.07.23, Pärnu Postimees, „Karl Pajusalu: Pärnumaal söödud silgusoustki kuulub liivi kultuuri“, lk 4). Loe siit.

    25. juulil ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringust selgub, et meiegi piirkonna kliimat mõjutav Atlandi hoovuste süsteem võib varsti kliimamuutuste tõttu kokku kukkuda. Sel teemal annab Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ intervjuu president Tarmo Soomere. „See on hirmuäratav signaal, et meile väga lähedal võib kliimasüsteemis midagi klõpsti katki minna. Kliimasüsteem jääb ju toimima, ta jääb toimima teistmoodi. Soe läheb kuhugi teise kohta ja meile tuleb siia rohkem niiskust ja külma,“ ütleb ta. Tarmo Soomere sõnab, et me ei tea, kas see ümberlülitus ka tegelikult toimub. Kui aga süsteem peaks liikuma teise asendisse, siis on seda tunda alles päris pika aja pärast. Praegu juba sündinud põlvkond muutust omal nahal väga oluliselt ei tunne. Kuid 200–300 aasta pärast võib siin teoreetiliselt olla üsna teistsugune kliima. Kuula järele.

    Tartust sai garnisonilinn 19. sajandi lõpus. 1892. aastal moodustati Peterburi sõjaväeringkonnas uue väekoondisena 18. armeekorpus, mille staap ja üks väeosadest – 95. Krasnojarski jalaväepolk – paigutati alaliselt Tartusse. Selle tulekust ja minekust kirjutab Tartu Postimehe artiklis Tõnu-Andrus Tannberg. (2107.23, Tartu Postimees, „Kuidas 95. Krasnojarski jalaväepolk tuli ja läks“, lk 6–7). Loe siit.

    Kliimamuutuse tõelisuses on meie planeet sisenenud uude geoloogilisse ajastusse ehk antropotseeni. See on ajajärk, mil biosfääri mõjutab kõige enam inimeste tegevus. See kütab globaalset soojenemist, mille tagajärjedega tegelemine on meie aja üks pakilisemaid ülesandeid, sest enneaegu surevad juba tuhanded. Kui tahame endale ja lastele sellist tulevikku, mis oleks väärt seal elamist, siis peame radikaalselt vähendama tööstuse sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest ja panema käima ringmajanduse. Tuleb jõuliselt piirata bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise põhjusi, kirjutab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Postimehes. (19.07.23, Postimees, „Oleme jõudnud uude ajastusse“, lk 11). Loe siit.

    Akadeemik Eero Vasar räägib Õhtulehes saunaskäimise kasulikkusest. Ta ütleb, et kui leilitada regulaarselt paar korda nädalas, parandab see protseduur südame ja veresoonkonna seisundit, alandab vererõhku ja kasvatab lihaseid. Lisaks vabastab see kehast stressi ja aitab kaasa heale unele. (15.07.23, Õhtuleht, „Saunamõnu saamiseks töötab keha nagu keemiatehas“, lk 22–23). Loe siit.

    Akadeemik Martin Zobel ütleb Novaatori portaalis, et kui muru niitmise tihedust vähendada, saavad võimaluse ka teistsugused liigid, näiteks lehtrohundid nagu nurmenukk, härjasilm, kellukad ja jumikad. „Seega kohtades, kus tallamiskoormus pole suur, võiks muru harvemini niita ka tavalistel aastatel. Sellega saavutame suurema liigirikkuse ning hoiame kokku raha ja energiat. Tihedamat niitmist võiks harrastada rohkem tallatud piirkondades,“ sõnab ta. Loe lähemalt.

    Elmo Nüganen ütleb pikas Eesti Päevalehe intervjuus praegu tema ette valmistatava lavastuse „Dissonantsed“ kontekstis, et poliitiliste teisitimõtlejate ja dissidentide teema ei ole kunagi kuhugi kadunud. See kaob ehk alles siis, kui kõikides riikides on demokraatia ja sõnavabadus ning kõik kodanikuõigused on kaitstud. (14.07.23, Eesti Päevaleht, „Elmo Nüganen: mis viga praegu tänavale minna ja ükskõik mida hõigata“, lk 16 - 22). Loe siit.

    Teaduste akadeemiat külastasid USA suursaadik Eestis, George P. Kent ja majandusspetsialist Taimi Veedla. Räägiti Läänemere olukorrast ja elustiku eripäradest. Arutati Eesti ja rahvusvahelist olukorda ning riikide teaduskoostööd pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Tarmo Soomere tutvustas Eesti teaduste akadeemia tegevusi rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides.

    Peeter Saari kirjutab Postimehes sellest, ms on madalal asuva kuuketta suurema läbimõõdu illusiooni loomus ja milliseid katseid saab iga huviline ise teha. (8.07.23, Postimees,
    „Kuu paisub ja kahaneb – ah käige Kuu peale!“, lk 30). Loe siit.

    Urmas Kõljalg ütleb ERRi uudisloos, et meie söögiseente olukord ei ole hoolimata pikast eelnenud põuast halb. Kui suve teisel poolel tuleb vihma ja augustis on jahedamaid ilmu, võib saada head seenesaaki. Loe siit.

    Prantsuse suursaadik Eric Lamouroux annab suursaadiku residentsis toimunud tseremoonial akadeemik Maarja Kruusmaale üle ordeni „Akadeemilised palmioksad“ ning rüütlikraadi Prantsuse ja Eesti teaduskoostöö ning kultuurisuhete edendamise eest. Loe lähemalt.

    Kaevandusfirmade kavatsused hakata ammutama maavarasid sügavalt mere põhjast võivad viia ökokatastroofini. Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC kutsub oma avalduses üles kehtestama süvamerekaevandamisele moratooriumi, kuniks suudetakse kaevanduste keskkonnaohutus tagada. Teemat kommenteerib Vikerraadio saates Huvitaja Kalle Kirsimäe. Kuula järele.

    Tasapisi oleme liikunud ühiskonda, kus tegelik elu ja valitsevad poliitilised visioonid on kaotamas oma kokkupuutepunkte. Inimesed lähevad hommikul tööle, noored kooli, ettevõtjad kavandavad investeeringuid, loojad püüavad seda reaalsust loomingusse valada ja kõigil on oma unikaalne kogemus ja sõnum. Sõnum, mida adressaatidel pole aega kuulata, sest aktivistlik poliitiline agenda ei võimalda, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.

    Igaüks meist saab panustada oma genoomi ja iseenda tervisesse, harrastades tervislikku eluviisi ja seistes puhta elukeskkonna eest, kirjutab Maris Laan Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (22.06.23, Postimees, „Muutuv geneetiline kood ja meie valikud“, lk 8). Loe siit.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Eesti teaduste akadeemias esitletakse raamatut „Eesti Vabariigi preemiad 2023“, mis koondab lood meie riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning harukordsetest saavutustest. Raamatu veebiversiooni leiab siit.

    President Tarmo Soomere jutustas Kuku Raadio saatele „Meretund“ eelmisel nädalal ÜRO peakorteris esitletud tehnoloogiast, mis laseb laevalainete salvestusest leida laeva kiiruse, asukoha ja kursi ning paljudel juhtudel isegi määratleda, mis laevaga oli tegemist. Kuula järele.

    Esimest korda ligi 200 000 aasta jooksul ohustab juturobotini viinud tehniline revolutsioon meie evolutsioonilist enesetunnetust. Ehkki veel täna jääb tehisnutt inimaju võimetele suurusjärke alla, arenevad nuti mälumaht ja arvutusvõimsus eksponentsiaalselt kiirenevalt. Inimaju evolutsiooniline areng käib võrreldes sellega lõpmata aeglaselt, kirjutab akadeemik Arvi Freiberg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (17.06.23, Postimees, „Kas tehisnutid muudavad koolis õppimise tarbetuks?“, lk 8). Loe siit.

    Urmas Varblane ütleb Sirbis ilmunud pikas intervjuus, et soov maksusüsteemi muuta on väga kiiduväärne, kuid see vajab laialdasemat arutelu. Praeguse juhtiverakonna rollis olles oleks ta kaalunud mõtet näidata üles suuremeelsust ja lükata valimislubadusena antud maksuküüru kaotamine aasta võrra edasi. See oleks võimaldanud võita aega ja lubanud algatada ühiskonnas laialdase arutelu, mis saab Eesti riigi eelarve kulu-tulu kirjetest pikemas vaates. Selle aja peale oleks ehk olnud ka selgem, mis saab sõjast Ukrainas ning mis majanduslanguse ja inflatsiooniga edasi juhtub. Eduka riigi võtmeomadustena toob Urmas Varblane esile strateegilisuse ja kohanemisvõime: „Eesti kui väikeriik ei saa endale lubada lühiajalisi otsuseid. Võimekus kiiresti ja asjakohaselt reageerida meid ümbritseva keskkonna muutustele eeldab strateegilist mõtlemist nii riigi, ettevõtete kui ka iga kodaniku tasandil.“ (16.06.23, Sirp, „Kolmkümmend head aastat“, lk 33–35). Loe siit.

    Ehitussektoris toimuvad murrangulised muutused liikumisel senisest energiatõhususe parandamisest edaspidi hoone süsinikujälje vähendamiseni. Koos tulevikus üha kasvava ehitusmahuga toob see kaasa vajaduse uute roheoskustega ja tööturul kõrgelt hinnatud spetsialistide järele kogu ehitustsükli ulatuses, kirjutab Jarek Kurnitski Postimehe majandusportaalis.

    President Tarmo Soomere andis venekeelses raadiokanalis Raadio4 ülevaate Kahhovka hüdroelekrijaama tammi õhkulaskmisega seonduvatest keskkonnamõjudest. Veehoidla ümbruses langeb põhjavee tase ja niisutus- ning veevarustussüsteemid lakkavad töötamast. Üleujutatud aladel tammist allavoolu saab tugeva löögi ökosüsteem ning jõkke jõuab mürgiseid ja muul moel ohtlikke aineid, sh reovett kanalisatsioonist ja loomade korjuseid. Need kantakse Mustale merele. Seal triivivad need koos hoovustega peamiselt Rumeenia, Bulgaaria ja pikemas perspektiivis Türgi poole. Kuigi ohtlike ainete kontsentratsioon aegamisi kahaneb ja tõsiseid haigusi põhjustavaid baktereid loodetavasti liikvele ei lähe, võib oht ulatuda Dnepri suudmest sadade kilomeetrite kaugusele.

    Jüri Engelbrecht osales 14.–17. juunil Berlin-Brandenburgi teaduste akadeemia aastapäeva üritustel. 30 aastat täitus Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia asutamisest ning 323 aastat Preisi akadeemia asutamisest. Jüri Engelbrecht esines ürituse raames toimunud sümpoosionil, kus keskenduti Euroopa murrangutele ja muutustele.

    Seadus on usaldusloome instrument. Üks väheseid, mis on riigi käsutuses. Seetõttu peab see olema konkreetne, üheselt mõistetav ja ajahambale vastupidav, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus. „Teadlase pilguga“. (10.06.23, Postimees, „Hea seadus loob usaldust“, lk 8). Loe siit.

    Tehisintellekt on hakanud tootma informatsiooni, mis näib tõesena, aga mis pole isegi vale. Kriis, millega oleme silmitsi, on jampsi tootmine tööstuslikus mastaabis. Sellise jampsi tootmine, mis puhtalt massiga surub kõrvale adekvaatse informatsiooni ja võtab tasapisi sellelt eluruumi. Kindlasti leiavad targad inimesed ja riigimehelikud otsustajad mehhanismi, kuidas sellest umbrohupuhangust lahti saada. Küll aga oleme silmitsi mingi ajaga, mille vältel jamps virtuaalset maailma valitseb. Sellise aja elab kõige paremini üle riik, kes suudab mobiliseerida need tublid ja lojaalsed kodanikud, kelle ajudes on palju adekvaatseid fakte ja kes nende abil suudavad jampsi tegelikkusest eristada, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veebis ilmunud arvamuses. Loe siit.

    7.–8. juunil toimus Brüsselis teadlaste mobiilsust toetava võrgustiku EURAXESS Europe koosolek. Arutati Euroopa teadusruumi talendiplatvormi arendamiseks vajalike ühistegevuste kavandamist, sh ettevalmistusi EURAXESSi 20. aastapäeva puhul plaanitavaks konverentsiks Poolas, Katowices - Euroopa teaduslinnas 2024. Osaluse laiendamise kontekstis toodi esile infovahetuse olulisust assotsiatsiooniga COST. Eesti teaduste akadeemia toetab teadlaste mobiilsust teadlasvahetuse programmi ja teadlaste nõustamise kaudu mobiilsust puudutavates praktilistes küsimustes. Koosolekul osales koostöö juht Ülle Raud.

    Kahjuks aimub vapralt sõjakas meelelaad ka koalitsiooni seaduseelnõude menetlemisstiilist ja opositsiooni sunnitud obstruktsionistlikust reaktsioonist. Kogu poliitika on taandatud loosungile: "Valimistel on tagajärjed!". See kõik ei tõota head kellelegi, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

    Jaak Järv kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kuigi tänasel päeval on kolm põhimõttelist takistust teaduskirjastamise odavamaks muutmisel, võib Eesti teaduste akadeemia kirjastuse ajakirjade näitel öelda, et seda on juba tehtud. (3.06.23, Postimees, „Teadusartiklite kirjastamine muutuvas ajas“, lk 8). Loe siit.

    Mininisteeriumide ühishoones toimub riigiõiguse sihtkapitali korraldatav rahvusvaheline riigiõiguse konverents „Rahva roll riigivõimu teostamisel ja põhiseaduslikkuse kohtulik kontroll“. Õiguseksperdid otsivad vastuseid kahele aktuaalsele riigiõiguslikule küsimusele, mida on Eesti avalikus diskussioonis seni kõige rohkem esitatud: Kas põhiseaduses ette nähtud kodanike võimalused osaleda riigi valitsemises on piisavad? Millises suunas peaks arenema põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve? Lähem info.

    Tallinn tunnustas 2022. aasta eeskujulikke restaureerimistöid ja nende tegijaid. Ühena vanalinna ehitistest tõsteti esile teaduste akadeemia hoonetekompleksi kuuluva kõrvalhoone terviklikud korrastamis- ja restaureerimistööd. Tänukirjad pälvisid väravahoone eeskujuliku restaureerimise eest teaduste akadeemia, töid teostanud ettevõte OÜ Aruna-Ehitus ja muinsuskaitselist järelevalvet teinud Aleksandr Vardakov (AS Infragate Eesti). Loe lähemalt.

    Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ütleb intervjuus Põhjarannikule, et põlevkivitööstuse eluiga Eestis sõltub sellest, millised tehnoloogiad tulevikus rakendust leiavad. Sellel tööstusharul on näiteks keemiatööstuses tulevikus väga suured perspektiivid. Ta toob esile, et märtsis koalitsiooniläbirääkimisi pidanud parteidele saadetud energeetikakomisjoni ettepanekute peamine sõnum oli, et peame elektrit tootma Eestis kohapeal. Selleks, et kohalikku tootmisvõimsust luua, ei tohi täna ühtegi energia tootmise viisi kõrvale lükata. (27.05.23, Põhjarannik, „Teadlane, kes usub põlevkivi tulevikku“, lk 7). Loe siit.

    Kui me loodusseadusi tunneme, siis on võimalus liikuda meile sobivamas suunas, kui aga eirame, siis sunnib loodus meid oma rumalusega leppima. Kesksel kohal on seejuures tõdemus, et heitmed on igasuguse arengu paratamatu kõrvalsaadus – heitmevaba maailm ei ole võimalik ja meie võimuses on vaid heitmete viimine meie arengut vähim mõjutavale kujule, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (26.05.23, Postimees, „Loodusseaduste kasulik türannia“, lk 8). Loe siit.

    „Me ei vaja ajakirjanduslikke sensatsioone ühe või teise kollaborandi paljastamisest, me ei vaja asjatundmatuid poliitilisi sekkumisi keerulise kultuuripärandiga ümberkäimisse. Me vajame tasakaalustatud ja professionaalseid käsitlusi oma mineviku keerulistest ajajärkudest, vajame õiguslikult pädevaid hinnanguid minevikus sooritatud inimsusvastasele kuritegudele,“ kirjutab akadeemik Marek Tamm Eesti Päevalehes. (Eesti Päevaleht, 26.05.23, „Marek Tamm: vähemalt 21 000 küüditajat. Vaatame oma minevikule viimaks ausalt otsa“, lk 2–3). Loe siit.

    Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus ütleb Lauri Mälksoo Ukrainas toimuvat sõda kommenteerides, et enesekaitse teostamise üheks kriteeriumiks on proportsionaalsus. „Muuhulgas arvestades ka seda, kui palju hävitustööd on Vene väed Ukraina territooriumil põhjustanud, ei saa kindlasti juriidiliselt öelda, nagu oleks piiriregioonis Venemaa territooriumile tungimine enesekaitse raamidest välja jääv juriidilises mõttes. Küll aga on lisaks juriidilistele doktriinidele olemas ka poliitilised kriteeriumid ja ootused, mida on Ukrainale esitanud liitlased ja relvadega abistajad. Nende soov on, et Ukraina jääks kaitsesõja piiridesse," ütleb ta. (Eesti Päevaleht, 25.05.23, „Lauri Mälksoo: ei tohi oma vaenlase sarnaseks muutuda" , lk 3). Loe siit.

    Teaduste akadeemia kuulutab koostöös välisministeeriumiga välja kahe Arktika ja kahe Venemaa uuringutele keskenduva uurija-professuuri konkursid. Kandideerimine on avatud 12. juunini 2023. Lähem info.

    Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC, European Academies' Science Advisory Council) raporti „Future of the Gas“, kus teadlased juhivad tähelepanu sellele, et maagaasi kasutamise olulise vähendamiseta ei saavuta süsinikuneutraalset majandust. Loe lähemalt.

    Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks president Alar Karise ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu uueks esimeheks Urmas Varblane. Loe lähemalt.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek Narvas. Väljasõidu raames käivad akadeemikud Ida-Virumaa koolides kohtumas kokku 470 gümnaasiumiõpilasega üheksast koolist Kohtla-Järvel, Toilas ja Narvas.

    Eesti on alates veebruarist Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) täisliige. Selle asutuse olemusest ja liitumise tähtsusest rääkis Vikerraadio teadussaates „Labor“ Jaak Vilo, kes on Eesti liitumist ka pikalt eest vedanud. Kuula järele.

    Miljonid purustatud kodud ja hävitatud elud on Venemaa sõjalise sissetungi otsene tagajärg Ukrainas, kuid sõja tegelik mõju on üleilmne ja ulatub Ukraina piiride taha. Sõda raputas läbi reeglitel põhineva maailmakorra alustalad ja käivitas ahelreaktsioonina erinevad ühiskondlikud, poliitilised, majanduslikud ning keskkondlikud protsessid, mille tegelikku haaret ja ulatust saame hinnata alles aastate pärast, kirjutab akadeemik Anu Realo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (Postimees, 20.05.23, Sõja sotsiaalsed tagajärjed Ukrainas, lk 6). Loe siit.

    Akadeemiat külastas Tšehhi parlamendidelegatsioon asespiiker Jiří Drahoši juhtimisel. President Tarmo Soomere andis ülevaate akadeemia tööst. Arutati  Eesti ja Tšehhi omavahelise koostöö ja rahvusvahelise teaduskoostöö võimalusi ning meetmeid Ukraina teadlaste toetamiseks Ukraina ja Venemaa sõjalise konflikti ajal ja tulevikus. Kohtumisel osalesid asespiikri nõunik Martin Mejstřík, Tšehhi saatkonna esimene sekretär Petr Preclík ning poliitika-, majandus- ja kultuurispetsialist Tiina Palmiste.

    Eesti Päevalehes ilmub intervjuu Tartu ülikooli rektorina teist ametiaega alustanud Toomas Asseriga. Ta loodab, et kui tema teine ametiaeg lõppeb, on kõrghariduselu ja tulevikuvaade on selgemad. Toomas Asseri sõnul peab doktorantuuri maht märkimisväärselt suurenema. Peale selle peame olema võimelised pakkuma keele- ja kultuuriõpet ka nendele mitte-eestlastele, kes tulevad siia teadustööd tegema, et nad jääksid siia. Samuti loodab Toomas Asser , et üliõpilased tahavad Eestisse õppima tulla ja meie enda gümnasistid siia jääda. (17.05.23, Eesti Päevaleht, „Toomas Asser: ei ole normaalne, et ülikooli õppejõud saab vähem palka kui alustav noor õpetaja“, lk 1, 4, 5). Loe siit.

    President Tarmo Soomere ja  akadeemik Urmas Kõljalg osalesid Euroopa kliimakonverentsil Varssavis. Konverentsi korraldasid Poola teaduste akadeemia ja Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina. Konverentsil arutasid 90 teadlast 45 riigist kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja kaasnevate mõjude leevendamise võimalusi. Tarmo Soomere osales plenaararutelus „Infrastruktuur, mobiilsus ja riskid“. Toetamaks ühise arusaama kujunemist ning kohanemis- ja leevendustegvuste kavandamist kohaliku, regionaalse ja globaalse tasandi koostöös, võeti vastu ühisavaldus „Varssavi kommünikee kliimamuutuste kohta Euroopas“. Kommünikee ingliskeelse teksti leiab siit ja eestikeelse teksti siit. Rohkem infot Euroopa kliimakonverentsist.

    Tõnu Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ võimu ja kirjanike suhetest teise maailmasõja järgses Eestis, murdepunktidest kirjanikkonna ja riigivõimu suhetes, avalikest ja salajastest otsustest, mis kirjanikke ja teisi loomeinimesi stalinlikule teele suunasid, Juhan Smuuli isikukultuse aegsetest luuletustest „Poeem Stalinile“, „Lahtine kiri Marie Underile“ ja „Norra brigg“. Tõnu Tannberg rõhutab, et aus ja teaduslikult pädev oma ajaloo käsitlemine ongi ainuvõimalik tee mitte ainult kirjanike liidu, vaid ka laiemalt nõukogude perioodi hindamisel. Kuula järele.

    Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et mõistlik oleks teha minimaalse toetusega renoveerimist nii palju, kui korteriühistutel vähegi huvi on. See võimaldaks renoveerida jõukohase ja mõistlikult kasvava tempoga ning eeldatavasti ka soodsalt. Sellest võidaksid kokkuvõttes nii korteriühistud, riik kui ka ettevõtted. (Postimees, „Kodude renoveerimine vajab väikest tõuget“, lk 8). Loe siit.

    Novaatori raamatuklubi taskuhäälingus uuritakse värske prantsuse nobelisti Annie Ernaux' esimest eesti keeles ilmunud raamatut „Koht“. Maarja Merivoo-Parro külalised on Tallinna ülikooli maastiku ja kultuurikeskuse vanemteadur Raili Nugin ja akadeemik Marek Tamm. Kuula siit.

    Ilmub akadeemik Tõnu Tannbergi raamatu „Eesti mees Vene kroonus“ täiendatud ja parandatud väljaanne. Trükisoe raamat koondab valiku autori eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Lähem info.

    Ajaleht Sakala kajastab Anu Raua 80. juubeli tähistamist Heimtali koduloomuuseumis. (10.05.23, Sakala, „Tekstiilikunstnik sai kingiks koloratuurtenorist äratuskella“, lk 1). Loe siit. Loe ka Sakalas ilmunud intervjuud Anu Rauaga.

    Mart Kalm ütleb ERRi portaalis ilmunud ning peamiselt linnaruumi ja elukeskkonna küsimustele keskenduvas pikas intervjuus, et Tallinn on ebaratsionaalselt hõre linn. Tema sõnul on eriti kesklinnas puudu tuhanded majad, et linn saaks normaalselt toimida. Tallinna probleem on Mart Kalmu hinnangul nii selle lõpetamata väljaehitamine kui ka viletsas seisus haljastus. Intervjuus arutleb ta linna loomuliku muutumise üle läbi aja. Loe siit.

    On silmakirjalik ja jätkusuutmatu arvata, et maailma on võimalik muuta rikkamaks ja samas paremaks elukeskkonnaks, lükates kõik saastavad, häirivad või silmapiiri reostavad nähtused ja tegevused kaugele piiri taha ja lootes sellega probleemide lahenemist. Roheline heaolumajandus on küll võimalik, aga see nõuab mõistmist, ühiskondlikku üksmeelt, valmisolekut kompromissideks ja heaperemehelikku käitumist, kirjutab Kalle Kirsimäe Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (6.05.23, „Kas roheline heaolumajandus on võimalik?“, lk 8). Loe siit.

    Akadeemik Enn Saarele anti üle akadeemik Harald Kerese nimeline medal. Medali andis üle akadeemia asepresident Arvi Freiberg Tartu ülikooli Tartu observatooriumis Tõraveres, kus Enn Saar töötas aastatel 1968–2015. Uudis ajalehes Postimees.

    President Tarmo Soomere andis kohtumisel Itaalia Expo 2030 delegatsiooniga ülevaate akadeemia toimimise alustest, sh akadeemia rollist pakkuda teadusalast nõu, jäädes seejuures poliitiliselt neutraalseks. Delegatsiooni juhtis suursaadik hr Stefano Stefanini; osalesid Itaalia suursaadik Eestis hr Daniele Rampazzo ja mitmed Itaalia saatkonna töötajad. La Sapienza ülikooli professor Fabrizio Piergentili tegi ettekande oma tööst kosmosevaldkonna arendamisel. Arutati Eesti ja La Sapienza ülikooli teadlaste koostöö võimalusi.

    Saksa kevade programmi raames toimub Eesti ja Saksimaa ühisseminar „Eesti ja Saksimaa – teel puhta energia poole“ (Estonia and Saxony – on the way forward to Clean Energy. Research – Innovation – Realization). Seminar on mõeldud teadlastele ja ettevõtjatele, kelle teadustöö või tegevusala on seotud üleminekuga puhtale energiale ning kes on huvitatud koostööst kolleegidega Saksimaal. Rohkem infot.

    Arvestades elektrokeemiliste tehnoloogiate ja „rohelise“ vesiniku keskkonnasõbralikkust, toimub arenenud riikides üleminek uutele tehnoloogilistele lahendustele lähema 10–20 aasta jooksul. See toob kaasa odava ja kriisikindla energeetikaga ühiskonna, kirjutab Enn Lust Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (29.04.23, Postimees, „Salvestustehnoloogiate roll rohe-energeetikas“, lk 8). Loe siit.

    Jaak Vilo ütleb intervjuus Õpetajate Lehele, et õpetajahariduse maine paranemine ning igasuguse hea töö avalik tunnustamine on vajalikud lisaks palgakasvule. Samuti on selge, et koolide mure õpetajate puudumise pärast ei lahene sellega, et juhuslikud inimesed teevad aeg-ajalt pisikesi õpetajaampse. (Õpetajate Leht, 28.04.23, „Kõrvalpilk. Jaak Vilo peab õppimise võtmeks seoste loomist ainevaldkondade vahel“, lk 18). Loe siit.

    ETV saates UV faktor arutleb akadeemik Maarja Kruusmaa koos teiste saatekülalistega tehisintellekti buumi ja sellega seotud temaatika teemal. Vaata järele siit.

    Akadeemias toimus Hamburgi süvauuringute instituudi (HIAS) stipendiumiprogrammide infopäev. Infopäeva avas president Tarmo Soomere. Ettekannetega esinesid HIAS-i peasekretär Dorothea Rüland, tegevjuht Sonja Gräber-Magocsi ja Tartu Ülikooli professor Andra Siibak. Modereeris akad Marek Tamm. Hamburgi teaduste akadeemia kaasosalusel 2019. aastal asutatud süvauuringute instituudi infopäev oli mõeldud eeskätt Baltimaade noortele teadlastele. Infopäev on järelevaadatav Youtube´is. Rohkem infot HIAS-i stipendiumiprogrammidest.

    Martin Zobel kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus looduse mäkdonaldiseerumisest. Suurbritannia Kew botaanikaaia teadlaste hinnangul on viimase 250 aasta jooksul välja surnud ligi 600 taimeliiki. Lisaks on ohustatud kuni 40 protsenti taimeliikidest. Sarnaselt inimühiskonnale toimub ka taimeliikide seas kihistumine vähesteks võitjateks ja paljudeks kaotajateks. Inimtegevuse globaalne mõju loodusele on seda suurem, mida rohkem on inimesi, mida rohkem iga inimene tarbib ja mida suurem on tarbitava toote või teenuse ökoloogiline jalajälg. (Postimees, 22.04.23, „Elurikkuse vähenemine suurendab ebavõrdsust“, lk 8). Loe siit.

    20. ja 21. aprillil toimus Riias 18. Balti vaimse koostöö konverents „Energia tulevikuühiskonnale“. Kutsutud kõnelejatena esinesid akadeemikud Enn Lust, Jarek Kurnitski ja Dmitri Vinnikov ning Eesti noorte teaduste akadeemia president professor Maarja Grossberg-Kuusk. Paneelarutelu „Efektiivne ja jätkusuutlik energiakasutus“ kaasjuhina osales Eesti noorte teaduste akadeemia liige dr. Toomas Vaimann. Baltimaade teaduste akadeemiate medali pälvisid Arvi Hamburg Eestist, Baiba Rivža Lätist ja Jūras Banys Leedust. Vaata ka uudist akadeemia kodulehel. Rohkem infot konverentsist.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolek. Kuulutatakse välja akadeemik Harald Kerese nimelise medali laureaat astronoomia, füüsika ja matemaatika alal. Panuse eest tumeaine avastamisel ja universumi kärgstruktuuri uurimiseks vajalike statistiliste meetodite väljatöötamisel tunnustati medaliga akadeemik Enn Saart. Akadeemik Anu Realo peab ettekande teemal „Usaldusest, usaldusväärsusest ja vastutusest“. President Tarmo Soomere esitab kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2022. aastal. Lisaks allkirjastatakse kolmepoolne leping eesti keele ja selle õpetamise uurija-professoriks valitud Birute Klaas-Langi, Tartu ülikooli ja Eesti teaduste akadeemia vahel. Aastakoosoleku teises osas kinnitatakse alanud aasta eelarve ja tegeletakse akadeemia protseduuriliste küsimustega. Lähem info.

    Teadusportaali Research.com andmetel on akadeemik Ülo Niinemets on kogu maailma taimeteaduse ja agronoomia valdkonna teadlaste hulgas ülikõrgel 18. kohal. Maailma parimate teadlaste seast leiab kokku 63 Eesti teadlast, kellest 15 on akadeemikud. Kolm Eesti teadlast on esindatud kahes valdkonnas. Vt ka.

    Maarja Kruusmaa osaleb Academia Europaea paneelis, kus arutletakse selle üle, milline on meie suutlikkus prognoosida järgmist kriisi ja valmisolek sellega toimetulekuks. Lähem info.

    Ei ole olemas valmis retsepti, kuidas noortest inimestest kasvatada tippteadlast. Saame vaid luua teadlaskarjääri soosiva keskkonna. Selle loomine algab juba koolipingist. Keskkonna kujundamisel mängivad olulist rolli nii õpetajad, teadlased kui ka ühiskond tervikuna, kirjutavad akadeemik Elmo Tempel ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel „Teadlase pilguga“ veerus. (Postimees, 15.04.23, „Teadus algab rohujuuretasandil“, lk 6). Loe siit.

    Õpetajate Lehes ilmub ülevaade 30. märtsil teaduste akadeemia ja Acadeemia Pernaviensise koostööseminaril „Mis sünnib ristteel?“ osalenud Kohtla-Järve gümnaasiumi noorte muljetest üritusest. (14.03.23, Õpetajate Leht, „Silmaringi avardav päev akadeemikutega“, lk 24). Loe siit.

    Agu Laisk ütleb Õpetajate Lehes tänavuse õpilaste teadustööde riikliku konkursi töid kommenteerides, et kuigi ülikooli keskmine tase jätab pigem kesise mulje, on konkursile esitatud tööd väljapaistvad. (14.04.23, Õpetajate Leht, „Agu Laisk: meeldisid tööd, kus õpilase isiksus välja tuleb“, lk 24). Loe siit.

    Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe arvamusloos, et parim uudis on see, et sündiv koalitsioon soovib riigirahandust korrastada. Siiski tõstatab ta hulga lahendamist vajavaid probleeme. (Postimees, 13.04.23, „Riigirahanduse raviplaan on vajalik“, lk 15). Loe siit.

    Toimub Heidelbergi teaduste akadeemia ja Eesti teaduste akadeemia ühisseminar, mis keskendub vajadustele, edulugudele ja võimalustele viia läbi pikaajalisi teadusuuringuid sotsiaal- ja humanitaarteaduste alal, sh keeleteadus, kultuur, ajalugu ja õigusteadus. Lähem info.

    Aastavahetusega jõudis Eesti teadusrikkuselt maailma neljandaks riigiks, kirjutavad akadeemik Jüri Allik ning Tartu ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk Postimehe arvamusloos. Eesti teaduse arengumootoriteks on meditsiin, geneetika, bioloogia, ökoloogia ja füüsika. 15 valdkonnas on Eesti üle maailma keskmise ja kuues valdkonnas üsna keskmise ligidal. Artikli autorid ütlevad, et Eesti peaks aktiivselt mõtlema, kuidas oma teadusrikkust eksportida. (Postimees, 12.04.23, „Eesti on teadusrikkuselt maailma esiviisikus“, lk 13). Loe siit.

    Eestis töötati välja uudne energiamärgise määramise lahendus DigiAudit. Jarek Kurnitski ütleb platvormi pilootprojekti juhina, et lahenduse ainulaadsus ja uuenduslikkus seisneb reaalajas energiamärgise määramises. Loe lähemalt.

    Kunagi oli õppurite seas käibel sentents, mis punase niidina jooksis läbi tollaste ajalookäsitluste: „Venemaa ei saanud lubada, et alad, mis olid tema piiridele nii lähedal, ei kuulunud talle.“ See on Vene riikluse loogika. Näib, et Vene riigi ja sedakaudu ka vene rahva lähtekohaks suhtumises oma naabreisse on kujunenud kadedus, kirjutab akadeemik Jaan Undusk Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (Postimees, 8.04.23, „Venelaste lähtekoht on kadedus“, lk 6). Loe siit.

    ETV saates „TeadusEST“ tuleb jutuks personaalmeditsiini temaatika. Teiste teadlaste seas sõna saav Andres Metspalu ütleb, et tervisekassad ja kindlustused nii meil kui Ameerikas kulutavad ennetusele 1-2% kogu eelarvest. Seda on tema hinnangul selgelt liiga vähe, kui vaadata, milline on tegelik võimalus hoida haigusi ära, lükata neid edasi ja ravida varem. Vaata järele.

    Eesti teaduste akadeemia juhatus valis eesti keele ja selle õpetamise uurija-professori aastateks 2023–2024. Valituks sai Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang. Professori uurimisteema keskendub vene dominantkeelega lastevanemate keelehoiakutele eestikeelsele õppele ülemineku protsessis. Loe lähemalt.

    Mart Kalm ja Marco Kirm osalevad Vabariigi Presidendi Alar Karise ametlikul kahepäevasel visiidil Rootsis, Lundis ja Malmös. Visiidi eesmärk on otsida võimalusi teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Vaata lähemalt.

    Selguvad akadeemik Anto Raukase nimelise stipendiumi saajad. Veebruaris välja kuulutatud konkursivoorus pälvivad 1600-eurosed stipendiumid Tallinna tehnikaülikoolis elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala õppivad Mirjam Mäekivi ja Kirill Nefjodov. Loe lähemalt.

    Sada aastat tagasi ilmus ajakirja Looming esimene number. Tõnu Tannberg kirjutab sel puhul Postimehes sellest, kuidas ajakiri Looming taheti Nõukogude ajal nimetada ümber Viisnurgaks. (01.04.23, Postimees, „Kuidas Loomingust ei saanud Viisnurka“, lk 30). Loe siit.

    Akadeemik Anne Kahru kirjutab „Teadlase pilguga“ veerus, et kindlasti ei ole piisavalt selgitatud näiteks bioplastiku, tuuleturbiinide, päikesepaneelide ja elektriautode keskkonna jalajälge. Kuigi kõigil neil on vähemalt mõnel elukaare etapil soovimatuid keskkonnamõjusid. Tehnoloogilist progressi ei ole mõtet küll asjatult pidurdada, kuid teisalt ei tohi seda saavutada inimese ja keskkonna tervise hinnaga. (Postimees, 1.04.23, „Viiskümmend rohelist varjundit meie igapäevaelus“, lk 8). Loe siit.

    ETV saates TeadusEST kohtutakse Eesti teadlastega, kelle eesmärk on avardada inimkonna kosmilist maailmapilti. Teiste seas räägib Martti Raidal Tumeda Universumi tippkeskuse juhina universumi uurimisest. Ta ütleb, et me teame 5% universumist ja ülejäänud 95% ehk tume pool on tundmatu. Vaata järele.

    30. märtsil osalesid president Tarmo Soomere ja akadeemik Maarja Kruusmaa Euroopa Komisjoni (DG REFORM) poolt rahastatava projekti „Building capacity for evidence-informed policymaking in governance and public administration in a post-pandemic Europe“ Eesti avaüritusel arutelupaneelis. Eesti koordineerib projekti Eesti teadusagentuur.

    Kuidas käimasolev sõda IT-sektorit mõjutab, mille alusel spetsialistid peaksid tööandjat valima, kui turvalised on e-valimised, milliseid töötajaid sektor vajab, millised oskused on ka tulevikus vajalikud ja millised töökohad seab ohtu tehisintellekti areng? Neil teemadel räägib Äripäeva raadio sisuturundussaate külaline Dan Bogdanov. Kuula järele.

    Vikerraadio saates „Reporteritund“ räägitakse Euroopa Parlamendist tulnud direktiivist vanemate eluhoonete renoveerimise asjus, et parandada majade soojapidavust ja piirata energiatarbimisega kaasnevat kasvuhoonegaaside saastet. Koos teiste saatekülalistega räägib Jarek Kurnitski, mida uued eesmärgid ja kellelt mida nõuavad, kust tuleb raha ja mida energiamärgis meile õieti ütleb. Kuula järele.

    Praegune poliitiline kriis on Prantsusmaal üha enam tõstatanud küsimuse, kas kehtiv põhiseaduslik kord on parim viis ühe demokraatliku riigi ühiselu korraldamiseks. Prantsusmaa on üks väheseid tugeva presidendivõimuga riike Euroopas ja üha enam paistab, et vana monarhistlik unistus tugevast juhist, kes suudab kõik probleemid lahendada, enam ei tööta, kirjutab Marek Tamm Postimehe portaali arvamusloos. Loe siit.

    Koguteose „Eesti merenduse ajalugu I“ ilmumise puhul mõtiskleb „Teadlase pilguga“ veerus ajaloo üle teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. (25.03.23, Postimees, „Merenduse ajalugu raiuti raamatusse“, lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmub Tarmo Soomere ettekande emakeelepäeva konverentsil „Tunnete keel ja tehnoloogia“. Ta ütleb, et teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele. (24.03.23, „Tunnete ja tehnoloogia sümbioos“, lk 37-38). Loe siit.

    Sel aastal hakkab tööle Eesti riikliku personaalmeditsiini IT-süsteem. Selle eesmärk on teha inimeste geeniandmed arstidele paremini kättesaadavaks ning muuta näiteks ravimite määramine seeläbi palju personaalsemaks. Milline väljakutse on see IT-le ja millised andmed taristus olema hakkavad, räägib ETV saates „TeadusEST“ Jaak Vilo. Vaata järele.

    Selleks et Päikeselt tulev energia suuremate soojuskadudeta elektriks muundada, ei piisa fotosünteesi kohmakast matkimisest, vaid tuleks matkida ka taimedes toimuvat hingamist, kirjutab Agu Laisk Postimehe arvamusrubriigis. (Postimees, 23.02.23, „Päikesepaneelid jäävad looduslikule fotosünteesile mitmes mõttes alla“, lk 14–15). Loe siit. Samal päeval toimub ka Agu Laisa värskelt ilmunud raamatu „Elu energia“ esitlus.

    ETV saates „UV faktor“ arutles väikekoolide vajalikkuse ja võimaluste üle koos teiste saatekülalistega Jaak Aaviksoo. Vaata siit.

    President Tarmo Soomere külastas Hamburgi süvauuringute instituuti. Kohtumisel instituudi juhtkonnaga arutati Eesti teaduste akadeemia ja Hamburgi süvauuringute instituudi vahelise koostöö võimalusi. Kõne all oli Hamburgi süvauuringute instituudi laiendatud delegatsiooni (sh ülikoolide, akadeemia, senati ja parlamendi esindajad) visiit Baltimaade akadeemiatesse 2024. aastal, toetamaks uute võrgustike kujunemist Hamburgi ja Baltimaade teadusasutuste vahel ning uuendamaks olemasolevaid kontakte. Teise olulise küsimusena oli kõne all Ukraina ülikoolide administratiivtöötajate koolitusprogramm 25 aasta eest sarnases programmis osalenud Baltimaade administratiivtöötajate kaasosalusel. Hamburgi süvauuringute instituudi infopäev Eesti teaduste akadeemias toimus 24. aprillil.

    Jarek Kurnitski räägib ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et suurtes linnades, kus on aktiivne korteriturg, on korrusmajade renoveerimine taskukohasem lahendus kui et ehitataks ja inimesed ostaksid endale täiesti uued korterid. Kuid väiksemates piirkondades, kus majad jäävad tühjaks, pole muud lahendust, kui hooned maha lammutada. Loe siit.

    Eestis loodud võimekus keeruliste infotehnoloogiliste süsteemide turvaomaduste analüüsiks ning kaitsemeetmete loomiseks ja valikuks aitab nii meie kui ka meie liitlaste kaitsetööstusi, mis lähiaastatel kindlasti kiirelt arenevad. Küberriigikaitsest kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Dan Bogdanov koos brigaadikindraliga reservis Jaak Tarieniga. (Postimees, 18.03.23, „Küberkaitse muutub sõjas otsustavaks“, lk 8). Loe siit.

    Lauri Mälksoo ütleb Delfi portaalile Rahvusvaheline Kriminaalkohtu (ICC) esitatud Venemaa presidendi vahistamise määrust kommenteerides, et isegi kui Vladimir Putini arreteerimist ei toimu kohe või lähiaastatel, siis on vahistamismäärus siiski andnud olulise ja märgilise hinnangu Putini tegevusele. Tema sõnul mõjutab see ka poliitiliselt edasi seda, kuidas sõda nähakse. Loe siit.

    Kuna varasematest fosforiidiuuringutest on möödas mitu aastakümmet, tuleks heita sellele maavarale uus ja värske pilk. Lisaks tuleb uurida fosforiiditöötlemise tehnoloogiaid, mis on viimase 30 aasta jooksul kõvasti arenenud, ja vaadata, kas fosforiiti ammutades tuleb sellega kaasa muud väärtuslikku.
    Teaduste akadeemias toimub Eesti geoloogiateenistuse seminar fosforiidiuuringute tutvustamiseks. Seminari avasõnad peab Tarmo Soomere ja ettekandjate seas on Kalle Kirsimäe, kes räägib fosforiidi uuringutest teadlase pilgu läbi. Kalle Kirsimäe kommenteerib teemat ka ERRi kajastuses. Loe/vaata siit.

    Olgu Eestis, Euroopas või üleilmselt, alati tasuks ausalt rääkida tegelikest kuludest ning mõelda rohkem võimalusele lahendada kasvuhoonegaaside heitmeprobleemi turupõhiste ja majandusmõttekusest lugu pidavate mehhanismide abil. Praegu aga tundub, et Euroopa Liidu poliitiline eliit on rohepöörde entusiasmis ülejäänud elust kaugele eest ära jooksnud ning meieni kostab vaid nende administratiivsete otsuste hirmutav kõma, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.

    Jarek Kurnitski kommenteerib pealinn.ee portaalis Euroopa Parlamendis heaks kiidetud direktiivi, milles muuhulgas nõutakse, et vanemad eluhooned peavad olema vähemalt E-energiatõhususega 2030. aastaks ja D-energiatõhususega 2033. aastaks. Akad Kurnitski sõnul saab suure tõenäosusega 2033. aastaks D-klassi nõuet käsitleda kui kogu hoonefondi keskmist. Selle jaoks tuleks renoveerida hinnanguliselt 300-400 korterelamut aastas. Selleks peaks olema praegune 80 miljonit eurot KredExi toetust aastas poole suurem. Loe siit.

    Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna näitekirjanduse kategoorias pälvis Jaan Undusk näidendi „Suur Siberimaa“ eest. Lisaks oli ta nomineeritud ka artikliauhindade kategoorias Juhan Smuulist kirjutatud essee „Jää hingus. Juhan Smuuli tagaküljel" eest. Vaata/loe Jaan Unduski intervjuud ERRile siit.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Tarmo Soomere peab rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverentsil „Tunnete keel ja tehnoloogia“ ettekande „Tunnete ja tehnoloogia sümbioos kui eduka (teadus)kommunikatsiooni nurgakivi“. Konverents on järele vaadatav siin.

    Emakeelepäeval päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimub Tallinnas presidendi kantselei ees teist aastat järjest eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. Ettelugemisel osalevad teiste seas kolm akadeemikut: Tarmo Soomere, Mart Kalm ja Marek Tamm. ERR-i portaalis saab suurt ettelugemist jälgida päev läbi otsepildis.

    Lauri Mälksoo kohtub Narvas linnaelanikega, et arutada Balti riikide õiguslikku järjepidevust ja tänavanimesid rahvusvahelise ja Eesti riigiõiguse vaates. Tema kohtumisel peetava ettekande pealkirjaks on „Teine maailmasõda, rahvusvaheline õigus ja Eesti ajalugu“. Loe siit.

    Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe portaali arvamusrubriigis riigirahanduse olukorrast ja võimalikest murekohtadest. Loe siit.

    Karl Pajusalu vaatleb Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ emakeele mõistet liivi keele peeglis. Ta kirjutab, et emakeel ei pea olema esimesena õpitud keel ja see võib elu jooksul muutuda, nagu saab muutuda rahvuslik identiteet või inimese enesemõistmine. (11.03.23, Postimees, „Milline on liivi keele olukord emakeelena?“, lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmub Tarmo Soomere saatesõna koguteosele „Eesti merenduse ajalugu“. Raamatut esitletakse Eesti mereakadeemias 14. märtsil. (10.03.23, Sirp, „Eesti merenduse ajalugu“, lk 36). Loe siit.

    Nanomaailmale keskenduvas ETV saates „TeadusEST“ tutvustab Anne Kahru enda labori uurimistöid nano-vallas. Vaata järele.

    Delfi teadusportaal Forte avaldab tulevases akadeemia aastaraamatus ilmuva Marti Aaviku intervjuu Andres Metspaluga. Akad Metspalu ütleb, et kui praegu jäävad paljud inimesed haigeks juba enne 60. eluaastat ja elavad veel paarkümmend aastat mingi haigusega, siis personaalne meditsiin peaks venitama tervena elatud aastad vähemalt kümmekond aastat kaugemale. Tema sõnul oleks Eestil vaja personaalmeditsiini riiklikku strateegiat aastani 2035. Loe lähemalt

    Teaduste akadeemia energeetikakomisjon saatis valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi alustavatele erakondadele soovitused jätkusuutliku energiamajanduse kujundamiseks. Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital esitleb Riigikohtu konverentsisaalis Eesti Vabariigi põhiseaduse III peatüki „Rahvas“ kommentaare. Lähem info.

    Võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega on Eestis neonikotinoidsete putukatõrjevahendite kasutamine õnneks olnud suhteliselt väike, ütlevad akadeemik Anne Kahru ja taimekaitsevahendite tundja, Eesti maaülikooli tenuuriprofessor Marika Mänd Vikerraadio saate „Ökoskoop“ intervjuus. Nad räägivad lähemalt hiljutisest EASACi raportist „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest Control“. Kuula järele siit.

    Anu Realo kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus, et ekspertide hinnangul on üldine usaldus praegu üleilmses madalseisus. Kuid ilma üldise usalduse normita on aga tänapäevaste demokraatlike ühiskondade edukas toimimine raske, kui mitte võimatu. (4.03.23, Postimees, „Hea ühiskonna toimimiseks on vaja usaldust“, lk 6). Loe siit.

    Tarmo Soomere arutleb Vikerraadio hommikuprogrammi intervjuus teemal, kas noored peaksid õppima pigem humanitaar- või reaalteadusi. Ta ütleb, et paljud kaasaja mõtlemise suurkujud on veendunud, et järgmine revolutsioon tuleb humanitaar- ja sotsiaalteadustest. Heaks sotsiaalteadlaseks, ühiskonna- või ajuprotsesside mõistjaks ei ole aga võimalik saada ilma matemaatikat, füüsikat ja keemiat tundmata, rõhutab Tarmo Soomere. Kuula järele.

    Postimehe veebiväljaande teadusrubriik tutvustab lähemalt hiljuti Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlaseks valitud Dmitri Vinnikovi tööd. Viimastel aastatel on see olnud suunatud uute jõuelektrooniliste muundurite ja süsteemide loomisele, mis ühendaks päikesepaneele, elektrituulikuid, kütuseelemente ja akusalvesteid elektrivõrguga. Loe siit.

    EASAC avaldab raporti „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest Control“. Teadlased juhivad raportis tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid ja tööstus kasutavad ära lünki ELi taimekaitsevahendite õigusaktides, et jätkata keelustatud neonikotinoidide kasutamist. Raportit kommenteerib selle töörühmas osalenud akad Anne Kahru. Loe lähemalt.

    Tuul on Eesti kõige väärtuslikum loodusressurss. Nüüd, mil poliitikud on suutnud ukse tuuleenergia jaoks avada, seisame kohe järgmiste väljakutsete ees. Eestil peaks olema piisavalt nutikust, et mitte korrata vigu, mida juhtivad tööstusriigid senini enda taastuvenergia taristu ülesehitamisel on juba teinud, kirjutavad akadeemik Enn Lust ja Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll Postimehes. (28.02.23, Postimees, „Kas enne tuul ja siis taristu?“, lk 15). Loe siit.

    Tarmo Soomere osaleb ETV saate „UV faktor“ arutelus. Jutuks tulevad teemad: Millised on olnud seekordsete valimiste senised suurimad üllatused ja milliste lubadustega on poliitikud läinud hoopis lati alt? Mis on peaministrikandidaatide debati eel kõige olulisemad küsimused, mis siiani jäänud vastusteta? Vaata siit.

    Seekordsete valimiste eripära on selgete ideoloogiliste vastanduste puudumine. Eesti hariduspoliitilise debati kiiluteemad on kantud pigem identiteedi problemaatikast, mitte niivõrd sotsiaalsetest huvidest, kirjutab erakondade valimisprogramme analüüsinud akad Ellu Saar ERRis koos Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsendi Triin Lauriga. Loe siit.

    ETV saates „TeadusEST“ on teemaks muutused looduses. Saates tutvutakse Eesti loodusteadlaste tööga ja küsitakse, milline võiks välja näha Eesti loodus saja aasta pärast, millised viljad kasvavad meie põldudel ja kas ökosüsteemid suudavad muutustes säilida. Teiste teadlaste seas saavad sõna Martin Zobel ja Ülo Niinemets. Vaata järele siit.

    Meie strateegiline valik on olnud suhteliselt madal maksukoormus, ent puudu on jäänud arusaamisest, et selle eest ei saa kõiki Põhjamaade standarditele vastavaid avalikke teenuseid. See valik tuleks ühiskonnas ausalt läbi rääkida, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.

    Dmitri Vinnikov valiti Tallinna tehnikaülikooli 2022. aasta parimaks teadlaseks. Akadeemik Vinnikov sai eelmisel aastal valmis teadustöö, mille sisu on kokkuvõtvalt öeldes rohepöörde vaimust kantud tehnoloogiate täiustamine ning nende ühiskonnale n-ö käegakatsutavamaks muutmine. Loe lähemalt.

    ETV saates „UV faktor“ võeti luubi alla erakondade majandusprogrammid. Koos teiste ekspertidega osales arutelus Urmas Varblane. Vaata kajastust siit.

    Sarnaselt erakondade valimisprogrammide ülejäänud peatükkidele lubavad parteid suunata teadusesse ja kõrgharidusse rohkelt lisaraha. Mineviku põhjal on aga selge, et lahked rahalised lubadused jäävad enamasti täitmata, misläbi jääb üle loota, et uus koalitsioon oskab siduda rahaküsimise hädavajalike struktuursete ümberkorraldustega, kirjutab Jaak Aaviksoo Novaatoris.

    Anu Realo räägib Vikerraadio saates „Labor“ oma värske uuringu põhjal, millised isikujooned ajendavad inimest rännuteele asuma. Kuula järele.

    Hetkel toimuvad tehnoloogiasektoris lausa tektoonilised maavärinad. Tehisintellekt on saanud järgmise vahevõidu iga üksiku inimese võimetega võrreldes, kirjutab Jaak Vilo Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (18.02.23, Postimees, „Tehislik tark mees taskus oskab peaaegu kõike“, lk 4). Loe siit.

    Ilmunud on Keele ja Kirjanduse mahukas teemanumber „Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu“, mille on koostanud Tõnu Tannberg. Teemanumber on sündinud 2022. aasta mais toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused“ ettekannete põhjal. Rohkem infot.

    Teaduste akadeemias toimus Eesti Vesinikuklastri korraldatud seminar „Kuhu panna taastuvenergia ülejääk aastal 2030?“. Tarmo Soomere ütles seminari avasõnad ja juhtis paneeldiskussiooni
    „Kas ja kuidas mahuvad ühele pildile rohepööre, energia varustuskindlus ja jõukohane hind tarbijatele?“ Rohkem infot.

    „Türgis toimus eelmine maavärin 50 aastat tagasi ja selgelt selle küsimusega tegeletud ei ole. Sealne ehituskultuur ei ole sellisel tasemel nagu ta peaks olema. Loomulikult on sellistele probleemidele tehnilised lahendused, aga nõuab ka väga süsteemset panustamist, haridust ja korruptsioonivaba ühiskonda, et see töötada võiks," ütles akadeemik Jarek Kurnitski Kuku raadio hommikuprogrammis traagiliste tagajärgedega maavärinat kommenteerides. Kuula järele.

    11. veebruaril tähistatava „Naised ja tüdrukud teaduses” päeva puhul tõi ingliskeelne veebiväljaanne Estonian World esile 16 silmapaistvat Eesti naisteadlast. Silmapaistvate naisteadlaste seas on kõik üheksa naisakadeemikut: Ene Ergma, Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Kruusmaa, Maris Laan, Tiina Randma-Liiv, Anu Raud, Anu Realo ja Ellu Saar. Loe lähemalt.

    Väga võimalik, et humanitaarteadused on kriitilise tähtsusega, et toime tulla hiiglaslike probleemidega, mida inimkond on mõne viimase kümnendiga suutnud tekitada. Humanitaarteadlased otsivad üha enam valdkonnaülest koostööd ja loovad interdistsiplinaarseid uurimissuundi, mis lubaksid inimtegevust mõtestada võimalikult mitmekülgselt,  kirjutab Marek Tamm Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (11.02.23, Postimees, „Humanitaaria uued horisondid“, lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmub järelehüüe Andres Öpikule (4..05.1947 – 28.01.2023). (10.02.23, Sirp, „Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt julge", lk 38). Loe siit.

    Vabariigi Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate 2023. aasta laureaadid. 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja keeleteadlane Asta Õim. Loe lähemalt.

    Justiitsminister Lea Danilson-Järg tunnustas Arnold ja Heli Susi nimelise Sõnajulguse missioonipreemiaga Hando Runnelit, kes on kasutanud oma sõna jõudu Eesti riikliku iseseisvuse, demokraatlike väärtuste ja ajaloolise tõe eest seismisel. Loe siit.

    Anu Raud pälvis Eesti Kultuurkapitali preemia säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest. Loe siit.

    Jarek Kurnitski ütleb Õhtulehe veebiväljaandes ilmunud artiklis, et Eesti pole võimeline kandma oma koormat ja renoveerima kõik ennenähtud hooned aastaks 2050. „Kui võtab kauem aega, siis võtab, aga igal juhul tegutseda tuleb – see on samm õiges suunas,“ sõnab ta. Loe siit.

    Aasta esimestel päevadel analüüsiti ajakirjas Nature, kui palju on viimase poolsajandi vältel ilmunud maailma muutnud publikatsioone. Mõneti ehmatav on järeldus, et olulisi edusamme kajastavate artiklite suhtarv on aastail 1945–2010 vähenenud jämedalt kümme korda. Järjest olulisemaks saab oskus välja sõeluda neid, kelle tööl on potentsiaal maailma muuta, kirjutab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Postimehe „Teadlase pilguga" veerus. (Postimees, 4.02.23, „Hiiglaste õlgadelt näeb kaugemale", lk 8). Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemias toimus konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 finalisti seast valiti viis parimat: Kertu Liis Krigul (Tartu ülikool), Annette Miller (Tallinna tehnikaülikool), Keiu Paapsi (tervise arengu instituut), Madli Raudkivi (Tallinna ülikool) ja Martin Sarap (Tallinna tehnikaülikool). Rohkem infot.

    Urmas Varblane ütles ERR-ile erakondade lähenemist eelarvepoliitikale kommenteerides, et käib teineteise valimislubadustega ülepakkumine ning eelarvedistsipliini eriti keegi ei järgi. Programmid oleksid võinud tema sõnul näidata, millised on majanduskasvu toovad tegevused. Loe siit.

    28. jaanuar on meie teaduse ajaloos oluliseks rajajooneks. 85 aastat tagasi allkirjastas riigihoidja Konstantin Päts oma otsusega Eesti teaduste akadeemia seaduse. Teaduste akadeemia asutamisest ja esimeste akadeemikute keerulisest elusaatusest kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Tõnu Tannberg. (28.01.23, „85 aastat teaduste akadeemia sünnist“, lk 4). Loe siit.

    Toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse uute kommentaaride järjekordne esitlus. Kolmandal esitlusel toome lugejate ette Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja põhiseaduse XV peatüki „Põhiseaduse muutmine“ kommentaarid. Lähem info.

    Ehkki maailma nõudlus haruldaste muldmetallide järele on hüppeliselt kasvanud, ei muuda nende kaevandamine Eestit ratsarikkaks, leiab Kalle Kirsimäe ETV saates „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“. Küll aga tasub nende väärindamisele mõelda põhimaavara kaevandades. Loe/vaata siit.

    Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmed tegid teisipäeval ühispöördumise, milles tõdevad, et poliitikutel ja poliitikakujundajatel on viimane aeg hakata kõrghariduse kriitilist olukorda tõsiselt võtma. Allakirjutanud, kelle seas on ka mitmeid akadeemikuid, ootavad otsustajatelt pikaajalist plaani eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Loe siit.

    Akadeemiat külastas Ukraina kõrgharidusasutuste kõrgetasemeline delegatsioon. Kohtumisel president Tarmo Soomerega väljendati huvi koostöövõimaluste vastu Arktika- ja allveeuuringute alal. Arutati akadeemia ja ülikoolide koostööd ning huvi tekitamist teaduse vastu noorte seas. Eesti jagab meelsasti oma kogemust õpilaste teadustööde konkursi ja teadusseminaride ning noorteadlaste 3-minuti loengute konkursi korraldamisel. Ukraina delegatsioon visiit sai teoks Eesti Haridus- ja Noorteameti ja Ukraina haridus- ja teadusministeeriumi koostöös. Vt ka järelkaja visiidist Ukraina valitsuse ametlikul kodulehel siin.

    Akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) 100. sünniaastapäeval anti üle kaks temanimelist majandusteaduste preemiat. 7500 euro suuruse preemia pälvisid Tartu ülikooli majandusteaduslike sotsiaal- ja kultuuriuuringute professor Anneli Kaasa ning Tallinna tehnikaülikooli makromajanduse professor ja Eesti Panga juhtivteadur Karsten Staehr. Loe lähemalt.

    Tiit Tammaru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 15 minuti linna pahupooltest ja nende lahendustest. Ta ütleb, et linnaplaneerimise lahendused peaksid olema mitmekesisemad, et vältida liigset kapseldumist ja tagada inimestele linnade pakutavatest võimalustest osasaamine nii kodu lähedal kui ka kaugemal, liikudes võimalikult keskkonnasõbralikul moel. (21.01.23, „Kas elu peaks keerlema kodu ümber?“, lk 8). Loe siit.

    Lauri Mälksoo avab ERRis ilmunud arvamuses hiljuti Saksamaal puhkenud professorite debatti, kas Ukraina peaks asuma läbirääkimistele Venemaaga. Eesti kui väikeriigi jaoks kõlab häirekellana nende Saksa intellektuaalide seisukoht, kelle põhiaur läheb Ukraina, mitte Venemaa moraalseks survestamiseks. Nad on valmis väiksemaid ohverdama, kui vaid teised riigid ja rahvad rahule jäetaks. Loe siit.

    Kuna kolmandate laste sündimuse kasv on Eestis viimastel aastatel tõusnud ja vähenenud on just esimeste laste sündide arv, siis on perehüvitiste seaduse muudatused ilmselgelt vastu võetud ilma detailse andmeanalüüsita, ütleb Krista Fischer Delfi Fortele. Loe siit.

    Venemaa naabrina jääme muretsema eelkõige oma julgeoleku pärast. Venemaa tulevik on raskesti ennustatav, aga meie huvides on, et see pakuks vastuvõetavat perspektiivi kõigile Venemaa rahvastele ja rahu tema naabritele, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusrubriigis. Loe siit.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Jarek Kurnitski kirjutab Postimehes, et energia-, elamu- ja rohemajanduse teemad peaksid olema ka valimistel üks peateema, et kaua otsitud nn pikk plaan koos selgete juhtmõtetega üles leida. (17.01.23, Postimees, „Rohepöörde poolt ja vastu“, lk 13). Loe siit.

    Tarmo Soomere kommenteerib Postimehes Lätis Jekabpilsis toimunud üleujutust. Tema sõnul üleujutusi Eesti jõgede kallastel esineb ja seda ka tulevikus, kuid kuna jõed on Daugavast oluliselt lühemad, siis eeldatavasti jäävad üleujutused siiski lokaalseks ja ohustavad ainult jõelammi ehitatud asju. Loe siit.

    Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmub kaks arvamust Maarja Kruusmaalt, kus ta toob välja nii peamised tugipunktid kriisijuhtidele kui säilenõtkuse olulisuse kriisihalduses. Ta kirjutab, et kriisiaegsed juhtimisotsused ei põhine vaid faktidel, vaid on alati ka väärtuspõhised. Samuti, kui süsteemide dubleerimine ja varuga ehitamine on enamasti kallis, siis säilenõtkuse suurendamiseks on odavamad viisid koostöö harjutamine, kogemuste vahetamine ning vigadest õppimine. (14.01.23, Postimees, „Lühike õpetus kriisijuhtidele“, lk 18, „Säilenõtkusesse panustamine tasub alati ära“, lk 19). Loe siit ja siit.

    Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ paradigma muutusest ventilatsioonis. Möödunud aastal toimusid olulised edusammud nii viiruse eralduse kvantifitseerimisel kui ka ventilatsiooni efektiivsuse määramisel punktsaasteallikaga. Neist sündis detsembris uus Euroopa post-Covid ventilatsiooni projekteerimismeetodi ettepanek, milles on kandev roll ka akadeemik Kurnitskil. (14.01.23, Postimees, „Koroona tõi ventilatsiooni paradigma muutuse“, lk 6). Loe siit.

    Sirbis ilmub järelehüüe akadeemik Ülo Lillele (16.09.1931−02.01.2023). (13.01.23, Sirp, In memoriam. Akadeemik Ülo Lille 16. IX 1931−2. I 2023, lk 37). Loe siit.

    Visionääride puuduses on pea kõik Euroopa demokraatiad ja kui nad ka tekivad, siis tuleb välja, et nende visioonid on väga raskesti ühitatavad ühiskonna laiemate arusaamade või tarviliste kompromissidega, ütles Jaak Aaviksoo Vikerraadio „Reedeses intervjuus". Loe/kuula järele.

    Arvi Freiberg osales IYBSSD 2022 (International Year of Basic Sciences for Sustainable Development) nõuandva komitee ülemaailmsel koosolekul. ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele (aastaks 2030) suunatud arutelus oli kõne all alusteaduste dekaadi väljakuulutamine analoogselt ookeaniteaduste ja jätkusuutliku arengu dekaadiga. Rohkem infot alusteaduste aastast . Eesti teaduste akadeemia kaasosalusel toimunud alusteaduste aasta sündmused.

    Tiit Tammaru on Vikerraadio saate „Labor“ külaline, et rääkida inimeste kolimisest maa ja linna vahel, eriti suunaga linnast tagasi maale ja eriti seoses loodetavasti läbi oleva koroonapandeemiaga. Kuula järele.

    Soolise palgalõhe vähendamiseks ei ole üht ja ainuõiget lahendust, sest selle kujunemist mõjutavad mitmed omavahel seotud tegurid. Probleem ei ole ei tööturu nõudluse ja pakkumise vahekorras ega naiste karjäärivalikutes, vaid üldisemalt ka eri ametite väga erinevas palgatasemes ja sotsiaalse ebavõrdsuse ulatuses, kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Ellu Saar. (7.01.2023, Postimees, „Naiste tööturult äratoomine ei ole lahendus“, lk 12). Loe siit.

    Aasta esimese Vikerraadio „Reedese intervjuu“ külaline on Ellu Saar. Ta toob muu hulgas välja, et kogu poliitika ei peaks olema suunatud ainult majanduskasvule. Eesmärgiks peaks olema võrdsem ja õiglasem ühiskond. Samuti tulevad jutuks olulisemad probleemid koolisüsteemis ja nende võimalikud lahendused. Kuula järele.

    Teaduste akadeemia peasekretär Jaak Järv, akadeemik Richard Villems ja akadeemia vastutav koordinaator Ülle Sirk käisid külas Mart-Olav Niklusel, et talle üle anda Eesti teaduste akadeemia medal. Mart-Olav Niklus oli üks neljast akadeemia medali saajast, kes tehti teatavaks 7. detsembril toimunud akadeemia üldkogul. Külaskäiku kajastas Tartu Postimehe veebiväljaanne.

    Akadeemiat külastasid Korea Vabariigi parlamendi teaduse, ringhäälingu ja kommunikatsiooni komitee esimees Jung Chung-Rae, liikmed Jung Phil-Mo ja Hong Suk Joon ning parlamendi kantselei ametnik Kim Yongwoo. Korea Vabariigi suursaatkonda esindasid kohtumisel nõunik Cho Gye-Yoen ja esimene sekretär Wi Min Bok. President Tarmo Soomere kutsel osalesid kohtumisel Korea delegatsiooniga Eesti teaduste akadeemia peasekretär akad Jaak Järv, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse direktor akad Jaan Undusk, Eesti noorte teaduste akadeemia liige, Tallinna tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur dr Vladimir Kuts, välisministeeriumi diplomaat Veikko Montonen ja Eesti teaduste akadeemia arendusjuht Terje Tuisk. Kohtumisel olid kõne all Eesti ja Korea akadeemilised kontaktid ja teaduse rahastamine, mille osakaalu poolest sisemajanduse kogutoodangusse on Korea üks maailma juhtivaid riike. Teaduse ja arendustegevuse rahastus Korea Vabariigis 2022. aastal oli 4,9 % SKP-st. Koreas on suur ka erasektori toetus teadusele. Välisministeeriumi andmetel avatakse käesoleval aastal ametlikult Eesti suursaatkond Soulis, mis tihendab edasisi kontakte ja on toeks ka teaduskoostööle.

    Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ütleb Delfi Ärilehele, et riik ei peaks omanikuna Eesti Energiale peamiseks ülesandeks panema Elektrilevi enda küljest lahti haakimist. Tema sõnul tuleb pikemas vaates kogu Läänemere piirkonda tootmist juurde tekitada, kuid akuutsem teema on juba täna tegeleda elektrisüsteemi tasakaaluga. Loe siit.

    ERRi arvamusrubriigis ilmub Jaak Aaviksoo essee, mis on varem ilmunud Riigikogu Toimetistes. Mõistmine on õppimise ülim siht ja võluvõti. Kuni võtit ei ole, saab vaid „ära õppida ja üles öelda“, ent uks teadmiste imelisse ja rikkalikku maailma jääb suletuks, kirjutab akad Aaviksoo. Loe siit.

    Tarmo Soomere võtab Vikerraadio saates „Lõpp hea, kõik hea“ kokku lõppeva aasta teaduses. Muu hulgas toob ta esile, et 2022. aastal toimus paradigma muutus teadusnõustamises: „Selle aasta kõige suurem läbimurre teaduse ja poliitika vahelistes suhetes tuleneb Ukraina sõjast. Seni on teadlased arvanud, et piisab sellest, kui me anname nõu riigi valitsusele, ministritele, parlamendile ja rahvasaadikutele peamiselt sotsiaalsetes ja majanduslikes küsimustes. Nüüd on selge, et sellega ei tohi piirduda. Teadlastel tuleb nõu anda ka rahvusvaheliste suhete ja militaarsetes küsimustes.“ Kuula järele/loe ülevaadet siit.

    Jõuluaeg seostub paljudele mõttega valguse sünnist ja peatsest võidukäigust. Valguse ja teaduse seoste üle mõtiskleb Postimehe veeru „Teadlase pilguga“ 2022. aasta viimases loos Tarmo Soomere. (23.12.22, Postimees, „Valguskiir pimeduses võib tulla matemaatikast“, lk 8). Loe siit.

    Maarja Kruusmaa kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et valitsused ja Euroopa Liit tervikuna peavad olema suutelised oma kriisijuhtimist põhimõtteliselt muutma. Tänu elatustaseme tõusule ja uutele tehnilistele vahenditele on meil head võimalused ohjeldada võimalikku kriiside kaskaadi. Vajame paindlikke koostöömudeleid, kiiret kõigi ressursside kaasamist ja kohalikku otsustusjulgust, mis põhineb ühistel väärtustel. (17.12.22, Postimees, „Apokalüpsise ratsanikega tuleb tegeleda korraga“, lk 8). Loe siit.

    Ülo Niinemets kirjutab Sirbis sellest, et avatud teaduspublitseerimise kasv on kaasa toonud
    nn röövpublitseerijad. (16.12.22, Sirp, „Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni“, lk 44–45). Loe siit.

    Maalehes vastavad küsimustele Eesti maaülikooli vanemteadur Allan Sims ja akadeemik Veiko Uri. Muuhulgas tuleb jutuks, et Eesti teadlaste vahel on põhimõtteline lõhe seisukohas, kas metsade puhul on olulisem sidumine või varu. Ökoloogid peavad elurikkuse aspekti prioriteetseks ning arvavad, et õige oleks metsades lihtsalt hoida võimalikult suurt süsiniku varu, et see poleks atmosfääris. Metsateadlased on seisukohal, et oluline on metsade võimalikult suur süsiniku sidumise võime. (15.12.22, Maaleht, „Teadlased: Eesti mets seob süsinikku mitu korda rohkem, kui kliimaraportid näitavad“, lk 32-33). Loe siit.

    Marek Tamm esineb Eesti Teadusagentuuri korraldataval foorumil „TeadusEST 2022: Teadlase roll muutuvas ajas“ ettekandega „Teadussüsteem ja teadmissüsteem: mis vajab muutmist?“ ning osaleb Eesti teadussüsteemi jätkusuutlikkuse teemat käsitlevas paneelarutelus. Ürituse info.

    Toimus Eesti teaduste akadeemia juhatuse istung.

    Õhtulehe veebiväljaandes ilmub Jüri Engelbrechti essee „Ühiskond ja teaduslik mõtlemine“, kus põhirõhk on ühiskonna toimimise põhitõdel. Ühiskond on inimkooslus, mis on omavahel seotud ja mis järgib kindlaid reegleid ning selleiseloomustamiseks sobivad hästi komplekssüsteemide põhimõtted. Loe esseed siit.

    Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel anti üle Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad, mille pälvisid Sille Remm (Zürichi ülikool), Juhan-Henrik Uppin (Eesti muusika- ja teatriakadeemia) ja Mona Küüts (Tartu ülikool). Loe lähemalt.

    Teaduste akadeemias toimus uurija-professorite konverents. Oma teadustööd tutvustasid 2022. aastal valitud uurija-professorid. Lähem info.

    Toimus Eesti Vabariigi põhiseaduse uute kommentaaride V peatüki „Vabariigi President“ ja XIII peatüki „Kohus“ esitlus. Lähem info.

    Anu Realo ja Jaak Aaviksoo vastavad Õhtulehe veebiloos küsimusele, mida nad arvavad teaduse rollist lõhestunud ühiskonnas aina teravamaks kiskuva metsadebati taustal. Jaak Aavisoo ütleb muu hulgas, et praeguses debatis ei ole teadlased teaduslikus mõttes eri seisukohtadel ning probleem on pigem selles, et nad püüavad vastata küsimustele, millele teadus ei saa vastata. Anu Realo toob muu hulgas esile, et väga oluline on olla teadlik neist võimalikest teguritest, mis võivad mistahes valdkonna teadustöö erapoolikust ja kallutatust suurendada, ning püüda neid vähendada või kõrvaldada. Vaid nii on võimalik parema, täpsema ja usaldusväärsema teaduse poole püüelda. Loe artiklit siit.

    Sotsioloogia valdkonna akadeemikuks valitud Ellu Saar räägib Vikerraadio saates „Labor“ sotsioloogia ja teiste ühiskonnateaduste tähtsusest ja tulemustest Eestis. Kuula järele.

    Üle kogu maailma ähvardab väljasuremisrisk enam kui miljonit liiki, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Sel nädalal algas Kanadas Montrealis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 15. elurikkuse konverents COP15, mis on seadnud aastaks 2030 eesmärgiks kaitsta 30 protsenti kogu maismaast ja taastada ligi Kanada-suurune ala degradeerunud kooslusi. Konverentsi eel avaldas enam kui 600 teadlast üle kogu maailma kirja maailma liidritele, kutsudes üles loobuma biomassi põletamisest elektri tootmiseks. (10.12.22, Postimees, „Kuhu peaks kolima must-toonekurg?“, lk 8). Loe siit.

    Avatud juurdepääsuga teadusajakirjade teke on teaduskirjastamise juhtinud uudsete lahendusteni ja avardanud rahvusvaheliselt publitseerivate autorite geograafilist esindatust. Teemat avab Sirbis lähemalt Ülo Niinemets. (9.12.22, Sirp, „Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused“, lk 32–33). Loe siit.

    Novaator annab ülevaate hiljutisest ajakirjas PLOS ONE ilmunud uuringust, kus akadeemik Ülo Niinemets, Tartu ülikooli kvalitatiivuuringute kaasprofessor Eneli Kindsiko ning sama ülikooli majanduse modelleerimise teadur Kärt Rõigas analüüsisid, kuidas mõjutab teadlase väljavaateid granti saada tema vanus, senine produktiivsus ja eelnev edu grandi taotlemisel. Loe lähemalt.

    Eesti Päevalehes ilmub pikk intervjuu Mart Kalmuga, kes ütleb, et eelistab tühistamiskultuurile ajaloo mitmekihilist rikkust. Intervjuus tulevad jutuks nii skulptuurid, Tallinna arhitektuur, EKA, Mart Kalmu aiandushuvi jm. (9.12.22, Eesti Päevaleht, „Mart Kalm: ma ei armasta punamonumente, aga veel vähem meeldib mulle nende mahavõtmine“, lk 16–21). Loe siit.

    Tallinna Tehnikaülikooli ajakirja Mente et Manu detsembrinumbris ilmub pikk intervjuu 4. novembril 80. juubelit tähistanud Olav Aarnaga, kes oli Tallinna Tehnikaülikooli rektor aastatel 1991–2000. Loe intervjuud siit.

    Toimus Eesti teaduste akadeemia üldkogu. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pidas ettekande „Eesti energiamajanduse 10 aasta väljavaade“. Kuulutati välja Karl Ernst von Baeri nimelise medali laureaat Tartu ülikooli taimeökoloogia professor, akadeemik Martin Zobel. Samuti kuulutati välja neli Eesti teaduste akadeemia medali laureaati: Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista AruMart-Olav Niklus, Tallinna tehnikaülikooli täisprofessorit tenuuris Malle Krunks ning teadusajakirjanik Jaan-Juhan Oidermaa. Lisaks valiti kolm uut akadeemikut: füüsika valdkonnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur Toomas Rõõm, arvuti- ja tehnikateaduste valdkonnas Cybernetica infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov ning sotsioloogia valdkonnas Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saar.

    Marek Tamm avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 29. novembril TANi heaks kiidetud uut kõrghariduse kestlikkuse ja kvaliteedi raportit. Raport valmis Marek Tamme juhitud töörühma töö tulemusena. Akadeemikutest kuulusid töörühma veel Toomas Asser, Tarmo Soomere ja Anu Realo. (3.12.22, Postimees, „Eesti kõrghariduse pikk plaan võiks sisaldada ka õppekohatasu“, lk 8). Loe siit.

    Eesti Majas Stockholmis toimus Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis (ETSR) korraldatud aktus eestikeelse ülikooli 103. aastapäeva puhul. Aktuse avamisest võttis osa Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk. Eesti teaduste akadeemia välisliige, prof Ülo Langel pidas ettekande teemal „Uus farmakoloogia“. Ta esitas sissejuhatuse süstikpeptiidide (CPP) olemusest, senistest kasutusaladest ja tulevikuvõimalustest nii alusuuringutes kui ka tulevikufarmakoloogias. Loe lähemalt ettekande kokkuvõttest. ETSR on Eesti teaduste akadeemiaga assotsieerunud 1999. aastal.

    Eestis on siiamaani rohepööret tehtud eelkõige kulude kokkuhoiuks ning sellega on kaasnenud oluline energia kokkuhoid ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine, kirjutab Jarek Kurnitski Postimehe arvamusloos. (1.12.22, Postimees, „Rohepööre tasuks ära teha ka inimtekkelise kliimamuutuseta“, lk 13). Loe siit.

    Jaak Järv osaleb Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (European Academies Science Advisory Council EASAC) nõukogu koosolekul Stockholmis.

    Krista Fischer osaleb esinejana Arenguseire Keskuse korraldataval konverentsil „Kuidas panna andmed teenima?“. Lähem info.

    29. ja 30. novembril toimub Vilniuses Leedu teadusagentuuris Euroopa riikide peateadurite foorumi (ESAF, European Science Advisors Forum) aastakoosolek teemal „Teadusnõustamise roll ühiskonna ülesehitamisel” (The role of science advice in rebuilding the society). Lähem info.

    Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus roheliste metallide vajalikkusest. Metallurgiatööstuse süsinikuheide moodustab umbes kaheksa protsenti heite umbes 37 miljardi tonni suurusest kogumahust. Tehnoloogiate keskkonnamõjuga arvestamine on jätkusuutliku majanduse eeldus. (26.11.22, Postimees, „Roheliste metallide vältimatust vajadusest“, lk 8). Loe siit.

    President Tarmo Soomere juhatas Soome noorte teaduste akadeemia ettekandekoosolekut „Academy Club“. Sama kohtumise raames osalesid president Tarmo Soomere, asepresidendid Arvi Freiberg ja Mart Kalm, akadeemia liige Mart Saarma, akadeemias kirjastuse direktor Piret Lukkanen ning akadeemia arendusjuht Terje Tuisk nelja akadeemia (Soome ja Eesti teaduste akadeemiad, Soome ja Eesti noorte teaduste akadeemiad) mõttevahetusel ning nelja akadeemia esindajate ametlikul õhtusöögil.

    Kuku Raadio saate „Jukuraadio“ külaline on Tarmo Soomere, kes avaldas just esseekogumiku „Ilmast ja inimestest“, milles mõtestab humoorikalt, aga targalt ühiskonda, planeeti ning kultuuri. Kuula järele.

    Teadlaste mobiilsust toetava üle-Euroopalise võrgustiku EURAXESS riiklike kontaktorganisatsioonide koosolekul Brüsselis 23.-24. novembril (vt päevakava siin) olid muude teemade seas kõne all erinevate maade algatused Ukrainast sõja tõttu lahkunud teadlaste toetamiseks. Eesti teaduste akadeemia naisakadeemikute algatusele saabunud tagasisidest ja järgnenud tegevustest ning Ukraina teadlaste kaasamisest Eesti ülikoolides ja teadusasutustes tegi ülevaate koostöö juht Ülle Raud (ettekanne). EURAXESS võrgustiku üks olulisemaid algatusi Ukraina teadlaste abistamisel on olnud andmebaasi ERA4Ukraine käivitamine eesmärgiga toetada Ukraina teadlaste koostööd kolleegidega kõikjal Euroopas.

    Akadeemia presidendi teadusnõunik Rein Vaikmäe osales 21.–23. novembril Euroopa Polaarnõukogu (European Polar Board, EPB) koosolekul Luxemburgis. Koosolekul kiideti heaks EPB uus strateegiadokument 2022–2027, kinnitati EPB 2022. a eelarve ja 2023. a eelarve projekt ning arutati EPB sekretariaadi asukoha probleeme. Leping Madalmaade Teadusfondiga NOW sekretariaadi majutamiseks NOW pinnal Haagis kehtib 2024. aasta lõpuni. Arutelu tulemusena otsustati kuulutada välja EPB liikmesriikidele suunatud avalik konkurss sekretariaadile majutuse ning vajalike tugiteenuste pakkuja leidmiseks alates 1.01.2025 viieks aastaks. Kooskõlastati ka konkursikutse tooriktekst, mida sekretariaat viimistleb ja saadab liikmesorganisatsioonidele 2023. aasta algul. EPB koosoleku korraldas Luxemburgi polaaruuringute komitee PolarLu.

    Eesti teaduste akadeemias toimus energeetikapäev. Ümarlaual „Energeetika väljakutsed“ arutati aktuaalseid teemaga seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Arutelu fookus oli sellel, mida suurtarbijad ja erakapitalil tegutsevad kütuse- ja energiaettevõtted ootavad riigi kujundatavalt energiapoliitikalt ning millised võiksid olla selle eesmärgid ja väljundid. Tulevikuenergeetika uurija-professori kandidaatide konverentsil tegid ettekanded septembri lõpus välja kuulutatud uurija-professori konkursil osalevad üheksa kandidaati. Rohkem infot.

    Põhiseadus on üks olulisemaid referentspunkte, mis meid ühiskonna ja riigina seob. See, et meil on nüüdseks juba kaks erinevat põhiseaduse teaduslikku kommentaari, näitab Eesti õigusteaduse tugevust, kirjutab Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (19.11.22, Postimees, „Vaim ja võim täiendavad teineteist“, lk 8). Loe siit.

    Jaak Järv osales Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (European Academies Science Advisory Council, EASAC) juhtgrupi koosolekul, mille eesmärk oli EASACi nõukogu koosoleku (1.–2. detsembril 2022) ettevalmistamine. Arutati EASACi tulevikku puudutavaid arenguid, sh rahastamist. Oma seisukohti esitas tööd alustav president Wim van Saarloos.

    Viljandis pärimusmuusika aidas anti üle Anu Raua nimeline stipendium. Tunnustuse pälvisid pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala tudeng Kristi Everst ja kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava üliõpilane Koidu Ahk. Loe lähemalt.

    Tartu Postimehes ilmub intervjuu Andres Metspaluga, kes ütleb, et kui vahel tundub see, millega teadlased tegelevad mõttetu, võib see 20 aasta pärast olla väga mõttekas. (18.11.22, Tartu Postimees, „Geenivaramu looja elab ühe jalaga tulevikus“, lk 12). Loe siit.

    Lihtsalt saab teadusest rääkida alles siis, kui sa tead asja põhjani, ütleb äsjane teaduse populariseerimise elutööpreemia laureaat Andres Metspalu Vikerraadio saates „Nutikas“. Kuula järele.

    President Tarmo Soomere esines võtmeettekandega „Kliimamuutusi põhjustavate tegurite eristamine rannikuala looduslikust variatiivsusest“ rahvusvahelisel teaduskonverentsil  “Okeanograafia ja klimatoloogia pandeemiate ajal: katkenud lõime uued põimed horisondi suunas” Ca` Foscari Veneetsia ülikoolis. Rohkem infot konverentsist siin.

    Maarja Kruusmaa osaleb kutsutud kõnelejana ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP 27 Euroopa Liidu sündmusel eksperdi rollist nõustamisel kliimaga seotud kriise puudutavate küsimustes. Rohkem infot siin.

    Mart Kalm osaleb ETV saates „Esimene stuudio“, kus diskuteeritakse koos justiitsministriga riigikogu menetlusse läinud punasümboolika seaduseelnõu teemal. Mart Kalm toob muuhulgas esile, et meie tugevus sõltub sellest, kui sidusad me oleme. Julgeolekuohuna võib näha seda, et punamonumentide lammutamise kampaania on ühiskonda lõhestanud. Loe ülevaadet/vaata järele siit.

    Mineviku materiaalsete märkide kustutamine ei võrdu ajaloo kustutamisega. Teinekord sellised jõulised aktsioonid hoopis süvendavad mineviku kohalolu, ütles akadeemik Marek Tamm ETV saates „Terevisioon“, kus käsitleti riigikogu menetlusse antud punasümboolika seaduseelnõu. Vaata järele/loe kajastust siit.

    Toimus Eesti teaduste akadeemia juhatuse istung.

    Avaldatakse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Eesti teaduste akadeemia fondi stipendiaadid 2023. aastaks: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Hardi Veermäe, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetooli doktorant Karl Jürgenstein ning Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorant Kairi Lorenz. Loe lähemalt.

    Maa rahvaarv jõuab sel nädalal 8 miljardini. Rahvaarvu kasvu suhteliselt ehk protsentuaalselt vaadates näeme aga, et see on alates 1960. aastatest järjepidevalt aeglustunud, ütleb Tiit Tammaru intervjuus Vikerraadio saates „Uudis+“. Kuula järele.

    Ajakirjas Times Higher Education ilmub artikkel Eesti kõrghariduse rahastamisest. Teemat kommenteerivad artiklis nii Tarmo Soomere kui Toomas Asser. Vaata siit.

    Enda kogemusest teaduse populariseerimisel kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus värske teaduse populariseerimise elutööpreemia laureaat, akadeemik Andres Metspalu. (12.11.22, Postimees, „Teaduse populariseerimisest teadlase pilguga“, lk 8). Loe siit.

    Urmas Varblane annab Vikerraadio saates „Kajalood“ pika intervjuu praegu aktuaalsetel majandusteemadel. Ta ütleb, et gaasihinna langemine ongi juba valguskiir. Kui gaasi hind läheb alla, siis läheb alla gaasiküttel toodetava elektri hind ja see hakkab survestama kõiki elektribörsi hindu. Kui elektrihind hakkab stabiliseeruma, siis stabiliseeruvad ka toiduainete hinnad ja kogu ahel hakkab käima teistpidi. Loe ülevaadet ja kuula intervjuud järele siit.

    Teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teaduskommunikatsioon liigutab…” anti üle selleaastased Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi auhinnad. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis akadeemik Andres Metspalu. Teadusajakirjanike seltsi sõbra auhinna „Ökul" sai akadeemik Krista Fischer. Rohkem infot.

    Talve üleelamiseks peame kokku hoidma kümme protsenti üldisest tarbimisest, aga tervikrenoveerimisega hoiame kokku kolm kuni neli korda enam. Kriisi tingimustes on siiski vaja mõlemat, kirjutab Jarek Kurnitski ERRi arvamusloos.

    Jaak Järv osaleb Euroopa teadusülikoolide ühenduse (The League of European Research Universities LERU) XX aastapäeva konverentsil „Teadus kui avalik hüve“. Rohkem infot siin.

    Tarmo Soomere külastas USA teaduste akadeemiat. Kohtumisel akadeemia president Marcia McNutt`iga osalesid riiklike akadeemiate poliitika ja globaalsete asjade osakonna tegevdirektor Vaughan Turekian, globaalse jätkustuutlikkuse ja arengu vanemdirektor Franklin Carrero-Martinez ning USA inseneeria akadeemia personali- ja programmi vanemdirektor Cole Donovan. Eesti teaduste akadeemiale tehti ettepanek osaleda järgmisel nobelistide tippkohtumisel. Eesti Vabariigi suursaatkonnas arutati kohtumisel suursaadiku ja saatkonna personaliga, kuidas saab Eesti panustada USA teaduste akadeemia Ukraina toetamise programmi.

    Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaare. Veebilehelt pohiseadus.riigioigus.ee leitavad kommentaarid on mõeldud eelkõige seadusandjatele, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikele, kohtunikele ja juristidele. Rohkem infot.

    Põlevkivi ei ole iseenesest ei hea ega halb. Head ja halvad võivad olla vaid nende kasutamist võimaldavad tehnoloogiad ja nende kasutamise viisid, kirjutab Margus Lopp Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (5.11.22, Postimees, „Kas põlevkivi on Eesti õnn või õnnetus?“, lk 8). Loe siit.

    Mart Kalm kinnitas Vikerraadio „Reedeses intervjuus“, et pärast Konstantin Pätsi monumendi valmimist tunnevad inimesed pigem kergendust, et see mure on kaelast ära saanud. Kuula intervjuud järele siit ja loe ERRi portaalist siit.

    Jarek Kurnitski kirjutab Eesti Päevalehe veebis, et 20-kraadine toatemperatuur on tema kui sisekliimaeksperdi soovitus praeguses kriisiolukorras, kus elektri kokkuhoid on olulisem kui soojuse kokkuhoid. Siiski ei ole midagi väga erakorralist ka 19 kraadi juures. Loe siit.

    Ameerika füüsikud leidsid hiljuti, et W-bosoni osake võib olla ligi 0,1% seni arvatust raskem. Kas tehtud on kauaoodatud avastus ja üles leitud uus füüsika või on tegu mõõtmisveaga? Selle küsimuse lahendavad järgmised katsed. Teemat avavad Sirbis akadeemik ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Martti Raidal ning sama asutuse vanemteadur Kristjan Kannike (4.11.22, Sirp, „W-bosoni massi kaudu kvantmaailma uutest tulemustest“, lk 22–23). Loe siit.

    Urmas Varblane kommenteerib Vikerraadio saates „Uudis+“ Eesti töötleva tööstuse keerulist olukorda tulenevalt kõrgetest energiahindadest. Kuula järele siit.

    Valter Lang räägib Postimehe podcastis Eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloost. Arheoloogilise ainese põhjal arvatakse, et lääneuurali keelt kõnelenud inimrühmad tulid Eestisse Ida-Euroopa metsavöötmest, enamasti Volga-Oka piirkonnast. Kuula järele.

    Šveits on ajaloos oma neutraalsusest nii palju võitnud, et nad ei taha seda kaotada. Samas ka šveitslased ise vaidlevad praegu oma ühiskonnas, kas nad käituvad Ukraina sõja ajal neutraalsusele viidates õigesti. Lauri Mälksoo avab avab Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ Šveitsi neutraliteedi taustu Ukraina sõja kontekstis. Kuula järele.

    Tarmo Soomere ja Anu Realo osalesid akadeemiate koostöökogu (Inter Academy Partnership) konverentsil (The Triennial Conference of the InterAcademy Partnership [IAP]) Arizonas. Tarmo Soomere esines lühiettekandega sessioonil „Winning from Greater Inclusion: Relation between diversity and academic culture“.  Ettekande osana esitas ta poliitikasoovituse: kuulata nende väikeste riikide akadeemiate häält, kes töötavad kõrvuti suure ja brutaalse naabriga. Koos Leedu teaduste akadeemia presidendi Juras Banysega tõsteti esile küsimus Venemaa osalemisest IAP töös praeguses situatsioonis ja vajaduse lisaks majanduslikele aspektidele anda oma riikidele ka välispoliitika-alaseid soovitusi. Rohkem infot IAP konverentsist siin.

    Loovus on keelekasutuse olemuslik osa, loov keelekasutus edendab ühiskonna uuenemist ja uute tähenduste sündi, kirjutab Postimehe Arvamus ja Kultuur rubriigis Karl Pajusalu. (29.10.22, Postimees, „Millest sõltub keele heaolu?“, lk 32). Loe siit.

    Teaduse jõud ja õigustus seisnevad eelkõige tema objektiivsuses ja sõltumatuses igat sorti huvidest – see on suunatud ühemõtteliselt tegeliku maailma mõistmisele. Samas kurdavad paljud lääne ülikoolide teadlased juba aastaid teatud teemade erapooletu käsitlemise võimatuse üle, kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Jaak Aaviksoo. (29.10.22, Postimees, „Teadus ja võitlevad teadussõdalased“, lk 8). Loe siit.

    Tartu Ülikooli teenetemärkid pälvisid teiste seas neli akadeemikut. Tartu Ülikooli aumärgi pälvisid Marco Kirm ja Tiit Tammaru. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ sai Richard Villems. Tartu Ülikooli medali pälvis Karl Pajusalu. Rohkem infot siin.

    Teaduste akadeemia hariduskomisjoni liige ja Tartu ülikooli professor Margus Pedaste kirjutab Õpetajate Lehes komisjonis käsitletud õpetajate järelkasvu ja selle lahenduste teemal. (28.10.22, Õpetajate Leht, „Teaduste akadeemia hariduskomisjon: kui palju õpetajaid Eesti vajab ja miks neid ei ole?“, lk 3). Loe siit.

    Toimus akadeemikukandidaatide konverents, kus tutvustasid end kolmele akadeemikukohale kandideerivad kaheksa teadlast. Rohkem infot

    Kanal2 saates „Täistund“ kommenteerib Tarmo Soomere seda, miks peaks Arktika olema meie tähelepanu keskpunktis. Just Arktikas on toimunud kõige suurem keskmise õhutemperatuuri tõus. Vaata Islandi ja Arktika teemalist saatelõiku järele siit alates 14:38.

    Akadeemik Jüri Allik kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahulolematusest liberalismiga ning sellest, mida liberaalne ühiskond saab enda kaitseks teha. (22.10.22, Postimees, „Rahulolematus vabadusega“, lk 8). Loe siit.

    Mart Kalm on saatekülaline Kuku raadio saates „Kahe vahel“. Avatava Konstantin Pätsi monumendi valguses tuleb jutuks sobiv ja ebasobiv monumentaalskulptuur, kunst linnaruumis, arhitektuur ja miljööväärtuslikud elamupinnad, samuti kõrghariduse rahastamine. Kuula järele siit

    Tiit Tammaru esines IX teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor: targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ ettekandega „Ränne ja julgeolek: kuidas maandada riske?“ ja Andres Metspalu ettekandega „Geeni- ja teadusandmete avatus: kas julgeolekurisk või innovatsiooni mootor?“ Konverentsi ülevaade ja järelevaatamine.

    Kaks nädalat pärast orkaan Iani laastamistööd on tuhanded Florida elanikud endiselt elektrita või võitlevad tulvaveega ja kogukahjud ulatuvad vähemalt 100 miljardi dollarini. Tarmo Soomere nendib ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et ülitugevate tormide koguarv pole viimastel kümnenditel kuigi palju muutunud, kuid sagedamini tuleb ette suure purustusjõuga orkaane. Vaata järele siit.

    Maris Laan räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ sellest, kui suur probleem on viljatus, mida näitavad selle geneetiliste põhjuste uuringud ja kuidas saada abi. Kuula järele

    Krista Fischer kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus sellest, mida algaja teaduskirjanduse lugeja võiks tähele panna. (15.10.22, Postimees, „Kuidas lugeda teadusartiklit ravimiuuringust?“, lk 10). Loe siit

    Sirbis ilmub Eesti teaduste akadeemia ja Eesti maaülikooli järelehüüe 6. oktoobril 2022 lahkunud akadeemik Hans Küütsile. (14.10.22, Sirp, „Tark põllumees on lahkunud“, lk 27). Loe siit

    Tarmo Soomere esindas Välisministeeriumi palvel Eestit Reykjavíkis toimunud poliitikakonverentsi „Arctic Circle“ paneelis „Väikesed riigid arktikateadustes: Eesti – maa kus tehnoloogia kohtub traditsiooniga“. Rohkem infot siin.  

    17 loodusteadlast saatsid valitsusele kirja, milles jagasid olulist taustainfot seoses sellega, et nende hinnangul on Eesti meedias esitatud ühekülgseid ja vääriti mõistmist võimaldavaid tõlgendusi Eesti looduse ja ökosüsteemide rolli kohta kliimamuutuse leevendamisel. Valitsusele kuus seisukohta esitanud teadlaste pöördumisele kirjutas teiste seas alla ka kolm akadeemikut: Martin Zobel, Urmas Kõljalg ja Ülo Niinemets. Loe siit

    Teaduste akadeemia avaldab kolmele uuele akadeemikukohale kandideerivad kaheksa kandidaati. Füüsika valdkonnas on kandidaadid Heikki Junninen, Kaupo Kukli ning Toomas Rõõm. Arvuti- ja tehnikateaduste valdkonna kolm kanditaati on Alvo Aabloo, Dan Bogdanov ning Maarja Grossberg-Kuusk. Sotsioloogia valdkonnas kandideerivad Veronika Kalmus ja Ellu Saar. Loe lähemalt

    Ülemaailmse teadusorganisatsioonide ühenduse ISC (International Science Council) Euroopa sektsiooni liikmed kogunevad 12. ja 13. oktoobril aastakoosolekule Londonis. Aastakoosolekul antakse ülevaade liikmesorganisatsioonide viimase aasta tegevusest, räägitakse teaduse rollist koroonapandeemia järgses, muutunud maailmas ja uutest väljakutsetest. Aastakoosolekule järgneb teaduspäev, mille ettekanded keskenduvad teadusnõustamise rollile erinevate probleemide lahendamisel. Arutatakse, millised võiks olla Euroopa teadusnõustamise tulevikusuunad ning kuidas saab teadusnõu kõige paremini rakendada kriiside lahendamiseks. Loe lähemalt

    President Tarmo Soomere ja akad Jaan Undusk külastasid president Bernd Schneidmülleri kutsel Heidelbergi teaduste akadeemiat. Nõupidamisel osalesid akad Unduski kauaaegsed kolleegid ja koostööpartnerid Heidelbergis, prof Ulrich Kronauer ja prof Andreas Deutsch („Saksa õigussõnaraamatu“ projektijuht), samuti Heidelbergi akadeemia juhatuse liige prof Matthias Kind. Kaht akadeemiat ühendab koostöö Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kaudu baltisaksa ajaloo ja kultuuri alal.  Selle laiendusena fookustab ühiskonverents Tallinnas 2023. aastal pikaajaliste ühiste uuringute käivitamisele humanitaarteaduste vallas. Info ja foto Heidelbergi teaduste akadeemia kodulehel. Vaata ka Underi ja Tuglase Kirjandusekeskuse uudist.

    Maris Laan kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Eesti seostest Nobeli preemiaga ja sellest, kuidas enamasti Nobelini jõutakse. (8.10.22, Postimees, „Eesti ja Nobeli preemia“, lk 8). Loe siit

    Anu Realo kirjutab Sirbis aktuaalsel kriiside ja nendega toimetuleku teemal. Ta ütleb, et inimeste käitumine ja reageerimine kriisiolukrras sõltub paljuski nende resilientsusest ehk säilenõtkusest. Parim viis säilenõtkust kasvatada on investeerida headesse ja tugevatesse suhetesse, mis tulevad kasuks igal ajal, aga eriti praegusel kriisiajal. (7.10.22, Sirp, „Kriiside keerises“, lk 16 –17). Loe siit.

    WEC-Estonia (kuhu kuulub ka teaduste akadeemia) korraldas Tallinna tehnikaülikoolis WEC Akadeemia raames elektrienergia salvestuse võimaluste avatud arutelu. Teema teadusliku üldistuse esitas TalTechi inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin. Järgnevad esinejad jagasid arendustegevuse ja ettevõtluse praktilisi tähelepanekuid elektrienergia salvestustehnoloogiatest ja tarbimise agregeerimisest. Diskussioonis leiti, et ilmastikust sõltuva, mittejuhitava elektritootmise lisandumine elektrisüsteemi eeldab süsteemi paindlikkusteenuste (juhitav elektritootmine, süsteemiteenuste turg, elektritarbimise juhtimine ja elektrienergia salvestustehnoloogiad) olemasolu. Elektri taskukohase hinna ja varustuskindluse taseme tagavad siseriiklikud tootmisvõimsused. Energiapoliitika kujundamisel peame fikseerima põhieesmärgid, täiustama õiguslikku regulatsiooni ja parandama koostööd, et tagada tarbijatele kättesaadav teenus. Üritus on järele vaadatav siit.

     

    Akadeemik Dmitri Vinnikovi kutsel külastas akadeemiat Poola teaduste akadeemia liige, Varssavi tehnikaülikooli teadusprorektor ja IEEE tööstuselektroonika seltsi president Mariusz Malinowski.  Akadeemik Malinowski teadusvisiit Eestisse toimus Eesti-Poola teaduskoostööprojekti „Rikkekindlad jõupooljuhtmuundurid taastuvenergeetikas” raames. Projekti juhtiv teadlane Eestis on dr Andrii Chub, Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur. Akad Vinnikovi teaduskoostöö akad Malinowskiga sai alguse juba 2002. aastal ning selle tulemusena avaldati ühiselt üle 20 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni ja kaitsti mitu doktoritööd Eestis ja Poolas. Vaata ka intervjuud Mariusz Malinowskiga ERRi portaalis Novaator.

    Mart Ustav kommenteerib Tartu Postimehele Eesti esimese ravimiarendustehase rajamist Tartumaale. Ta ütleb, et tegu on esmakordse püüdega luua Eestis keeruliste bioloogiliste molekulide põhise ravimite tootmise võimekus nii, et siin teha ka kliiniliste katsete esimese ja teise faasi uuringuid. (5.10.22, Tartu Postimees, „Tartlased astuvad pika sammu Eesti oma farmaatsiatööstuse suunas“, lk 1). Loe siit.

    Toomas Asser esineb Eesti Haridustöötajate Liidu korraldatud konverentsil „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“ ettekandega „Keda huvitab tark ja haritud rahvas?“ Vaata lähemalt.

    Anne Kahru osaleb Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnaprogrammi projekti „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ ekspertgrupi koosolekul Brüsselis. Rohkem infot siin.

    Eesti teaduste akadeemia välisliige Svante Pääbo pälvis tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Vaata lähemalt

    1990ndatel 2,5 aastat Svante Pääbo uurimisrühmas töötanud akadeemik Maris Laan ütles ETV saates „Ringvaade“, et ta ootas nüüd saabunud rõõmsat uudist juba mitu aastat.

    Lauri Mälksoo ütles ETV saates „Ukraina stuudio“, et Venemaa president ja teda ümbritsevad riigitegelased on üles kasvanud teadmisega, et jõud loob õiguse. Samas on Putin oma allkirjaga tunnustanud Ukraina territoriaalset terviklikkust. Vaata lähemalt

    Tõnu Tannberg avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Venemaa impeeriumi ihaluse lätteid. (1.10.22, „Impeeriumi ihaluse lätted“, lk 8). Loe siit

    Tarmo Soomere osales 30. septembrist 4. oktoobriniTiareti ülikoolis Alžeerias Erasmus+ projekti CUPAGIS (New Curricula in Precision Agriculture using GIS technologies and sensing data) tudengite intensiivkoolitusel ja lõpukonverentsil. Akadeemia president pidas neli meistriklassi akadeemilisest kirjutamisest ning teaduskommunikatsioonist laiemalt. Lisaks korraldati akad Soomere eestvedamisel esmakordselt Alžeerias „Teadus 3 minutiga“ konkurss sealsetele tudengitele. Projekti lõpukonverentsil pidas Tarmo Soomere inspiratsioonikõne ning juhatas projekti tulemuste kestlikkusele pühendatud mõttevahetust. Ülevaate kolme minuti loengute formaadist ning teaduskommunikatsioonist akadeemia kogemuste näitel tegi Ebe Pilt (CUPAGIS-e kommunikatsioonispetsialist).

    Eesti Inimesegeneetika Ühing andis oma aastakonverentsil üle elutööpreemia tänavusele laureaadile, akadeemik Raivo Uibole. Loe siit.

    Teaduste akadeemias toimus Teadlaste Öö festivali raames teaduspärastlõuna (XXIII) „Linnud, luule ja teadus“. Fookusesse võeti linnud läbi erinevate tahkude: keskkonnahoidlikkuse edendamine läbi linnuvaatluse ja kodanikuaktiivsuse, laste linnuhuviharidus, linnulaulud folklooris ja kotkaste elu. Lähem info

    Teaduste akadeemias toimus koos Tartu ülikooliga korraldatud rahvusvaheline ekspertseminar „Evidence of the Impact of Science Education in Attracting Young People Towards Science Studies and Science Related Careers“. Vaata lähemalt

    See on äärmiselt ebameeldiv sündmus, mida ei oleks tohtinud kunagi juhtuda, aga parim, mida praegu teha saame, on oodata, kuni situatsioon laheneb, ütles Tarmo Soomere Nord Streami gaasilekke keskkonnamõjusid Vikerraadiole kommenteerides. Kuula järele

    Jarek Kurnitski osaleb pressikonverentsil, kus tutvustatakse rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud suuniseid, mille eesmärk on vähendada riigihoonetes energiatarbimist. Vaata siit.

    Õnnelikkusega kipub olema nii, et mida rohkem selle peale mõelda, seda vähem õnnelikud me oleme, ütleb Anu Realo ajakirjas Eesti Naine ilmunud usutluses. Loe siit.

    Riigikogus arutatav energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seab eesmärgiks juba aastal 2030 katta taastuvelektriga kogu aastatarbimine, kuid ei arvesta, et aasta pooltel tundidel on energiat üle ja pooltel puudu, kirjutab teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg Postimehes. (26.09.22, Postimees, „Õhus on elektrit“, lk 13). Loe siit.

    Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ energiakriisi esimesest aastast. Ta toob ka väikese spikri olulistest energiakriisist väljumise teemadest, mis loodetavasti valimisdebatis tõstatuvad. (24.09.22, Postimees, „Mida tuleb teha energiakriisist väljumiseks?“, lk 8). Loe siit.

    Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe arvamusrubriigis, et Venemaa väljendatud kavatsus korraldada okupeeritud Ukraina aladel referendumid Venemaaga liitumise küsimuses on vastuolus rahvusvahelise õigusega. (23.09.22, Postimees, „Õigustühised referendumid“, lk 13). Loe siit.

    Jarek Kurnitski ütleb Vikerraadio hommikuprogrammis „Vikerhommik“, et praegused soovitused hoida energia säästmiseks kontoris temperatuur 19 kraadi ja kodus 20 kraadi juures on küll meie mugavustsoonist väljumine, kuid sellega saavutame olulise kokkuhoiu. Kuula järele.

    Pärimuslik arusaam metsast, mis toidab, katab ja kaitseb, on keskkonnaaktivistide survel lagunemas ning maad võtab ettekujutus metsast, mida ühed ekspluateerivad ja teised kaitsevad. Selline mõtlemine ei tõota head, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

    Jüri Engelbrecht esineb ettekandega „Modelling of complex signals in nerves" rahvusvahelise aasta „Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ maailmakonverentsil Belgradis (Serbias). Lisaks modereerib ta paneeli teemal „Alusteaduste seosed teiste teaduste, innovatsiooni ja inseneeriaga“. Rohkem infot siin.  

    Jaak Järv osales 19.–23. septembril Slovakkia teaduste akadeemia II osakonna instituutide rahvusvahelisel evalveerimisel, mille käigus tutvuti 13 instituudi tegevusega. Igas instituudis toimusid arutelud instituudi töötajate ja juhkonnaga ning eraldi kohtumised doktorantide ja noorteadlastega. Teadusasutuste rahvusvaheline evalveerimine toimub Slovakkias regulaarselt ja selle soovitusi on kasutatud ka Slovakkia  teaduste akadeemia instituutide struktuuri ümberkorraldamisel. Rohkem infot Slovakkia teaduste akadeemia kohta leiab siit.

    Justiitsministeerium sai valitsuselt ülesande välja töötada seaduseelnõu monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkidega seonduva reguleerimiseks. Mart Kalm ütleb ETV saates „Ringvaade“, et loodetavasti arhitektuuri siiski reguleerima ei hakata ning ajalugu ei tuleks vaesustada. Vaata siit.

    Ukrainas on ligikaudu 30 korda enam elanikke kui Eestis. Selle võrra on suurem ka nende teadusmaastik – ligi sada tuhat teadlast. Seda tohutut jõudu ei ole aga seni rakendatud eriti efektiivselt. Ukrainlastel on võimalik õppida sellest, kuidas Eesti oma Nõukogude aja teadussüsteemi ümber korraldas, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Tarmo Soomere. (17.09.22, Postimees, „Ukraina vajab Eesti kogemust“, lk 8). Loe siit.

    Mart Kalm ütleb ERRi kultuurisaates „OP“ Tallinna vanalinna olukorrast rääkides, et selle üheks miinuseks on see, et kohalikud ei külasta seda piisavalt. Seetõttu on vanalinn täitunud peamiselt turistidega. Vaata järele siit.

    Toimus Eesti teaduste akadeemia juhatuse istung.

    Naisakadeemikute ettepanekul toimus kohtumine sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina teadlastega. Kohtumisel osalesid akadeemikud Tiina Randma-Liiv, Anne Kahru, Maris Laan, Jakob Kübarsepp ja neli Ukraina teadlast: Olha Alieksieieva, Kateryna Lobanova, professor Oleksandr Tarasov ja professor Iryna Mihus. Kohtumise avas president Tarmo Soomere. Tutvustusringi juhatas sisse kohtumise idee autor Tiina Randma-Liiv. Järgnes vestlus vabas vormis, kontaktide vahetamine ja kokkulepete sõlmimine isikute tasandil. Ukraina teadlaste kontakteerumine Eesti teaduste akadeemiaga sai teoks pärast üleskutse avaldamist akadeemia kodulehel. Infovahetusele aitas kaasa EURAXESSi võrgustik. Akadeemiaga võttis ühendust üheksa Ukraina teadlast, kellest neli osales kohtumisel akadeemikutega. Kaks teadlast on teada andnud, et on leidnud erialase töö välismaal. Eesti teaduste akadeemia jätkab sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina teadlaste toetamist kontaktide vahendamise kaudu.

    Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehes ilmunud arvamusloos, et Eestis kulub ebaproportsionaalselt suur hulk raha kõigele muule kui õpetajatele palga maksmiseks. Selle põhjuseks on eelkõige ebaefektiivne koolivõrk. Lahendus peitub hariduse riikliku korralduse olulistes muudatustes. (14.09.22, Postimees, „Eesti hariduskulud on maailmas kõrged“, lk 13) Loe siit.

    Valter Lang kirjutab Eesti Päevalehe uues artiklisarjas „Mälupank. Ida-Viru eri“ Narva piirkonna esiajaloost enne 13. sajandit. (13.09.22, Eesti Päevaleht, „Eestlaste esivanemad võtsid Virumaa algsaamidelt üle“, lk 2-3). Loe siit.

    Arvi Freiberg osaleb Eesti teaduste akadeemia esindajana rahvusvahelise aasta „Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ nõuandvas komitees alusteaduste ja jätkusuutliku arengu aastale pühendatud konverentsil „Teadus, eetika ja inimareng“ Qui Nhon`is (Vietnamis). Rohkem infot siin.

    Marek Tamm kirjutab Postimehe arvamusrubriigis, et Eesti riigi ees seisvatest ülesannetest näivad kaks kõige kaalukamad: kuidas ehitada üles toimiv ja ühtne eestikeelne kooliharidus kõikidele Eesti õpilastele ning kuidas kehtestada selline kõrghariduse rahastusmudel, mis tagaks võimalikult kõrgetasemelise õppe- ja teadustöö Eesti hüvanguks. (10.09.22, Postimees, „Me peame rääkima haridusest“, lk 24). Loe siit.

    Tiit Tammaru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, kuidas mõjutab Ukraina põgenike saabumine Eesti rahvuskoosseisu. (10.09.2022, Postimees, „Ukraina põgenike mõju Eesti rahvastikule“, lk 10). Loe siit.

    ERRi Novaatori portaalis ilmub pikk intervjuu Mart Saarmaga. Ta tõdeb muuhulgas, et inimkonna vananemisega kaasneva ajuhaiguste epideemia vältimiseks tuleb nende uurimise rahastamist juba praegu kordades kasvatada. Loe siit.

    Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest. (3.09.22, Postimees, „Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest“, lk 8). Loe siit.

    Ajakirja Akadeemia septembrinumbris ilmus Jüri Engelbrechti artikkel „Tuleviku modelleerimine Kasvu piiride ainetel“. (Akadeemia 9/2022, 1675-1687)

    Mihhail Gorbatšov ei toonud meile vabadust, kuid tema perestroika võimaldas Eestil iseseisvuse taastada, kirjutab akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg ERRi arvamusloos. Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja akadeemik Anto Raukase nimelise stipendiumi konkursi. Toetuse eesmärk on populariseerida energeetika ja füüsika erialasid ning toetada Virumaa noorte arengut ja panust Eesti energeetika ning tuumaenergeetika tulevikku. Stipendiumi idee ja rahaline toetus pärinevad Fermi Energialt. Loe lähemalt.

    Statistilised mudelid võivad viia segadusse ja näidata nagu sureksid ka koroonaaastail sündinud lapsed varem. Mudelitega tuleb olla ettevaatlik ja neist tulenev ei peaks alati pimesi seaduseks muudetama, kirjutavad Postimehe teadusportaalis Krista Fischer ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Loe siit.

    Jüri Allik osaleb haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud kooliaasta alguse vestlusringis „Eesti hariduse säilenõtkus“. Vaata järele siit.

    Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos Venemaa-Ukraina sõja kolmest imperatiivist. Loe siit.

    Tarmo Soomere esineb Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi juubelikonverentsil ettekandega „Meri randu hammustamas”. Rohkem infot siin.

    Pealinn.ee portaal kajastab Tarmo Soomere sõnumeid Läänemere päevade tähistamiselt. Loe siit.

    Tarmo Soomere esineb ettekandega „Tallinna lahe randade müsteerium ehk setete liikumise põnevad mustrid“ Läänemere päeva raames toimuval seminaril ja osaleb paneelvestlusel „Meri algab rannikult – keskkonnaprobleemid ja kaitsemeetmed ühise mere erinevatel rannikutel“. Paneelvestlus toimub Noblessneri Valukojas.

    Akadeemia president Tarmo Soomere esindas Eesti teaduste akadeemiat L`Oréal - UNESCO noorte talentide stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ (For Women in Science) partnerorganisatsioonide nõupidamisel ja auhinnatseremoonial Riia tehnikaülikoolis ning andis koos L´Oréal Poola Baltikumi regiooni tegevjuhi ning UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretäriga üle diplomid ja auhinnad 2020., 2021. ja 2022. aastal parimateks tunnistatud Eesti laureaatidele. Rohkem infot siin.

    ERRi uudisteportaal avaldas Tarmo Soomere arvamusartikli „Tarmo Soomere: kliimamuutus – mööduv kerge palavik või äratuskell“. Loe artiklit siit.
    Artikkel ilmus esmalt ajakirjas Mente et Manu 2022, 3(1891), 18-19 (vt artiklit) ning avaldati ka 18.08.22 Sirbis (vt artiklit)

    17.–19. augustil toimus Lääne-Virumaal Viitna puhkekeskuses Eesti teaduste akadeemia korraldatud õpilaste teadusseminar. Seminari keskne teema oli MÄLU, mida erinevate valdkondade teadlased vaatlesid oma eriala seisukohalt. Eesti eri paigust kogunes kokku ligi 80 õpilast. Loe lähemalt.

    Päevalehe kultuurirubriigis ilmub arvamuslugu akadeemik Mart Kalmuga „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“. Kunstiteadlane hindab säilinud sõjaeelse vabariigi aegseid skulptuure kõrgelt, paljud hilisemad koopiad on tema sõnul kunstiliselt saamatud. (15.08.2022, Eesti Päevaleht „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“, lk 12,13). Loe siit.

    Urmas Varblane osales Äripäeva raadio saate „Infopankur“ vestlusringis, milles arutleti maailma majaduse olukorra teemal kümne aasta pärast. Varblase hinnangul me kümne aastaga küll tohutut muutust ei näe, kuid keskseks saab järjest kiirem areng energeetikas. Intervjuust rohkem Äripäeva veebis.

    Jaak Aaviksoo annab Vikerraadios pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmuste aegse kaitseministrina intervjuu Narva tanki teemal. Ta ütleb, et Narva tank tuleks teisaldada võimalikult kiiresti, tegeledes kindlasti võimalike riskide maandamisega. Kuula järele siit.

    Tarmo Soomere osaleb Erasmus+ projekti CUPAGIS (New Curricula in Precision Agriculture using GIS technologies and sensing data) Alžeeria partnerite koolitusel (25.–29.07) loenguga "Recipes for cooking an appealing presentation for wide public".

    Tiit Tammaru peab Tartus AESOPi (Association of European Schools of Planning) aastakonverentsi esimese plenaari.

    Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos värske tervise- ja tööministri, endise ametiühingujuhi Peep Petersoni juhtumi kontekstis üldisemast probleemist. Tajume, et seadus ja seda tagav õigussüsteem ei suuda kõike reguleerida ja nn JOKK-skeemid riivavad meie õiglustunnet. Loe siit.

    Tarmo Soomere avab Tartus AESOPi (Association of European Schools of Planning) aastakonverentsi. Vaata lähemalt siit.

    10 aastat tagasi kinnitasid Šveitsis asuva Suure Hadronite Põrgutiga töötavad teadlased Higgsi bosoni olemasolu, mis on üks tähtsamaid avastusi teaduses. Akadeemik Martti Raidal räägib sellest lähemalt Delfi portaalis Forte. Loe siit.

    Tarmo Soomere peab Tõrva Tule Päevade ühe avaüritusena Tõrva kultuuripubis „Juudas“ avaliku loengu „Kliimamuutus Eesti moodi“.

    Ülo Jaaksoo räägib intervjuus Postimehele tänasest ja homsest IT-maailmas. (18.07.22, Postimees, „Ülo Jaaksoo: Huvitav on see, et meie Eestis usaldame oma riiki“, lk 22-23). Loe siit.

    Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburgiga ilmub intervjuu Novaatoris. Loe intervjuud siit.

    Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg leiab energeetikateemalises intervjuus, et kõrge elektrihinna vastu võitlemisel on ainus lahendus uute tootmisvõimsuste loomine ning et lühiajaliselt ei tasuks peljata aga ka olemasoleva turusüsteemi muutmist. (08.07.2022, Postimees, „Arvi Hamburg: talve keskmine elektrihind küündib üle 250 euro“, lk 11). Loe siit.

    Prantsusmaa sise- ja välispoliitikast ning selle kujunemisest rääkis akadeemik ja kultuuriajaloolane Marek Tamm Vikerraadio saates „Uudis+“. Kuula järele siit.

    Akadeemik Kurnitski selgitus ja graafikud toasooja vähendamise teemal Eesti Päevalehes. (04.07.2022, epl.delfi.ee, „Selgitav graafik. Kuidas katta aknad, et saada kodu kuumalaine ajal kaheksa kraadi jahedamaks?“ Loe siit.

    Novaatoris ilmub intervjuu Martti Raidaliga osakestefüüsikast ja Higgsi Bosonist. (02.07.2022, „Osakestefüüsik: loodust ei huvita inimeste ilumeel karvavõrdki“, Novaator.err.ee). Loe siit.

    Akadeemik Tõnu Tannberg kirjutab Sirbi muusikarubriigis muusikaelu parteilisest ohjamisest 1946. aasta septembris. (1.07.2022, Sirp, „Seda džässi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks“, lk 15). Loe siit.

    Mart Kalm kirjutab Sirbi artiklis „Soe kui Gens“ arhitektuuriajaloolasest ja kunstiakadeemia emeriitprofessorist Leo Gensist. (01.07.2022, Sirp, „Soe kui Gens“, lk 8). Loe siit.

    President Tarmo Soomere kohtub Alžeeria teaduste akadeemia juhtkonnaga. Arutati koostöö perspektiive ja Eesti kogemuse kasutamise võimalusi akadeemia struktuuri ülesehitamisel.

    Kuku raadio keskpäevatunnis jagas akadeemik Jarek Kurnitski käepäraseid soovitusi jahutussüsteemita elamustes kuuma ilmaga paremini hakkama saamiseks. Kuula intervjuud siit.

    27. juunist 10. juulini külastas Tarmo Soomere Erasmus+ projekti CUPAGIS (New Curricula in Precision Agriculture using GIS technologies and sensing data) koordinaatorina viit projekti partnerülikooli Alžeerias: Ecole Nationale Supérieure d’Agronomie (ENSA) Alžiiris ning ülikoolid Oranis (Oran 1), Mostagenemis, SD Ahmed Ben Bella, Sidi be-Abbesis ja Tiaretis. Visiidi raames pidas ta ettekande "CUPAGIS: A step towards future" kõrgetasemelisel konverentsil "Perspectives de Développement de l'Agriculture de Précision en Algérie" (ENSA, 29.06.2022).

    Jarek Kurnitski selgitab Õhtulehes, kuidas kuuma ilmaga ruume tõhusamalt jahutada. (27.06.2022, ohtuleht.ee, „Põrgukuumus lämmatab?“). Loe siit.

    Marek Tamm kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kõrghariduse väärtustamine toob tulu nii üksikisikule kui ka riigile. (22.06.2022, Postimees, „Kõrgharidus on Eesti riigi peamine tuluallikas“, lk 6). Loe siit.

    Kalle Kirsimäe räägib ERRi Novaatori portaalis viimastest uuringutest, mis on näidanud, et Eesti maapõues võiks olla kõike, mida tulevikutehnoloogia jaoks tarvis. Loe lähemalt siit.

    Teaduste akadeemias toimus raamatu „Eesti Vabariigi preemiad 2022“ esitlus. Vaata lähemalt siit.

    Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ toidujulgeoleku dilemmast. Äravisatud ja liigtarbitud toit kokku moodustab enam kui poole kogu maakera toidutoodangust. Teisalt kannatab ligi 690 miljonit inimest praegu maailmas alatoitumise käes. (18.06.22, Postimees, „Toidujulgeoleku dilemma: kas oleme näljased või rasvased?“, lk 6). Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kaks Arktika uuringute uurija-professuuri perioodiks 2022–2023. Valituks said Eesti maaülikooli professori Lauri Laanisto ja Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessori Aimar Ventseli uurimisrühmad. Vaata lähemalt.

    Tarmo Soomere osales akadeemilise põllumajanduse seltsi kutsel 15. juunil Tartus Eesti maaülikooli tehnikamajas konverentsil „Rohelepe maal ja linnas“ ettekandega „Rohepööre kui looduse nõiakunsti konarlik tõlge tehnoloogia keelde“. Rohkem infot leiab siit.

    Hiljuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi tunnustuse Stipendium Estonicum Eri Klas pälvinud Jaan Undusk rääkis Klassikaraadio saates „Suveduur“ saadud stipendiumist, rahvusluse väärikusest ja vääritusest ning sellest, kuidas isiksuse otsing on iseenese otsing kellegi teise kaudu. Kuula järele/loe siit.

    Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe osales Euroopa Polaarnõukogu (European Polar Board, EPB) kevadkoosolekul Bolognas 13.–18 juunil. Koosoleku peamine eesmärk oli Euroopa Polaarnõukogu uue strateegiadokumendi 2022–2027 esialgse kavandi koostamine. Rein Vaikmäe on Euroopa Polaarnõukogu strateegia koostamise töörühma liige.

    Akad Jaak Järv osales teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniettevõtjate kohtumisel Londonis. Peamine huvi oli saada ülevaade kaasaegasetest arengusuundadest haridustehnoloogia valdkonnas (EdTech). Rohkem infot siin.

    Rohepöörde eduks on tarvis lahendada Maailma Energianõukogu trilemma: tagada mõistliku hinnaga ja võimalikult loodushoidliku, kuid samas kvaliteetse energia olemasolu, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (11.06.22, Postimees, „Rohepööre pole vastuolus loodusseadustega“, lk 8). Loe siit.

    Toimus Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali konverents „Kriis ja põhiseadus“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 30. aastapäevale. Riigiõiguse teadlastele, praktikutele ja huvilistele suunatud konverents keskendus põhiseaduse rollile kriisides – seda nii pandeemia kui julgeolekuolukorra nurga alt. Samuti vaadati tagasi põhiseaduse sünnile, meenutati põhimõttelisi valikuid ja tulisemaid vaidluspunkte Eesti riikluse alusteksti väljatöötamisel ja vastuvõtmisel. Rohkem infot siin.

    L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ stipendiumi pälvisid inimeste muistset toitumist ja selle seoseid tervisega uuriv dr Ester Oras ja tehisintellektil põhinevat elektrimasinate rikete ennetamise süsteemi loov Karolina Kudelina. Loe lähemalt siit.

    Tarmo Soomere osales Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC nõukoja (EASAC Council) koosolekul Liblices (Praha lähistel) 8.–10. juunil Eesti teaduste akadeemia esindajana.

    Akadeemik ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk pälvis tänavuse Eri Klasi stipendiumi. Stipendium on mõeldud Eesti kultuuri- või ühiskonnategelasele tema panuse eest eesti kultuuri heaks ning innustuseks jätkuvale pühendumisele oma riigi hüvanguks. Loe siit.

    Riigikogu Toimetistes kirjutab Tarmo Soomere teadusnõustamisest Eesti kontekstis (Riigikogu Toimetised nr 45, 2022, „Teadusnõustamine Eesti kontekstis“, lk 167-176) . Samuti ilmub Urmas Varblase ja Tartu ülikooli doktorandi Mathias Juusti artikkel USA ja Hiina võitlusest maailmamajanduse juhtrolli pärast. (Riigikogu Toimetised nr 45, 2022, „USA ja Hiina võitlus maailmamajanduse juhtrolli pärast“, lk 39-50). Loe siit ja siit.

    President Tarmo Soomere arutas Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia presidendi prof Christoph Markschiesiga akadeemiate ees seisvaid väljakutseid ja akadeemiatevahelise koostöö laiendamise võimalusi.

    President Tarmo Soomere osales Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia pidulikul koosolekul (Leibniztag) Berliini kontserdisaalis.

    Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia aastakoosoleku piduliku vastuvõtu raames kirjutasid presidendid Tarmo Soomere ja Christoph Markschies alla akadeemiate koostööprotokolli laiendusele, mis seab teadusnõustamise ühiseks oluliseks ülesandeks.

    Eesti vajab selget ja arusaadavat, laiematele avalikele huvidele vastavat kõrghariduspoliitikat, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.

    Tarmo Soomere esines võtmeettekandega initsiatiivi Baltic Earth 4. aastakonverentsil Jastarnias (Poola, 30. mai–4. juuni) rannikute haldamise jätkusuutliku juhtimise valikuid käsitlevas sessioonis. Lisaks oli ta veel kahe võtmeettekande, kolme suulise ettekande ja ühe stendiettekande kaasautor. Rohkem infot konverentsist siin.

    Tallinna tehnikaülikooli teadlaste rühm, kuhu kuulub ka akadeemik Margus Lopp, on loonud lahenduse, kuidas põlevkivi tõhusamalt ja keskkonnasõbralikult kasutada. Loe siit

    Teaduste akadeemias toimus energeetikakonverents „Eesti energiapoliitika. Energiatrilemma-tasakaal“, kus otsiti optimaalset tasakaalu energia varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnamõjude vahel. Vaata siit.

    Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et autotööstus on Euroopa suurim innovatsioonivedur. (28.05.22, Postimees, „Autotööstus on Euroopa suurim innovatsioonivedur“, lk 8). Loe siit.

    Tiit Tammaru esines rahvusvahelisel konverentsil „Sõjapõgenike vastuvõtmisest kriisiolukorras lõimumiseni kohalikul tasandil“ ettekandega „Kus elavad ja töötavad põgenikud Rootsis ja kuidas see aja jooksul muutub?“. Rohkem infot konverentsist Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehel siin.

    Eesti teaduste akadeemia kirjastus tähistas 70 aasta täitumist akadeemia teadusajakirjade publitseerimise algusest konverentsiga „Avatud juurdepääsu väljakutsed“. Vaata lähemalt siit.

    Mart Kalm annab Vikerraadio hommikuprogrammis „Vikerhommik“ intervjuu ülikoolide rahastamise problemaatika teemal. Kuula järele siit.

    ETV visioonisaates „Pinge 2032“ küsitakse, kas Eesti vajab tuumajaama. Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata järele siit.

    Arvi Freiberg mõtiskleb Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ loodusteaduste rolli üle kaasaegse ühiskonna kujunemisel ja võimalikest tulevikusuundumustest. (21.05.22, Postimees, „Tehisintellekt on varsti ületamas inimmõistust“, lk 8). Loe siit.

    Jarek Kurnitski kommenteerib Vikerraadio saates „Vikerhommik“ Euroopa Komisjoni ettepanekuid energiatõhususe parandamiseks. Vaata/kuula kajastust ERRis.

    Postimehe teadusportaal kirjutab Tallinna tehnikaülikooli teadlaste teadusartiklist, mis ilmus ajakirjas IEEE Access ja mille üks autoritest on Jarek Kurntiski. Uurimistöö järgi on Eesti senised energiatõhususe pingutused on olnud valdavalt piisavalt head, et hoida piisavat tempot 2050. aastaks seatud süsinikuneutraalse hoonefondi eesmärgi saavutamiseks. Hea tulemus ei käi siiski kõigi hoonete kohta. Loe siit.

    ETV visioonisaates „Pinge2032“ uuritakse, kui päikseline või tuuline on Eesti energeetika tulevik kümne pärast ning kui suures mahus kasutame elektri tootmiseks taastuvaid allikaid ja kuidas arenevad salvestustehnoloogiad.  Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata siit.

    Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Toimus Eesti COSTis osalemise 25. aastapäeva konverents, mille korraldasid Eesti Teadusagentuur koos COSTi assotsiatsiooniga ja Eesti teaduste akadeemiaga. Mart Kalm esines tervituskõnega ja Maarja Kruusmaa paneelarutelus COSTi tegevuste kasust, väljakutsetest ja mõjust. Rohkem infot siin.

    Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ möödunud nädalal avaldatud Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioon ALLEA aruannet. See käsitleb akadeemilise süsteemi negatiivset mõju kliimale oma tegevuse kaudu ja annab soovitusi mõjude leevendamiseks. (14.05.22, Postimees, „Teaduse tegemine ei tohi kütta Maa kliimat“, lk 8). Loe siit.

    Tarmo Soomere osales Austria teaduste akadeemia 175. aastapäeva üritustel Viinis. Kohtumisel Austria teaduste akadeemia presidendiga 14. mail kirjutati alla uus akadeemiatevahelise teaduskoostöö leping.

    Teadlasena juhindun põhimõttest, et üritan kogu aeg leida uusi ja tõhusamaid ravimikandidaate, ütleb akadeemik Mart Saarma Sirbile antud pikemas intervjuus. (13.05.2022, Sirp, „Tipptasemel lend nii teaduses kui äris“, lk 24-26). Loe siit.

    Tarmo Soomere osales Euroopa akadeemiate ühenduse All European Academies (ALLEA) üldkogul Brüsselis.  Rohkem infot siin.

    Kuku raadio saate „Buum“ fookusteemaks on väikeriikide edumudelid ja saatekülaline on Urmas Varblane. Kuula järele siit.

    Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe räägib ETV+ saates „Kofe+" konkursist Arktika uuringute uurija-professuuride toetamiseks. Vaata järele siit.

    Postimehe Maaelu portaal kirjutab, et Research.com koostatud edetabelis on Ülo Niinemets maailma 1000 tugevama teadlase seas taimeteaduse ja agronoomia valdkonnas kõrgel 12. kohal. Loe siit.

    ETV visioonisaates „Pinge2032“ uuritakse, kas kümne aasta pärast on põlevkivil koht ahjus, maapõues või hoopis uutes toodetes. Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata siit.

    Monumendid on eelkõige ühise mälu ankrud, mille abil kujundatakse ja kantakse edasi meie identiteeti, meie olemise ja kestmise lugu, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe arvamusloos. (7.05.22, Postimees, „Endast mõeldakse monumentide kaudu“, lk 24). Loe siit.

    Monumente maha võtma ja hakatakse uusi püstitama ikka siis, kui ühiskonnas on käsil suured muutused, ütleb Marek Tamm Õhtulehe artiklis. (6.05.22, Õhtuleht, „Ukraina sõda äratab monumendid ellu: ärevad ajad ajavad inimesed mälestusmärkide kallale“, lk 12-13). Loe siit.

    Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmub Tarmo Soomere artikkel, mis põhineb 22. aprillil toimunud konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust“ peetud avakõnel. (7.05.22, Postimees, „Täpne ja selge keel on teadusliku mõtlemise alus“, lk 8). Loe siit.

    Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha, kirjutab Olav Aarna ERRi arvamusrubriigis. Loe siit.

    Konkursi „Teadus 3 minutiga“ viiest laureaadist sai ülekaalukalt enim vaatajahääli Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktorant-nooremteaduri Leenu Reinsalu lühiloeng „Kust kasvaja endale energiat saab?“. Loe lähemalt.

    Eesti teaduste akadeemia kuulutas koostöös välisministeeriumiga välja konkursi Arktika uuringute uurija-professuuride toetamiseks. Loe lähemalt.

    Valter Lang kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ainuüksi detektoristide töö tulemusena lisandub igal aastal 50–100 leiukohta, mis tuleks edasiste rüüstamiste vältimiseks kohe kaitse alla võtta. (30.04.22, Postimees, „Isamaa on hädaohus - meie ajalugu hävitatakse“, lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmub Tarmo Soomere artikkel, mis baseerub 20. aprillil akadeemia üldkogule esitatud kokkuvõttele akadeemia tegevusest eelmisel aastal. (29.04.22, Sirp, „Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni“, lk 34-35). Loe siit.

    Tiit Tammaru on koos Raul Eametsaga külas Vikerraadio saates „Nutikas“, et rääkida lähemalt projektist, mille eesmärk on leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja kodaniku vahelise infovahetuse tõhustamiseks. Kuula järele siit.

    Ukrainas toime pandud kuritegude arv on üüratu, kas neid on võimalik kokku lugeda ja süüdlaste üle kohut mõista, sellest räägib Postimehe Sõjastuudios Lauri Mälksoo. Vaata siit.

    President Tarmo Soomere osales 26.–28. aprillil Euroopa merekomitee kevadise plenaaristungil (27.04), SAPEA ja Euroopa komisjoni teadusnõustamise mehhanismi SAM konverentsi “Science advice under pressure” (27.–28.04) diskussioonipaneelis “How close is too close? The complex role of a government science advisor” (27.04) ning INGSA ja ISC korraldatud satelliitürituse “If Covid-19 is the 9/11 moment for global science advice, what needs to happen next?” diskussioonipaneelis. Konverents on järelevaadatav SAPEA kodulehel.

    Eesti ja Läti olid esimesed riigid, kelle parlament järgnes 21. aprillil Ukrainale endale ja kutsusid Venemaa Ukrainas kordasaadetud tapatalguid genotsiidiks. Ent milline on sellise nimetamise kontekst ja tähendus? Sellest kirjutab Eesti Päevalehes Lauri Mälksoo. (26.04.22, Eesti Päevaleht, „Putini sõnad kinnitavad: Vene armee hirmuteod võivad olla genotsiid“, lk 2-3). Loe siit.

    Täitub 15 aastat pronksiöö rahutustest. Vikerraadios meenutab sündmuseid toonane kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kuula järele siit.

    25.–29. aprillil tutvustatakse ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ viie võitja loenguid. 25. aprillist 1. mai hilisõhtuni saab aga ERRi teadusportaalis Novaator  valida laureaatide loengutest oma lemmiku. Loe siit.

    Marek Tamm rääkis „Vikerhommikus“ Prantsusmaa presidendivalimistest, paigutades selle tulemuse Prantsuse kultuuri ja ajaloo konteksti. Kuula järele siit.

    Postimehe küsimusele „suure vene hinge“ teemal vastab Jüri Allik. Loe siit.

    Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et samal ajal kui Putin ründab Ukrainat, käib juba aastaid majanduslik võitlus USA ja Hiina vahel maailma juhtriigi rolli pärast. (23.04.22, Postimees, „Võitlus maailmamajanduse juhtrolli pärast“, lk 8). Loe siit

    Postimehes ilmub pikk intervjuu Jüri Allikuga. Juttu tuleb tema värskest raamatust Eesti psühholoogia ajaloost. Samuti näiteks õnnefenomenist ning sellest, kas „suur vene hing“ on ikka olemas, kas rahvuse stereotüüpidel on üldse mingi alus, heast teadusest ja halva teaduse vältimisest ning Eesti teaduse muinasjutulisest edust. (23.04.22, Postimees, „Jüri Allik: õnn on kummaline nähtus mida õnnelikum ühiskond seda rohkem on enesetappe“, lk 26-27). Loe siit.

    Jüri Allik ütleb Postimehe teadusportaalis antud intervjuus, et hea ja halva teaduse küsimus on suuresti teaduspublitseerimise dilemmadega seotud. Loe siit.

    Ajalehes Sirp ilmub järelehüüe akadeemik Mihhail Bronšteinile. (22.04.22, Sirp, „In memoriam Mihhail Bronštein 23. I 1923 Peterburi – 9. IV 2022 Genf“, lk 37). Loe siit.

    Akadeemik Lauri Mälksoo ütles „Aktuaalses kaameras“ antud intervjuus, et riigikogu avaldus, milles tunnistab Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks, on katse anda Ukrainale võimalikult selge toetus. Loe/vaata siit.

    Eesti teaduste akadeemia üldkogul antakse üle Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas akadeemik Urmas Varblasele. Samuti antakse üle kaks Eesti teaduste akadeemia medalit: endisele Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehele Andres Koppelile ja endisele akadeemia kirjastuse juhile Virve Kurnitskile. Loe siit.

    Toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu istung. Üldkogul antakse üle Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas ja Eesti teaduste akadeemia medalid. Riigi peaprokurör Andres Parmas peab ettekande „Uued teadmised, arenevad tehnoloogiad ja juriidika“. Akadeemik Urmas Varblane esineb teemal „Milline on uus normaalsus maailmamajanduses?“ Üldkogu istungi teises osas tegeletakse akadeemia protseduuriliste küsimustega. Vaata siit.

    Sel aastal jõustub nõue, et Euroopa Liidult teadusrahastuse saamiseks peab asutusel olema soolise võrdõiguslikkuse kava, kirjutab Anne Kahru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. See annab meie noortele tarkadele naistele ja meestele võrdsed võimalused teha karjääri, aidata ühiskonda ja kasvatada omakorda uut põlvkonda, keda ei piira tagurlikud mustrid. (16.04.22, Postimees, „Teadusraha laekumine eeldab soolise võrdsuse kava“, lk 8). Loe siit.

    Jaak Aaviksoo annab Vikerraadio saates „Vikerhommik“ intervjuu Ukraina sõja teemal, öeldes, et meie jaoks on Ukraina sõda eksistentsiaalne küsimus. Kuula järele siit.

    Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg kirjutab Eesti Päevalehes, et peame vähemalt riiklikul tasemel nägema iga projekti taga võimalust oma energiatootmist suurendada ja mitmekesistada. (13.04.22, Eesti Päevaleht, „Peame kõikjalt otsima võimalust suurendada energiatootmist“, lk 2-3). Loe siit.

    Õpilaste teadusfestivali auhinnagalal anti üle teaduste akadeemia eriauhinnad tänavusel õpilaste teadustööde konkursil. Akadeemia preemiad pälvisid Eetu Kalevi Heikkilä, James Daniel Rock ja Virginia Ždanova. Loe lähemalt siit.

    Ajalehes Sakala ilmub Anu Raua uue raamatu Kuue ruuduga aken arvustus. (12.04.22, Sakala, „Maarahva akadeemiku sõnadesse kootud elumustrid“, lk 8). Loe siit

    Vene tõekäsitluses pole oluline objektiivne tõde, vaid messianistlik Vene idee, mis ongi kogu tõde, kirjutab Jaak Aaviksoo Eesti Päevalehes ilmunud arvamuses. (12.04.22, Eesti Päevaleht, „Sõda tõe pärast. Venemaa tahab alistada nii inimesed kui ka faktid“, lk 2–3). Loe siit

    Jüri Allik kirjutab Postimehe arvamusloos Tervise Arengu Instituudi olulisest panusest Eesti teadusrikkusesse ning millega tuleks arvestada TAI kergekäelise likvideerimiskava puhul. (11.04.22, Postimees, „Kuidas hävitada Eesti teadust?“, lk 13). Loe siit.

    Äsja ilmus eesti keeles raamat „Armastan sinus inimest“ maailmakuulsate soome arhitektide ja disainerite Aino Marsio-Aaltost ja Alvar Aaltost. Mart Kalm räägib raamatust ja Aaltote loomingust ETV saates „Ringvaade“. Loe/vaata järele siit.

    Postimehe nädalalõpulehes annab pikema intervjuu Elmo Nüganen, kelle lavastatud film „Apteeker Melchior“ jõuab järgmisel nädalal ekraanidele. (9.04.22, Postimees, „Elmo Nüganen: huvitav, kes on need tänapäeva sunud hinged?“, lk 12–14). Loe siit.

    Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus Teadlase pilguga 5. aprillil avaldatud EASACi raporti Taastav põllumajandus Euroopas kontekstis sellest, et paraku oleme põllumajanduses jõudnud teelahkmele, kus vanaviisi edasi toimetada enam ei saa. Kätte on jõudnud aeg taastavaks põllumajanduseks. (9.04.22, Postimees, „Mõõtmatult laiuvad viljaväljad muutuvad kõrbeks“, lk 8). Loe siit.

    Anu Raud esitleb Heimtali koduloomuuseumis oma värsket juturaamatut „Kuue ruuduga aken“. Vt ka: 9.04.22, Sakala, „Anu Raud tõi uue raamatuga Heimtalisse poolsada inimest“, lk 5.

    Akadeemikud Maris Laan ja Andres Metspalu esinevad Mehe Tervise Konverentsil 2022 „Tervisest või tervisele?“ Maris Laan teeb ettekande teemal „Mehepoolse viljatuse pärilikud põhjused ja nende seos üldtervise riskidega” ja Andres Metspalu teemal „Genoomika kasutusvõimalused tervishoius: täna ja homme”. Lähem info siin. Vaata ka kajastust Postimehe terviseportaalist siit.

    Teaduste akadeemiat USA riiklike akadeemiate poliitika ja globaalsete asjade osakonna tegevdirektor Vaughan Turekian. Kohtumisel akadeemia presidendi Tarmo Soomerega osalesid veel USA rahvusliku teaduste akadeemia globaalse jätkusuutlikkuse ja arengu vanemdirektor Franklin Carrero-Martínez, teaduste akadeemia arendusjuht Terje Tuisk ning USA saatkonna esindajad kolmest riigist: Taimi Veedla Eestist, Brett Makens Taanist ja Andrea K.S. Lindgren Leedust. Kohtumisel arutati võimalusi toetada Ukrainat.

    Postimehe teadusportaal avab laiemalt täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) raportit „Taastav põllumajandus Euroopas“. Raportist ning sellest, kuidas see Eesti inimesi ja kohalikku tasandit puudutab, räägivad töörühmas osalenud kolm Eesti teadlast: Tartu ülikooli professor Maarja Öpik ja teadur Krista Takkis ning Eesti maaülikooli professor, akadeemik Ülo Niinemets. Loe siit.

    President Tarmo Soomere osales EASACi keskkonnapaneeli koosolekul Budapestis, kohtus Ungari teaduste akadeemia presidendi Tamás Freundiga ja Ungari esindajaga Euroopa riikide peateadurite foorumis (ESAF), Isztvan Szaboga.  Kohtumisel Ungari teaduste akadeemia presidendiga arutati Eesti ja Ungari teadlaskogukondade vahelise koostöö süvendamise võimalusi, kirjutati alla kahepoolse teaduskoostöö leping ja Eesti-Ungari teaduskoostööprojektide 2022-2024 protokoll. Fotod kohtumisest siin.

    Lauri Mälksoo annab ETV saates „Ringvaate“ intervjuu sõjakuritegude tõestamisest ja kurjategijate vastutusele võtmisest Ukrainas Butša linnas toimunud tapatalgude kontekstis. Vaata siit.

    Veiko Uri kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et raiemahu üle käiva vaidluse taustal on kahjuks täiesti varju jäänud metsade ja metsanduse arengut palju enam mõjutav metsakasvatuslik tegevus. (2.04.22, Postimees, „Veiko Uri: metsateadlase pilguga metsanduse arengukavast“). Loe siit.

    Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmub intervjuu Dmitri Vinnikoviga, mis on varem ilmunud Postimehe teadusportaalis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur, „Jõuelektroonika on võtmetehnoloogia energia- ja rohepöörde ülesannetes", lk 30).

    Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehes haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur (Fookus), „Haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis", lk 23).

    Krista Fischer ütleb Pealinn.ee portaalis, et kui riik piiranguid leevendaks, tähendaks see ennekõike seda, et inimestele endile tuleb vastutust juurde. Loe siit.

    Teaduste akadeemias toimus Eesti teaduste akadeemia ja Academia Pernaviensise koostööseminar „Mis oleks kui...“, mis oli mõeldud nii õpilastele kui õpetajatele. Akadeemia peegelsaali kogunesid huvilised Tallinnast, Pärnust ja Tartust, et lähemalt tutvuda teadusmaailma võimaluste ja eripäradega ning arutleda õpilaste uurimistööde tegemise üle nii õpilase kui juhendaja vaatenurgast. Lähem info siin.

    Euroopal lasub kaasvastutus suutmatuse eest sõda Ukrainas ära hoida. Veelgi enam aga lasub meil kohustus tulevasi sõdu Euroopas vältida ning selle eelduseks on selge arusaamine meie strateegilistest ühishuvidest pluss tahe ja suutlikkus nende eest seista, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

    Anne Kahru osaleb projekti GEARING-Roles raames toimuva rahvusvahelise konverentsi „Sooline võrdõiguslikkus teaduses ja kõrghariduses“ paneelarutelus, kus arutatakse Eesti teaduse soolise võrdõiguslikkuse hetkeseisu ja peamisi väljakutseid. Rohkem infot siin.

    ETV2 saates „Kultuuristuudio. Looming“ esineb Mart Kalm, kes aitab vastuseid leida küsimustele: Milline on hea linnaruum? Kui palju peaks loodavas arhitektuuris olema taaskasutust?

    Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur Venemaa kaotusega lõppenud Krimmi sõjast. (26.03.22, Postimees, „Tõnu Tannberg: 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda lõppes Venemaa kaotusega ja puudutas otseselt ka Eestit“, lk 10). Loe siit.

    Kui soovime ukrainlaste elusid säästa, agressorit nõrgestada ja Euroopas rahu saavutada, peame käituma strateegiliste andmekogudega nii nagu nafta ja gaasiga. Tuleb sulgeda rahu jaoks loodud võimalused neile, kes neid sõja jaoks tarvitavad, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (26.03.22, Postimees, „Andmed päästavad või hoopiski tapavad“, lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmub Jaan Rossi ettekanne Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Eesti teaduste akadeemia kõnekoosolekul „Ilse Lehiste 100“ 17. märtsil 2022. (25.03.22, Sirp, „Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast“, lk 34–35). Loe siit.

    Jaan Ross kirjutab Sirbi „Lõpuloo“ rubriigis, et kui ta kohtab tänapäeval Eesti avalikus meedias eestikeelses tekstis venekeelseid tsitaate, ükskõik kas üksikuid sõnu või terveid lauseid, siis umbes kaheksal juhul kümnest on need kirjutatud vigaselt. (25.03.22, Sirp, „Kohanemise ilu“, lk 40). Loe siit.

    Tarmo Soomere on külas Kuku raadio saates „Nädala raamat“, kus tutvustatakse Fareed Zakaria raamatut „Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale“. Kuula järele siit.

    Toimus Tartu ülikooli korraldatud heategevusõhtul Ukraina üliõpilaste toetuseks. Esinejate seas on ka akadeemik Lauri Mälksoo, kes selgitab Venemaa arusaama rahvusvahelisest õigusest. Arutelu saab vaadata http://www.uttv.ee/ lehel ja Postimehe otseülekandest.

    Akadeemik Jüri Alliku sulest ilmub raamat „Eesti psühholoogia lugu“ (Tartu Ülikooli Kirjastus). Raamatus esitatu näitab esmakordselt, et paljud olulised sündmused maailma psühholoogia ajaloos on ühel või teisel viisil saanud oma alguse, tõuke või mõjutuse Eestist. Loe lähemalt siit.

    Toimus kohtumine Soome Teadusseltsi (Suomen Tiedeseura, Finnish Society of Sciences and Letters, üks Soome teaduste akadeemiatest, https://scientiarum.fi/eng/) ja Tuglase Seltsiga arutamaks tuleviku koostöövõimalusi. Soome poolt osalesid kohtumisel Soome Teadusseltsi president Hannu Koskinen, Soome Teadusseltsi alaline sekretär Mats Gyllenberg ja Tuglase Seltsi juhataja Jaana Vasama. Eesti teaduste akadeemia poolt osalesid kohtumisel president Tarmo Soomere, presidendi teadusnõunik Rein Vaikmäe ja arendusjuht Terje Tuisk.

    Ukraina on korduvalt teatanud, et Venemaa viib Ukrainas läbi genotsiidi. Sellest, kas praegu toimuv läheb genotsiidi alla või mitte, rääkis Delfi portaalile akadeemik Lauri Mälksoo. Loe siit.

    Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tööstussektori lõputu majanduskasvu paradigma hakkab murenema. Oleme teelahkmel: kas kihutada majanduskasvuga hävingusse või püüelda mingisugusegi tasakaaluoleku poole. (19.03.22, Postimees, „Kas majanduse jätkuval kasvamisel on piirid?“, lk 8) Loe siit.

    Krista Fischer toob Pealinn.ee portaalis esile, et koroonavaktsiinid on sel aastal päästnud juba 300–400 elu. Loe siit.

    Õhtulehe veebiportaalis ilmub artikkel Veiko Uri juhitud töörühma uurimusest, mis heidab valgust metsamajanduse mõjule süsinikuringe seisukohalt. Vaata siit.

    Lauri Mälksoo kommenteerib Aktuaalses Kaameras, et Vladimir Putini üle sõjakurijategijana kohtupidamiseks on vaja režiimivahetust Venemaal. Vaata järele siit.

    Inimpsüühika adapteerub sõjakoledustega kiiresti, kuid erilist tähelepanu tuleb sellises olukorras pöörata lastele, kellel pole arenenud veel kaitsemehhanisme raskustega toimetulekuks, räägib Delfi teadusportaalile Forte akadeemik Jüri Allik. Loe siit.

    Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Vabariigi Presidendi Kantselei ees toimub emakeelepäeval suur lugemisaktsioon. President Alar Karis alustas lugemisaktsiooni päikesetõusul (kell 6.41) ning kokku loevad enam kui 70 Eesti inimest eestikeelseid tekste kuni päikeseloojanguni (18.21). Teiste seas osalevad lugemises kolm akadeemikut: Elmo Nüganen, Tarmo Soomere ja Anu Raud. Vaata siit.

    Ajalehe Sakala veebiportaalis ilmub intervjuu Anu Rauaga. Muuhulgas tuleb juttu tema trükisoojast jutukogust „Kuue ruuduga aken“, lugemisest ja Ukraina sõjast. Vaata siit.

    Oma tuleviku tegelikuks kindlustamiseks on vaja vabaneda ettekujutusest, et liberaalne demokraatia on loomuldasa ülim ilmavaade, mille kõik iseenesest ajapikku omaks võtavad, kui neid vaid heatahtlikult kaasata, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusportaalis. Loe siit

    Ukraina sõda on tõstatanud mitmeid olulisi küsimusi. Miks jätsid lääneriigid Budapesti memorandumiga võetud kohustused täitmata ja kas 1994. aastal allakirjutatud dokumenti saab võrrelda NATO lepinguga? Küsimustele otsib Postimehe lisas „Arvamus ja kultuur“ vastust Lauri Mälksoo. (12.03.22, Postimees, „Ukraina ja 1994. aasta Budapesti memorandum“, lk 31). Loe siit.

    Kalle Kirsimäe kirjutab bioneer.ee portaalis sellest, milliseid maavarasid vajab rohepööre. Loe siit.

    Jarek Kurnitski räägib Delfi TV portaalis Mustamäele 1960ndatel magalarajoonideks ehitatud paneelelamute tänasest seisukorrast. Vaata siit.

    Põhjapoolkera metsadel on täita oluline roll atmosfäärist süsiniku sidumisel ja seeläbi kliimamuutuste leevendamisel. Seetõttu on metsandusest saanud globaalse kliimapoliitika osa, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Veiko Uri. (12.03.22, Postimees, „Metsa ja süsiniku ringmäng“, lk 8). Loe siit.

    Maalehes ilmub intervjuu Jarek Kurnitskiga. Korterelamute renoveerimine käib hoogsalt, kuid lahendused tuleks leida ka üksikelamute ja ärikinnisvara energiatõhususe parandamiseks, ütleb Jarek Kurnitski. (10.03.22, Maaleht, „TTÜ professor: kui me maju ei renoveeri, vajame peagi juurde Auvere elektrijaama jagu tootmisvõimsust“, lk 12-13). Loe siit.

    Teaduste akadeemia saalis toimus teaduspärastlõuna (XII) „Meri ja vägi“ raames teaduste akadeemia mereteaduste komisjoni laiendatud istung. Eestit külastanud USA mereväe teadusosakonna rahvusvaheliste uuringute valdkonna teadusdirektor (Science Director at the US Office of Naval Research Global, ONRG) dr Patrick Rose andis ülevaate oma institutsiooni eesmärkidest ja võimalustest. Eesti teadlased vastasid lühikese ülevaatega oma käimasolevatest töödest ja planeeritud uuringute eesmärkidest. Lähem info siin.

    Postimehes kommenteerib teiste ekspertide seas akadeemik Anu Realo teemat, kuidas korraldada Ukrainast saadud laste õpetamine. Ta toob esile psühholoogilise nõustamise ja toetuse olulisust. (9.03.22, Postimees, „Mõttekoda: kuidas korraldada Ukrainast saabunud laste õpetamine?“, lk 19). Loe siit.

    Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe arvamusloos Ukraina hagist ÜRO Rahvusvahelisesse Kohtusse Venemaa vastu. Lauri Mälksoo sõnul tasub vaagida, millega on Rahvusvahelise Kohtu näol tegu, mille üle konkreetses asjas vaidlus käib ja mõelda ette, millised võiksid olla Ukraina hagi väljavaated. (9.03.22, Postimees, „Ukraina hagi Venemaa vastu“, lk 17). Loe siit.

    Postimehe teadusportaalis ilmub intervjuu Dmitri Vinnikoviga, kes räägib lähemalt oma teadustööst jõuelektroonika valdkonnas. Ta toob muuhulgas esile, et nüüdseks on jõuelektroonika muutunud rohepöörde ja jätkusuutliku arengu veduriks. Loe siit.

    Lauri Mälksoo arutleb koos René Värgiga Vikerraadio „Ukraina stuudios“ sõjakurjategijate karistamise võimalikkuse üle. Kuula järele siit.

    ETV2 saate „Plekktrumm“ külaline on akadeemik ja lavastaja Elmo Nüganen. Jutuks tuleb, milline on kunsti vastutus praegusel äreval ajal. Vaata järele siit ja loe lähemalt siit.

    Meil ei ole võimalik võrrelda tegelikkust paralleelmaailmaga, kus kõik muu peale koroonaviiruse oleks samamoodi kui pärismaailmas. Selle asemel saavad teadlased teha oma parima selleks, et jõuda tõele võimalikult lähedale. Krista Fischer kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ põhjuslikkuse dilemmadest. (5.03.22, „Põhjuslikkuse dilemmad pandeemia ajal“, lk 8). Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemias toimus teadus(pärast)lõuna (XXI): „Sõda ja õigus", kus arutati sõja õiguslike aluste üle. Vestlesid ja küsimustele vastasid akadeemik Lauri Mälksoo, dr Tiina Pajuste Tallinna ülikoolist, Eesti peaprokurör Andres Parmas ning endine riigikohtu esimees ja Euroopa Kohtu kohtuni Uno Lõhmus. Rohkem infot siin.

    Kalle Kirsimäe andis ETV saates „Ringvaade” rääkimas hiljuti Ida-Virumaa maapõuest leitud hõbedast ja kullast. Vaata järele siit.

    Friedebert Tuglase 136. sünniaastapäeval esitletakse Eesti teaduste akadeemia saalis artiklikogumikku „Mäng ja melanhoolia". Vaata lähemalt siit.

    Lauri Mälksoo kommenteerib Postimehes, et praeguse rahvusvahelise õiguse järgi on keeruline kohut mõista nende üle, kes otsustasid Ukraina ­vastu agressioonikuriteo toime panna või kes sooritavad Ukrainas sõjakuritegusid. See ei tähenda aga, et kohtupidamine ei ole võimalik tulevikus. (28.02.22, Postimees, „Kas Vladimir Putin suudetakse kohtukulli ette astuma sundida?", lk 6). Loe siit.

    ETV saate „Plekktrumm" külaline oli Lotmani üks uurijatest, akadeemik Marek Tamm. Jutuks tuli, milline võiks olla Lotmani läkitus tänasele maailmale. Vaata siit.

    Lauri Mälksoo osaleb rahvusvahelise õiguse eksperdina ETV uues saates „Ukraina stuudio". Vaata siit.

    Eesti teaduste akadeemia tegi rahvusvahelise teadusnõukoja ISC Euroopa rühma eesistujana ja Euroopa riikide peateadurite foorumi ESAF liidrina seoses olukorraga Ukrainas pöördumise Euroopa teaduste akadeemiatele. Loe lähemalt.

    Postimehe veebiväljaanne avaldab Eesti teaduste akadeemia Facebooki lehe postituse Venemaa alustatud sõjategevuse kohta Ukrainas. Vaata siit.

    Akadeemik Lauri Mälksoo käis Vikerraadio saates „Uudis+" rääkimas, milliseid rahvusvahelisi lepinguid on Venemaa Ukrainat rünnates rikkunud ja kas või kuidas on võimalik teda korrale kutsuda. Kuula järele siit.

    Sirbis ilmub järelehüüe Ülo Lepikule. (25.02.22, Sirp, „Sild Eesti Vabariigist üle sõja ja Nõukogude aja Eesti Vabariiki", lk 37). Loe siit.

    Lauri Mälksoo osaleb „UV faktori" erisaates, kus lahatakse viimaste päevade sündmusi Ukrainas. Vaata siit.

    Eesti teaduste akadeemias anti pidulikult üle riiklikud teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Vaata pildigaleriid ERRi uudisest.

    Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab, kuidas ENSVs kõige kõrgemal tasemel, EKP KK Büroos arutati ja kritiseeriti Paavo Haavikko teose kunstilist sisu. (23.02.22, Eesti Ekspress (8), „Eesti tippkommunistid jäid Soome kirjaniku raamatu tiraaži hävitamisega hiljaks“). Loe siit.

    Jarek Kurnitski valitakse Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlaseks 2021. Vaata siit.

    Lauri Mälksoo annab Eesti Päevalehe veebiportaalile intervjuu Ukraina olukorra teemal, selgitades rahvusvahelise õiguse aspekte. Loe siit.

    Maaelu.postimees.ee portaalis ilmub artikkel Veiko Uri juhitud töörühma uuringust, mis võttis vaatluse alla metsade arengutsükli raiesmikust kuni küpse, üle saja-aastase männikuni. Loe siit.

    Akadeemik Martti Raidal pälvib Eesti Vabariigi teenetemärgi (Valgetähe III klassi teenetemärgi) tänu ja tunnustusena selle eest, et ta on aidanud oma tööga Eestit suuremaks teha. Loe lähemalt.

    Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos üha teravnevast julgeolekurkriisi olukorrast. Ta tõdeb, et ei ole välistatud, et Kremlis nähakse praegust olukorda selle sajandi suurima geopoliitilise katastroofi eelõhtuna. Loe siit.

    Postimehe veebiväljaandes ilmub Tartu ülikooli ja Eesti teaduste akadeemia ühine järelhüüe lahkunud akadeemik Ülo Lepikule. Loe siit.

    Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga" mürareostusest veest ning sellest, kuidas see mõjutab vees elavadi olendeid. (19.02.22, „Veealune sümfoonia", lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmuvad artiklid riigi teaduspreemiate saajatest. Pikemad lood on elutööpreemiate laureaatidest Ene-Margit Tiidust (üks loo autoreid on akad Krista Fischer) ja Ingrid Rüütlist. Aastapreemiate laureaatide teadustöödest ilmuvad lühemad ülevaated. (18.02.22, Sirp, „Matemaatilise statistika ilu ja võlu", „Rahvamuusika uurimisest kultuuri järjepidevuse hoidmiseni", „Teaduse aastapreemiad").

    Konkursi „Teadus 3 minutiga“ finalistid ja viie parima hulka valitud Leenu Reinsalu ja Karin Bachmann käisid Vikerraadio saates „Nutikas“ rääkimas oma teadustööst. Kuula järele siit.



    Maalehes ilmub artikkel meenutustest Juri Lotmanist (17.02.22, Maaleht, „Juri Lotmani lapselaps: vanaisa kodu oli alati kõigile avatud", lk 30-31).

    Postimehes ilmub teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandbergi järelehüüe meie seast 12. veebruaril lahkunud akadeemik Ülo Lepikule. (16.02.22, „Viljakas teadlane ja võrratu pedagoog", lk 12). Loe siit.

    Tallinna Ülikooli Kirjastuselt ilmus kogumik „Vestlused Lotmaniga“, kus on avaldatud kõik teadaolevad Juri Lotmani
    intervjuud esimest korda ühtede kaante vahel. Kogumiku koostas ja varustas saatesõnaga Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja akadeemik Marek Tamm. Loe siit.

    Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    ETV2 teemaõhtu on pühendatud 15. veebruaril oma 60. juubelit tähistavale Elmo Nüganenile. Eetrisse jõuab ka intervjuu juubilariga.

    Marek Tamm kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga", et kui Euroopa Liit on oma teaduspõhised missioonid sõnastanud ja koondanud nii ressursid kui ka inimesed nende elluviimisele, siis Eestis seisab arutelu meie riiklikest missioonidest alles ees. (12.02.22, „Mis on Eesti ühiskonna teaduspõhised missioonid?", lk 8). Loe siit

    Postimehe arvamusrubriigis ilmub Maarja Kruusmaa 8. veebruaril Postimehe arvamusliidrite lõunal peetud kõne. (12.02.22, „Kriiside tekkimine ühiskondliku valiku teel ehk riikide säilimine olelusvõitluses", k 40-41). Loe siit

    Meie seast lahkub oma 101. eluaastal akadeemia vanim liige, mehaanikateadlane Ülo Lepik. Loe järelehüüet.

    Eesti Päevalehes ilmub intervjuu 15. veebruaril 60. juubelit tähistava Elmo Nüganeniga. (Eesti Päevaleht, 11.02.22, „Elmo Nüganen: 60-selt uuele ringile minek hoiab vormis“, lk 16-22). Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemias toimus konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus selgusid viis parimat. Konkursi laureaatideks valiti Karin Bachmann (EKA), Robert Krautmann (TalTech), Leenu Reinsalu (KBFI), Jasper Ristkok (TÜ) ja
    Alina Roštšinskaja (TÜ). Loe lähemalt

    Vabariigi Valitsus kinnitas 2022. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid etnomusikoloogia vanemteadur, dr Ingrid Rüütel ning Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Loe lähemalt

    Maalehes ilmub intervjuu 15. veebruaril 60. juubelit tähistava Elmo Nüganeniga. (10.02.22, Maaleht, „Elmo Nüganen vahetab ametit, lk 32-33). Loe siit.

    Maarja Kruusmaa teeb Postimehe traditsioonilisel arvamusliidrite lõunal ettekande teemal „Kriiside tekkimine ühiskondliku valiku teel ehk riikide säilimine olelusvõitluses“. Vaata siit.

    Jarek Kurnitski räägib ETV saates „Terevisioon“ hoonete energiatõhususe teemal ehk kuidas teha korteriostjana energiateadlik otsus. Vaata järele siit.

    Krista Fischer selgitab Delfi portaalis, et jätkuvalt on näha koroonaviirusega haigestumise kasvu eakate seas, mis prognoosib ka kasvu haiglaravi vajajate hulgas. Loe siit.

    Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, millised on võimalused toota elektri ja ruumide kütmiseks vajalik energia meie oma vahenditega. (5.02.22, Postimees, „Puidust tehtud elektri peidetud väärtus,“ lk 8). Loe siit.

    Krista Fischer ütles Vikerraadio saates „Uudis+", et kuna eakate seas on koroonaga nakatumine tõusuteel, ei ole valitsuse seatud siht koroonapassi kaotamiseks reaalne. Kuula järele siit ja loe siit.

    Tarmo Soomere räägib Estonia kontserdisaalis toimuval eelkontserdil „Meremuusika“ mereteemadel. Vaata siit.

    Algab kandideerimine mainekasse L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust uurimistoetust. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent). Rohkem infot.

    Toimub Academia Pernaviensise 14. mõttekoja avaüritus energeetika ja vesiniku teemadel. Peaesineja on akadeemik Enn Lust. Lähem info.

    Krista Fischer selgitab ERR-le antud intervjuus, et omikroni tüve kiire leviku tõttu võib olla viiruse leviku haripunkt peagi käes. Sellegipoolest ei kiirustaks ta praegu piirangute leevendamisega. Loe siit.

    Akadeemik Anne Kahru valitakse Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC,  European Academies' Science Advisory Council) uue töörühma „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ (Update Neonics) eksperdiks. Loe uudist ja Postimehe kajastust.

    Mart Ustav räägib Vikerraadio saates „Vikerhommik" sellest, et Eesti teadlaste väljatöötatud koroonaviiruse vastast ninaspreid on täiustatud ja see töötab nüüd ka omikroni tüve vastu. Kuula järele siit.

    Mart Kalm kommenteerib Õhtulehes ülikoolide rahastamise probleeme ja ütleb, et see on Eestis ajast lootusetult maha jäänud. (31.01.22, Õhtuleht, „Mart Kalm: „Saatsime haridusministri valitsusse seisma kõrghariduse eest."", lk 5). Loe siit.

    ERRi Novaatori portaalis alustavad ilmumist konkursi „Teadus 3 minutiga“ finalistide populaarteaduslikud artiklid, mis ilmuvad vahemikus 31. jaanuarist 10. veebruarini.

    Postimehe teadusrubriigis ilmub artikkel, kus saavad sõna neli eelmist L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ laureaati: Maarja Grossberg, Mari-Ann Lind, Lisandra Marina Da Rocha Meneses ja Kaija Põhako-Esko. Tänavune konkurss avaneb kandideerimiseks veebruari alguses. (29.01.22, Postimees, „Austus ilu ja tarkuse väele, aga juba teist aastat glamuurita", lk 26-27). Loe siit.

    Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Ukraina konflikti rahvusvahelis-õiguslikust raamistikust. (29.01.22, Postimees, „Ukraina ja rahvusvaheline õigus“, lk 8). Loe siit.

    Tartu Postimehe ajakirjanikud valivad Tartu ja Tartumaa 50 mõjukaima inimese edetabelisse akadeemikud Toomas Asseri, Enn Lusti ja Krista Fischeri. (Tartu Postimees, „Mõjukad tipp 50 nemad, kes jätavad jälgi“, lk 1–5). Loe siit. Lõuna-Eesti Postimehe 100 mõjukaima inimese nimekirjas on akadeemik Jaak Einasto (Lõuna-Eesti Postimees, „Lõuna-Eesti mõjukad top 100“, lk 2–8). Virumaa Teataja ajakirjanike koostatud Lääne-Virumaa mõjukate edetabelis on Rakverest pärit helilooja ja akadeemik Arvo Pärt (Virumaa Teataja, „Lääne-Virumaa mõjukad 2021“, lk 2–5).

    Eesti teaduste akadeemia juures tegutseva riigiõiguse sihtkapitali nõukoda valis enda uueks juhiks riigikohtunik Heiki Loodi. Sihtkapitali selle loomisest alates juhtinud Uno Lõhmus jätkab tegevust nõukogu liikmena. Loe lähemalt siit.

    Akadeemik Marek Tamm ja Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop avaldasid mainekas Bloomsbury kirjastuses koguteose „The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture“. Raamatu esitlus toimub 27. veebruaril Tartus Lotmani 100. sünniaastapäevale pühendatud kongressi „Juri Lotmani semiosfäär“ (25.–28.02) raames. Loe lähemalt.

    Urmas Varblane käis Vikerraadio saates „Nutikas“ koos Jaan Kersi ja Jaan Mõttega rääkimas ADDVAL-BIOEC projektist „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses“. Kuula järele siit.

    Toomas Asser räägib Vikerraadio saates Uudis+“ kõrghariduse rahastamise problemaatikast. Kuula järele ja loe ERRi Novaatori portaali kajastust siit.

    Mart Ustav tutvustab tõhustatud ninaspreid BioBlock, mis neutraliseerib lisaks koroonaviiruse deltatüvele ka omikroni tüve. Loe siit.

    Mitmed teadlased teevad avaliku pöördumise, kus nad hoiatavad, et Riigikogule menetlemiseks esitatud seaduseelnõu viib Eesti loodusväärtuste kahjustumiseni ning märkimisväärsete piiranguteni ranna- ja kaldaalade edasisel avalikul kasutamisel. Pöördujad soovitavad tagasi lükata looduskaitseseaduse muutmise eelnõu 483 SE, mis plaanib senist randade ja kallaste kaitset tunduvalt nõrgendada. Akadeemikutest kirjutasid pöördumisele alla Urmas Kõljalg, Valter Lang, Ülo Niinemets, Marek Tamm ja Martin Zobel. (24.02.22, Postimees, „Randade ja kallaste kaitse peab säilima“, lk 20). Loe siit.

    Krista Fischer selgitab, et koroonavaktsiinid kaitsevad omikroniga nakatumise vastu vähe, küll aga võivad hoida ära raske haigestumise. Loe siit.

    Marek Tamm kirjutab ERRi kultuurirubriigis ühest Eesti kõige erudeeritumast ja hinnatumast humanitaarist, suure rahvusvahelise mainega filoloogist Jaan Puhvelist, kes tähistab 90. juubelit. Loe siit.

    Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ tarkuse tähendusest (22.01.22, Postimehe lisa „Tähenduse teejuhid“, „Tarkuse tähendusest“). Loe siit.

    Arvi Freiberg kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus sellest, et praeguse info juurdekasvu kiiruse juures 50 protsendi võrra aastas ammenduvad maapealsed ressursid juba 100–150 aastaga. (22.01.22, Postimees, „Kas teadmistele võib ühel hetkel piir ette tulla?“, lk 8). Loe siit.

    Ajalehes Sirp ilmub Eesti teaduste akadeemia ja Tallinna tehnikaülikooli järelehüüe akadeemik Arvo Otsale (26. juuni 1931–9. jaanuar 2022). Loe siit.

    Ülo Niinemets kirjutab Postimehe arvamusloos, et kahjuks ei taga grantide praegune hindamissüsteem parimate projektide väljasõelumist ning grandisaamise otsustab suuresti juhuslik valik. Tema sõnul on käes aeg muutusteks ja kindlasti on vaja moodustada rahvusvahelised valdkondlikud paneelid. (21.01.22, Postimees, „Teadus juhusliku valiku tõmbetuules“, lk 13). Loe siit.

    Akadeemik Eero Vasar pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Loe lähemalt siit.

    Mart Kalm räägib Vikerraadio saates „Vikerhommik“ sellest, mida ta arvab ajalooliste majade restaureerimisest ja renoveerimisest Ambassadori maja näitel. Kuula järele/loe kokkuvõtet saatelõigust siit.

    Jarek Kurnitski räägib Postimehe lisalehes Maa Elu plussenergiamajast, mille põhimõte on toota rohkem energiat kui ise tarbida. Samuti räägib ta parimatest küttelahendustest ja sellest, kuidas energiaarveid kontrolli all hoida. (20.02.22, Postimehe lisa Maa Elu, „Küttearveid aitab kontrolli all hoida korralikult ehitatud maja“, lk 1–3). Loe siit.

    Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos vastutuse vältimisest ning sellega seotud riigi ja halduskorralduse probleemidest. Loe siit.

    Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

    Eesti teaduste akadeemias allkirjastati lepingud aastateks 2022–2024 valitud uurija-professorite ametikohtade avamiseks. Lepingud sõlmiti kolmepoolselt uurija-professorite, ülikoolide ja teaduste akadeemia vahel. Vaata lähemalt siit.

    Elmo Tempel räägib koos Mart Noormaga Kuku raadio saates „Digitund“ James Webbi teleskoobist.

    Tarmo Soomere annab oma hinnangu, milliseks kujuneb tänaseks Riigi Ilmateenistuse ennustatud torm. Loe siit.

    Ülo Niinemets küsib Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, kas maakeral jagub globaalselt muutuvas kliimas biomassi, et korraga katta suurenenud biomassi vajadus energiasektoris, kindlustada toidujulgeolek, toota paberit, ehituspuitu ja mööblit, aga samas kaitsta ka loodust ja säilitada looduslik mitmekesisus? (15.01.22, Postimees, „Milline on meie valik energia- ja toidutootmise vahel?“, lk 8). Loe siit.

    Ajakirja Akadeemia 2022. aasta 1. numbris on ilmunud kahe akadeemiku kirjutised: 1) Jaan Undusk, Moraali ja mõistlikkuse piiril. Filosoofiline laast. Akadeemia, 2022, No 1, 35–40; 2) Jüri Engelbrecht, Piirid mitmest vaatenurgast. Akadeemia, 2022, No 1, 120–133. Mõlemas kirjutises on käsitletud ideid, mida arutati 19. novembril 2021 toimunud Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil.

    Akadeemik Tiit Tammaru räägib koos Tartu ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomika professori ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsaga Postimehes sellest, milliseid lahendusi pakuvad teadlased uurimisprojekti „RITA Mobiilne elu“ raames elukohaandmete ebatäpsuse probleemile. (12.01.22, Postimees, „Teine aadress võtaks probleemi maha“, lk 14–15). Loe siit.

    Postimees kirjutab, et teadusnõukoja liikmetest jätkab Krista Fischer uue nõukoja juures nõustajana. Samuti teeb ta analüüse terviseametile. Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, peasekretär Jaak Järv ning asepresidendid Arvi Freiberg ja Mart Kalm, samuti Eesti noorte teaduste akadeemia juhatus kohtus Kadriorus Vabariigi Presidendi Alar Karisega. Kohtumisel arutati, kuidas hea teadus sünnib, kuidas sellest ühiskonnale kõneleda ning kuidas meie teadlasi paremini hoida.

    Jaak Aaviksoo ütles intervjuus ETV saatele „Välisilm“, et praegu on Venemaa ja lääneriikide vahel olukord kehvem kui külma sõja ajal, sest toona olid vastaste positsioonid selgemad. Loe/vaata lähemalt siit.

    Suri akadeemik Arvo Ots, kes oli Eesti ja kogu maailma kaasaegse põlevkivienergeetika alusepanijaid. Loe järelehüüet.

    Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ reproduktiivmeditsiinist ja sellest, et 2021. aastal suudeti esmakordselt katseklaasis luua sünteetilised inimembrüod (8.01.2022, Postimees, „Maris Laan: sünteetilised embrüod katseklaasis“, lk 8). Loe siit.

    Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab Tartu Postimehes, miks sulgesid 215 aastat tagasi sulgesid tollase Vene impeeriumi võimud meie esimese omakeelse ajalehe – Tarto maa rahwa Näddali-Lehe. (7.01.22, Tartu Postimees, „Tartu tulemine: Miks suleti esimene eestikeelne ajaleht“, lk 6-7). Loe siit.

    Peeter Saari ütleb ajalehele Sirp antud intervjuus, et kliimasoojenemisest, ressursside ammendumisest ja energianäljast tingitud katastroofi saab maakeral ära hoida ainult ammendamatu tuumasünteesienergia tootmisega. (7.01.22, Sirp, „Akadeemik Saari valgusimpulsid“, lk 12–14). Loe siit.

    Maalehes ilmub intervjuu Jaak Aaviksooga rohepöörde teemal. (6.01.22, Maaleht, „Jaak Aaviksoo: inimkond upub oma väljaheidetesse“, lk 8–9). Loe siit.

    Tartu ülikooli senat valis loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktoriks Urmas Kõljala, kelle uus ametiaeg algab 1. veebruarist 2022. Loe uudist siit.

    Krista Fischer selgitab pealinn.ee portaalis, et koroonaviiruse vastu vaktsineeritud nakatunute arv on mõnel päeval olnud suurem kui vaktsineerimata nakatunute arv, sest uue viirustüve vastu ei oma vaktsiinid tihti kuigi tõhusat kaitset. Loe siit.

    Postimehes aitab rahvusriigi olemust ja selle kontseptsiooni ees olevaid väljakutseid mõtestada värske akadeemik Marek Tamm. (31.12.21, Postimees, „Marek Tamm: Eesti on ühtaegu rahvusriik ja kodanikeriik“, lk 25). Loe siit.

    President Tarmo Soomere käis Vikerraadio aastat kokkuvõtvas saates „Lõpp hea, kõik hea“ avamas meie ajastu võtmeteemasid. Kuula järele siit.

    Jaak Aaviksoo ja Toomas Asser kommenteerisid Vikerraadio pärastlõunastes uudistes ERRi portaalis ilmunud Gunnar Oki arvamuslugu kõrhariduse ja teaduse rahastamise teemal. Arvamuslugu loe siit, uudist kuula siit (algab 03:46).

    President Tarmo Soomere arutles koos Kadri Simsoniga Kuku Raadio saates „Muuli ja Aavik“ möödunud aasta märgiliste sündmuste üle. Kuula järele siit.

    President Tarmo Soomere kommenteeris ERRi venekeelsele auditooriumile Gunnar Okk raporti keskseid soovitusi.

    Kudujate klubi andis akadeemik Anu Rauale üle 68 paari mulgimustrilisi kindaid, mis rändavad jaanuari lõpus näitusele ja oksjonile Eesti Rahva Muuseumis. Kogutud tulu annetatakse loodavale Anu Raua keskusele.

    Kodumaise elektritootmisvõimekuse säilitamine ja arendamine on Eesti energiajulgeoleku ainus tõeline tagatis, kirjutas teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees ​Arvi Hamburg Postimehes. (23.12.21, Postimees, „Meie savijalgadel energiamajandus“, lk 40–41). Loe siit.

    Akadeemik Toomas Asser ütles intervjuus Tartu Postimehele, et koroonapandeemias on teda enim üllatanud see, kui suur hulk inimestest üle maailma on olnud valmis oma käitumist kujundama juhuslikele pseudoteooriatele tuginedes. (22.12.21, Tartu Postimees, „Rektor Toomas Asser: pseudoteooriate kandepind on olnud üllatav“, lk 12–13). Loe siit.

    President Tarmo Soomere oli ETV saate Prillitoos külaline.

    Postimehes ilmus Erkki Bahovski arvustus Jüri Engelbrechti raamatule „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. (18.12.21, Postimees, „Jalutuskäik tekstiga“, lk 47). Loe siit.

    Värske akadeemik Elmo Tempel kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et uudishimust ajendatud teadus toob inimkonnale kõige enam kasu. (18.12.21, Postimees, „Uudishimu ajendab teadust“, lk 8). Loe siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski kommenteeris Postimehe artiklis Eesti hoonete tervikrenoveerimise vajadust. (17.12.21, Postimees, „Hoonete energiatõhustamine maksab 22 miljardit eurot“, lk 2). Loe siit.

    Värske akadeemik Maris Laan ütles Tartu Postimehele antud intervjuus, et geneetika muutub meditsiinis järjest olulisemaks ja sel on oluline perspektiiv pärilike haiguste ennetusmeetmena. (17.12.21, Tartu Postimees, „Geneetik Maris Laan: tore, et saame loodusele pikka nina näidata, aga...“, lk 12). Loe siit.

    Värske akadeemik Dmitri Vinnikov ütles portaalis digi.geenius.ee, et jõuelektroonika sektor kasvab praegu meeletu kiirusega just tänu rohepöördest juhitud tööstus- ja transpordisektori arengule kogu maailmas. Loe siit.

    Akadeemik Mart Kalm andis koos Tallinna ülikooli rektori Tõnu Viigiga Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ intervjuu EXPO kogemusest Dubais. Kuula järele siit.

    Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg tõdes ETV saates „Esimene stuudio“, et praegune energiakriis ei saanud tulla kellegi jaoks ootamatult, sest ettevalmistused rohelisema elektritootmise poole liikumiseks käivad juba ammu. Vaata lähemalt siit.

    Akadeemik Tiit Tammaru rääkis ETV saates „TeadusEST“ tema koordineeritud mahukast mitmeaastasest uuringust, mis kaardistas rändega seotud olulisi teemasid. Vaata järele siit.

    Teaduste akadeemia saalis anti üle üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnad. Presidendi eripreemiad said Tiina-Erika Friedenthal (Tartu ülikool), Mart Ratas (Tallinna tehnikaülikool) ja Paul Johannes Raud (Tallinna ülikool). Riigiõiguse sihtkapitali eripreemia sai Birgit Aasa (Euroopa Ülikool-Instituut).

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    Eesti Päevalehe lisas Järgmine Peatus ilmus intervjuu akadeemik Jaak Aaviksooga. Jutuks tuli elu Eestis ja maailmas aastal 2021. (14.12.21, Eesti Päevalehe lisa Järgmine Peatus, „Jaak Aaviksoo: suurte asjade puhul on visioon ja usk tulevikku alati olnud tähtsamad kui raha“, lk 1–3).

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehes koos Tallinna tehnikaülikooli professori Kevin Parnelliga randade olukorrast ja sellest, et rannikul toimivatesse loodusjõududesse tuleks suhtuda aukartusega (14.12.21, Postimees, „Rannad tahavad vabalt hingata“, lk 15). Loe siit.

    Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg pidas Riigikogus toimuval arutelul „Hinnakriis elektriturul“ ettekande. Vaata siit.

    Teaduste akadeemia peegelsaalis toimunud pidulikul vastuvõtul inaugureeriti 2020. ja 2021. a valitud akadeemikud ning allkirjastati assiotsiatsioonileping Eesti noorte teaduste akadeemiaga.

    Teaduste akadeemia juhatus valis kolm uut uurija-professorit aastateks 2022–2024: Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru, Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson ning Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger.
    Anti üle Eesti teaduste akadeemia medal juhatuse sekretärile ja peasekretäri abile Tiina Rahkamale. Teda tunnustati 35 aasta vältel Eesti teaduste akadeemia juhatuse ja üldkogu tugisambaks olemise eest.

    Teaduste akadeemias toimus uurija-professorite konverents. Vaata lähemalt siit.

    President Tarmo Soomere osales ETV saates „UV faktor“ toimunud arutelus Eestisse tuumajaama rajamise võimalikkuse üle. Ta toob muuhulgas esile, et meie regioonis on probleemiks süstemaatiline energiapuudus ja me ei peaks kunagi liialt fokusseerima ühele energiaallikale. Vaata lähemalt siit.

    Akadeemik Maarja Kruusmaa kõneles Novaatoris lähemalt allveerobootikast, millega tegeleb tema uurimisrühm. Loe siit.

    Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et rannikule ehitamise probleemi juures tõstatub tegelikult suurem küsimus: kas loodusel või selle osadel saab olla fundamentaalseid õigusi. (11.12.21, Postimees, „Tarmo Soomere: ranniku õiguste nõidus“, lk 8). Loe siit.

    Sirbis ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee, mille aluseks on 19. novembril 2021 Eesti kultuuri koja aastakonverentsil peetud ettekanne. (Sirp, 10.12.21, „Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates“, lk 26–27). Loe siit.

    Sirbis ilmus järelehüüe akadeemik Arved Saparile (7.02.1933–1.12.2021). (10.12.21, Sirp, „In memoriam: Arved-Ervin Sapar 7. II 1933 – 1. XII 2021“, lk 38). Loe siit.

    Akadeemik Lauri Mälksoo kirjutas Postimehe veebiväljaandes, et juristide ja eriti advokaatide seast kostab praegusajal palju erinevaid arvamusi pandeemiaga seotud vabadusepiirangute küsimuses. Kirjutis annab ka ülevaate Inimõiguste Instituudi tellitud ja tänavu oktoobris läbi viidud veebiküsitlusest. Loe siit. Vt ka Postimees, 11.12.2021, „Kus on inimõigus?“, lk 32.

    Akadeemik Lauri Mälksoo osales rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul Inimõiguste Instituudi korraldatud arutelus „Üksikisiku vs ühiskonna huvid, kumb on tähtsam?“ Vaata siit.

    Eesti teaduste akadeemias esitleti riigiõiguse sihtkapitali teist aastaraamatut „Riigiõiguse aastaraamat 2021“. Peaettekande tegi üks autoritest, Maris Kuurberg, kes on Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus. Raamatu sisu avasid akadeemik Lauri Mälksoo, raamatu peatoimetaja ja riigikohtunik Heiki Loot ning riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus. Rohkem infot siin.

    Kajastamist leiab akadeemik Toomas Asseri ettekanne riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ arutelul. Akadeemik Asser kirjutab kõigi rektorite nimel vastutusest ja võimalustest, kõrghariduse sihtidest ja juhtimisest. Ennekõike aga inimestest – neist, kelle jaoks kõrgharidust ehitatakse; neist, kes seda teevad; ja neistki, kes ülikooli ei jõua, kuid ikkagi Eesti kõrgharidusest võidavad. Loe siit.

    Toimus Eesti teaduste akadeemia üldkogu hübriidistung.
    Kuulutati välja kolm Eesti teaduste akadeemia medali saajat: akadeemikud Mart Saarma ja Jaak Aaviksoo ning Postimehe peatoimetaja Marti Aavik. Rohkem infot siin.
    2021. aasta riigi teaduspreemia laureaat akadeemik Enn Lust pidas ettekande „Energia kogumise ja salvestamise elektrokeemilised komplekssüsteemid“.
    Valiti neli uut akadeemikut: astronoomia ja astrofüüsika akadeemikuks Elmo Tempel, kultuuriajaloo akadeemikuks Marek Tamm, rahvatervise akadeemikuks Maris Laan ning tehnika- ja arvutiteaduste akadeemikuks Dmitri Vinnikov. Rohkem infot siin.

    Eesti teaduste akadeemia energeetikomisjoni esimees Arvi Hamburg andis Postimehele intervjuu, kus ta on elektrimajanduses toimuvat hinnates pigem kriitiline. Loe siit.

    Riigikogu Toimetiste 44. numbri fookuses on kliimamuutused ja rohepööre. Väljaandes ilmus artikkel rohepöördest, mille autoriteks on teiste seas akadeemikud Enn Lust ja Kalle Kirsimägi. (7.12.2021, Riigikogu Toimetised nr 44, „Oleviku- ja tulevikumaavarade uuringud Eestis: RITA MAARE“, lk 69–78). Loe siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski kõneles ETV saates „Terevisioon“ õhuniiskusest ja selle mõjust inimeste tervisele. Vaata järele siit.

    Akadeemik Peeter Saari kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et IBMi ehitatud ülijuhtidel rekordilise 127-kvantbitise arvutiga ei ole praktikas veel palju teha. Saavutus on eelkõige märgiline hüpe kvantinfotehnoloogia arengus. (4.12.21, Postimees, „Peeter Saari: kas kvanthäkkerid saavad ligi meie pangakontodele?“, lk 8). Loe siit.

    Õhtulehes ilmus intervjuu president Tarmo Soomerega. Jutuks tuli nii kliima soojenemine kui ka koroonakriisi leevendamine. (4.12.21, Õhtuleht, „Tarmo Soomere: „Mängida selle peale, et kliimamuutus ei ole inimtekkeline, on enam-vähem sama hea, kui olla kindel, et saan järgmises bingolotos peavõidu.““, lk 16–17). Loe siit.

    Peasekretär akad Jaak Järv tutvustas akadeemia tegevusi kliimakriisi teemadel Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC nõukogu koosolekul. Eesti teaduste akadeemia aruannet vt siin. Peasekretär akad Jaak Järve ettekande slaidid siin.

    Teaduste akadeemia juhatuse toas toimus XX teaduspärastlõuna (XX): Räägi inimestega: teadlaste sõnum raskel ajal.

    ERRis ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee sellest, et meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Essee põhineb riigikogu konverentsisaalis toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtul. Loe siit.

    Eesti kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid kohtusid riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Akadeemik Toomas Asser kommenteeris ERRi portaalis kõrghariduse alarahastamise probleemi ning võimalikke lahendusi olukorra leevendamiseks. Loe siit.

    Akadeemik Jaak Vilo kirjutas ERRi arvamusloos, et Eesti doktoriõppe maht peaks kasvama 300–400 doktorikraadini aastas. Vajalik maht tuleb valdkonniti läbi analüüsida ja sellest juhinduda. Maht peab tagama kõikide erialade piisava järelkasvu ja konkurentsi ülikoolide ametikohtadele ning lisaks riigile ja ettevõtetele tähtsate rollide täitmise. Loe siit.

    President Tarmo Soomere esines ettekandega „Eesti sada aastat liidus loodusega“ Riigikogu konverentsisaalis toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale ja pööripäevale pühendatud konverentsil. Vaata siit.

    30. novembril ja 1. detsembril toimus Eesti teaduste akadeemias Euroopa riikide peateadurite foorumi ESAFi (European Science Advisors Forum) üldkogu teemal „Kohalikest nõuannetest üleilmse kasuni“ (From local advice to global benefit). Rohkem infot siin.

    Eesti teaduste akadeemias toimus 29.–30. novembril rahvusvaheline Soome lahe kolmepoolse koostöö teaduskonverents „Uus algus Soome lahe koostööle“ (New start for the Gulf of Finland co-operation). Rohkem infot siin.

    Maailma Akadeemia ajakirjas Cadmus ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti artikkel „Knowledge generation and interdisciplinarity“ (Cadmus, 2021, vol. 4, issue 5, pp. 11–22.). Vaata siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ teadusnõu andmise olulisusest ja printsiipidest, mida seejuures tuleks järgida. (27.11.21, „Tarmo Soomere: halval ajal vajame head nõu“, lk 8). Loe siit.

    Õhtulehes ilmus intervjuu akadeemik Elmo Nüganeniga, kelle lavastatud Mozarti ooper „Don Giovanni“ esietendus 27. novembril Vanemuise väikeses majas. (27.11.21, Õhtuleht, „Elmo Nüganen: „Sain 33 aastaga karastunud riigitööliseks. Nüüd on võimalus näha vabakutselise elu. Selle üle tuleb head meelt tunda““, lk 16–17). Loe siit.

    Eestis on kõrgharidusega kaasnev keskmine palgalisa arenenud riikide võrdluses üks väiksemaid. Me ei näe diplomiga kaasas käivat tööpanuse elik tööviljakuse kasvu. Struktuurset konflikti rõhutab veelgi erinevus värskete lõpetajate palgatasemetes, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo oma ERRi arvamusloos.

    Teaduste akadeemia saalis toimus akadeemik Anto Raukase mälestusseminar.

    Akadeemik Tarmo Soomere osales meremuuseumis peetud diskussioonis Narva-Jõesuu muuli taastamise võimaluste ja vajaduste üle.

    Tšehhi Eesti Klubi liikmete ja sõprade abil valminud ajakirja monotemaatilise erinumbri Estonsko esitlusega Prahas tähistati muuhulgas Tšehhi ja Eesti teaduste akadeemiate koostöö 25. aastapäeva.  

    Akadeemik Mart Kalm rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, et ülikoolide otsused erialasid sulgeda tulenevad riiklikust ülikoolide süstemaatilisest alarahastusest. Vaata lähemalt siit.

    Teabeettevõtte Clarivate Analytics koostatud maailma 6602 mõjukaima teadlase nimistusse pääses seitse Eesti teadusasutustega seotud teadlast. Nende seas on kaks akadeemikut: Ülo Niinemets ja Martin Zobel. Nimistu leiab siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere käis ETV saates „Ringvaade“ rääkimas kliimasoojenemisest ja võimalikust veetaseme tõusust maailma eri paigus. Vaata järele siit.

    Ajaleht Sakala kirjutas akadeemik Anu Raua uusimast teosest – vaibast „Mulgid New Yorgis“. (23.11.21, Sakala, „ Akadeemik kudus pilvelõhkujad vaiba sisse“, lk 6).

    Pimedate Ööde festivali ürituse Music Meets Film raames arutlesid teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja muusikateooria professor Kerri Kotta Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses teemal „Võitlus ideoloogilise allasurumise vastu – kõneledes läbi muusika” (Fighting Ideological Supression – Speaking Through Music). Lähem info.

    Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis ERR-s, et õhu kaudu leviva koroonaviiruse leviku leevendamiseks tuleb koolimajadesse enne aastaid kestvat ümberehitamist ja ventilatsiooni parandamist paigaldada õhupuhastid. Loe siit.

    Heimtalis akadeemik Anu Raua muuseumis toimus 20.-21. novembril kolme minuti loengute lõppvooru osalejate koolitus.

    Postimehe veerus „Teadlase pilguga” kirjutas akadeemik Tiit Tammaru, et et vastulinnastumine ei ole Eestis küll ulatuslik, kuid erinevad tegurid kokku on toonud viimastel aastatel taas inimesi maapiirkondadesse. (20.11.21, Postimees, Kas pandeemia avas võimaluse maapiirkondadele?, lk 8). Loe siit.

    Õpetajate Lehes ilmus lühendatud kujul akadeemik Tarmo Soomere ettekanne, mille ta pidas Erasmuse projekti „AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava“ lõpuseminaril 9. novembril 2021. Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemia saalis toimus 2021. aasta Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsi teaduspäev „Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates“. Ettekannetega esinesid president Tarmo Soomere ja akadeemik Jaan Ross. Akadeemikutest osalesid arutelu juhina Jüri Engelbrecht ning vestluspaneelides Jaan Undusk ja Tarmo Uustalu. Rohkem infot.

    President Tarmo Soomere kirjutas Sirbis, et Eesti roll elurikkuse ja kliima hoiul peab olema palju laiem kui meie enda looduse elurikkuse hoidmine (19.11.21, Sirp, „Eesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul“, lk 31–32). Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemia kirjastuse tegevtoimetaja Hedi Tõnso (Estonian Journal of Earth Sciences) osales ülemaailmse teadusakadeemiate ühenduse IAP ja Euroopa teadusakadeemiate teadusnõukoja EASAC veebiseminaril „Röövajakirjad ja -konverentsid“. Tutvustati IAP vastavateemalise uurimuse tulemusi (vt siin). Rohkem infot IAP kodulehel siin

    Akadeemik Jaan Ross kirjutas Sirbis eestlaste kultuurielust Peterburis ja selgitas, et professionaalse eesti muusikakultuuri juured asuvad Peterburi konservatooriumis (19.11.21, Sirp, „Eestlaste kultuurielu Peterburis“, lk 14–16). Loe siit.

    Aastaauhinna Kultuuri Tegu peapreemia pälvis akadeemik Anu Raud. Loe siit.

    Eesti teaduste akadeemias toimus teaduspärastlõuna (XIX): „Euroopa tööstuse rohepööre: kriitilistest maavaradest rohetehnoloogiateni”. Peaettekanne Maive Rutelt. Rohkem infot.

    Selgusid Eesti rahvuskultuuri fondi juures asuva Eesti teaduste akadeemia fondi stipendiaadid: Eesti Muusika- ja teatriakadeemia teadur Marju Raju ning Tartu ülikooli  molekulaar- ja rakubioloogia instituudi  biomeditsiini ja biotehnoloogia nooremteadur Silva Lilleorg. Rohkem infot Eesti Rahvuskultuuri Fondi uudises tänavuste stipendiumite kohta ja Eesti teaduste akadeemia fondi veebilehel

    Akadeemik Anu Realo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et teadlastele on pandeemia looduslik eksperiment, mis on andnud harukordse võimaluse katsetada mitmesuguseid teooriad, mis käsitlevad kultuuri mõju inimeste käitumisele kriisi olukorras. (13.11.21, Postimees, „Anu Realo: kultuuril on tähtis roll tervisekriisi ohjamisel“, lk 12). Loe siit.

    Lõuna-Eesti Postimees kirjutab, millised Lõuna-Eesti päritolu naised kandideerivad akadeemikuks. Loe siit.

    Sirbis ilmus arvustus kolmele akadeemik Jüri Engelbrechti ainuautorluses või tema osalusel ilmunud raamatule: monograafia „Komplekssete signaalide modelleerimine närvides“, esseede kogumik „Komplekssusest sotsiaalsetes süsteemides ja akadeemiates“ ja mosaiikraamat „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. (12.11.2021, Sirp, „Kõikehõlmav modelleerimine närviimpulsist teadlase eluni”, lk 6–8). Loe siit.

    Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi. Akadeemik Tarmo Soomere avab Sirbis lähemalt paljude riikide peateadurite soovitusi Glasgow` kliimapoliitika tippkohtumise osalejatele. (12.11.2021, Sirp, „Hea nõu ei pruugi olla kallis”, lk 8). Loe siit.

    Rootsi kuningliku teaduste akadeemia liikmeks valitud akadeemik Mart Saarma andis intervjuu ETV saates „Ringvaade”. Vaata järele siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski esines Eesti teadusagentuuri korraldatud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Alternatiivsed meetodid teaduskommunikatsioonis” ettekandega „Arhitektuur ja insenerikunst teaduskommunikatsioonis”. Rohkem infot.

    Akadeemia asepresident Mart Kalm pidas Pärnu muuseumi loengusarja raames ettekande Pärnu kauaaegsest linnaarhitektist ja mitmete funktsionalistlike hoonete autorist Olev Siinmaast, kelle 140. sünniaastapäeva tähistati 12. novembril. Rohkem infot siin.

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    President Tarmo Soomere pidas Erasmuse projekti „AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava“ lõpuseminaril ettekande „Täpselt sihitud haridus kui kogukonna tugevuse alus“.

    Akadeemikud Krista Fischer ja Jaak Aaviksoo arutlesid ETV saates „UV faktor“ selle üle, kas valitsuse tegutsemine viiruskriisis on olnud sihitu rapsimine või hoopis nõtke juhtimine. Vaata järele siit.

    Akadeemik Krista Fischer selgitab Postimehes, miks on koroonatestimine pandeemia kontrolli all hoidmiseks oluline. Loe siit.

    Glasgow’s ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP26 raames esitleti paljude riikide peateadurite soovitusi kliimamuutuste edukaks leevendamiseks. 39 allakirjutaja seas on ka Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Soovitustega saab tutvuda siin. Paneel on järele vaadatav Youtube`ist.

    Akadeemik Krista Fischer kirjeldas delfi.ee-s koroonaolukorra hetkeseisu. Loe siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ metsast kliimadiskussiooni fookuses. (6.11.21, Postimees, „Tarmo Soomere: mets kliimadiskussiooni fookuses“, lk 8). Loe siit.

    Tartu Postimehes ilmus intervjuu Tartu ülikoolilt suurima tunnustuse, ülikooli suure medali pälvinud akadeemik Enn Lustiga. (5.11.21, Tartu Postimees, „Akadeemik Enn Lust: energiakriis on koroonast hullem“, lk 12). Loe siit.

    Eesti Päevalehes ilmus pikk intervjuu akadeemik Krista Fischeriga koroonakriisist ja selle lahendamise võimalustest. (5.11.21, Eesti Päevaleht, „Krista Fischer: peagi jäävad meile ainult sõjaaja valikud – keda jätta lahinguväljale, keda minema lohistada“, lk 16–22). Loe siit.

    President Tarmo Soomere esines ettekandega keskkonnaministeeriumi korraldatud konverentsil „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“. Lähem info siin.

    Vikerraadio saates „Nutikas“ rääkis akadeemik Jarek Kurnitski uuest meetodist parema ventilatsiooni saavutamiseks. Kuula järele siit.

    ERRis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo arvamuslugu valitsemisest ning teadlaste ja poliitikute rollist koroonakriisi ohjamisel. Loe siit.

    Vikerraadio  saates „Otse uudistemajast“ rääkis akadeemik Jaak Aaviksoo koroonakriisi haldamisest, hariduse väljakutsetest ja rohepöördest. Kuula siit.

    Akadeemik Krista Fischer selgitas Delfi.ee-s, et praegu peab proovima teha kõike, mida annab, et nakatumise laineharjast üle saada. Loe siit.

    Teaduste akadeemia saalis toimus akadeemikukandidaatide konverentsi teine osa. Akadeemikutele ja laiemale avalikkusele tutvustasid end 11 teadlast, kes esitati akadeemikukandidaadiks astronoomia ja astrofüüsika, informaatika ja tehnikateaduste ning kultuuriajaloo valdkonnas. Rohkem infot siin.

    Akadeemiat külastas Tšehhi teaduste akadeemia president professor Eva Zažimalová.  Kohtumisel president Tarmo Soomere, akadeemik Maarja Kruusmaa ja välissuhete nõuniku akad Jüri Engelbrechtiga arutati akadeemiatevahelise koostöö edasise tugevdamise võimalusi Läänemere regioonis.

    Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tasuks arutleda, kuidas rohepööret teostada põhiliselt nende asjade kaudu, mida nagunii heaolu kasvatamiseks või muudel põhjustel teha vaja oleks. (30.10.21, Postimees, „Jarek Kurnitski: rohepöördest ja harjumuste loomulikust muutumisest“, lk 8). Loe siit.

    Tartu Ülikooli senat võttis vastu otsuse autasustada ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medaliga füüsikalise keemia professorit akadeemik Enn Lusti. Tartu ülikooli medali pälvisid akadeemikutest Krista Fischer, Lauri Mälksoo ja Tõnu-Andres Tannberg. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ pälvis akadeemikutest Mart Ustav. Loe lähemalt.

    Portaal Novaator kirjutab akadeemik Jarek Kurnitski ja tema kolleegide väljatöötatud ventilatsiooni projekteerimise uuest meetodist, mille kasutuselevõtt võimaldaks pandeemia ajal hoida hooneid inimeste jaoks lahti. Loe lähemalt.

    Akadeemik Kalle Kirsimäe esines keskkonnahariduse konverentsil ettekandega „Maapõu meis ja meie ümber“. Konverentsi kava on leitav siin. Akad Kirsimäe ettekande slaidid vt siin, videosalvestis siin.

    Tartu ülikooli raamatukogus toimus akadeemikukandidaatide konverentsi esimene osa. Akadeemikutele ja laiemale avalikkusele tutvustasid end üheksa teadlast, kes esitati akadeemikukandidaadiks rahvatervise valdkonnas. Rohkem infot siin.

    Akadeemikud Tarmo Soomere, Jakob Kübarsepp ja Lauri Mälksoo esitlesid Riigikogu kultuurikomisjonile ettepanekuid teaduste akadeemia seaduse muutmiseks ja kõrghariduse rahastamise normaliseerimiseks.

    Delfi kirjutab akadeemik Krista Fischeri värskest ülevaatest, kus ta kõrvutab ka vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste haiglasse sattumise statistikat. Loe siit.

    Akadeemik Jakob Kübarsepp kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, miks on arutelu kõrghariduse rahastamise suurendamise võimalustest äärmiselt oluline. (Postimees, 23.10.21, „Jakob Kübarsepp: võimekamatel noortel ei ole enam motivatsiooni tulla doktoriõppesse“, lk 8). Loe siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere pidas XLIII kõrgemate riigikaitsekursuste lõpuloengu „Kliimamuutus meie moodi ehk kas ümmargusel planeedil on piirid“.

    Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees professor Arvi Hamburg ja akadeemik Jaak Aaviksoo osalesid Arenguseire keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“ Seminar keskendus rohepöördele energeetikas. Küsimuste-vastuste voorus juhtis akad Aaviksoo tähelepanu Euroopa Liidu tasemel seatud eesmärgile saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Seminar on järelvaadatav siit.

    Akadeemikud Jaak Aaviksoo ja Veiko Uri esinesid Maalehe ning Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu metsakonverentsil „Metsatööstuse panus rohepöördesse ja kliimaneutraalsuse saavutamisel“. Vaata siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere pidas Szczecini šelfimerede seminaride seeria (Szczecin Marginal Seas Webinar) avaloengu „Alongshore transport and variations of cut-and-fill cycle in marginal seas“.

    Eesti teaduste akadeemia tunnustas tänukirjaga prof Sierd Cloetinghi aktiivset ja tulemuslikku tööd AE presidendina 2015–2021. Kõigi Eesti AE liikmete nimel andis 20.-21. oktoobril Barcelonas toimunud AE 32. rahvusvahelisel konverentsil „Building Bridges“ tänukirja prof Cloetingh`ile üle prof emer Rein Vaikmäe. Konverentsi kava on leitav Academia Europaea kodulehel siin.
    Alates 2022. aastast on AE president professor Marja Makarow, kelle Eesti teaduste akadeemia nimetas Tartu ülikooli nõukogu uude koosseisu.

    Akadeemik Krista Fischer selgitas Delfis prognoose haiglakoormuse osas koroonaviiruse kontekstis. Loe siit.

    Akadeemia kaaskorraldusel toimunud teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor (VIII). Kuidas targalt roheliseks pöörata?“ pidas akadeemik Jaak Aaviksoo ettekande „Rohepööre, teadus ja rahvuslikud huvid“. Vaata siit.

    Justiitsministeerium valis Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni Eestit esindavaks liikmeks Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori akadeemik Lauri Mälksoo. Loe lähemalt.

    President Tarmo Soomere pidas akadeemik Krista Fischeri korraldatud statistika päeva seminaril ettekande „Ekspluateerides statistikat mere- ja rannikuteaduse jaoks“.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe arvamusloos, et õhtumaine soov näha inimõigustes ülimuslikku väärtust, mille nimel on õigustatud ka sõjalise jõu kasutamine, sai Afganistanis põhimõttelise tagasilöögi. (19.10.21, Postimees, „Jaak Aaviksoo: õhtumaine kultuur sai Afganistanis tagasilöögi“, lk 14). Loe siit.

    Peasekretär Jaak Järv esines ettekandega „Kinetically controlled molecular recognition of drugs by receptor sites“ Academia Europaea (AE) loodusteaduste klassi veebikoosolekul.

    Akadeemik Mart Kalm pidas Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 28. hooaja avakontserdi eel loengu „Arhitektuur muusikas, muusika arhitektuuris“.

    Akadeemik Mart Kalm andis ETV saates „Hommik Anuga“ ülevaate Eestis aegade jooksul pooleli jäänud arhitektuuriprojektidest. Vaata siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski käis Vikerraadio saates „Labor“ rääkimas uuematest uuringutest koroonanakkuse vältimiseks siseruumides. Kuula järele

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ kliimamuutustest. (16.10.21, Postimees, „Tarmo Soomere: kaosest usaldusväärse prognoosini“, lk 8). Loe siit.

    Akadeemik Krista Fischer ütles epl.delfi.ee portaalis, et  Eestis võib koroonaviirusega läbipõdenuiks lugeda vaid veerandit elanikkonnast. Loe siit.

    Vestlusõhtul „Loovus ja kultuuri kulg“ kohtusid Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Hasso Krull ja väliseesti professor, akadeemia välisliige Jaan Valsiner, arutades üheskoos moderaator professor Kalevi Kulliga kultuuri tuleviku üle. Vaata järele siit.

    Akadeemik Margus Lopp rääkis ETV uues saates „TeadusEST“ põlevkivi väärindamisest. Vaata järele siit.

    President Tarmo Soomere ja asepresident Mart Kalm osalesid UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni kutsel vestlusringis „30 aastat Eesti ühinemisest UNESCOga“ UNESCO 75. aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel Arhitektuurimuuseumis. Esitleti värskelt valminud videoklippe Eesti osalusest UNESCO programmides, võrgustikes ja nimekirjades. Videod on järelvaadatavad ERR-i kodulehel siin.

    Academia Pernaviensis alustab uut, kolmandat hooaega. Rohkem infot siin.

    Akadeemik Mart Saarma valiti kolmanda eesti päritolu teadlasena Rootsi kuningliku teaduste akadeemia välisliikmeks. Eesti Päevalehes veebiväljaandes ilmus sel puhul intervjuu akadeemik Saarmaga. Loe siit.

    President Tarmo Soomere, peasekretär Jaak Järv ja rahvusvaheliste suhete nõunik akadeemik Jüri Engelbrecht osalesid ülemaailmse teadusnõukogu (International Science Council, ISC) II virtuaalsel üldkogul. Arutelude fookuses oli ISC tegevuskava aastateks 2022–2024. Tutvustati ISC strateegiat „Edendades teadust kui globaalset avalikku hüve“, valiti uus juhatus järgnevaks kolmeks aastaks ning anti välja ISC teadusauhinnad kümnele väljapaistvale teadlasele ja teadusorganisatsioonile. Teaduspublikatsioonide reformi käsitleva resolutsiooni täistekst on leitav ISC-i kodulehel siin. Resolutsioon, mis puudutab teaduse mõju valitsuste poliitikatele ja programmidele, on leitav siin.  ISC üldkogu päevakava, ettekanded ja slaidid on leitavad ISCi kodulehel siin. Aastatel 2022–2024 juhib Eesti teaduste akadeemia ISCi Euroopa gruppi.

    Akadeemik Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ võsa väärtusest ja tulevikupotentsiaalist. (09.10.21, Postimees, lk 8, „Võsa minevik, tänapäev ja tulevik“). Loe siit.

    President Tarmo Soomere kommenteeris Kuku Raadio otsesaates 2021. a Nobeli preemiaidfookusega füüsikapreemiale ja kliimamuutuste prognoosimise võimalikkusele.

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutab Postimehe arvamusloos kolmest ülesandest, mis seisavad ees Narva-Jõesuu kandi rannas. (08.10.21, Postimees, „Kolm ülesannet Narva-Jõesuus“, lk 12). Loe siit.

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    Avati Eesti looduseuurijate seltsi maja renoveeritud alumine korrus. Pidulikku osa juhatas akadeemik Urmas Kõljalg. Teaduste akadeemia tervitused andsid edasi president Tarmo Soomere ja peasekretär Jaak Järv.

    Kirjastuselt Postimees ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti esseede ja laastude kogumik „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. Loe lähemalt Postimehe uudisest.

    Teaduste akadeemiat külastas Tallinna 32. keskkooli majandusklass (10. klass). Nende soovil pidas president Tarmo Soomere ettekande „Eilsest homsesse ehk mida teame täna tulevikust“.

    Eesti teaduste akadeemia, Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu linnavalitsus ja Academia Pernaviensis MTÜ sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärk on Pärnu noorte teadustegevuse edendamine, suunamine ja korraldamine.

    Akadeemik Krista Fischer selgitab Delfis olukorda koroonaviirusega nakatumisel Eestis. Loe siit.

    Asepresident Arvi Freiberg osales rahvusvahelise aasta „Baasteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ ( IYBSSD 2022) nõuandva komitee koosolekul. Rahvusvahelise puhta ja rakendusfüüsika ühingu (IUPAP) algatust koostöös mitmete rahvusvaheliste erialaühingutega toetavad enam kui 50 teaduste akadeemiat. Rohkem infot IYBSSD kodulehel siin.

    Akadeemik Ene Ergma kirjutab Tartu Postimehes, et Tartu peab arenema linnana, kus kõigil soovijatel on võimalus ennast teostada. (04.10.2021, Tartu Postimees, „Tartu ülikool on ikka maailma ülikool“, lk 2). Loe siit.

    Akadeemik Valter Lang kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga”, et erineva keele ja kultuuriga inimesed võivad elada kõrvuti pikki sajandeid, tegemata sammugi üksteisele lähenemise suunas. Kuid need ei ole üldiselt edukad projektid ning paremini on läinud seal, kus erisuste põhjal kujuneb uus tervik, uus sünergia. (02.10.21, Postimees, „Valter Lang: valides suletuse, valime hääbumise“, lk 8). Loe siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutab Sirbis, et leidlik ja inimlik haridus on üks neid väärtusi, mis sillutab teed tulevikku. Arvamusloo aluseks on 10. septembril rahvaülikoolide konverentsil peetud kõne. (01.10.2021, Sirp, „Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku“, lk 34–36). Loe siit.

    Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali koostöös toimus hübriidkonverents „Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu)“. Tervitussõnad lausus president Tarmo Soomere. Rohkem infot.

    Akadeemik Jarek Kurnitski selgitab Õpetajate Lehes, miks on ventilatsioonisüsteem koolides oluline. (1.10.21, Õpetajate Leht, „Miks on koolil vaja ventilatsioonisüsteemi?“, lk 2–3).  

    Teaduste akadeemia saalis toimus akadeemia ja Tartu ülikooli korraldatud rahvusvaheline teadushariduse konverents „Impact of research in science education. Addressing the need for a knowledge-based society“. Avasõnad ütles akadeemia president Tarmo Soomere. Rohkem infot.

    Tartu ülikooli kunstimuuseumis ekspositsiooni paigutati ülikooli kasvandiku Wilhelm Ostwaldi Nobeli auhinna medali koopia. Selle tellimise muuseumile algatas Eesti teaduste akadeemia. Asepresident Arvi Freiberg on seisukohal, et medali koopia innustab andekaid noori teadlasi ja üliõpilasi teaduses kõige kõrgemaid sihte seadma. Medalit esitlesid Tartu ülikooli rektor akadeemik Toomas Asser ning Berliini-Brandenburgi teaduste akadeemia president Christoph Markschies. Loe lähemalt.

    Eesti teaduste akadeemiat külastas Berliini-Brandenburgi teaduste ja humanitaarteaduste akadeemia president professor Christoph Markschies. Kahepoolse teaduskoostöö lepingu uuendamisele pühendatud kohtumisel arutati koos akadeemik Jüri Engelbrechtiga akadeemiate koostöövõimalusi tulevikus.

    9. septembril avaldas Euroopa meditsiiniteaduste akadeemiate ühendus FEAM oma soovitused ravimipuuduse lahendamiseks. Postimehe veerus „Teadlase pilguga” vaatlesid seda mitmetahulist muret ja selle lahendusi lähemalt Eero Vasar ja Tarmo Soomere. (25.09.21, Postimees, „Eero Vasar ja Tarmo Soomere: varipandeemiast eluohtliku defitsiidini”). Loe arvamust siit.

    Akadeemik Krista Fischer selgitab Delfis, miks ei ole terviseamet oma statistilisi andmeid päris õigesti esitlenud. Loe siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere pidas ettekande „Cooperation network of the academies in the Baltic Sea region“ Hamburgi teaduste akadeemia veebipõhisel aastakoosolekul.

    Akadeemik Tarmo Soomere osales miniettekannetega laevalainetest, Läänemere veetaseme ekstreemumite kasvust ja laineajuga seonduvatest ohtudest ühenduse Stiiliharjutused lavastuse „Imelik peegel. Muinasjutt füüsikast“ esietendustes (Sakala tn 3, proovisaal).

    Akadeemik Krista Fischer ütles ETV saates „Ringvaade“, et kuigi koroonasse nakatumine on liikunud taas ülespoole, on ühiskonna piiramisest vara rääkida. Loe/vaata järele siit.

    Eesti Päevaleht avaldas akadeemik Tarmo Soomere kommentaari: „Tarmo Soomere: me ei tea, kes on Kurmi ekspeditsiooni eksperdid“. (Eesti Päevaleht, 146, 22.09.2021, lk 5). Loe siit.

    Akadeemikud Tarmo Soomere ja Urmas Varblane osalesid Eesti Teadusagentuuri kutsel teaduse finantseerimise töörühma istungil.

    Septembri-oktoobri Horisondis ilmus riigi teaduspreemia laureaatide Gert Hütsi, akadeemik Martti Raidali ja Hardi Veermäe artikkel tumeainest ja ürgsetest mustadest aukudest ning akadeemik Eero Vasara artikkel väikelaste kulutatavast energiast. Vaata siit.

    Tartu Teerajajate allee pronksist jalajälgede ritta lisandus akadeemik Mart Ustavi nimi. Loe siit.

    Teaduste akadeemias toimus Teadlaste Öö festivali raames teaduspärastlõuna (XVIII), mille fookuses oli sool ja baltisaksa toidukultuur. Pärast dokumentaalfilmi „Ulatage soola“ seansse vestles Tallinna ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor ja teadusajakirjanik Arko Olesk filmis käsitletud teemadel toitumiseksperdi Monika Jakobsoniga ja kardioloog Martin Sergiga. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadlane ja Tallinna ülikooli professor Ulrike Plath tutvustas koos oma tudengitega teaduslikele uuringutele tuginedes baltisaksa toidukultuuri. Rohkem infot.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo leiab Vikerraadiole antud intervjuus, et energeetikas tuleb kõik tootmisvõimalused avatuna hoida, kaasa arvatud tuumaenergeetika. Kuula järele siit.

    Akadeemikud Mart Saarma, Toomas Asser, Jaak Aaviksoo ja Tarmo Soomere osalesid teadus- ja arendusnõukogu 2016–2021 töötanud koosseisu viimasel istungil Stenbocki majas.

    President Tarmo Soomere kommenteeris Vikerraadio otse-eetris teadlaste öö nädala puhul noorteadlaste järelkasvu kitsaskohti ning teadmiste ja uskumuste tasakaalustamatuse probleeme. Kuula järele siit.

    Akadeemik Kalle Kirsimäe kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga", kas ja kus on maapõues need rohepöördeks vajalike maavarade varud, millega kiiret nõudluse kasvu toita ning kas on õigus neil, kes kuulutavad nende peatset lõppu. Loe siit.

    Akadeemik Krista Fischer andis Toomas Sildamile ERRis pika intervjuu koroonakriisi teemadel. Loe siit.

    Omar Parve jagas Sirbis muljeid akadeemik Ülo Lille ja tema saavutuste kohta. 16. septembril täitus akadeemik Lillel 90. eluaasta. (17.09.21, Sirp, "Molekulide sünteesija ja modelleerija", lk 33–34). Loe siit.

    President Tarmo Soomere pidas IV Riia rahvusvahelisel majanduskonverentsil (IV International Economic Forum, Riga, 17.09.2021) kutsutud ettekande „Future Economy:  globalisation challenges faced by the Europe and the Baltics in the 21st century“. Konverentsi raames kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu teaduste akadeemiate presidendid alla kolme akadeemia koostööleppele sotsiaalteaduste vallas. Vt Balti akadeemiate presidendid  Läti ajalehe esilehel.

    Akadeemik Tarmo Soomere pidas Leedu teaduste akadeemia bioloogia, arstiteaduse ja maateaduste osakonna kogul ettekande „The present and future of the „climate“ of extreme water levels in Latvian and Lithuanian waters“.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutab ERRis ilmunud arvamuses, et ka rohepöörde puhul tuleb lähtuda Eesti rahvuslikest huvidest. Loe siit.

    President Tarmo Soomere osales rahvusraamatukogu ajutise laenutuspunkti avamisel keskuses Solaris ja kommenteeris Aktuaalsele Kaamerale raamatukogude missiooni olulisust.

    Tallinna ülikoolis tähistati akadeemia välisliikme Jaan Valsineri juubelinädalat, kes sai tänavu suvel 70. aastaseks. Esitleti Jaan Valsineri teose „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ eestikeelset tõlget. Loe lähemalt siit.

    President Tarmo Soomere kohtus Eesti Arhitektide Liidu juhatusega. Arutati vajadusi peegeldada toimunud ja tõenäolisi kliimamuutusi arhitektuursete ja linnaehituslike lahenduste loomisel ning koostöö võimalusi teadmuspõhise otsustusprotsessi tugevdamiseks.

    Akadeemik Tarmo Soomere pidas reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil (Tallinna Reaalkool, 10.–11.09.2021) ettekande „Kombates tegelikkuse ja võimalikkuse piire“.

    Postimehe rubriigis „Teadlase pilguga” ilmub akadeemik Mart Kalmu arvamuslugu. Tammsaare pargi uuenduse järgsed arvustused olid rahulolematud. Ent nüüd, kui haljastus on saanud mõeldud suurusesse kosuda, heidab Kalm sellele värske pilgu – tuues esile nii õnnestumisi kui tõrvatilku. Loe siit.

    President Tarmo Soomere esines Eesti rahvaülikoolide konverentsil ettekandega „Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku." Konverentsi täisülekannet saab järele vaadata siit.

    Akadeemik Krista Fischer ütleb ERRis, et kui Eesti eakatest oleks vaktsineeritud 80–90 protsenti, oleks praegu haiglas viis korda vähem koroonapatsiente. Loe lähemalt.

    President Tarmo Soomere osales Brasiilia iseseisvuse saavutamise 199. aastapäeva tähistamisel Keila-Joa lossis.

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    Tarmo Soomere kirjutas Postimehe rubriigis „Teadlase pilguga“, et Afganistani tragöödia lõikab tõenäoliselt läbi need tarkust toitvad veresooned, mida viimase 20 aasta jooksul püüti üles ehitada. (4.09.2021, Postimees, „Tarmo Soomere: Afganistani teaduse areng mustast august määramatusse“). Loe siit.

    Ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti esseede ja ettekannete kogumik komplekssetest sotsiaalsetest süsteemidest ja akadeemiatest „Complexity in Social Systems and Academies“, mille andis välja Kirjastus Cambridge Scholars Publishing. Rohkem infot siit.

    Maalehes ilmus intervjuu 60. juubelit tähistava akadeemik Mart Kalmuga. Loe siit.

    24. augustil avaldati Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASACi soovitused bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsidele, mis toimuvad sel sügisel. Akadeemikud Urmas Kõljalg ja Martin Zobel kirjutasid sellega seonduvalt Sirbis lähemalt elurikkusega seotud soovitustest. (3.09.21, Sirp, Kliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled, lk 36). Loe siit.

    President Tarmo Soomere kommenteeris portaalile Pealinn/Stolitsa Estonia vraki vigastuste uuringute vajadust. Vt siit.

    President Tarmo Soomere õnnitles ametlikult akadeemia asepresidenti Mart Kalmu tema 60. juubeli puhul Eesti kunstiakadeemias.

    Akadeemikud Tarmo Soomere ja Margus Lopp ning teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg kohtusid akadeemias Viru Keemia Grupi (VKG) esindajatega. Indrek Aarna ja Lauri Raid tutvustasid planeeritava puidurafineerimistehase kontseptsiooni ja selgitasid, kuidas minimeeritakse selle keskkonnamõju ja võimalikud häiringud.

    Akadeemik Mart Kalmu 60. sünnipäeval andis Eesti Arhitektide Liidu (EAL) president Andro Mänd talle üle EALi auliikme tunnistuse pikaajalise ja väljapaistva tegevuse eest Eesti arhitektuurielu edendamisel ja uurimisel. Loe kajastust ERRis.

    Akadeemik Urmas Varblane arutles Postimehes koos Arenguseire keskuse eksperdi Uku Varblasega, miks tuleb välisinvestor Eestisse ja valib siis tegutsemiseks hoopis kõrvalisema kandi. (2.02.21, Postimees, „Urmas Varblane, Uku Varblane: välisinvestorid leiavad konkurentsieeliseid ka Tallinnast kaugemal”). Loe siit.

    Eesti Ekspressis ilmus intervjuu akadeemik Krista Fischeriga (1.09.21, Eesti Ekspress, „Krista Fischer: Kui saaks eakatestki 80% vaktsineeritud, oleks väga hea“). Loe siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere selgitas venekeelsele kanalile Raadio 4 mereteaduse ja Läänemere seisundi problemaatikat.

    Postimehe uue rubriigi „Teadlase pilguga“ esimese kirjutisena ilmus akadeemik Peeter Saari arvamuslugu „Uued tuuled puhuvad – antiskriinerid on tulemas“. (28.08.21, Postimees, lk 8). Loe siit.

    President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Eesti Kunstimuuseumi muuseumihariduse infopäeval osalejatele. Vaata tervituskõne videot siit ja loe tekstina ajalehest Sirp siit.

    Virumaa Teatajas ilmus intervjuu akadeemik Krista Fischeriga (28.08.21, Virumaa Teataja, „Krista Fischer: „Biostatistika oli olemas ka enne koroonakriisi“, lk 4). Loe siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere esines Läänemere päeva konverentsil ettekandega „Inimtegevuse, kliimasoojenemise ja rannikumere mõjust Tallinna, sh lähiümbruse randadele“ ja akadeemik Enn Lust ettekandega „Läänemere avamere tuulepargid ja nende vesiniku tootmise potentsiaal“. Kajastus 30. augusti pealinn.ee-s.

    Akadeemik Krista Fischer selgitas portaalis delfi.ee, et andmete järgi on vaktsineeritud inimesel võrreldes vaktsineerimata nakatunuga märksa väiksem tõenäosus koroonaviirusesse raskelt haigestuda. Loe siit.

    Tarmo Soomere esines investeerimiskonverentsil „Teistmoodi Paldiski 2021. Rohepööre rohevallas“ ettekandega „Tuleviku energeetika kui targa tootmise, aruka kasutamise ja efektiivse salvestamise kombinatsioon“. Akadeemik Enn Lust esines ettekandega „Vesinik transpordis, modernses tööstuses ja tsentraalküttes“. Vaata lisa konverentsi veebist ja arileht.delfi.ee uudisest.

    President Tarmo Soomere andis Äripäeva raadios intervjuu tarkuse kasutamise vajadustest ja võimalustest. Kuula siit.

    President Tarmo Soomere esines 26. Pärnu juhtimiskonverentsil „Tule teadus appi!“ ettekandega „Teadmuspõhine Eesti. Faktid, mitte paljad sõnad“ ja akadeemik Jaak Aaviksoo ettekandega „Riigi investeeringud teadmuspõhisesse Eestisse“. Mõlemad akadeemikud osalesid ka konverentsi vestlusringis „Kuidas teha teadus rahaks”.

    Eesti valitsusel ei ole kogu populatsiooni kiire vaktsineerimise kõrval nüüd vaja tähelepanu pöörata mitte igapäevaelu lukus hoidmisele, vaid tervishoiusüsteemi pikaajalise toimekindluse kujundamisele, kirjutas akadeemik Toomas Asser Postimehe arvamusloos. Loe siit. Samal teemal andis Toomas Asser intervjuu ka Vikerraadio saates „Uudis+“. Kuula järele siit ja loe kajastust ERRis.

    Teaduste akadeemias esitleti raamatut „Eesti Vabariigi preemiad 2021“, mis koondab lood meie riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning harukordsetest saavutustest. Loe lähemalt.

    Kui Taliban sundis meid end tunnustama mitte paaria ja terroristina, vaid rahva toetust omava võitjana, tuleb meil leppida ka inimõiguste kehtivuse de facto piiratusega, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

     Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“, mis toimus 1991. aasta augustis Moskvas võimukoridorides ning kuidas ja miks riigipöördekatseni jõuti. Kuula järele siit.

    President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Eesti looduse päeva avamisel Viinistus.

    President Tarmo Soomere pidas päevakohase ettekande Viimsi Sõjamuuseumis Eesti Eruohvitseride Kogu üldkoosolekul.

    13. ja 14. augustil Paides Arvamusfestivalil toimunud aruteludes rääkisid kaasa mitmed akadeemikud: Tarmo Soomere, Krista Fischer, Jaak Aaviksoo, Eero Vasar ja Maarja Kruusmaa.

    9.–12. augustil külastas Eesti teaduste akadeemiat Hamburgi teaduste ja humanitaarteaduste akadeemia president Edwin Kreuzer koos abikaasaga.

    11. augustil külastati koos president Tarmo Soomere, akadeemik Jüri Engelbrechti ning akadeemia koostöö juhi Ülle Rauaga Arvo Pärdi Keskust. Pärast ringkäiku ja filmi „Muusikajanu“ vaatamist kohtuti helilooja ja akadeemiku Arvo Pärdiga.

    Sama päeva õhtul andis Tarmo Soomere Edwin Kreuzerile üle Balti teaduste akadeemiate aumedali. Loe lähemalt siit.

    Eesti teaduste akadeemia korraldas 8.–10. augustil Lääne-Virumaal Viitna puhkekeskuses 8.–12. klasside õpilaste teadusseminari. Seminari keskne teema oli ELU, mida erinevate valdkondade teadlased oma eriala seisukohalt vaatlevad. Osalejad said teada, mida mõistavad elu all näiteks matemaatikud, keemikud, füüsikud, bioloogid, arheoloogid ja psühholoogid. Esinesid akadeemikud ja teised oma valdkonna tippteadlased Eestis. Osalejad said teadlastega koos ELU erinevaid aspekte analüüsida, neile vastu vaielda ja arutleda ka muudel huvipakkuvatel teemadel.

    Akadeemik Urmas Kõljalg rääkis Delfi rubriigile Forte, mis mõjutab seenesaaki ja kus on Eesti parimad seenekohad. Loe siit.

    Eesti Päevalehes ilmus intervjuu akadeemik Enn Lustiga, kes tõdeb, et suurtele meretuuleparkidele ja päikeseväljadele pole tulevikus alternatiivi. (28.07.21, Eesti Päevaleht, „Kütuseteadlane: maailmas on fantastilisi piirkondi, kus puhas energia juba on mustast odavam“, lk 16). Loe siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski kommenteeris Eesti Päevalehes vajadust uuendada koolide ventilatsioonisüsteemi. (27.07.21, Eesti Päevaleht, „Koolid lähevad sügisele vastu kasina ventilatsiooniga“, lk 7). Loe siit.

    Lääne-Virumaa uudistes ilmus vestlus akadeemik Tarmo Soomerega, kus tuleb juttu kliima soojenemisest, energeetikast jm. Loe siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis portaalis pealinn.ee, et ventilatsioonisüsteemide kiirremont aitaks sügisel kroonviiruse levikut piirata. Loe siit.

    Postimehes ilmus akadeemik Tarmo Soomere arvustus 35. Pärnu filmifestivalil võistelnud dokumentaalfilmile „Lorino valaskala“. (21.07.21 Postimees, „Vaalade romula maailma serval“, lk 13). Loe siit.

    Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon REHVA tunnustas akadeemik Jarek Kurnitski tööd Covid-19 ekspertgrupi juhina Euroopa ventilatsioonijuhiste ettevalmistamisel. Loe siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere andis intervjuu Eesti televisiooni saates „Ringvaade“, kus ta kommenteeris nii Lääne-Euroopale sarnaste ulatuslike üleujutuste võimalikkust Eestis kui ka parvlaev Estonia rambi merepõhjas liikumist. ERRi uudised leiab siit ja siit.

    Lennart Merele pühendatud Vikerraadio saates „Eesti lugu. Meie tulemised“ rääkis akadeemik Valter Lang vanadest ja uutest teooriatest selle kohta, kuidas ja millal meie, tulevased läänemeresoomlased, Läänemere kallastele jõudsime. Kuula järele siit.

    Postimehes ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee „Eeskuju ehk iseend muutes muudame maailma“, mis põhineb Põhja-Eesti regionaalhaigla tervishoiuliidrite õhtusöögil 7. juulil 2021 peetud kõnel (17.07.21, Postimees Nädal, , lk 4). Loe siit.

    Ypsilon.ee kajastab akadeemik Tarmo Soomere ja ajaloolase Uno Trummi kohtumist Kunda ajaloolises Lontova linnaosas. Vaata siit.

    Tartu ülikooli aulas peetud akadeemik Ülo Lepiku 100. sünnipäeva aktust kajastas Tartu Postimees. (13.07.21, Tartu Postimees, Professor Ülo Lepiku sajandat sünnipäeva peeti ülikooli aulas"). Loe siit.

    Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Ülo Lepiku pojapoja Kristjan Lepiku kirjutis oma vanaisast (11.07.21, Eesti Päevaleht, Kristjan Lepik: minu vanaisa, Ülo Lepik – 100. Temas põimuvad kõrgeim tase nii teaduses kui ka inimlikkuses"). Loe siit.

    Postimehes ilmus intervjuu 11. juulil kahe nulliga juubelit tähistava akadeemik Ülo Lepikuga. (10.07.21, Postimehe lisa Arvamus. Kultuur, Mees kes lahendab lainikutega keerulisi võrrandeid", lk 2–3). Loe siit.

    Sirbis ilmus intervjuu akadeemik Ülo Lepikuga, kellel täitub 11. juulil 100. eluaasta. Ülo Lepikust enda pilgu läbi räägivad teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, akadeemik Jüri Engelbrecht ja juubilari pojapoeg Kristjan Lepik (9.07.21, Sirp, „Koorikud, lainikud ja kaos. Akadeemik Ülo Lepik 100!“, lk 4–6). Loe siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, kuidas jahutada kuumalaine ajal kortermaju. Kuula järele siit.

    Teaduste akadeemia asub järgmisest aastast ülemaailmse teadusorganisatsioonide ühenduse ISC (rahvusvaheline teadusnõukoda, International Science Council) Euroopa sektsiooni eesistujaks. Vaata kajastust Postimehes ja kuula intervjuud akadeemik Tarmo Soomerega Kuku raadios.

    President Tarmo Soomere pidas loengu „Eeskuju“, Põhja-Eesti regionaalhaigla tervishoiuliidrite õhtusöögil.

    Esmakordselt esitleti maailma esimest isejuhtivat vesiniksõidukit. Sõiduk loodi Auve Tech OÜ ja Tartu ülikooli teadlaste koostöös akadeemik Enn Lusti osalusel. Loe lähemalt forte.delfi.ee-st.

    ERRi portaalis Novaator ilmus intervjuu, mis kajastab akadeemik Jüri Engelbrechti ning tema õpilaste, Tallinna tehnikaülikooli teadurite Kert Tamme ja Tanel Peetsi monograafiat „Modelling of Complex Signals in Nerves“. Loe siit.

    Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ muinsuskaitseliikumisest, president Konstantin Pätsi koju tagasi toomisest, ajalooteadvuse muutumisest ja kooliõpikute rollist selles muutumises. Kuula järele siit.

    Juulikuu Keeles ja Kirjanduses ilmus akadeemik Tõnu Tannbergi artikkel „„Kuid kirjanike liit pole seni veel kõiki suutnud liita ühiseks pereks“. Lisandusi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamise loole aastatel 1943–1946“

    President Tarmo Soomere käis Vikerraadio „Vikerhommikus” rääkimas matemaatika rollist kaasaegses ühiskonnas seonduvalt 17. Baltimaade teaduste akadeemiate vaimse koostöö konverentsiga. Kuula järele siit.

    President Tarmo Soomere rääkis Kuku raadiole, millest tuleb juttu Baltimaade teaduste akadeemiate vaimse koostöö konverentsil „Matemaatika ühiskonnale”. Kuula järele.

    Teaduste akadeemias toimus 28.-29. juunil 17. Baltimaade teaduste akadeemiate vaimse koostöö konverents.

    Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ oma ajaloo tagasivõtmisest, mille kõige olulisemaks murdeperioodiks saab pidada 1987. teist poolt ja 1988. aasta algust. Kuula järele siit.

    President Tarmo Soomere osales Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni päevade (European Research and Innovation Days, the European Commission’s annual flagship Research and Innovation event) raames toimunud arutelul „Re-imagining science advice to policy after COVID-19. How to build a stronger, better-connected ecosystem in Europe?“. Arutelu juhatas Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsioon peadirektoraadi asepeadirektor Patrick Child. Loe ka Postimehe uudist.

    Tõnu-Andrus Tannbergi eestvõttel koostatud „Eesti sõjaajalugu“ võtab esmakordselt valitud peatükkidena kokku meie sellealase mineviku Vabadussõjast tänapäevani. Koostaja rääkis Kuku raadios koguteosest, selle allikatest ja iseloomulikest joontest. Kuula siit.

    Teaduste akadeemia kuulutas välja nelja akadeemiku valimised. Vakantsid avati astronoomias ja astrofüüsikas, kultuuriajaloos, rahvatervises ning tehnika- ja arvutiteadustes. Vaata novaator.err.ee uudist.

    Akadeemik Tarmo Soomere andis kuumalaine künnisel Vikerraadio „Vikerhommikus“ intervjuu kliimamuutuste teemal, avades muuhulgas, millised olulised muutused on viimastel aastakümnetel toimunud meie piirkonnas. Kuula järele siit  ja loe intervjuud ERRi portaalist.

    Eesti teaduste akadeemia eestvedamisel toimus Euroopa riikide peateadurite foorumi (European Science Advisors Forum, ESAF) ja Euroopa komisjoni teadusnõustamise mehhanismi SAM projekti SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) ühine veebiseminar. Käsitleti erinevate riiklike ja piirkondlike teadusnõustamise süsteemide tugevaid külgi. Lisainfo

    President Tarmo Soomere osales keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD koostamise avasündmusel, rääkides kaasa arutelul „Majanduskasv ja loodusressursid – igavene kooselu või ... ?“ Vaata lähemalt keskkonnaministeeriumi uudisest ja pealinn.ee kajastusest.

    Eesti teaduste akadeemia saab aastateks 2022–2024 rahvusvahelise teadusnõukoja Euroopa sektsiooni eesistujaks.

    President Tarmo Soomere osales rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa sektsiooni (European ISC Members) aastakoosolekul. Sellesse koostöövõrgustikku kuulub ligi 50 Euroopa riikide teaduste akadeemiat ja teadlaste ühingut. Ühenduse praegune eesistuja on Šveitsi teaduste akadeemia.

    Otsustati, et Eesti teaduste akadeemia võtab ühenduse eesistuja kohustused üle selle aasta hilissügisest ajavahemikuks 2022–2024. Eesistumise perioodi plaane tutvustades rõhutas Tarmo Soomere teadusdiplomaatia olulisust poliitikakujundamises.

    Käsitleti ISC tegevuskava 2022–2024, teaduspublitseerimise tulevikku ja teaduse rolli kroonviiruse järgses maailmas.

    ISC toetab avatud teaduse ideed ning lähenemist, kus ainsaks piiranguks on nõue viidata autorile (nn CC BY 4.0 litsents). Tutvustati akadeemiate visioone teaduse rollist kroonviiruse-järgses maailmas: Soome teaduse ja kunstide akadeemia läkitust „Paindudes, kuid mitte murdudes“ (aprill 2021, leitav siin) ja Briti akadeemia ülevaadet „Kujundades COVID dekaadi: pikaajalistest mõjudest ühiskonnas“ (märts 2021, leitav siin).

    Akadeemik Lauri Mälksoo juhtis konverentsi „Eesti õigushariduse tulevik“ paneeli „Õigusteaduse suhe õigusharidusega“. Vaata siit.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi arvamusloos, et tippjuristide avalikus pöördumises väljendatud sügav mure Eesti õigushariduse pärast väärib kindlasti laiemat arutelu kui kitsas erialaringkond. Loe arvamust siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehe arvamusloos, et keegi ei oska arvata, kui kaua ookean meid veel teenib ja meie tegevuse kaasproduktid absorbeerib. Loe lähemalt siit. (11.06.21 Postimees, „Tarmo Soomere: kas kliima soojenemine toob meile jääaja?“)

    Akadeemik Krista Fischer ja füüsik Mario Kadastik kirjutasid värskes Riigikogu Toimetistes, et Eesti saab järgmisteks võimalikeks kriisideks paremini valmis olla, panustades kõrgetasemelisse laiapõhjalisse reaalharidusse. Loe lähemalt.

    Akadeemik Krista Fischer rääkis koos teiste COVID-19 tõrje teadusnõukoja liikmetega Vikerraadio „Reporteritunnis“ teadusnõukoja kogemustest koroonaajal. Kuula järele siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“, milline on hea ventilatsioon, millised on ehituses sel teemal suurimad vead ning kuidas liikuda arusaamani, et korralik ventilatsioon on sama oluline kui puhas joogivesi. Kuula järele siit.

    President Tarmo Soomere kirjutas Eesti Päevalehes geopoliitilistest pingetest ja nende lahendamisest. Loe siit. (8.06.21, Eesti Päevaleht, „Teadlasi ähvardavad geopoliitika hammasrattad“, lk 3).

    Ilmus akadeemiate ülemaailmse koostöönõukogu IAP (The Interacademy Partnership) avaldus merekeskkonna kaitse kohta (IAP Statement on Protection of Marine Environments). Avalduse leiab siit.

    Akadeemik Margus Lopp rääkis Forte.ee-le antud intervjuus põlevkivienergeetikast. Loe lähemalt siit.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi arvamusloos, et riigieelarvest ei oma ülevaadet mitte ainult riigikogu, vaid ka valitsus ning asjaomased ministrid ja ametnikud. Loe lähemalt.

    Akadeemia saalis toimus teaduspärastlõuna „Teadlane eesliinil ehk julgeoleku väljakutsed“ koostöös kaitsepolitsei ekspertidega.

    President Tarmo Soomere pidas Paide Teatri aktsiooni „33 kõnet” raames Paide keskväljakul kõne, kus ta rõhutas teaduse ja tarkuse olulisust majanduse, ühiskonna ja meie kõigi elujärje vedurina. Vaata lähemalt siit.

    Akadeemik Enn Lust ütles intervjuus forte.delfi.ee-le, et Eesti poliitikud ning ametnikud ei mõista veel, millist rolli hakkab tulevikumaailmas kütusena mängima vesinik. Loe lähemalt siit.

    Akadeemia peasekretär Jaak Järv andis Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnagalal üle akadeemia eriauhinnad Ingel-Ethel Kanistikule, Maria Helene Tombergile ja Riho Männikule.
    Vaata akadeemia eriauhindade uudist siit ja auhinnagalat järele Novaatori portaalist. Ürituse fotogalerii leiab siit.

    President Tarmo Soomere esines Belgia teadusfondi ja Belgia kuningliku teaduste akadeemia korraldatud strateegilise teadusnõustamise konverentsil „Scientific forecast councils for government policy“ (Binoculars Conference 2) ettekandega „Mitmekesisus ja paindlikkus kui jätkusuutliku teadusnõustamise võtmekomponendid: Euroopa teadusnõustajate foorumi ja väikese riigi kogemus“. Rohkem infot ja päevakava vt siin.

    Ilmus monograafia „Modelling of Complex Signals in Nerves“ (Springer, Cham, 2021), autorid akadeemik Jüri Engelbrecht ja tema õpilased Kert Tamm ja Tanel Peets.

    President Tarmo Soomere osales teaduste akadeemia delegaadina Euroopa merekomitee (European Marine Board) kevadisel peaassambleel, mis toimus 26.-27. mail.

    Võru gümnaasiumis toimuva kevadise Eesti teaduste akadeemia loengusarja ettekande tegi akadeemik Toomas Asser.

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    Ajakirja Horisont mai-juuni numbris ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja tema õpilaste Kert Tamme ja Tanel Peetsi artikkel „Närviimpulss ja matemaatika” (Horisont nr 3, 2021, lk 48–52). Samas ajakirjanumbris ilmus ka Juhan Aru artikkel Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti kirjutatud ja 2020. aastal Postimehe kirjastuse välja antud raamatust „Komplekssüsteemid” (Horisont, nr 3, 2021, lk 58–59, „Terviklikkuse toetuseks”).

    Akadeemik Elmo Nüganen andis ERRile pikema intervjuu (ERRi portaal, „Elmo Nüganen: mulle meeldiks, kui vaatajad alguses naeravad, pärast nutavad”). Loe/kuula järele siit.

    Tarmo Soomere osales Eesti Rahvusraamatukogus toimunud vestlusringis „Humanitaarteaduste vältimatusest”. Vaata järele siit.

    Tarmo Soomere avaldas oma mõtteid ETV visioonisaates „Eesti 2031”. Vaata järele siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutas Postimehe arvamusloos, et viiruse kui kriisi kasu on olnud selles, et ventilatsiooni tähtsust on teadvustatud kõikidel tasemetel. (Postimees, 17.05, „Jarek Kurnitski: nõudkem puhast õhku“, lk 12). Loe siit.

    President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Tallinna ülikooli rektori Tõnu Viigi inauguratsioonil.

    Tarmo Soomere osales Tartu ülikooli Pärnu kolledži juubeli tähistamise raames toimunud vestlusringis „Pärnu kolledž aastal 2030“. Vaata lähemalt siit.

    Kalle Kirsimäe rääkis rahvusringhäälingu portaalile Novaator märkidest, mis näitavad, et alanud on uus geoloogiline ajajärk. Loe lähemalt.

    Akadeemik Ülo Niinemets esines Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) 10 000. grandi andmise tähistamisel ERC edasijõudnud teadlase grandi saajate esindajana. Ta pälvis grandi 2012. aastal, et uurida taimede stressi tekitatud biosfääri-atmosfääri vastasmõjusid. Sündmuse raames esitleti 16 ERC edukat projekti. Üritust saab järele vaadata ERC Youtube`ist. Akadeemik Niinemetsa uurimuse kohta saab lähemalt lugeda ERC veebist.

    President Tarmo Soomere esindas Eesti teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate ühenduse (European Federation of National Academies of Sciences and Humanities „All European Academies“) ALLEA veebipõhisel peaassambleel.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas Eesti Päevalehes usalduse kasvatamise olulisusest kui koroonakriisi peamisest õppetunnist.  Loe lähemalt.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi arvamusartiklis, et Eesti majandus ilma sihikindla teadmuspõhise innovatsioonita klaaslage ei purusta. Läbimurre aga eeldab oluliselt teistsugust ja palju terviklikumat lähenemist ka teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikule korraldamisele. Loe lähemalt.

    President Tarmo Soomere pidas roteeruvatele diplomaatidele ettekande „Teadus ja rohepööre kui sama keti kaks lüli“.

    ETV saates „Suud puhtaks“ arutasid akadeemia president Tarmo Soomere, akadeemik Tiina Randma-Liiv, Mario Kadastik ja Arkadi Popov selle üle, milliseid otsuseid peame juba praegu tegema, et ennetada COVID-19 kolmanda laine tekkimist ning vähendama selle võimalikku mõju. Vaata järele siit.

    President Tarmo Soomere osales veebiseminaril „Supporting Sustainable Development in the Arctic: Estonia’s Role in Advancing Collaboration“. Seminar on osa ürituste sarjast, kus Eesti tutvustab USA poliitikutele ja ekspertidele oma Arktika-alast kompetentsust, püüeldes Arktika Nõukogu vaatleja staatusesse. Tarmo Soomere tutvustas Eesti teaduse tugevusi loodusteaduslike Arktika-uuringute vallas. Vaata siit.

    Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas, et Eestil on suur potentsiaal kujuneda tuleviku energeetika teerajajaks. (24.04.21, Postimehe lisa AK (Arvamus. Kultuur), „Rohepööre kui teaduse ja tehnoloogia arendamise küsimus“, lk 2–3). Loe siit.

    Akadeemik Tiit Tammaru kirjutas, et maailm linnastub kiirema tempoga kui kunagi varem, kuid üllataval kombel on muutus ebavõrdsuse kasvus pigem väike. (24.04.21, Postimehe lisa AK (Arvamus. Kultuur), „Milline on ebavõrdseim suurlinn maailmas?“ lk 6–7). Loe siit.

    Akadeemik Jüri Engelbrecht küsis Postimehe lisas ilmunud artiklis „Loodus ja füüsika“, kuidas on omavahel seotud füüsika ja väärtused. (23.04.21, Postimehe lisa „Tähenduse teejuhid“, lk 9). Loe siit

    President Tarmo Soomere vestles Delfi TV otse-eetris Paide vallitornis Tõnis Lukase ja Jüri Ratasega jüripäeva tähendusest.

    Akadeemik Jaak Vilo rääkis Vikerraadio saates „Nutikas“ teadusprojektist, mis loob tehisintellekti rakendusmudeleid kasutamiseks riigi teenuste arendamisel. Kuula järele siit.

    Akadeemik Jarek Kurnitski esines veebiseminaril „Kuidas viirus õhus levib ehk miks on ventilatsioon COVID-19 leviku tõkestamisel oluline“. Vaata järele siit.

    Akadeemik Mart Kalm rääkis ETV saates „Ringvaade“ sellest, millised projektid vääriksid tema hinnangul riiklikult tähtsa kultuuriehitise toetust. Vaata järele siit.

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    20.04

    Akadeemik Eero Vasar rääkis Kuku raadio saates „Teadus teab“ sellest, millist mõju võib avaldada kanepi tarvitamine inimese tervisele. Kuula järele. Intervjuus viidatud ajakirjas Eesti Arst ilmunud uurimuse „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas“ leiab siit.

    Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ selgitas akadeemik Lauri Mälksoo, millised on rahvusvahelise õiguse toimimise eripärad Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riikides ja millele keskenduvad teadlased. Kuula järele siit.

    Postimees avaldas teaduste akadeemia järelehüüde akadeemik Anto Raukasele. Loe siit.

    Kuku raadio saates „Kukul külas“ andis pikema intervjuu akadeemik Krista Fischer. Kuula järele.

    Akadeemik Toomas Asser oli külaliseks Academia Pernaviensise 11. mõttekojas. Vestluses keskenduti ülikooli panusele ühiskonna kohanemiseks koroonaviirusega. Vaata järele UTTVst.

    Tarmo Soomere esines Eesti 200 Ettevõtjate Ühenduse loengusarja külalisesinejana teemal „Teaduse ja majanduse puuduvad lülid“.

    Tarmo Soomere andis Delfi „Erisaatele“ intervjuu teaduste akadeemia pöördumisest „3V väljakutsete vanik“ ja seal esitletud võimalustest koroonakriisist väljumiseks. Kuula järele siit.

    President Tarmo Soomere pidas konverentsil „Majandusjulgeolek 2021“ ettekande „Eesti rohepöörde ja julgeoleku lahendused peituvad teaduse ja tehnoloogia arengus.“

    President Tarmo Soomere avas veebiseminari „Muutuv Arktika“ (The Changing Arctic), millega tähistati Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kliimamuutuste-alast koostööd Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raames. Loe lähemalt välisministeeriumi uudisest, kust leiab ka seminari järelevaatamise lingi.

    Konkursi „Teadus 3 minutiga“ rahvahääletusel teadusportaalis Novaator osutus rahva lemmikuks Tallinna ülikooli nooremteadur Reet Kasepalu lühiloenguga „Mis tegelikult toimub rühmatöö ajal?“. Loe siit.

    President Tarmo Soomere kõneles Vikerraadio saates „Vikerhommik“ kolme minuti loengute konkursist ja publikuvoorust portaalis Novaator.

    Toomas Asser rääkis Vikerraadio „Vikerhommikus“ AstraZeneca vaktsiiniga seotud mõistlikust lähenemisest, võimalikest riskidest ja jälgimist vajavatest kõrvaltoimetest. Kuula järele siit.  

    Teadusportaalis Novaator sai terve nädala jooksul valida konkursi „Teadus 3 minutiga“ viie parima noore teadlase videoloengust säravaima. Vaata siit. Viie laureaadi loengute videoklippe tutvustati nädala jooksul iga tööpäeva hommikul ka Eesti Televisooni saates „Terevisioon“.

    Akadeemik Ülo Niinemets rääkis Novaatorile sellest, millest koosneb kevade hõng ja miks loodus järsku lõhnama hakkab. Loe siit.

    Kuku raadio saates „Juku raadio“ oli saatejuhi Juku-Kalle Raidi külaline Tarmo Soomere, kes tegi selgeks, et teadus on tegelikult üks äärmiselt vinge ja kindlasti mitte surmtõsine asi. Kuula järele siit.

    Tarmo Soomere kommenteeris Postimehe otsestuudio intervjuus Suessi kanalis toimunud liiklusummistust ja selle tagajärgi.  Muuhulgas tõi ta esile, et Eesti peaks pakkuma võimaliku Kirdeväila tarneahelas abi just teadmiste ja tehnoloogia vallas. Vaata järele siit.

    Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi uudisteportaalis, et vajame kliimakriisi lahendamiseks teadmistel ja vastastikusel usaldusel põhinevaid vastutustundlikke otsuseid, mis nõuavad mitte ainult palju tööd, vaid ka aega. Loe siit.

    Jarek Kurnitski selgitas Postimehele, et paljudel vanemates hoonetes paiknevatel koolidel tuleks kroonaviiruse leviku tõkestamiseks kiiresti ette võtta ventilatsioonisüsteemide uuendamine. (Postimees, 26.03.21, „Ekspert: koroonakriisiga toimetulekuks vajavad koolide ventilatsioonisüsteemid remonti“, lk 18–19). Loe siit.

    Akadeemia peasekretär Jaak Järv osales Arenguseire keskuse veebiseminaril „Kas 21. sajand on kohalolemise sajand?“ Täpsemalt Arenguseire keskuse veebilehel siin.

    Akadeemik Mart Ustav tutvustas koos Chemi-Pharm AS juhataja Ruth Oltjeriga ETV saates „Hommik Anuga“ koroonaviiruse tõkestamiseks mõeldud nina- kurguspreid. Vaata järele siit.

    Krista Fischer selgitas Postimehe lisas AK (Arvamus. Kultuur), kuidas mõõdetakse liigsuremust (20.03.21, Postimees, Arvamus ja Kultuur, „Krista Fischer: Covid-19 röövib eestlaste eluaastaid“, lk 9). Vaata siit.

    19.03

    ERRis ilmus pikem usutlus Tarmo Soomerega. Peamise teemana on jutuks koroonakriisiga seonduv (err.ee, „Akadeemik Tarmo Soomere: targem ei tohi enam järele anda“). Loe/kuula siit.

    Akadeemik Raivo Uibo kirjutas Postimehes, et immuunsüsteemi spetsiifilise võimekuse ehk mingi kindla haigustekitaja vastase kaitse suurendamiseks ei ole muid arvestatavaid võimalusi kui ainult vaktsineerimine (Postimees, 17.03.21, lk 13, „Raivo Uibo: veel kord immuunsusest“). Loe siit.

    Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

    President Tarmo Soomere esindas 16.-17. märtsil Euroopa riikide peateadurite foorumit ESAF ESAF (European Science Advisors Forum) koostöös Taani toidutootmise ja põllumajanduse keskusega DCA (Danish Centre for Food and Agriculture) korraldatud kahepäevasel veebiseminaril „Trans-European on-line seminar on science-based policy advice in agriculture, food, climate and environment“.

    President Tarmo Soomere ja rahvusvahelise aasta  Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022 (International Year of Basic Sciences for Sustainable Development, IYBSSD) juhtkomitee president professor Michel Spiro allkirjastasid toetuslepingu. Akadeemia esindaja IYBSSD 2022 rahvusvahelises nõukojas on akadeemik Arvi Freiberg. Rohkem infot IYBSSD 2022 kodulehel siin.

    Kajastamist leidis uudis, et Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostöös ning akadeemik Mart Ustavi vedamisel arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada nina- ja kurgusprei. Toode suudab paljudel juhtudel tõkestada koroonaviiruse nakkust. Loe siit.

    Emakeelepäeval ilmus intervjuu Karl Pajusaluga: “Akadeemik Karl Pajusalu: Kirde-Eestis on tekkimas eesti keele vene etnolekt”. Loe siit.

    Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ süvenevatest rahvuskonfliktidest Nõukogude Liidus enne liitriigi lõplikku lagunemist, Moskva ja sotsialismileeri suhetest perestroika ja avalikustamise ajal ehk sotsialismileeri lagunemisest. Kuula siit.

    Tarmo Soomere tegi Sirbis tagasivaate koroonakriisi algusesse ning andis ülevaate sellest, kuidas tekkis ja millise panuse andis teadaolevalt maailmas esmakordne akadeemilise mõtte kiire ja hoogne edastamine avalikkusele läbi klassikalise päevalehe Postimees ja akadeemia teadusnõukoja. (Sirp, 12.03.21, „Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus“ lk 34–36). Loe siit.

    Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena tegevust koroonaviiruse tõrjumisel. Ettekande tegi ka akadeemik Krista Fischer. Vaata lähemalt Riigikogu veebist ja veebilehelt pealinn.ee.

    Krista Fischer ütles Eesti Päevalehele, et koroonaviiruse seljatamiseks peavad piirangud kestma maini. (Eesti Päevaleht, „Krista Fischer: viiruse seljatamiseks peavad piirangud püsima maini“ 10.03.2021, lk 4–5). Loe siit.

    Euroopa riikide peateadurite foorum (European Science Advisors' Forum, ESAF) korraldas koostöös Euroopa komisjoniga veebipõhise seminari „Science for policymaking in Estonia“, mis käsitles teadusnõustamise toimimist Eestis ning oli kuues seminar sarjast „Strengthening and connecting eco-systems of science for policy in Europe“. Ettekannetega esinesid teiste hulgas akadeemik Krista Fischer ja akadeemia president Tarmo Soomere, kes tegi ka seminari kokkuvõtte. Täpsemat infot vt siit.

    Tartu ülikooli füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust osales Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee konverentsi paneelarutelus sõnumiga vesiniku- ja salvestustehnoloogia tähtsusest süsinikuneutraalsuse saavutamisel Eestis. Meie kõige suurem puudujääk Euroopa puhta kütuse ja muude roheliste lepete direktiivide täitmisel on transport ja selle suur CO2 heitme osakaal. Eestis tuleb mõelda täiemahulise vesinikutehnoloogia ahela käivitamisele. Oluline on ka käivitada Põhja-Euroopa alalisvooluvõrgu ehitamine. Konverentsi saab järele vaadata siit.

    Akadeemik Ülo Niinemets kirjutas Postimehes sellest, et puidu põletamine halvendab nii kliimat kui ka meie tervist (Postimees, „Ülo Niinemets: puidupõletamine pole rohepööre“, 9.03.2021, lk 16-17). Loe siit.

    Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Krista Fischeri algselt sotsiaalmeedias avaldatud kirjutis koroonapiirangute vajadusest viiruse leviku vähendamisel (Eesti Päevaleht, „Krista Fischer: kui me kohe ei tegutse, võivad koroonapatsiendid peagi hõivata 1000 haiglakohta“, 8.03.2021, lk 7). Loe siit.

    Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) poliitikast Nõukogude Liidus ja Eestis. Kuula järele siit.

    Postimehes arutles akadeemik Peeter Saari, keda jätta haigla ukse taha. Artiklit vt siit. leht.postimees.ee, 05.03.2021

    Akadeemik Tarmo Soomere osales Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC keskkonnapaneeli veebipõhisel istungil.

    Sakalas ilmus intervjuu akadeemik Urmas Varblasega: „Urmas Varblane: majandus avaneb vaktsineerimise kaudu“. Loe siit. Sakala, 04.03.2021, p. 8; sakala.postimees.ee, 04.03.2021.

    Postimehes ilmus Eesti teaduste akadeemia pöördumine kroonviirusega toimetulemise võimalustest. Akadeemikud Tarmo Soomere, Jarek Kurnitski, Tiina Randma-Liiv ja Eero Vasar kirjutasid akadeemia juhatuse nimel pöördumises „V3 väljakutsete vanik: viiruse vältimiselt likvideerimisele“, et võidame viiruse siis, kui käitume vastutustundlikult nii üksikisiku, tööandja kui ka riigi tasandil, suudame tagada piisava hulga kaasteeliste vaktsineerimise ja kaasajastame ventilatsioonisüsteemid. Vt artiklit ja akadeemik Kurnitski täiendavat kommentaari Postimehes. Postimees, 03.03.2021, p. 15.

    Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor, COVID-19 tõrje teadusnõukogu liige akadeemik Krista Fischer leidis intervjuus Tartu Postimehele, et hektel kehtivad koroonapiirangud ei ole piisavad. Kui nakatumise kasv jätkub samas tempos, küünib peagi päevane nakatunute arv 2000ni. Kui aga läheb hästi, saame alles aprillis viiruse leviku pidama. Vt intervjuud siit.

    Matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige, akadeemik Krista Fischer koostas nädala keskel kolm stsenaariumi selle kohta, mis riiki järgmise kuu jooksul oodata võib. Vt graafikuid siit.

    ERRi uudisteportaalis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo arvamusartikkel „Jaak Aaviksoo: koroonaõppetund energiapoliitikale“. Artiklit vt siit.

    Vikerraadio saatesarja „Eesti lugu“ esimeses saates räägib Tõnu-Andrus Tannberg Nõukogude Liidu esimesest ja viimasest presidendist  Mihhail Gorbatšovist, kes päästis valla NL lagunemiseni ja Eesti ja Läti ja Leedu iseseisvumiseni viinud sündmused. Kuula siit.

    Kumu uut püsinäitust „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ tutvustavas videoklipis avab akadeemik Mart Kalm, kuidas jõudis moodne ranna- ja spordielu Eesti kunsti. Vt klippi siit.

    Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas akadeemia saalis akadeemikutele ning ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste esindajatele Euroopa Liidu vahendite kasutamise plaane

    Vabariigi President otsusega pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi Kalle Kirsimäele. Akadeemik Kirsimäe on Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor. Teda tunnustati panuse eest maapõueprogrammide eestvedamisel ning panuse eest Eesti e