Päevik

Krista Fischer osaleb esinejana Arenguseire Keskuse korraldataval konverentsil „Kuidas panna andmed teenima?“. Lähem info.

Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus roheliste metallide vajalikkusest. Metallurgiatööstuse süsinikuheide moodustab umbes kaheksa protsenti heite umbes 37 miljardi tonni suurusest kogumahust. Tehnoloogiate keskkonnamõjuga arvestamine on jätkusuutliku majanduse eeldus. (26.11.22, Postimees, „Roheliste metallide vältimatust vajadusest“, lk 8). Loe siit.

Teadlaste mobiilsust toetava üle-Euroopalise võrgustiku EURAXESS riiklike kontaktorganisatsioonide koosolekul Brüsselis 23.-24. novembril (vt päevakava siin) olid muude teemade seas kõne all erinevate maade algatused Ukrainast sõja tõttu lahkunud teadlaste toetamiseks. Eesti teaduste akadeemia naisakadeemikute algatusele saabunud tagasisidest ja järgnenud tegevustest ning Ukraina teadlaste kaasamisest Eesti ülikoolides ja teadusasutustes tegi ülevaate koostöö juht Ülle Raud. EURAXESS võrgustiku üks olulisemaid algatusi Ukraina teadlaste abistamisel on olnud andmebaasi ERA4Ukraine käivitamine eesmärgiga toetada Ukraina teadlaste koostööd kolleegidega kõikjal Euroopas.

Akadeemia presidendi teadusnõunik Rein Vaikmäe osales 21.–23. novembril Euroopa Polaarnõukogu (European Polar Board, EPB) koosolekul Luxemburgis. Koosolekul kiideti heaks EPB uus strateegiadokument 2022–2027, kinnitati EPB 2022. a eelarve ja 2023. a eelarve projekt ning arutati EPB sekretariaadi asukoha probleeme. Leping Madalmaade Teadusfondiga NOW sekretariaadi majutamiseks NOW pinnal Haagis kehtib 2024. aasta lõpuni. Arutelu tulemusena otsustati kuulutada välja EPB liikmesriikidele suunatud avalik konkurss sekretariaadile majutuse ning vajalike tugiteenuste pakkuja leidmiseks alates 1.01.2025 viieks aastaks. Kooskõlastati ka konkursikutse tooriktekst, mida sekretariaat viimistleb ja saadab liikmesorganisatsioonidele 2023. aasta algul. EPB koosoleku korraldas Luxemburgi polaaruuringute komitee PolarLu.

Eesti teaduste akadeemias toimus energeetikapäev. Ümarlaual „Energeetika väljakutsed“ arutati aktuaalseid teemaga seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Arutelu fookus oli sellel, mida suurtarbijad ja erakapitalil tegutsevad kütuse- ja energiaettevõtted ootavad riigi kujundatavalt energiapoliitikalt ning millised võiksid olla selle eesmärgid ja väljundid. Tulevikuenergeetika uurija-professori kandidaatide konverentsil tegid ettekanded septembri lõpus välja kuulutatud uurija-professori konkursil osalevad üheksa kandidaati. Rohkem infot.

Põhiseadus on üks olulisemaid referentspunkte, mis meid ühiskonna ja riigina seob. See, et meil on nüüdseks juba kaks erinevat põhiseaduse teaduslikku kommentaari, näitab Eesti õigusteaduse tugevust, kirjutab Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (19.11.22, Postimees, „Vaim ja võim täiendavad teineteist“, lk 8). Loe siit.

Jaak Järv osales Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (European Academies Science Advisory Council, EASAC) juhtgrupi koosolekul, mille eesmärk oli EASACi nõukogu koosoleku (1.–2. detsembril 2022) ettevalmistamine. Arutati EASACi tulevikku puudutavaid arenguid, sh rahastamist. Oma seisukohti esitas tööd alustav president Wim van Saarloos.

Viljandis pärimusmuusika aidas anti üle Anu Raua nimeline stipendium. Tunnustuse pälvisid pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala tudeng Kristi Everst ja kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava üliõpilane Koidu Ahk. Loe lähemalt.

Tartu Postimehes ilmub intervjuu Andres Metspaluga, kes ütleb, et kui vahel tundub see, millega teadlased tegelevad mõttetu, võib see 20 aasta pärast olla väga mõttekas. (18.11.22, Tartu Postimees, „Geenivaramu looja elab ühe jalaga tulevikus“, lk 12). Loe siit.

Lihtsalt saab teadusest rääkida alles siis, kui sa tead asja põhjani, ütleb äsjane teaduse populariseerimise elutööpreemia laureaat Andres Metspalu Vikerraadio saates „Nutikas“. Kuula järele.

Maarja Kruusmaa osaleb kutsutud kõnelejana ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP 27 Euroopa Liidu sündmusel eksperdi rollist nõustamisel kliimaga seotud kriise puudutavate küsimustes. Rohkem infot siin.

Mart Kalm osaleb ETV saates „Esimene stuudio“, kus diskuteeritakse koos justiitsministriga riigikogu menetlusse läinud punasümboolika seaduseelnõu teemal. Mart Kalm toob muuhulgas esile, et meie tugevus sõltub sellest, kui sidusad me oleme. Julgeolekuohuna võib näha seda, et punamonumentide lammutamise kampaania on ühiskonda lõhestanud. Loe ülevaadet/vaata järele siit.

Mineviku materiaalsete märkide kustutamine ei võrdu ajaloo kustutamisega. Teinekord sellised jõulised aktsioonid hoopis süvendavad mineviku kohalolu, ütles akadeemik Marek Tamm ETV saates „Terevisioon“, kus käsitleti riigikogu menetlusse antud punasümboolika seaduseelnõu. Vaata järele/loe kajastust siit.

Avaldatakse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Eesti teaduste akadeemia fondi stipendiaadid 2023. aastaks: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Hardi Veermäe, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetooli doktorant Karl Jürgenstein ning Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorant Kairi Lorenz. Loe lähemalt.

Maa rahvaarv jõuab sel nädalal 8 miljardini. Rahvaarvu kasvu suhteliselt ehk protsentuaalselt vaadates näeme aga, et see on alates 1960. aastatest järjepidevalt aeglustunud, ütleb Tiit Tammaru intervjuus Vikerraadio saates „Uudis+“. Kuula järele.

Ajakirjas Times Higher Education ilmub artikkel Eesti kõrghariduse rahastamisest. Teemat kommenteerivad artiklis nii Tarmo Soomere kui Toomas Asser. Vaata siit.

Enda kogemusest teaduse populariseerimisel kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus värske teaduse populariseerimise elutööpreemia laureaat, akadeemik Andres Metspalu. (12.11.22, Postimees, „Teaduse populariseerimisest teadlase pilguga“, lk 8). Loe siit.

Urmas Varblane annab Vikerraadio saates „Kajalood“ pika intervjuu praegu aktuaalsetel majandusteemadel. Ta ütleb, et gaasihinna langemine ongi juba valguskiir. Kui gaasi hind läheb alla, siis läheb alla gaasiküttel toodetava elektri hind ja see hakkab survestama kõiki elektribörsi hindu. Kui elektrihind hakkab stabiliseeruma, siis stabiliseeruvad ka toiduainete hinnad ja kogu ahel hakkab käima teistpidi. Loe ülevaadet ja kuula intervjuud järele siit.

Teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teaduskommunikatsioon liigutab…” anti üle selleaastased Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi auhinnad. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis akadeemik Andres Metspalu. Teadusajakirjanike seltsi sõbra auhinna „Ökul" sai akadeemik Krista Fischer. Rohkem infot.

Talve üleelamiseks peame kokku hoidma kümme protsenti üldisest tarbimisest, aga tervikrenoveerimisega hoiame kokku kolm kuni neli korda enam. Kriisi tingimustes on siiski vaja mõlemat, kirjutab Jarek Kurnitski ERRi arvamusloos.

Jaak Järv osaleb Euroopa teadusülikoolide ühenduse (The League of European Research Universities LERU) XX aastapäeva konverentsil „Teadus kui avalik hüve“. Rohkem infot siin.

Tarmo Soomere külastas USA teaduste akadeemiat. Kohtumisel akadeemia president Marcia McNutt`iga osalesid riiklike akadeemiate poliitika ja globaalsete asjade osakonna tegevdirektor Vaughan Turekian, globaalse jätkustuutlikkuse ja arengu vanemdirektor Franklin Carrero-Martinez ning USA inseneeria akadeemia personali- ja programmi vanemdirektor Cole Donovan. Eesti teaduste akadeemiale tehti ettepanek osaleda järgmisel nobelistide tippkohtumisel. Eesti Vabariigi suursaatkonnas arutati kohtumisel suursaadiku ja saatkonna personaliga, kuidas saab Eesti panustada USA teaduste akadeemia Ukraina toetamise programmi.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaare. Veebilehelt pohiseadus.riigioigus.ee leitavad kommentaarid on mõeldud eelkõige seadusandjatele, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikele, kohtunikele ja juristidele. Rohkem infot.

Põlevkivi ei ole iseenesest ei hea ega halb. Head ja halvad võivad olla vaid nende kasutamist võimaldavad tehnoloogiad ja nende kasutamise viisid, kirjutab Margus Lopp Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (5.11.22, Postimees, „Kas põlevkivi on Eesti õnn või õnnetus?“, lk 8). Loe siit.

Mart Kalm kinnitas Vikerraadio „Reedeses intervjuus“, et pärast Konstantin Pätsi monumendi valmimist tunnevad inimesed pigem kergendust, et see mure on kaelast ära saanud. Kuula intervjuud järele siit ja loe ERRi portaalist siit.

Jarek Kurnitski kirjutab Eesti Päevalehe veebis, et 20-kraadine toatemperatuur on tema kui sisekliimaeksperdi soovitus praeguses kriisiolukorras, kus elektri kokkuhoid on olulisem kui soojuse kokkuhoid. Siiski ei ole midagi väga erakorralist ka 19 kraadi juures. Loe siit.

Ameerika füüsikud leidsid hiljuti, et W-bosoni osake võib olla ligi 0,1% seni arvatust raskem. Kas tehtud on kauaoodatud avastus ja üles leitud uus füüsika või on tegu mõõtmisveaga? Selle küsimuse lahendavad järgmised katsed. Teemat avavad Sirbis akadeemik ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Martti Raidal ning sama asutuse vanemteadur Kristjan Kannike (4.11.22, Sirp, „W-bosoni massi kaudu kvantmaailma uutest tulemustest“, lk 22–23). Loe siit.

Urmas Varblane kommenteerib Vikerraadio saates „Uudis+“ Eesti töötleva tööstuse keerulist olukorda tulenevalt kõrgetest energiahindadest. Kuula järele siit.

Valter Lang räägib Postimehe podcastis Eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloost. Arheoloogilise ainese põhjal arvatakse, et lääneuurali keelt kõnelenud inimrühmad tulid Eestisse Ida-Euroopa metsavöötmest, enamasti Volga-Oka piirkonnast. Kuula järele.

Šveits on ajaloos oma neutraalsusest nii palju võitnud, et nad ei taha seda kaotada. Samas ka šveitslased ise vaidlevad praegu oma ühiskonnas, kas nad käituvad Ukraina sõja ajal neutraalsusele viidates õigesti. Lauri Mälksoo avab avab Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ Šveitsi neutraliteedi taustu Ukraina sõja kontekstis. Kuula järele.

Tarmo Soomere ja Anu Realo osalesid akadeemiate koostöökogu (Inter Academy Partnership) konverentsil (The Triennial Conference of the InterAcademy Partnership [IAP]) Arizonas. Tarmo Soomere esines lühiettekandega sessioonil „Winning from Greater Inclusion: Relation between diversity and academic culture“.  Ettekande osana esitas ta poliitikasoovituse: kuulata nende väikeste riikide akadeemiate häält, kes töötavad kõrvuti suure ja brutaalse naabriga. Koos Leedu teaduste akadeemia presidendi Juras Banysega tõsteti esile küsimus Venemaa osalemisest IAP töös praeguses situatsioonis ja vajaduse lisaks majanduslikele aspektidele anda oma riikidele ka välispoliitika-alaseid soovitusi. Rohkem infot IAP konverentsist siin.

Loovus on keelekasutuse olemuslik osa, loov keelekasutus edendab ühiskonna uuenemist ja uute tähenduste sündi, kirjutab Postimehe Arvamus ja Kultuur rubriigis Karl Pajusalu. (29.10.22, Postimees, „Millest sõltub keele heaolu?“, lk 32). Loe siit.

Teaduse jõud ja õigustus seisnevad eelkõige tema objektiivsuses ja sõltumatuses igat sorti huvidest – see on suunatud ühemõtteliselt tegeliku maailma mõistmisele. Samas kurdavad paljud lääne ülikoolide teadlased juba aastaid teatud teemade erapooletu käsitlemise võimatuse üle, kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Jaak Aaviksoo. (29.10.22, Postimees, „Teadus ja võitlevad teadussõdalased“, lk 8). Loe siit.

Tartu Ülikooli teenetemärkid pälvisid teiste seas neli akadeemikut. Tartu Ülikooli aumärgi pälvisid Marco Kirm ja Tiit Tammaru. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ sai Richard Villems. Tartu Ülikooli medali pälvis Karl Pajusalu. Rohkem infot siin.

Teaduste akadeemia hariduskomisjoni liige ja Tartu ülikooli professor Margus Pedaste kirjutab Õpetajate Lehes komisjonis käsitletud õpetajate järelkasvu ja selle lahenduste teemal. (28.10.22, Õpetajate Leht, „Teaduste akadeemia hariduskomisjon: kui palju õpetajaid Eesti vajab ja miks neid ei ole?“, lk 3). Loe siit.

Toimus akadeemikukandidaatide konverents, kus tutvustasid end kolmele akadeemikukohale kandideerivad kaheksa teadlast. Rohkem infot

Kanal2 saates „Täistund“ kommenteerib Tarmo Soomere seda, miks peaks Arktika olema meie tähelepanu keskpunktis. Just Arktikas on toimunud kõige suurem keskmise õhutemperatuuri tõus. Vaata Islandi ja Arktika teemalist saatelõiku järele siit alates 14:38.

Akadeemik Jüri Allik kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahulolematusest liberalismiga ning sellest, mida liberaalne ühiskond saab enda kaitseks teha. (22.10.22, Postimees, „Rahulolematus vabadusega“, lk 8). Loe siit.

Mart Kalm on saatekülaline Kuku raadio saates „Kahe vahel“. Avatava Konstantin Pätsi monumendi valguses tuleb jutuks sobiv ja ebasobiv monumentaalskulptuur, kunst linnaruumis, arhitektuur ja miljööväärtuslikud elamupinnad, samuti kõrghariduse rahastamine. Kuula järele siit

Tiit Tammaru esines IX teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor: targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ ettekandega „Ränne ja julgeolek: kuidas maandada riske?“ ja Andres Metspalu ettekandega „Geeni- ja teadusandmete avatus: kas julgeolekurisk või innovatsiooni mootor?“ Konverentsi ülevaade ja järelevaatamine.

Kaks nädalat pärast orkaan Iani laastamistööd on tuhanded Florida elanikud endiselt elektrita või võitlevad tulvaveega ja kogukahjud ulatuvad vähemalt 100 miljardi dollarini. Tarmo Soomere nendib ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et ülitugevate tormide koguarv pole viimastel kümnenditel kuigi palju muutunud, kuid sagedamini tuleb ette suure purustusjõuga orkaane. Vaata järele siit.

Maris Laan räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ sellest, kui suur probleem on viljatus, mida näitavad selle geneetiliste põhjuste uuringud ja kuidas saada abi. Kuula järele

Krista Fischer kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus sellest, mida algaja teaduskirjanduse lugeja võiks tähele panna. (15.10.22, Postimees, „Kuidas lugeda teadusartiklit ravimiuuringust?“, lk 10). Loe siit

Sirbis ilmub Eesti teaduste akadeemia ja Eesti maaülikooli järelehüüe 6. oktoobril 2022 lahkunud akadeemik Hans Küütsile. (14.10.22, Sirp, „Tark põllumees on lahkunud“, lk 27). Loe siit

Tarmo Soomere esindas Välisministeeriumi palvel Eestit poliitikakonverentsi „Arctic Circle“ paneelis „Väikesed riigid arktikateadustes: Eesti – maa kus tehnoloogia kohtub traditsiooniga“. Rohkem infot siin.  

17 loodusteadlast saatsid valitsusele kirja, milles jagasid olulist taustainfot seoses sellega, et nende hinnangul on Eesti meedias esitatud ühekülgseid ja vääriti mõistmist võimaldavaid tõlgendusi Eesti looduse ja ökosüsteemide rolli kohta kliimamuutuse leevendamisel. Valitsusele kuus seisukohta esitanud teadlaste pöördumisele kirjutas teiste seas alla ka kolm akadeemikut: Martin Zobel, Urmas Kõljalg ja Ülo Niinemets. Loe siit

Teaduste akadeemia avaldab kolmele uuele akadeemikukohale kandideerivad kaheksa kandidaati. Füüsika valdkonnas on kandidaadid Heikki Junninen, Kaupo Kukli ning Toomas Rõõm. Arvuti- ja tehnikateaduste valdkonna kolm kanditaati on Alvo Aabloo, Dan Bogdanov ning Maarja Grossberg-Kuusk. Sotsioloogia valdkonnas kandideerivad Veronika Kalmus ja Ellu Saar. Loe lähemalt

Ülemaailmse teadusorganisatsioonide ühenduse ISC (International Science Council) Euroopa sektsiooni liikmed kogunevad 12. ja 13. oktoobril aastakoosolekule Londonis. Aastakoosolekul antakse ülevaade liikmesorganisatsioonide viimase aasta tegevusest, räägitakse teaduse rollist koroonapandeemia järgses, muutunud maailmas ja uutest väljakutsetest. Aastakoosolekule järgneb teaduspäev, mille ettekanded keskenduvad teadusnõustamise rollile erinevate probleemide lahendamisel. Arutatakse, millised võiks olla Euroopa teadusnõustamise tulevikusuunad ning kuidas saab teadusnõu kõige paremini rakendada kriiside lahendamiseks. Loe lähemalt

President Tarmo Soomere ja akad Jaan Undusk külastasid president Bernd Schneidmülleri kutsel Heidelbergi teaduste akadeemiat. Nõupidamisel osalesid akad Unduski kauaaegsed kolleegid ja koostööpartnerid Heidelbergis, prof Ulrich Kronauer ja prof Andreas Deutsch („Saksa õigussõnaraamatu“ projektijuht), samuti Heidelbergi akadeemia juhatuse liige prof Matthias Kind. Kaht akadeemiat ühendab koostöö Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kaudu baltisaksa ajaloo ja kultuuri alal.  Selle laiendusena fookustab ühiskonverents Tallinnas 2023. aastal pikaajaliste ühiste uuringute käivitamisele humanitaarteaduste vallas. Info ja foto Heidelbergi teaduste akadeemia kodulehel. Vaata ka Underi ja Tuglase Kirjandusekeskuse uudist.

Maris Laan kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Eesti seostest Nobeli preemiaga ja sellest, kuidas enamasti Nobelini jõutakse. (8.10.22, Postimees, „Eesti ja Nobeli preemia“, lk 8). Loe siit

Anu Realo kirjutab Sirbis aktuaalsel kriiside ja nendega toimetuleku teemal. Ta ütleb, et inimeste käitumine ja reageerimine kriisiolukrras sõltub paljuski nende resilientsusest ehk säilenõtkusest. Parim viis säilenõtkust kasvatada on investeerida headesse ja tugevatesse suhetesse, mis tulevad kasuks igal ajal, aga eriti praegusel kriisiajal. (7.10.22, Sirp, „Kriiside keerises“, lk 16 –17). Loe siit.

WEC-Estonia (kuhu kuulub ka teaduste akadeemia) korraldas Tallinna tehnikaülikoolis WEC Akadeemia raames elektrienergia salvestuse võimaluste avatud arutelu. Teema teadusliku üldistuse esitas TalTechi inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin. Järgnevad esinejad jagasid arendustegevuse ja ettevõtluse praktilisi tähelepanekuid elektrienergia salvestustehnoloogiatest ja tarbimise agregeerimisest. Diskussioonis leiti, et ilmastikust sõltuva, mittejuhitava elektritootmise lisandumine elektrisüsteemi eeldab süsteemi paindlikkusteenuste (juhitav elektritootmine, süsteemiteenuste turg, elektritarbimise juhtimine ja elektrienergia salvestustehnoloogiad) olemasolu. Elektri taskukohase hinna ja varustuskindluse taseme tagavad siseriiklikud tootmisvõimsused. Energiapoliitika kujundamisel peame fikseerima põhieesmärgid, täiustama õiguslikku regulatsiooni ja parandama koostööd, et tagada tarbijatele kättesaadav teenus. Üritus on järele vaadatav siit.

 

Akadeemik Dmitri Vinnikovi kutsel külastas akadeemiat Poola teaduste akadeemia liige, Varssavi tehnikaülikooli teadusprorektor ja IEEE tööstuselektroonika seltsi president Mariusz Malinowski.  Akadeemik Malinowski teadusvisiit Eestisse toimus Eesti-Poola teaduskoostööprojekti „Rikkekindlad jõupooljuhtmuundurid taastuvenergeetikas” raames. Projekti juhtiv teadlane Eestis on dr Andrii Chub, Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur. Akad Vinnikovi teaduskoostöö akad Malinowskiga sai alguse juba 2002. aastal ning selle tulemusena avaldati ühiselt üle 20 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni ja kaitsti mitu doktoritööd Eestis ja Poolas. Vaata ka intervjuud Mariusz Malinowskiga ERRi portaalis Novaator.

Mart Ustav kommenteerib Tartu Postimehele Eesti esimese ravimiarendustehase rajamist Tartumaale. Ta ütleb, et tegu on esmakordse püüdega luua Eestis keeruliste bioloogiliste molekulide põhise ravimite tootmise võimekus nii, et siin teha ka kliiniliste katsete esimese ja teise faasi uuringuid. (5.10.22, Tartu Postimees, „Tartlased astuvad pika sammu Eesti oma farmaatsiatööstuse suunas“, lk 1). Loe siit.

Toomas Asser esineb Eesti Haridustöötajate Liidu korraldatud konverentsil „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“ ettekandega „Keda huvitab tark ja haritud rahvas?“ Vaata lähemalt.

Anne Kahru osaleb Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnaprogrammi projekti „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ ekspertgrupi koosolekul Brüsselis. Rohkem infot siin.

Eesti teaduste akadeemia välisliige Svante Pääbo pälvis tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Vaata lähemalt

1990ndatel 2,5 aastat Svante Pääbo uurimisrühmas töötanud akadeemik Maris Laan ütles ETV saates „Ringvaade“, et ta ootas nüüd saabunud rõõmsat uudist juba mitu aastat.

Lauri Mälksoo ütles ETV saates „Ukraina stuudio“, et Venemaa president ja teda ümbritsevad riigitegelased on üles kasvanud teadmisega, et jõud loob õiguse. Samas on Putin oma allkirjaga tunnustanud Ukraina territoriaalset terviklikkust. Vaata lähemalt

Tõnu Tannberg avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Venemaa impeeriumi ihaluse lätteid. (1.10.22, „Impeeriumi ihaluse lätted“, lk 8). Loe siit

Tarmo Soomere osales 30. septembrist 4. oktoobriniTiareti ülikoolis Alžeerias Erasmus+ projekti CUPAGIS (New Curricula in Precision Agriculture using GIS technologies and sensing data) tudengite intensiivkoolitusel ja lõpukonverentsil. Akadeemia president pidas neli meistriklassi akadeemilisest kirjutamisest ning teaduskommunikatsioonist laiemalt. Lisaks korraldati akad Soomere eestvedamisel esmakordselt Alžeerias „Teadus 3 minutiga“ konkurss sealsetele tudengitele. Projekti lõpukonverentsil pidas Tarmo Soomere inspiratsioonikõne ning juhatas projekti tulemuste kestlikkusele pühendatud mõttevahetust. Ülevaate kolme minuti loengute formaadist ning teaduskommunikatsioonist akadeemia kogemuste näitel tegi Ebe Pilt (CUPAGIS-e kommunikatsioonispetsialist).

Eesti Inimesegeneetika Ühing andis oma aastakonverentsil üle elutööpreemia tänavusele laureaadile, akadeemik Raivo Uibole. Loe siit.

Teaduste akadeemias toimus Teadlaste Öö festivali raames teaduspärastlõuna (XXIII) „Linnud, luule ja teadus“. Fookusesse võeti linnud läbi erinevate tahkude: keskkonnahoidlikkuse edendamine läbi linnuvaatluse ja kodanikuaktiivsuse, laste linnuhuviharidus, linnulaulud folklooris ja kotkaste elu. Lähem info

Teaduste akadeemias toimus koos Tartu ülikooliga korraldatud rahvusvaheline ekspertseminar „Evidence of the Impact of Science Education in Attracting Young People Towards Science Studies and Science Related Careers“. Vaata lähemalt

See on äärmiselt ebameeldiv sündmus, mida ei oleks tohtinud kunagi juhtuda, aga parim, mida praegu teha saame, on oodata, kuni situatsioon laheneb, ütles Tarmo Soomere Nord Streami gaasilekke keskkonnamõjusid Vikerraadiole kommenteerides. Kuula järele

Jarek Kurnitski osaleb pressikonverentsil, kus tutvustatakse rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud suuniseid, mille eesmärk on vähendada riigihoonetes energiatarbimist. Vaata siit.

Õnnelikkusega kipub olema nii, et mida rohkem selle peale mõelda, seda vähem õnnelikud me oleme, ütleb Anu Realo ajakirjas Eesti Naine ilmunud usutluses. Loe siit.

Riigikogus arutatav energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seab eesmärgiks juba aastal 2030 katta taastuvelektriga kogu aastatarbimine, kuid ei arvesta, et aasta pooltel tundidel on energiat üle ja pooltel puudu, kirjutab teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg Postimehes. (26.09.22, Postimees, „Õhus on elektrit“, lk 13). Loe siit.

Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ energiakriisi esimesest aastast. Ta toob ka väikese spikri olulistest energiakriisist väljumise teemadest, mis loodetavasti valimisdebatis tõstatuvad. (24.09.22, Postimees, „Mida tuleb teha energiakriisist väljumiseks?“, lk 8). Loe siit.

Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe arvamusrubriigis, et Venemaa väljendatud kavatsus korraldada okupeeritud Ukraina aladel referendumid Venemaaga liitumise küsimuses on vastuolus rahvusvahelise õigusega. (23.09.22, Postimees, „Õigustühised referendumid“, lk 13). Loe siit.

Jarek Kurnitski ütleb Vikerraadio hommikuprogrammis „Vikerhommik“, et praegused soovitused hoida energia säästmiseks kontoris temperatuur 19 kraadi ja kodus 20 kraadi juures on küll meie mugavustsoonist väljumine, kuid sellega saavutame olulise kokkuhoiu. Kuula järele.

Pärimuslik arusaam metsast, mis toidab, katab ja kaitseb, on keskkonnaaktivistide survel lagunemas ning maad võtab ettekujutus metsast, mida ühed ekspluateerivad ja teised kaitsevad. Selline mõtlemine ei tõota head, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

Jüri Engelbrecht esineb ettekandega „Modelling of complex signals in nerves" rahvusvahelise aasta „Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ maailmakonverentsil Belgradis (Serbias). Lisaks modereerib ta paneeli teemal „Alusteaduste seosed teiste teaduste, innovatsiooni ja inseneeriaga“. Rohkem infot siin.  

Jaak Järv osales 19.–23. septembril Slovakkia teaduste akadeemia II osakonna instituutide rahvusvahelisel evalveerimisel, mille käigus tutvuti 13 instituudi tegevusega. Igas instituudis toimusid arutelud instituudi töötajate ja juhkonnaga ning eraldi kohtumised doktorantide ja noorteadlastega. Teadusasutuste rahvusvaheline evalveerimine toimub Slovakkias regulaarselt ja selle soovitusi on kasutatud ka Slovakkia  teaduste akadeemia instituutide struktuuri ümberkorraldamisel. Rohkem infot Slovakkia teaduste akadeemia kohta leiab siit.

Justiitsministeerium sai valitsuselt ülesande välja töötada seaduseelnõu monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkidega seonduva reguleerimiseks. Mart Kalm ütleb ETV saates „Ringvaade“, et loodetavasti arhitektuuri siiski reguleerima ei hakata ning ajalugu ei tuleks vaesustada. Vaata siit.

Ukrainas on ligikaudu 30 korda enam elanikke kui Eestis. Selle võrra on suurem ka nende teadusmaastik – ligi sada tuhat teadlast. Seda tohutut jõudu ei ole aga seni rakendatud eriti efektiivselt. Ukrainlastel on võimalik õppida sellest, kuidas Eesti oma Nõukogude aja teadussüsteemi ümber korraldas, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Tarmo Soomere. (17.09.22, Postimees, „Ukraina vajab Eesti kogemust“, lk 8). Loe siit.

Mart Kalm ütleb ERRi kultuurisaates „OP“ Tallinna vanalinna olukorrast rääkides, et selle üheks miinuseks on see, et kohalikud ei külasta seda piisavalt. Seetõttu on vanalinn täitunud peamiselt turistidega. Vaata järele siit.

Naisakadeemikute ettepanekul toimus kohtumine sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina teadlastega. Kohtumisel osalesid akadeemikud Tiina Randma-Liiv, Anne Kahru, Maris Laan, Jakob Kübarsepp ja neli Ukraina teadlast: Olha Alieksieieva, Kateryna Lobanova, professor Oleksandr Tarasov ja professor Iryna Mihus. Kohtumise avas president Tarmo Soomere. Tutvustusringi juhatas sisse kohtumise idee autor Tiina Randma-Liiv. Järgnes vestlus vabas vormis, kontaktide vahetamine ja kokkulepete sõlmimine isikute tasandil. Ukraina teadlaste kontakteerumine Eesti teaduste akadeemiaga sai teoks pärast üleskutse avaldamist akadeemia kodulehel. Infovahetusele aitas kaasa EURAXESSi võrgustik. Akadeemiaga võttis ühendust üheksa Ukraina teadlast, kellest neli osales kohtumisel akadeemikutega. Kaks teadlast on teada andnud, et on leidnud erialase töö välismaal. Eesti teaduste akadeemia jätkab sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina teadlaste toetamist kontaktide vahendamise kaudu.

Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehes ilmunud arvamusloos, et Eestis kulub ebaproportsionaalselt suur hulk raha kõigele muule kui õpetajatele palga maksmiseks. Selle põhjuseks on eelkõige ebaefektiivne koolivõrk. Lahendus peitub hariduse riikliku korralduse olulistes muudatustes. (14.09.22, Postimees, „Eesti hariduskulud on maailmas kõrged“, lk 13) Loe siit.

Valter Lang kirjutab Eesti Päevalehe uues artiklisarjas „Mälupank. Ida-Viru eri“ Narva piirkonna esiajaloost enne 13. sajandit. (13.09.22, Eesti Päevaleht, „Eestlaste esivanemad võtsid Virumaa algsaamidelt üle“, lk 2-3). Loe siit.

Arvi Freiberg osaleb Eesti teaduste akadeemia esindajana rahvusvahelise aasta „Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ nõuandvas komitees alusteaduste ja jätkusuutliku arengu aastale pühendatud konverentsil „Teadus, eetika ja inimareng“ Qui Nhon`is (Vietnamis). Rohkem infot siin.

Marek Tamm kirjutab Postimehe arvamusrubriigis, et Eesti riigi ees seisvatest ülesannetest näivad kaks kõige kaalukamad: kuidas ehitada üles toimiv ja ühtne eestikeelne kooliharidus kõikidele Eesti õpilastele ning kuidas kehtestada selline kõrghariduse rahastusmudel, mis tagaks võimalikult kõrgetasemelise õppe- ja teadustöö Eesti hüvanguks. (10.09.22, Postimees, „Me peame rääkima haridusest“, lk 24). Loe siit.

Tiit Tammaru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, kuidas mõjutab Ukraina põgenike saabumine Eesti rahvuskoosseisu. (10.09.2022, Postimees, „Ukraina põgenike mõju Eesti rahvastikule“, lk 10). Loe siit.

ERRi Novaatori portaalis ilmub pikk intervjuu Mart Saarmaga. Ta tõdeb muuhulgas, et inimkonna vananemisega kaasneva ajuhaiguste epideemia vältimiseks tuleb nende uurimise rahastamist juba praegu kordades kasvatada. Loe siit.

Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest. (3.09.22, Postimees, „Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest“, lk 8). Loe siit.

Ajakirja Akadeemia septembrinumbris ilmus Jüri Engelbrechti artikkel „Tuleviku modelleerimine Kasvu piiride ainetel“. (Akadeemia 9/2022, 1675-1687)

Mihhail Gorbatšov ei toonud meile vabadust, kuid tema perestroika võimaldas Eestil iseseisvuse taastada, kirjutab akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg ERRi arvamusloos. Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja akadeemik Anto Raukase nimelise stipendiumi konkursi. Toetuse eesmärk on populariseerida energeetika ja füüsika erialasid ning toetada Virumaa noorte arengut ja panust Eesti energeetika ning tuumaenergeetika tulevikku. Stipendiumi idee ja rahaline toetus pärinevad Fermi Energialt. Loe lähemalt.

Statistilised mudelid võivad viia segadusse ja näidata nagu sureksid ka koroonaaastail sündinud lapsed varem. Mudelitega tuleb olla ettevaatlik ja neist tulenev ei peaks alati pimesi seaduseks muudetama, kirjutavad Postimehe teadusportaalis Krista Fischer ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Loe siit.

Jüri Allik osaleb haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud kooliaasta alguse vestlusringis „Eesti hariduse säilenõtkus“. Vaata järele siit.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos Venemaa-Ukraina sõja kolmest imperatiivist. Loe siit.

Tarmo Soomere esineb Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi juubelikonverentsil ettekandega „Meri randu hammustamas”. Rohkem infot siin.

Pealinn.ee portaal kajastab Tarmo Soomere sõnumeid Läänemere päevade tähistamiselt. Loe siit.

Tarmo Soomere esineb ettekandega „Tallinna lahe randade müsteerium ehk setete liikumise põnevad mustrid“ Läänemere päeva raames toimuval seminaril ja osaleb paneelvestlusel „Meri algab rannikult – keskkonnaprobleemid ja kaitsemeetmed ühise mere erinevatel rannikutel“. Paneelvestlus toimub Noblessneri Valukojas.

Akadeemia president Tarmo Soomere esindas Eesti teaduste akadeemiat L`Oréal - UNESCO noorte talentide stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ (For Women in Science) partnerorganisatsioonide nõupidamisel ja auhinnatseremoonial Riia tehnikaülikoolis ning andis koos L´Oréal Poola Baltikumi regiooni tegevjuhi ning UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretäriga üle diplomid ja auhinnad 2020., 2021. ja 2022. aastal parimateks tunnistatud Eesti laureaatidele. Rohkem infot siin.

ERRi uudisteportaal avaldas Tarmo Soomere arvamusartikli „Tarmo Soomere: kliimamuutus – mööduv kerge palavik või äratuskell“. Loe artiklit siit.
Artikkel ilmus esmalt ajakirjas Mente et Manu 2022, 3(1891), 18-19 (vt artiklit) ning avaldati ka 18.08.22 Sirbis (vt artiklit)

17.–19. augustil toimus Lääne-Virumaal Viitna puhkekeskuses Eesti teaduste akadeemia korraldatud õpilaste teadusseminar. Seminari keskne teema oli MÄLU, mida erinevate valdkondade teadlased vaatlesid oma eriala seisukohalt. Eesti eri paigust kogunes kokku ligi 80 õpilast. Loe lähemalt.

Päevalehe kultuurirubriigis ilmub arvamuslugu akadeemik Mart Kalmuga „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“. Kunstiteadlane hindab säilinud sõjaeelse vabariigi aegseid skulptuure kõrgelt, paljud hilisemad koopiad on tema sõnul kunstiliselt saamatud. (15.08.2022, Eesti Päevaleht „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“, lk 12,13). Loe siit.

Urmas Varblane osales Äripäeva raadio saate „Infopankur“ vestlusringis, milles arutleti maailma majaduse olukorra teemal kümne aasta pärast. Varblase hinnangul me kümne aastaga küll tohutut muutust ei näe, kuid keskseks saab järjest kiirem areng energeetikas. Intervjuust rohkem Äripäeva veebis.

Jaak Aaviksoo annab Vikerraadios pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmuste aegse kaitseministrina intervjuu Narva tanki teemal. Ta ütleb, et Narva tank tuleks teisaldada võimalikult kiiresti, tegeledes kindlasti võimalike riskide maandamisega. Kuula järele siit.

Tarmo Soomere osaleb Erasmus+ projekti CUPAGIS (New Curricula in Precision Agriculture using GIS technologies and sensing data) Alžeeria partnerite koolitusel (25.–29.07) loenguga "Recipes for cooking an appealing presentation for wide public".

Tiit Tammaru peab Tartus AESOPi (Association of European Schools of Planning) aastakonverentsi esimese plenaari.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos värske tervise- ja tööministri, endise ametiühingujuhi Peep Petersoni juhtumi kontekstis üldisemast probleemist. Tajume, et seadus ja seda tagav õigussüsteem ei suuda kõike reguleerida ja nn JOKK-skeemid riivavad meie õiglustunnet. Loe siit.

Tarmo Soomere avab Tartus AESOPi (Association of European Schools of Planning) aastakonverentsi. Vaata lähemalt siit.

10 aastat tagasi kinnitasid Šveitsis asuva Suure Hadronite Põrgutiga töötavad teadlased Higgsi bosoni olemasolu, mis on üks tähtsamaid avastusi teaduses. Akadeemik Martti Raidal räägib sellest lähemalt Delfi portaalis Forte. Loe siit.

Tarmo Soomere peab Tõrva Tule Päevade ühe avaüritusena Tõrva kultuuripubis „Juudas“ avaliku loengu „Kliimamuutus Eesti moodi“.

Ülo Jaaksoo räägib intervjuus Postimehele tänasest ja homsest IT-maailmas. (18.07.22, Postimees, „Ülo Jaaksoo: Huvitav on see, et meie Eestis usaldame oma riiki“, lk 22-23). Loe siit.

Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburgiga ilmub intervjuu Novaatoris. Loe intervjuud siit.

Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg leiab energeetikateemalises intervjuus, et kõrge elektrihinna vastu võitlemisel on ainus lahendus uute tootmisvõimsuste loomine ning et lühiajaliselt ei tasuks peljata aga ka olemasoleva turusüsteemi muutmist. (08.07.2022, Postimees, „Arvi Hamburg: talve keskmine elektrihind küündib üle 250 euro“, lk 11). Loe siit.

Prantsusmaa sise- ja välispoliitikast ning selle kujunemisest rääkis akadeemik ja kultuuriajaloolane Marek Tamm Vikerraadio saates „Uudis+“. Kuula järele siit.

Akadeemik Kurnitski selgitus ja graafikud toasooja vähendamise teemal Eesti Päevalehes. (04.07.2022, epl.delfi.ee, „Selgitav graafik. Kuidas katta aknad, et saada kodu kuumalaine ajal kaheksa kraadi jahedamaks?“ Loe siit.

Novaatoris ilmub intervjuu Martti Raidaliga osakestefüüsikast ja Higgsi Bosonist. (02.07.2022, „Osakestefüüsik: loodust ei huvita inimeste ilumeel karvavõrdki“, Novaator.err.ee). Loe siit.

Akadeemik Tõnu Tannberg kirjutab Sirbi muusikarubriigis muusikaelu parteilisest ohjamisest 1946. aasta septembris. (1.07.2022, Sirp, „Seda džässi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks“, lk 15). Loe siit.

Mart Kalm kirjutab Sirbi artiklis „Soe kui Gens“ arhitektuuriajaloolasest ja kunstiakadeemia emeriitprofessorist Leo Gensist. (01.07.2022, Sirp, „Soe kui Gens“, lk 8). Loe siit.

President Tarmo Soomere kohtub Alžeeria teaduste akadeemia juhtkonnaga. Arutati koostöö perspektiive ja Eesti kogemuse kasutamise võimalusi akadeemia struktuuri ülesehitamisel.

Kuku raadio keskpäevatunnis jagas akadeemik Jarek Kurnitski käepäraseid soovitusi jahutussüsteemita elamustes kuuma ilmaga paremini hakkama saamiseks. Kuula intervjuud siit.

27. juunist 10. juulini külastas Tarmo Soomere Erasmus+ projekti CUPAGIS (New Curricula in Precision Agriculture using GIS technologies and sensing data) koordinaatorina viit projekti partnerülikooli Alžeerias: Ecole Nationale Supérieure d’Agronomie (ENSA) Alžiiris ning ülikoolid Oranis (Oran 1), Mostagenemis, SD Ahmed Ben Bella, Sidi be-Abbesis ja Tiaretis. Visiidi raames pidas ta ettekande "CUPAGIS: A step towards future" kõrgetasemelisel konverentsil "Perspectives de Développement de l'Agriculture de Précision en Algérie" (ENSA, 29.06.2022).

Jarek Kurnitski selgitab Õhtulehes, kuidas kuuma ilmaga ruume tõhusamalt jahutada. (27.06.2022, ohtuleht.ee, „Põrgukuumus lämmatab?“). Loe siit.

Marek Tamm kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kõrghariduse väärtustamine toob tulu nii üksikisikule kui ka riigile. (22.06.2022, Postimees, „Kõrgharidus on Eesti riigi peamine tuluallikas“, lk 6). Loe siit.

Kalle Kirsimäe räägib ERRi Novaatori portaalis viimastest uuringutest, mis on näidanud, et Eesti maapõues võiks olla kõike, mida tulevikutehnoloogia jaoks tarvis. Loe lähemalt siit.

Teaduste akadeemias toimus raamatu „Eesti Vabariigi preemiad 2022“ esitlus. Vaata lähemalt siit.

Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ toidujulgeoleku dilemmast. Äravisatud ja liigtarbitud toit kokku moodustab enam kui poole kogu maakera toidutoodangust. Teisalt kannatab ligi 690 miljonit inimest praegu maailmas alatoitumise käes. (18.06.22, Postimees, „Toidujulgeoleku dilemma: kas oleme näljased või rasvased?“, lk 6). Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kaks Arktika uuringute uurija-professuuri perioodiks 2022–2023. Valituks said Eesti maaülikooli professori Lauri Laanisto ja Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessori Aimar Ventseli uurimisrühmad. Vaata lähemalt.

Tarmo Soomere osales akadeemilise põllumajanduse seltsi kutsel 15. juunil Tartus Eesti maaülikooli tehnikamajas konverentsil „Rohelepe maal ja linnas“ ettekandega „Rohepööre kui looduse nõiakunsti konarlik tõlge tehnoloogia keelde“. Rohkem infot leiab siit.

Hiljuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi tunnustuse Stipendium Estonicum Eri Klas pälvinud Jaan Undusk rääkis Klassikaraadio saates „Suveduur“ saadud stipendiumist, rahvusluse väärikusest ja vääritusest ning sellest, kuidas isiksuse otsing on iseenese otsing kellegi teise kaudu. Kuula järele/loe siit.

Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe osales Euroopa Polaarnõukogu (European Polar Board, EPB) kevadkoosolekul Bolognas 13.–18 juunil. Koosoleku peamine eesmärk oli Euroopa Polaarnõukogu uue strateegiadokumendi 2022–2027 esialgse kavandi koostamine. Rein Vaikmäe on Euroopa Polaarnõukogu strateegia koostamise töörühma liige.

Akad Jaak Järv osales teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniettevõtjate kohtumisel Londonis. Peamine huvi oli saada ülevaade kaasaegasetest arengusuundadest haridustehnoloogia valdkonnas (EdTech). Rohkem infot siin.

Rohepöörde eduks on tarvis lahendada Maailma Energianõukogu trilemma: tagada mõistliku hinnaga ja võimalikult loodushoidliku, kuid samas kvaliteetse energia olemasolu, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (11.06.22, Postimees, „Rohepööre pole vastuolus loodusseadustega“, lk 8). Loe siit.

Toimus Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali konverents „Kriis ja põhiseadus“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 30. aastapäevale. Riigiõiguse teadlastele, praktikutele ja huvilistele suunatud konverents keskendus põhiseaduse rollile kriisides – seda nii pandeemia kui julgeolekuolukorra nurga alt. Samuti vaadati tagasi põhiseaduse sünnile, meenutati põhimõttelisi valikuid ja tulisemaid vaidluspunkte Eesti riikluse alusteksti väljatöötamisel ja vastuvõtmisel. Rohkem infot siin.

L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ stipendiumi pälvisid inimeste muistset toitumist ja selle seoseid tervisega uuriv dr Ester Oras ja tehisintellektil põhinevat elektrimasinate rikete ennetamise süsteemi loov Karolina Kudelina. Loe lähemalt siit.

Tarmo Soomere osales Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC nõukoja (EASAC Council) koosolekul Liblices (Praha lähistel) 8.–10. juunil Eesti teaduste akadeemia esindajana.

Akadeemik ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk pälvis tänavuse Eri Klasi stipendiumi. Stipendium on mõeldud Eesti kultuuri- või ühiskonnategelasele tema panuse eest eesti kultuuri heaks ning innustuseks jätkuvale pühendumisele oma riigi hüvanguks. Loe siit.

Riigikogu Toimetistes kirjutab Tarmo Soomere teadusnõustamisest Eesti kontekstis (Riigikogu Toimetised nr 45, 2022, „Teadusnõustamine Eesti kontekstis“, lk 167-176) . Samuti ilmub Urmas Varblase ja Tartu ülikooli doktorandi Mathias Juusti artikkel USA ja Hiina võitlusest maailmamajanduse juhtrolli pärast. (Riigikogu Toimetised nr 45, 2022, „USA ja Hiina võitlus maailmamajanduse juhtrolli pärast“, lk 39-50). Loe siit ja siit.

President Tarmo Soomere arutas Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia presidendi prof Christoph Markschiesiga akadeemiate ees seisvaid väljakutseid ja akadeemiatevahelise koostöö laiendamise võimalusi.

President Tarmo Soomere osales Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia pidulikul koosolekul (Leibniztag) Berliini kontserdisaalis.

Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia aastakoosoleku piduliku vastuvõtu raames kirjutasid presidendid Tarmo Soomere ja Christoph Markschies alla akadeemiate koostööprotokolli laiendusele, mis seab teadusnõustamise ühiseks oluliseks ülesandeks.

Eesti vajab selget ja arusaadavat, laiematele avalikele huvidele vastavat kõrghariduspoliitikat, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.

Tarmo Soomere esines võtmeettekandega initsiatiivi Baltic Earth 4. aastakonverentsil Jastarnias (Poola, 30. mai–4. juuni) rannikute haldamise jätkusuutliku juhtimise valikuid käsitlevas sessioonis. Lisaks oli ta veel kahe võtmeettekande, kolme suulise ettekande ja ühe stendiettekande kaasautor. Rohkem infot konverentsist siin.

Tallinna tehnikaülikooli teadlaste rühm, kuhu kuulub ka akadeemik Margus Lopp, on loonud lahenduse, kuidas põlevkivi tõhusamalt ja keskkonnasõbralikult kasutada. Loe siit

Teaduste akadeemias toimus energeetikakonverents „Eesti energiapoliitika. Energiatrilemma-tasakaal“, kus otsiti optimaalset tasakaalu energia varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnamõjude vahel. Vaata siit.

Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et autotööstus on Euroopa suurim innovatsioonivedur. (28.05.22, Postimees, „Autotööstus on Euroopa suurim innovatsioonivedur“, lk 8). Loe siit.

Tiit Tammaru esines rahvusvahelisel konverentsil „Sõjapõgenike vastuvõtmisest kriisiolukorras lõimumiseni kohalikul tasandil“ ettekandega „Kus elavad ja töötavad põgenikud Rootsis ja kuidas see aja jooksul muutub?“. Rohkem infot konverentsist Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehel siin.

Eesti teaduste akadeemia kirjastus tähistas 70 aasta täitumist akadeemia teadusajakirjade publitseerimise algusest konverentsiga „Avatud juurdepääsu väljakutsed“. Vaata lähemalt siit.

Mart Kalm annab Vikerraadio hommikuprogrammis „Vikerhommik“ intervjuu ülikoolide rahastamise problemaatika teemal. Kuula järele siit.

ETV visioonisaates „Pinge 2032“ küsitakse, kas Eesti vajab tuumajaama. Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata järele siit.

Arvi Freiberg mõtiskleb Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ loodusteaduste rolli üle kaasaegse ühiskonna kujunemisel ja võimalikest tulevikusuundumustest. (21.05.22, Postimees, „Tehisintellekt on varsti ületamas inimmõistust“, lk 8). Loe siit.

Jarek Kurnitski kommenteerib Vikerraadio saates „Vikerhommik“ Euroopa Komisjoni ettepanekuid energiatõhususe parandamiseks. Vaata/kuula kajastust ERRis.

Postimehe teadusportaal kirjutab Tallinna tehnikaülikooli teadlaste teadusartiklist, mis ilmus ajakirjas IEEE Access ja mille üks autoritest on Jarek Kurntiski. Uurimistöö järgi on Eesti senised energiatõhususe pingutused on olnud valdavalt piisavalt head, et hoida piisavat tempot 2050. aastaks seatud süsinikuneutraalse hoonefondi eesmärgi saavutamiseks. Hea tulemus ei käi siiski kõigi hoonete kohta. Loe siit.

ETV visioonisaates „Pinge2032“ uuritakse, kui päikseline või tuuline on Eesti energeetika tulevik kümne pärast ning kui suures mahus kasutame elektri tootmiseks taastuvaid allikaid ja kuidas arenevad salvestustehnoloogiad.  Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata siit.

Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Toimus Eesti COSTis osalemise 25. aastapäeva konverents, mille korraldasid Eesti Teadusagentuur koos COSTi assotsiatsiooniga ja Eesti teaduste akadeemiaga. Mart Kalm esines tervituskõnega ja Maarja Kruusmaa paneelarutelus COSTi tegevuste kasust, väljakutsetest ja mõjust. Rohkem infot siin.

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ möödunud nädalal avaldatud Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioon ALLEA aruannet. See käsitleb akadeemilise süsteemi negatiivset mõju kliimale oma tegevuse kaudu ja annab soovitusi mõjude leevendamiseks. (14.05.22, Postimees, „Teaduse tegemine ei tohi kütta Maa kliimat“, lk 8). Loe siit.

Tarmo Soomere osales Austria teaduste akadeemia 175. aastapäeva üritustel Viinis. Kohtumisel Austria teaduste akadeemia presidendiga 14. mail kirjutati alla uus akadeemiatevahelise teaduskoostöö leping.

Teadlasena juhindun põhimõttest, et üritan kogu aeg leida uusi ja tõhusamaid ravimikandidaate, ütleb akadeemik Mart Saarma Sirbile antud pikemas intervjuus. (13.05.2022, Sirp, „Tipptasemel lend nii teaduses kui äris“, lk 24-26). Loe siit.

Tarmo Soomere osales Euroopa akadeemiate ühenduse All European Academies (ALLEA) üldkogul Brüsselis.  Rohkem infot siin.

Kuku raadio saate „Buum“ fookusteemaks on väikeriikide edumudelid ja saatekülaline on Urmas Varblane. Kuula järele siit.

Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe räägib ETV+ saates „Kofe+" konkursist Arktika uuringute uurija-professuuride toetamiseks. Vaata järele siit.

Postimehe Maaelu portaal kirjutab, et Research.com koostatud edetabelis on Ülo Niinemets maailma 1000 tugevama teadlase seas taimeteaduse ja agronoomia valdkonnas kõrgel 12. kohal. Loe siit.

ETV visioonisaates „Pinge2032“ uuritakse, kas kümne aasta pärast on põlevkivil koht ahjus, maapõues või hoopis uutes toodetes. Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata siit.

Monumendid on eelkõige ühise mälu ankrud, mille abil kujundatakse ja kantakse edasi meie identiteeti, meie olemise ja kestmise lugu, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe arvamusloos. (7.05.22, Postimees, „Endast mõeldakse monumentide kaudu“, lk 24). Loe siit.

Monumente maha võtma ja hakatakse uusi püstitama ikka siis, kui ühiskonnas on käsil suured muutused, ütleb Marek Tamm Õhtulehe artiklis. (6.05.22, Õhtuleht, „Ukraina sõda äratab monumendid ellu: ärevad ajad ajavad inimesed mälestusmärkide kallale“, lk 12-13). Loe siit.

Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmub Tarmo Soomere artikkel, mis põhineb 22. aprillil toimunud konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust“ peetud avakõnel. (7.05.22, Postimees, „Täpne ja selge keel on teadusliku mõtlemise alus“, lk 8). Loe siit.

Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha, kirjutab Olav Aarna ERRi arvamusrubriigis. Loe siit.

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ viiest laureaadist sai ülekaalukalt enim vaatajahääli Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktorant-nooremteaduri Leenu Reinsalu lühiloeng „Kust kasvaja endale energiat saab?“. Loe lähemalt.

Eesti teaduste akadeemia kuulutas koostöös välisministeeriumiga välja konkursi Arktika uuringute uurija-professuuride toetamiseks. Loe lähemalt.

Valter Lang kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ainuüksi detektoristide töö tulemusena lisandub igal aastal 50–100 leiukohta, mis tuleks edasiste rüüstamiste vältimiseks kohe kaitse alla võtta. (30.04.22, Postimees, „Isamaa on hädaohus - meie ajalugu hävitatakse“, lk 8). Loe siit.

Sirbis ilmub Tarmo Soomere artikkel, mis baseerub 20. aprillil akadeemia üldkogule esitatud kokkuvõttele akadeemia tegevusest eelmisel aastal. (29.04.22, Sirp, „Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni“, lk 34-35). Loe siit.

Tiit Tammaru on koos Raul Eametsaga külas Vikerraadio saates „Nutikas“, et rääkida lähemalt projektist, mille eesmärk on leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja kodaniku vahelise infovahetuse tõhustamiseks. Kuula järele siit.

Ukrainas toime pandud kuritegude arv on üüratu, kas neid on võimalik kokku lugeda ja süüdlaste üle kohut mõista, sellest räägib Postimehe Sõjastuudios Lauri Mälksoo. Vaata siit.

President Tarmo Soomere osales 26.–28. aprillil Euroopa merekomitee kevadise plenaaristungil (27.04), SAPEA ja Euroopa komisjoni teadusnõustamise mehhanismi SAM konverentsi “Science advice under pressure” (27.–28.04) diskussioonipaneelis “How close is too close? The complex role of a government science advisor” (27.04) ning INGSA ja ISC korraldatud satelliitürituse “If Covid-19 is the 9/11 moment for global science advice, what needs to happen next?” diskussioonipaneelis. Konverents on järelevaadatav SAPEA kodulehel.

Eesti ja Läti olid esimesed riigid, kelle parlament järgnes 21. aprillil Ukrainale endale ja kutsusid Venemaa Ukrainas kordasaadetud tapatalguid genotsiidiks. Ent milline on sellise nimetamise kontekst ja tähendus? Sellest kirjutab Eesti Päevalehes Lauri Mälksoo. (26.04.22, Eesti Päevaleht, „Putini sõnad kinnitavad: Vene armee hirmuteod võivad olla genotsiid“, lk 2-3). Loe siit.

Täitub 15 aastat pronksiöö rahutustest. Vikerraadios meenutab sündmuseid toonane kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kuula järele siit.

25.–29. aprillil tutvustatakse ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ viie võitja loenguid. 25. aprillist 1. mai hilisõhtuni saab aga ERRi teadusportaalis Novaator  valida laureaatide loengutest oma lemmiku. Loe siit.

Marek Tamm rääkis „Vikerhommikus“ Prantsusmaa presidendivalimistest, paigutades selle tulemuse Prantsuse kultuuri ja ajaloo konteksti. Kuula järele siit.

Postimehe küsimusele „suure vene hinge“ teemal vastab Jüri Allik. Loe siit.

Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et samal ajal kui Putin ründab Ukrainat, käib juba aastaid majanduslik võitlus USA ja Hiina vahel maailma juhtriigi rolli pärast. (23.04.22, Postimees, „Võitlus maailmamajanduse juhtrolli pärast“, lk 8). Loe siit

Postimehes ilmub pikk intervjuu Jüri Allikuga. Juttu tuleb tema värskest raamatust Eesti psühholoogia ajaloost. Samuti näiteks õnnefenomenist ning sellest, kas „suur vene hing“ on ikka olemas, kas rahvuse stereotüüpidel on üldse mingi alus, heast teadusest ja halva teaduse vältimisest ning Eesti teaduse muinasjutulisest edust. (23.04.22, Postimees, „Jüri Allik: õnn on kummaline nähtus mida õnnelikum ühiskond seda rohkem on enesetappe“, lk 26-27). Loe siit.

Jüri Allik ütleb Postimehe teadusportaalis antud intervjuus, et hea ja halva teaduse küsimus on suuresti teaduspublitseerimise dilemmadega seotud. Loe siit.

Ajalehes Sirp ilmub järelehüüe akadeemik Mihhail Bronšteinile. (22.04.22, Sirp, „In memoriam Mihhail Bronštein 23. I 1923 Peterburi – 9. IV 2022 Genf“, lk 37). Loe siit.

Akadeemik Lauri Mälksoo ütles „Aktuaalses kaameras“ antud intervjuus, et riigikogu avaldus, milles tunnistab Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks, on katse anda Ukrainale võimalikult selge toetus. Loe/vaata siit.

Eesti teaduste akadeemia üldkogul antakse üle Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas akadeemik Urmas Varblasele. Samuti antakse üle kaks Eesti teaduste akadeemia medalit: endisele Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehele Andres Koppelile ja endisele akadeemia kirjastuse juhile Virve Kurnitskile. Loe siit.

Toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu istung. Üldkogul antakse üle Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas ja Eesti teaduste akadeemia medalid. Riigi peaprokurör Andres Parmas peab ettekande „Uued teadmised, arenevad tehnoloogiad ja juriidika“. Akadeemik Urmas Varblane esineb teemal „Milline on uus normaalsus maailmamajanduses?“ Üldkogu istungi teises osas tegeletakse akadeemia protseduuriliste küsimustega. Vaata siit.

Sel aastal jõustub nõue, et Euroopa Liidult teadusrahastuse saamiseks peab asutusel olema soolise võrdõiguslikkuse kava, kirjutab Anne Kahru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. See annab meie noortele tarkadele naistele ja meestele võrdsed võimalused teha karjääri, aidata ühiskonda ja kasvatada omakorda uut põlvkonda, keda ei piira tagurlikud mustrid. (16.04.22, Postimees, „Teadusraha laekumine eeldab soolise võrdsuse kava“, lk 8). Loe siit.

Jaak Aaviksoo annab Vikerraadio saates „Vikerhommik“ intervjuu Ukraina sõja teemal, öeldes, et meie jaoks on Ukraina sõda eksistentsiaalne küsimus. Kuula järele siit.

Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg kirjutab Eesti Päevalehes, et peame vähemalt riiklikul tasemel nägema iga projekti taga võimalust oma energiatootmist suurendada ja mitmekesistada. (13.04.22, Eesti Päevaleht, „Peame kõikjalt otsima võimalust suurendada energiatootmist“, lk 2-3). Loe siit.

Õpilaste teadusfestivali auhinnagalal anti üle teaduste akadeemia eriauhinnad tänavusel õpilaste teadustööde konkursil. Akadeemia preemiad pälvisid Eetu Kalevi Heikkilä, James Daniel Rock ja Virginia Ždanova. Loe lähemalt siit.

Ajalehes Sakala ilmub Anu Raua uue raamatu Kuue ruuduga aken arvustus. (12.04.22, Sakala, „Maarahva akadeemiku sõnadesse kootud elumustrid“, lk 8). Loe siit

Vene tõekäsitluses pole oluline objektiivne tõde, vaid messianistlik Vene idee, mis ongi kogu tõde, kirjutab Jaak Aaviksoo Eesti Päevalehes ilmunud arvamuses. (12.04.22, Eesti Päevaleht, „Sõda tõe pärast. Venemaa tahab alistada nii inimesed kui ka faktid“, lk 2–3). Loe siit

Jüri Allik kirjutab Postimehe arvamusloos Tervise Arengu Instituudi olulisest panusest Eesti teadusrikkusesse ning millega tuleks arvestada TAI kergekäelise likvideerimiskava puhul. (11.04.22, Postimees, „Kuidas hävitada Eesti teadust?“, lk 13). Loe siit.

Äsja ilmus eesti keeles raamat „Armastan sinus inimest“ maailmakuulsate soome arhitektide ja disainerite Aino Marsio-Aaltost ja Alvar Aaltost. Mart Kalm räägib raamatust ja Aaltote loomingust ETV saates „Ringvaade“. Loe/vaata järele siit.

Postimehe nädalalõpulehes annab pikema intervjuu Elmo Nüganen, kelle lavastatud film „Apteeker Melchior“ jõuab järgmisel nädalal ekraanidele. (9.04.22, Postimees, „Elmo Nüganen: huvitav, kes on need tänapäeva sunud hinged?“, lk 12–14). Loe siit.

Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus Teadlase pilguga 5. aprillil avaldatud EASACi raporti Taastav põllumajandus Euroopas kontekstis sellest, et paraku oleme põllumajanduses jõudnud teelahkmele, kus vanaviisi edasi toimetada enam ei saa. Kätte on jõudnud aeg taastavaks põllumajanduseks. (9.04.22, Postimees, „Mõõtmatult laiuvad viljaväljad muutuvad kõrbeks“, lk 8). Loe siit.

Anu Raud esitleb Heimtali koduloomuuseumis oma värsket juturaamatut „Kuue ruuduga aken“. Vt ka: 9.04.22, Sakala, „Anu Raud tõi uue raamatuga Heimtalisse poolsada inimest“, lk 5.

Akadeemikud Maris Laan ja Andres Metspalu esinevad Mehe Tervise Konverentsil 2022 „Tervisest või tervisele?“ Maris Laan teeb ettekande teemal „Mehepoolse viljatuse pärilikud põhjused ja nende seos üldtervise riskidega” ja Andres Metspalu teemal „Genoomika kasutusvõimalused tervishoius: täna ja homme”. Lähem info siin. Vaata ka kajastust Postimehe terviseportaalist siit.

Teaduste akadeemiat USA riiklike akadeemiate poliitika ja globaalsete asjade osakonna tegevdirektor Vaughan Turekian. Kohtumisel akadeemia presidendi Tarmo Soomerega osalesid veel USA rahvusliku teaduste akadeemia globaalse jätkusuutlikkuse ja arengu vanemdirektor Franklin Carrero-Martínez, teaduste akadeemia arendusjuht Terje Tuisk ning USA saatkonna esindajad kolmest riigist: Taimi Veedla Eestist, Brett Makens Taanist ja Andrea K.S. Lindgren Leedust. Kohtumisel arutati võimalusi toetada Ukrainat.

Postimehe teadusportaal avab laiemalt täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) raportit „Taastav põllumajandus Euroopas“. Raportist ning sellest, kuidas see Eesti inimesi ja kohalikku tasandit puudutab, räägivad töörühmas osalenud kolm Eesti teadlast: Tartu ülikooli professor Maarja Öpik ja teadur Krista Takkis ning Eesti maaülikooli professor, akadeemik Ülo Niinemets. Loe siit.

President Tarmo Soomere osales EASACi keskkonnapaneeli koosolekul Budapestis, kohtus Ungari teaduste akadeemia presidendi Tamás Freundiga ja Ungari esindajaga Euroopa riikide peateadurite foorumis (ESAF), Isztvan Szaboga.  Kohtumisel Ungari teaduste akadeemia presidendiga arutati Eesti ja Ungari teadlaskogukondade vahelise koostöö süvendamise võimalusi, kirjutati alla kahepoolse teaduskoostöö leping ja Eesti-Ungari teaduskoostööprojektide 2022-2024 protokoll. Fotod kohtumisest siin.

Lauri Mälksoo annab ETV saates „Ringvaate“ intervjuu sõjakuritegude tõestamisest ja kurjategijate vastutusele võtmisest Ukrainas Butša linnas toimunud tapatalgude kontekstis. Vaata siit.

Veiko Uri kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et raiemahu üle käiva vaidluse taustal on kahjuks täiesti varju jäänud metsade ja metsanduse arengut palju enam mõjutav metsakasvatuslik tegevus. (2.04.22, Postimees, „Veiko Uri: metsateadlase pilguga metsanduse arengukavast“). Loe siit.

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmub intervjuu Dmitri Vinnikoviga, mis on varem ilmunud Postimehe teadusportaalis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur, „Jõuelektroonika on võtmetehnoloogia energia- ja rohepöörde ülesannetes", lk 30).

Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehes haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur (Fookus), „Haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis", lk 23).

Krista Fischer ütleb Pealinn.ee portaalis, et kui riik piiranguid leevendaks, tähendaks see ennekõike seda, et inimestele endile tuleb vastutust juurde. Loe siit.

Euroopal lasub kaasvastutus suutmatuse eest sõda Ukrainas ära hoida. Veelgi enam aga lasub meil kohustus tulevasi sõdu Euroopas vältida ning selle eelduseks on selge arusaamine meie strateegilistest ühishuvidest pluss tahe ja suutlikkus nende eest seista, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

Anne Kahru osaleb projekti GEARING-Roles raames toimuva rahvusvahelise konverentsi „Sooline võrdõiguslikkus teaduses ja kõrghariduses“ paneelarutelus, kus arutatakse Eesti teaduse soolise võrdõiguslikkuse hetkeseisu ja peamisi väljakutseid. Rohkem infot siin.

ETV2 saates „Kultuuristuudio. Looming“ esineb Mart Kalm, kes aitab vastuseid leida küsimustele: Milline on hea linnaruum? Kui palju peaks loodavas arhitektuuris olema taaskasutust?

Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur Venemaa kaotusega lõppenud Krimmi sõjast. (26.03.22, Postimees, „Tõnu Tannberg: 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda lõppes Venemaa kaotusega ja puudutas otseselt ka Eestit“, lk 10). Loe siit.

Kui soovime ukrainlaste elusid säästa, agressorit nõrgestada ja Euroopas rahu saavutada, peame käituma strateegiliste andmekogudega nii nagu nafta ja gaasiga. Tuleb sulgeda rahu jaoks loodud võimalused neile, kes neid sõja jaoks tarvitavad, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (26.03.22, Postimees, „Andmed päästavad või hoopiski tapavad“, lk 8). Loe siit.

Sirbis ilmub Jaan Rossi ettekanne Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Eesti teaduste akadeemia kõnekoosolekul „Ilse Lehiste 100“ 17. märtsil 2022. (25.03.22, Sirp, „Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast“, lk 34–35). Loe siit.

Jaan Ross kirjutab Sirbi „Lõpuloo“ rubriigis, et kui ta kohtab tänapäeval Eesti avalikus meedias eestikeelses tekstis venekeelseid tsitaate, ükskõik kas üksikuid sõnu või terveid lauseid, siis umbes kaheksal juhul kümnest on need kirjutatud vigaselt. (25.03.22, Sirp, „Kohanemise ilu“, lk 40). Loe siit.

Tarmo Soomere on külas Kuku raadio saates „Nädala raamat“, kus tutvustatakse Fareed Zakaria raamatut „Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale“. Kuula järele siit.

Toimus Tartu ülikooli korraldatud heategevusõhtul Ukraina üliõpilaste toetuseks. Esinejate seas on ka akadeemik Lauri Mälksoo, kes selgitab Venemaa arusaama rahvusvahelisest õigusest. Arutelu saab vaadata http://www.uttv.ee/ lehel ja Postimehe otseülekandest.

Akadeemik Jüri Alliku sulest ilmub raamat „Eesti psühholoogia lugu“ (Tartu Ülikooli Kirjastus). Raamatus esitatu näitab esmakordselt, et paljud olulised sündmused maailma psühholoogia ajaloos on ühel või teisel viisil saanud oma alguse, tõuke või mõjutuse Eestist. Loe lähemalt siit.

Toimus kohtumine Soome Teadusseltsi (Suomen Tiedeseura, Finnish Society of Sciences and Letters, üks Soome teaduste akadeemiatest, https://scientiarum.fi/eng/) ja Tuglase Seltsiga arutamaks tuleviku koostöövõimalusi. Soome poolt osalesid kohtumisel Soome Teadusseltsi president Hannu Koskinen, Soome Teadusseltsi alaline sekretär Mats Gyllenberg ja Tuglase Seltsi juhataja Jaana Vasama. Eesti teaduste akadeemia poolt osalesid kohtumisel president Tarmo Soomere, presidendi teadusnõunik Rein Vaikmäe ja arendusjuht Terje Tuisk.

Ukraina on korduvalt teatanud, et Venemaa viib Ukrainas läbi genotsiidi. Sellest, kas praegu toimuv läheb genotsiidi alla või mitte, rääkis Delfi portaalile akadeemik Lauri Mälksoo. Loe siit.

Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tööstussektori lõputu majanduskasvu paradigma hakkab murenema. Oleme teelahkmel: kas kihutada majanduskasvuga hävingusse või püüelda mingisugusegi tasakaaluoleku poole. (19.03.22, Postimees, „Kas majanduse jätkuval kasvamisel on piirid?“, lk 8) Loe siit.

Krista Fischer toob Pealinn.ee portaalis esile, et koroonavaktsiinid on sel aastal päästnud juba 300–400 elu. Loe siit.

Õhtulehe veebiportaalis ilmub artikkel Veiko Uri juhitud töörühma uurimusest, mis heidab valgust metsamajanduse mõjule süsinikuringe seisukohalt. Vaata siit.

Lauri Mälksoo kommenteerib Aktuaalses Kaameras, et Vladimir Putini üle sõjakurijategijana kohtupidamiseks on vaja režiimivahetust Venemaal. Vaata järele siit.

Inimpsüühika adapteerub sõjakoledustega kiiresti, kuid erilist tähelepanu tuleb sellises olukorras pöörata lastele, kellel pole arenenud veel kaitsemehhanisme raskustega toimetulekuks, räägib Delfi teadusportaalile Forte akadeemik Jüri Allik. Loe siit.

Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Vabariigi Presidendi Kantselei ees toimub emakeelepäeval suur lugemisaktsioon. President Alar Karis alustas lugemisaktsiooni päikesetõusul (kell 6.41) ning kokku loevad enam kui 70 Eesti inimest eestikeelseid tekste kuni päikeseloojanguni (18.21). Teiste seas osalevad lugemises kolm akadeemikut: Elmo Nüganen, Tarmo Soomere ja Anu Raud. Vaata siit.

Ajalehe Sakala veebiportaalis ilmub intervjuu Anu Rauaga. Muuhulgas tuleb juttu tema trükisoojast jutukogust „Kuue ruuduga aken“, lugemisest ja Ukraina sõjast. Vaata siit.

Oma tuleviku tegelikuks kindlustamiseks on vaja vabaneda ettekujutusest, et liberaalne demokraatia on loomuldasa ülim ilmavaade, mille kõik iseenesest ajapikku omaks võtavad, kui neid vaid heatahtlikult kaasata, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusportaalis. Loe siit

Ukraina sõda on tõstatanud mitmeid olulisi küsimusi. Miks jätsid lääneriigid Budapesti memorandumiga võetud kohustused täitmata ja kas 1994. aastal allakirjutatud dokumenti saab võrrelda NATO lepinguga? Küsimustele otsib Postimehe lisas „Arvamus ja kultuur“ vastust Lauri Mälksoo. (12.03.22, Postimees, „Ukraina ja 1994. aasta Budapesti memorandum“, lk 31). Loe siit.

Kalle Kirsimäe kirjutab bioneer.ee portaalis sellest, milliseid maavarasid vajab rohepööre. Loe siit.

Jarek Kurnitski räägib Delfi TV portaalis Mustamäele 1960ndatel magalarajoonideks ehitatud paneelelamute tänasest seisukorrast. Vaata siit.

Põhjapoolkera metsadel on täita oluline roll atmosfäärist süsiniku sidumisel ja seeläbi kliimamuutuste leevendamisel. Seetõttu on metsandusest saanud globaalse kliimapoliitika osa, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Veiko Uri. (12.03.22, Postimees, „Metsa ja süsiniku ringmäng“, lk 8). Loe siit.

Maalehes ilmub intervjuu Jarek Kurnitskiga. Korterelamute renoveerimine käib hoogsalt, kuid lahendused tuleks leida ka üksikelamute ja ärikinnisvara energiatõhususe parandamiseks, ütleb Jarek Kurnitski. (10.03.22, Maaleht, „TTÜ professor: kui me maju ei renoveeri, vajame peagi juurde Auvere elektrijaama jagu tootmisvõimsust“, lk 12-13). Loe siit.

Postimehes kommenteerib teiste ekspertide seas akadeemik Anu Realo teemat, kuidas korraldada Ukrainast saadud laste õpetamine. Ta toob esile psühholoogilise nõustamise ja toetuse olulisust. (9.03.22, Postimees, „Mõttekoda: kuidas korraldada Ukrainast saabunud laste õpetamine?“, lk 19). Loe siit.

Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe arvamusloos Ukraina hagist ÜRO Rahvusvahelisesse Kohtusse Venemaa vastu. Lauri Mälksoo sõnul tasub vaagida, millega on Rahvusvahelise Kohtu näol tegu, mille üle konkreetses asjas vaidlus käib ja mõelda ette, millised võiksid olla Ukraina hagi väljavaated. (9.03.22, Postimees, „Ukraina hagi Venemaa vastu“, lk 17). Loe siit.

Postimehe teadusportaalis ilmub intervjuu Dmitri Vinnikoviga, kes räägib lähemalt oma teadustööst jõuelektroonika valdkonnas. Ta toob muuhulgas esile, et nüüdseks on jõuelektroonika muutunud rohepöörde ja jätkusuutliku arengu veduriks. Loe siit.

Lauri Mälksoo arutleb koos René Värgiga Vikerraadio „Ukraina stuudios“ sõjakurjategijate karistamise võimalikkuse üle. Kuula järele siit.

ETV2 saate „Plekktrumm“ külaline on akadeemik ja lavastaja Elmo Nüganen. Jutuks tuleb, milline on kunsti vastutus praegusel äreval ajal. Vaata järele siit ja loe lähemalt siit.

Meil ei ole võimalik võrrelda tegelikkust paralleelmaailmaga, kus kõik muu peale koroonaviiruse oleks samamoodi kui pärismaailmas. Selle asemel saavad teadlased teha oma parima selleks, et jõuda tõele võimalikult lähedale. Krista Fischer kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ põhjuslikkuse dilemmadest. (5.03.22, „Põhjuslikkuse dilemmad pandeemia ajal“, lk 8). Loe siit.

Eesti teaduste akadeemias toimus teadus(pärast)lõuna (XXI): „Sõda ja õigus", kus arutati sõja õiguslike aluste üle. Vestlesid ja küsimustele vastasid akadeemik Lauri Mälksoo, dr Tiina Pajuste Tallinna ülikoolist, Eesti peaprokurör Andres Parmas ning endine riigikohtu esimees ja Euroopa Kohtu kohtuni Uno Lõhmus. Rohkem infot siin.

Kalle Kirsimäe andis ETV saates „Ringvaade” rääkimas hiljuti Ida-Virumaa maapõuest leitud hõbedast ja kullast. Vaata järele siit.

Friedebert Tuglase 136. sünniaastapäeval esitletakse Eesti teaduste akadeemia saalis artiklikogumikku „Mäng ja melanhoolia". Vaata lähemalt siit.

Lauri Mälksoo kommenteerib Postimehes, et praeguse rahvusvahelise õiguse järgi on keeruline kohut mõista nende üle, kes otsustasid Ukraina ­vastu agressioonikuriteo toime panna või kes sooritavad Ukrainas sõjakuritegusid. See ei tähenda aga, et kohtupidamine ei ole võimalik tulevikus. (28.02.22, Postimees, „Kas Vladimir Putin suudetakse kohtukulli ette astuma sundida?", lk 6). Loe siit.

ETV saate „Plekktrumm" külaline oli Lotmani üks uurijatest, akadeemik Marek Tamm. Jutuks tuli, milline võiks olla Lotmani läkitus tänasele maailmale. Vaata siit.

Lauri Mälksoo osaleb rahvusvahelise õiguse eksperdina ETV uues saates „Ukraina stuudio". Vaata siit.

Eesti teaduste akadeemia tegi rahvusvahelise teadusnõukoja ISC Euroopa rühma eesistujana ja Euroopa riikide peateadurite foorumi ESAF liidrina seoses olukorraga Ukrainas pöördumise Euroopa teaduste akadeemiatele. Loe lähemalt.

Postimehe veebiväljaanne avaldab Eesti teaduste akadeemia Facebooki lehe postituse Venemaa alustatud sõjategevuse kohta Ukrainas. Vaata siit.

Akadeemik Lauri Mälksoo käis Vikerraadio saates „Uudis+" rääkimas, milliseid rahvusvahelisi lepinguid on Venemaa Ukrainat rünnates rikkunud ja kas või kuidas on võimalik teda korrale kutsuda. Kuula järele siit.

Sirbis ilmub järelehüüe Ülo Lepikule. (25.02.22, Sirp, „Sild Eesti Vabariigist üle sõja ja Nõukogude aja Eesti Vabariiki", lk 37). Loe siit.

Lauri Mälksoo osaleb „UV faktori" erisaates, kus lahatakse viimaste päevade sündmusi Ukrainas. Vaata siit.

Eesti teaduste akadeemias anti pidulikult üle riiklikud teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Vaata pildigaleriid ERRi uudisest.

Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab, kuidas ENSVs kõige kõrgemal tasemel, EKP KK Büroos arutati ja kritiseeriti Paavo Haavikko teose kunstilist sisu. (23.02.22, Eesti Ekspress (8), „Eesti tippkommunistid jäid Soome kirjaniku raamatu tiraaži hävitamisega hiljaks“). Loe siit.

Jarek Kurnitski valitakse Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlaseks 2021. Vaata siit.

Lauri Mälksoo annab Eesti Päevalehe veebiportaalile intervjuu Ukraina olukorra teemal, selgitades rahvusvahelise õiguse aspekte. Loe siit.

Maaelu.postimees.ee portaalis ilmub artikkel Veiko Uri juhitud töörühma uuringust, mis võttis vaatluse alla metsade arengutsükli raiesmikust kuni küpse, üle saja-aastase männikuni. Loe siit.

Akadeemik Martti Raidal pälvib Eesti Vabariigi teenetemärgi (Valgetähe III klassi teenetemärgi) tänu ja tunnustusena selle eest, et ta on aidanud oma tööga Eestit suuremaks teha. Loe lähemalt.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos üha teravnevast julgeolekurkriisi olukorrast. Ta tõdeb, et ei ole välistatud, et Kremlis nähakse praegust olukorda selle sajandi suurima geopoliitilise katastroofi eelõhtuna. Loe siit.

Postimehe veebiväljaandes ilmub Tartu ülikooli ja Eesti teaduste akadeemia ühine järelhüüe lahkunud akadeemik Ülo Lepikule. Loe siit.

Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga" mürareostusest veest ning sellest, kuidas see mõjutab vees elavadi olendeid. (19.02.22, „Veealune sümfoonia", lk 8). Loe siit.

Sirbis ilmuvad artiklid riigi teaduspreemiate saajatest. Pikemad lood on elutööpreemiate laureaatidest Ene-Margit Tiidust (üks loo autoreid on akad Krista Fischer) ja Ingrid Rüütlist. Aastapreemiate laureaatide teadustöödest ilmuvad lühemad ülevaated. (18.02.22, Sirp, „Matemaatilise statistika ilu ja võlu", „Rahvamuusika uurimisest kultuuri järjepidevuse hoidmiseni", „Teaduse aastapreemiad").

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ finalistid ja viie parima hulka valitud Leenu Reinsalu ja Karin Bachmann käisid Vikerraadio saates „Nutikas“ rääkimas oma teadustööst. Kuula järele siit.



Maalehes ilmub artikkel meenutustest Juri Lotmanist (17.02.22, Maaleht, „Juri Lotmani lapselaps: vanaisa kodu oli alati kõigile avatud", lk 30-31).

Postimehes ilmub teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandbergi järelehüüe meie seast 12. veebruaril lahkunud akadeemik Ülo Lepikule. (16.02.22, „Viljakas teadlane ja võrratu pedagoog", lk 12). Loe siit.

Tallinna Ülikooli Kirjastuselt ilmus kogumik „Vestlused Lotmaniga“, kus on avaldatud kõik teadaolevad Juri Lotmani
intervjuud esimest korda ühtede kaante vahel. Kogumiku koostas ja varustas saatesõnaga Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja akadeemik Marek Tamm. Loe siit.

Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

ETV2 teemaõhtu on pühendatud 15. veebruaril oma 60. juubelit tähistavale Elmo Nüganenile. Eetrisse jõuab ka intervjuu juubilariga.

Marek Tamm kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga", et kui Euroopa Liit on oma teaduspõhised missioonid sõnastanud ja koondanud nii ressursid kui ka inimesed nende elluviimisele, siis Eestis seisab arutelu meie riiklikest missioonidest alles ees. (12.02.22, „Mis on Eesti ühiskonna teaduspõhised missioonid?", lk 8). Loe siit

Postimehe arvamusrubriigis ilmub Maarja Kruusmaa 8. veebruaril Postimehe arvamusliidrite lõunal peetud kõne. (12.02.22, „Kriiside tekkimine ühiskondliku valiku teel ehk riikide säilimine olelusvõitluses", k 40-41). Loe siit

Meie seast lahkub oma 101. eluaastal akadeemia vanim liige, mehaanikateadlane Ülo Lepik. Loe järelehüüet.

Eesti Päevalehes ilmub intervjuu 15. veebruaril 60. juubelit tähistava Elmo Nüganeniga. (Eesti Päevaleht, 11.02.22, „Elmo Nüganen: 60-selt uuele ringile minek hoiab vormis“, lk 16-22). Loe siit.

Eesti teaduste akadeemias toimus konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus selgusid viis parimat. Konkursi laureaatideks valiti Karin Bachmann (EKA), Robert Krautmann (TalTech), Leenu Reinsalu (KBFI), Jasper Ristkok (TÜ) ja
Alina Roštšinskaja (TÜ). Loe lähemalt

Vabariigi Valitsus kinnitas 2022. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid etnomusikoloogia vanemteadur, dr Ingrid Rüütel ning Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Loe lähemalt

Maalehes ilmub intervjuu 15. veebruaril 60. juubelit tähistava Elmo Nüganeniga. (10.02.22, Maaleht, „Elmo Nüganen vahetab ametit, lk 32-33). Loe siit.

Maarja Kruusmaa teeb Postimehe traditsioonilisel arvamusliidrite lõunal ettekande teemal „Kriiside tekkimine ühiskondliku valiku teel ehk riikide säilimine olelusvõitluses“. Vaata siit.

Jarek Kurnitski räägib ETV saates „Terevisioon“ hoonete energiatõhususe teemal ehk kuidas teha korteriostjana energiateadlik otsus. Vaata järele siit.

Krista Fischer selgitab Delfi portaalis, et jätkuvalt on näha koroonaviirusega haigestumise kasvu eakate seas, mis prognoosib ka kasvu haiglaravi vajajate hulgas. Loe siit.

Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, millised on võimalused toota elektri ja ruumide kütmiseks vajalik energia meie oma vahenditega. (5.02.22, Postimees, „Puidust tehtud elektri peidetud väärtus,“ lk 8). Loe siit.

Krista Fischer ütles Vikerraadio saates „Uudis+", et kuna eakate seas on koroonaga nakatumine tõusuteel, ei ole valitsuse seatud siht koroonapassi kaotamiseks reaalne. Kuula järele siit ja loe siit.

Tarmo Soomere räägib Estonia kontserdisaalis toimuval eelkontserdil „Meremuusika“ mereteemadel. Vaata siit.

Algab kandideerimine mainekasse L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust uurimistoetust. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent). Rohkem infot.

Toimub Academia Pernaviensise 14. mõttekoja avaüritus energeetika ja vesiniku teemadel. Peaesineja on akadeemik Enn Lust. Lähem info.

Krista Fischer selgitab ERR-le antud intervjuus, et omikroni tüve kiire leviku tõttu võib olla viiruse leviku haripunkt peagi käes. Sellegipoolest ei kiirustaks ta praegu piirangute leevendamisega. Loe siit.

Akadeemik Anne Kahru valitakse Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC,  European Academies' Science Advisory Council) uue töörühma „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ (Update Neonics) eksperdiks. Loe uudist ja Postimehe kajastust.

Mart Ustav räägib Vikerraadio saates „Vikerhommik" sellest, et Eesti teadlaste väljatöötatud koroonaviiruse vastast ninaspreid on täiustatud ja see töötab nüüd ka omikroni tüve vastu. Kuula järele siit.

Mart Kalm kommenteerib Õhtulehes ülikoolide rahastamise probleeme ja ütleb, et see on Eestis ajast lootusetult maha jäänud. (31.01.22, Õhtuleht, „Mart Kalm: „Saatsime haridusministri valitsusse seisma kõrghariduse eest."", lk 5). Loe siit.

ERRi Novaatori portaalis alustavad ilmumist konkursi „Teadus 3 minutiga“ finalistide populaarteaduslikud artiklid, mis ilmuvad vahemikus 31. jaanuarist 10. veebruarini.

Postimehe teadusrubriigis ilmub artikkel, kus saavad sõna neli eelmist L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ laureaati: Maarja Grossberg, Mari-Ann Lind, Lisandra Marina Da Rocha Meneses ja Kaija Põhako-Esko. Tänavune konkurss avaneb kandideerimiseks veebruari alguses. (29.01.22, Postimees, „Austus ilu ja tarkuse väele, aga juba teist aastat glamuurita", lk 26-27). Loe siit.

Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Ukraina konflikti rahvusvahelis-õiguslikust raamistikust. (29.01.22, Postimees, „Ukraina ja rahvusvaheline õigus“, lk 8). Loe siit.

Tartu Postimehe ajakirjanikud valivad Tartu ja Tartumaa 50 mõjukaima inimese edetabelisse akadeemikud Toomas Asseri, Enn Lusti ja Krista Fischeri. (Tartu Postimees, „Mõjukad tipp 50 nemad, kes jätavad jälgi“, lk 1–5). Loe siit. Lõuna-Eesti Postimehe 100 mõjukaima inimese nimekirjas on akadeemik Jaak Einasto (Lõuna-Eesti Postimees, „Lõuna-Eesti mõjukad top 100“, lk 2–8). Virumaa Teataja ajakirjanike koostatud Lääne-Virumaa mõjukate edetabelis on Rakverest pärit helilooja ja akadeemik Arvo Pärt (Virumaa Teataja, „Lääne-Virumaa mõjukad 2021“, lk 2–5).

Eesti teaduste akadeemia juures tegutseva riigiõiguse sihtkapitali nõukoda valis enda uueks juhiks riigikohtunik Heiki Loodi. Sihtkapitali selle loomisest alates juhtinud Uno Lõhmus jätkab tegevust nõukogu liikmena. Loe lähemalt siit.

Akadeemik Marek Tamm ja Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop avaldasid mainekas Bloomsbury kirjastuses koguteose „The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture“. Raamatu esitlus toimub 27. veebruaril Tartus Lotmani 100. sünniaastapäevale pühendatud kongressi „Juri Lotmani semiosfäär“ (25.–28.02) raames. Loe lähemalt.

Urmas Varblane käis Vikerraadio saates „Nutikas“ koos Jaan Kersi ja Jaan Mõttega rääkimas ADDVAL-BIOEC projektist „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses“. Kuula järele siit.

Toomas Asser räägib Vikerraadio saates Uudis+“ kõrghariduse rahastamise problemaatikast. Kuula järele ja loe ERRi Novaatori portaali kajastust siit.

Mart Ustav tutvustab tõhustatud ninaspreid BioBlock, mis neutraliseerib lisaks koroonaviiruse deltatüvele ka omikroni tüve. Loe siit.

Mitmed teadlased teevad avaliku pöördumise, kus nad hoiatavad, et Riigikogule menetlemiseks esitatud seaduseelnõu viib Eesti loodusväärtuste kahjustumiseni ning märkimisväärsete piiranguteni ranna- ja kaldaalade edasisel avalikul kasutamisel. Pöördujad soovitavad tagasi lükata looduskaitseseaduse muutmise eelnõu 483 SE, mis plaanib senist randade ja kallaste kaitset tunduvalt nõrgendada. Akadeemikutest kirjutasid pöördumisele alla Urmas Kõljalg, Valter Lang, Ülo Niinemets, Marek Tamm ja Martin Zobel. (24.02.22, Postimees, „Randade ja kallaste kaitse peab säilima“, lk 20). Loe siit.

Krista Fischer selgitab, et koroonavaktsiinid kaitsevad omikroniga nakatumise vastu vähe, küll aga võivad hoida ära raske haigestumise. Loe siit.

Marek Tamm kirjutab ERRi kultuurirubriigis ühest Eesti kõige erudeeritumast ja hinnatumast humanitaarist, suure rahvusvahelise mainega filoloogist Jaan Puhvelist, kes tähistab 90. juubelit. Loe siit.

Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ tarkuse tähendusest (22.01.22, Postimehe lisa „Tähenduse teejuhid“, „Tarkuse tähendusest“). Loe siit.

Arvi Freiberg kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus sellest, et praeguse info juurdekasvu kiiruse juures 50 protsendi võrra aastas ammenduvad maapealsed ressursid juba 100–150 aastaga. (22.01.22, Postimees, „Kas teadmistele võib ühel hetkel piir ette tulla?“, lk 8). Loe siit.

Ajalehes Sirp ilmub Eesti teaduste akadeemia ja Tallinna tehnikaülikooli järelehüüe akadeemik Arvo Otsale (26. juuni 1931–9. jaanuar 2022). Loe siit.

Ülo Niinemets kirjutab Postimehe arvamusloos, et kahjuks ei taga grantide praegune hindamissüsteem parimate projektide väljasõelumist ning grandisaamise otsustab suuresti juhuslik valik. Tema sõnul on käes aeg muutusteks ja kindlasti on vaja moodustada rahvusvahelised valdkondlikud paneelid. (21.01.22, Postimees, „Teadus juhusliku valiku tõmbetuules“, lk 13). Loe siit.

Akadeemik Eero Vasar pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Loe lähemalt siit.

Mart Kalm räägib Vikerraadio saates „Vikerhommik“ sellest, mida ta arvab ajalooliste majade restaureerimisest ja renoveerimisest Ambassadori maja näitel. Kuula järele/loe kokkuvõtet saatelõigust siit.

Jarek Kurnitski räägib Postimehe lisalehes Maa Elu plussenergiamajast, mille põhimõte on toota rohkem energiat kui ise tarbida. Samuti räägib ta parimatest küttelahendustest ja sellest, kuidas energiaarveid kontrolli all hoida. (20.02.22, Postimehe lisa Maa Elu, „Küttearveid aitab kontrolli all hoida korralikult ehitatud maja“, lk 1–3). Loe siit.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos vastutuse vältimisest ning sellega seotud riigi ja halduskorralduse probleemidest. Loe siit.

Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Eesti teaduste akadeemias allkirjastati lepingud aastateks 2022–2024 valitud uurija-professorite ametikohtade avamiseks. Lepingud sõlmiti kolmepoolselt uurija-professorite, ülikoolide ja teaduste akadeemia vahel. Vaata lähemalt siit.

Elmo Tempel räägib koos Mart Noormaga Kuku raadio saates „Digitund“ James Webbi teleskoobist.

Tarmo Soomere annab oma hinnangu, milliseks kujuneb tänaseks Riigi Ilmateenistuse ennustatud torm. Loe siit.

Ülo Niinemets küsib Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, kas maakeral jagub globaalselt muutuvas kliimas biomassi, et korraga katta suurenenud biomassi vajadus energiasektoris, kindlustada toidujulgeolek, toota paberit, ehituspuitu ja mööblit, aga samas kaitsta ka loodust ja säilitada looduslik mitmekesisus? (15.01.22, Postimees, „Milline on meie valik energia- ja toidutootmise vahel?“, lk 8). Loe siit.

Ajakirja Akadeemia 2022. aasta 1. numbris on ilmunud kahe akadeemiku kirjutised: 1) Jaan Undusk, Moraali ja mõistlikkuse piiril. Filosoofiline laast. Akadeemia, 2022, No 1, 35–40; 2) Jüri Engelbrecht, Piirid mitmest vaatenurgast. Akadeemia, 2022, No 1, 120–133. Mõlemas kirjutises on käsitletud ideid, mida arutati 19. novembril 2021 toimunud Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil.

Akadeemik Tiit Tammaru räägib koos Tartu ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomika professori ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsaga Postimehes sellest, milliseid lahendusi pakuvad teadlased uurimisprojekti „RITA Mobiilne elu“ raames elukohaandmete ebatäpsuse probleemile. (12.01.22, Postimees, „Teine aadress võtaks probleemi maha“, lk 14–15). Loe siit.

Postimees kirjutab, et teadusnõukoja liikmetest jätkab Krista Fischer uue nõukoja juures nõustajana. Samuti teeb ta analüüse terviseametile. Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, peasekretär Jaak Järv ning asepresidendid Arvi Freiberg ja Mart Kalm, samuti Eesti noorte teaduste akadeemia juhatus kohtus Kadriorus Vabariigi Presidendi Alar Karisega. Kohtumisel arutati, kuidas hea teadus sünnib, kuidas sellest ühiskonnale kõneleda ning kuidas meie teadlasi paremini hoida.

Jaak Aaviksoo ütles intervjuus ETV saatele „Välisilm“, et praegu on Venemaa ja lääneriikide vahel olukord kehvem kui külma sõja ajal, sest toona olid vastaste positsioonid selgemad. Loe/vaata lähemalt siit.

Suri akadeemik Arvo Ots, kes oli Eesti ja kogu maailma kaasaegse põlevkivienergeetika alusepanijaid. Loe järelehüüet.

Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ reproduktiivmeditsiinist ja sellest, et 2021. aastal suudeti esmakordselt katseklaasis luua sünteetilised inimembrüod (8.01.2022, Postimees, „Maris Laan: sünteetilised embrüod katseklaasis“, lk 8). Loe siit.

Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab Tartu Postimehes, miks sulgesid 215 aastat tagasi sulgesid tollase Vene impeeriumi võimud meie esimese omakeelse ajalehe – Tarto maa rahwa Näddali-Lehe. (7.01.22, Tartu Postimees, „Tartu tulemine: Miks suleti esimene eestikeelne ajaleht“, lk 6-7). Loe siit.

Peeter Saari ütleb ajalehele Sirp antud intervjuus, et kliimasoojenemisest, ressursside ammendumisest ja energianäljast tingitud katastroofi saab maakeral ära hoida ainult ammendamatu tuumasünteesienergia tootmisega. (7.01.22, Sirp, „Akadeemik Saari valgusimpulsid“, lk 12–14). Loe siit.

Maalehes ilmub intervjuu Jaak Aaviksooga rohepöörde teemal. (6.01.22, Maaleht, „Jaak Aaviksoo: inimkond upub oma väljaheidetesse“, lk 8–9). Loe siit.

Tartu ülikooli senat valis loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktoriks Urmas Kõljala, kelle uus ametiaeg algab 1. veebruarist 2022. Loe uudist siit.

Krista Fischer selgitab pealinn.ee portaalis, et koroonaviiruse vastu vaktsineeritud nakatunute arv on mõnel päeval olnud suurem kui vaktsineerimata nakatunute arv, sest uue viirustüve vastu ei oma vaktsiinid tihti kuigi tõhusat kaitset. Loe siit.

Postimehes aitab rahvusriigi olemust ja selle kontseptsiooni ees olevaid väljakutseid mõtestada värske akadeemik Marek Tamm. (31.12.21, Postimees, „Marek Tamm: Eesti on ühtaegu rahvusriik ja kodanikeriik“, lk 25). Loe siit.

President Tarmo Soomere käis Vikerraadio aastat kokkuvõtvas saates „Lõpp hea, kõik hea“ avamas meie ajastu võtmeteemasid. Kuula järele siit.

Jaak Aaviksoo ja Toomas Asser kommenteerisid Vikerraadio pärastlõunastes uudistes ERRi portaalis ilmunud Gunnar Oki arvamuslugu kõrhariduse ja teaduse rahastamise teemal. Arvamuslugu loe siit, uudist kuula siit (algab 03:46).

President Tarmo Soomere arutles koos Kadri Simsoniga Kuku Raadio saates „Muuli ja Aavik“ möödunud aasta märgiliste sündmuste üle. Kuula järele siit.

President Tarmo Soomere kommenteeris ERRi venekeelsele auditooriumile Gunnar Okk raporti keskseid soovitusi.

Kudujate klubi andis akadeemik Anu Rauale üle 68 paari mulgimustrilisi kindaid, mis rändavad jaanuari lõpus näitusele ja oksjonile Eesti Rahva Muuseumis. Kogutud tulu annetatakse loodavale Anu Raua keskusele.

Kodumaise elektritootmisvõimekuse säilitamine ja arendamine on Eesti energiajulgeoleku ainus tõeline tagatis, kirjutas teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees ​Arvi Hamburg Postimehes. (23.12.21, Postimees, „Meie savijalgadel energiamajandus“, lk 40–41). Loe siit.

Akadeemik Toomas Asser ütles intervjuus Tartu Postimehele, et koroonapandeemias on teda enim üllatanud see, kui suur hulk inimestest üle maailma on olnud valmis oma käitumist kujundama juhuslikele pseudoteooriatele tuginedes. (22.12.21, Tartu Postimees, „Rektor Toomas Asser: pseudoteooriate kandepind on olnud üllatav“, lk 12–13). Loe siit.

President Tarmo Soomere oli ETV saate Prillitoos külaline.

Postimehes ilmus Erkki Bahovski arvustus Jüri Engelbrechti raamatule „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. (18.12.21, Postimees, „Jalutuskäik tekstiga“, lk 47). Loe siit.

Värske akadeemik Elmo Tempel kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et uudishimust ajendatud teadus toob inimkonnale kõige enam kasu. (18.12.21, Postimees, „Uudishimu ajendab teadust“, lk 8). Loe siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski kommenteeris Postimehe artiklis Eesti hoonete tervikrenoveerimise vajadust. (17.12.21, Postimees, „Hoonete energiatõhustamine maksab 22 miljardit eurot“, lk 2). Loe siit.

Värske akadeemik Maris Laan ütles Tartu Postimehele antud intervjuus, et geneetika muutub meditsiinis järjest olulisemaks ja sel on oluline perspektiiv pärilike haiguste ennetusmeetmena. (17.12.21, Tartu Postimees, „Geneetik Maris Laan: tore, et saame loodusele pikka nina näidata, aga...“, lk 12). Loe siit.

Värske akadeemik Dmitri Vinnikov ütles portaalis digi.geenius.ee, et jõuelektroonika sektor kasvab praegu meeletu kiirusega just tänu rohepöördest juhitud tööstus- ja transpordisektori arengule kogu maailmas. Loe siit.

Akadeemik Mart Kalm andis koos Tallinna ülikooli rektori Tõnu Viigiga Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ intervjuu EXPO kogemusest Dubais. Kuula järele siit.

Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg tõdes ETV saates „Esimene stuudio“, et praegune energiakriis ei saanud tulla kellegi jaoks ootamatult, sest ettevalmistused rohelisema elektritootmise poole liikumiseks käivad juba ammu. Vaata lähemalt siit.

Akadeemik Tiit Tammaru rääkis ETV saates „TeadusEST“ tema koordineeritud mahukast mitmeaastasest uuringust, mis kaardistas rändega seotud olulisi teemasid. Vaata järele siit.

Teaduste akadeemia saalis anti üle üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnad. Presidendi eripreemiad said Tiina-Erika Friedenthal (Tartu ülikool), Mart Ratas (Tallinna tehnikaülikool) ja Paul Johannes Raud (Tallinna ülikool). Riigiõiguse sihtkapitali eripreemia sai Birgit Aasa (Euroopa Ülikool-Instituut).

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

Eesti Päevalehe lisas Järgmine Peatus ilmus intervjuu akadeemik Jaak Aaviksooga. Jutuks tuli elu Eestis ja maailmas aastal 2021. (14.12.21, Eesti Päevalehe lisa Järgmine Peatus, „Jaak Aaviksoo: suurte asjade puhul on visioon ja usk tulevikku alati olnud tähtsamad kui raha“, lk 1–3).

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehes koos Tallinna tehnikaülikooli professori Kevin Parnelliga randade olukorrast ja sellest, et rannikul toimivatesse loodusjõududesse tuleks suhtuda aukartusega (14.12.21, Postimees, „Rannad tahavad vabalt hingata“, lk 15). Loe siit.

Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg pidas Riigikogus toimuval arutelul „Hinnakriis elektriturul“ ettekande. Vaata siit.

Teaduste akadeemia peegelsaalis toimunud pidulikul vastuvõtul inaugureeriti 2020. ja 2021. a valitud akadeemikud ning allkirjastati assiotsiatsioonileping Eesti noorte teaduste akadeemiaga.

Teaduste akadeemia juhatus valis kolm uut uurija-professorit aastateks 2022–2024: Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru, Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson ning Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger.
Anti üle Eesti teaduste akadeemia medal juhatuse sekretärile ja peasekretäri abile Tiina Rahkamale. Teda tunnustati 35 aasta vältel Eesti teaduste akadeemia juhatuse ja üldkogu tugisambaks olemise eest.

Teaduste akadeemias toimus uurija-professorite konverents. Vaata lähemalt siit.

President Tarmo Soomere osales ETV saates „UV faktor“ toimunud arutelus Eestisse tuumajaama rajamise võimalikkuse üle. Ta toob muuhulgas esile, et meie regioonis on probleemiks süstemaatiline energiapuudus ja me ei peaks kunagi liialt fokusseerima ühele energiaallikale. Vaata lähemalt siit.

Akadeemik Maarja Kruusmaa kõneles Novaatoris lähemalt allveerobootikast, millega tegeleb tema uurimisrühm. Loe siit.

Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et rannikule ehitamise probleemi juures tõstatub tegelikult suurem küsimus: kas loodusel või selle osadel saab olla fundamentaalseid õigusi. (11.12.21, Postimees, „Tarmo Soomere: ranniku õiguste nõidus“, lk 8). Loe siit.

Sirbis ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee, mille aluseks on 19. novembril 2021 Eesti kultuuri koja aastakonverentsil peetud ettekanne. (Sirp, 10.12.21, „Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates“, lk 26–27). Loe siit.

Sirbis ilmus järelehüüe akadeemik Arved Saparile (7.02.1933–1.12.2021). (10.12.21, Sirp, „In memoriam: Arved-Ervin Sapar 7. II 1933 – 1. XII 2021“, lk 38). Loe siit.

Akadeemik Lauri Mälksoo kirjutas Postimehe veebiväljaandes, et juristide ja eriti advokaatide seast kostab praegusajal palju erinevaid arvamusi pandeemiaga seotud vabadusepiirangute küsimuses. Kirjutis annab ka ülevaate Inimõiguste Instituudi tellitud ja tänavu oktoobris läbi viidud veebiküsitlusest. Loe siit. Vt ka Postimees, 11.12.2021, „Kus on inimõigus?“, lk 32.

Akadeemik Lauri Mälksoo osales rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul Inimõiguste Instituudi korraldatud arutelus „Üksikisiku vs ühiskonna huvid, kumb on tähtsam?“ Vaata siit.

Eesti teaduste akadeemias esitleti riigiõiguse sihtkapitali teist aastaraamatut „Riigiõiguse aastaraamat 2021“. Peaettekande tegi üks autoritest, Maris Kuurberg, kes on Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus. Raamatu sisu avasid akadeemik Lauri Mälksoo, raamatu peatoimetaja ja riigikohtunik Heiki Loot ning riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus. Rohkem infot siin.

Kajastamist leiab akadeemik Toomas Asseri ettekanne riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ arutelul. Akadeemik Asser kirjutab kõigi rektorite nimel vastutusest ja võimalustest, kõrghariduse sihtidest ja juhtimisest. Ennekõike aga inimestest – neist, kelle jaoks kõrgharidust ehitatakse; neist, kes seda teevad; ja neistki, kes ülikooli ei jõua, kuid ikkagi Eesti kõrgharidusest võidavad. Loe siit.

Toimus Eesti teaduste akadeemia üldkogu hübriidistung.
Kuulutati välja kolm Eesti teaduste akadeemia medali saajat: akadeemikud Mart Saarma ja Jaak Aaviksoo ning Postimehe peatoimetaja Marti Aavik. Rohkem infot siin.
2021. aasta riigi teaduspreemia laureaat akadeemik Enn Lust pidas ettekande „Energia kogumise ja salvestamise elektrokeemilised komplekssüsteemid“.
Valiti neli uut akadeemikut: astronoomia ja astrofüüsika akadeemikuks Elmo Tempel, kultuuriajaloo akadeemikuks Marek Tamm, rahvatervise akadeemikuks Maris Laan ning tehnika- ja arvutiteaduste akadeemikuks Dmitri Vinnikov. Rohkem infot siin.

Eesti teaduste akadeemia energeetikomisjoni esimees Arvi Hamburg andis Postimehele intervjuu, kus ta on elektrimajanduses toimuvat hinnates pigem kriitiline. Loe siit.

Riigikogu Toimetiste 44. numbri fookuses on kliimamuutused ja rohepööre. Väljaandes ilmus artikkel rohepöördest, mille autoriteks on teiste seas akadeemikud Enn Lust ja Kalle Kirsimägi. (7.12.2021, Riigikogu Toimetised nr 44, „Oleviku- ja tulevikumaavarade uuringud Eestis: RITA MAARE“, lk 69–78). Loe siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski kõneles ETV saates „Terevisioon“ õhuniiskusest ja selle mõjust inimeste tervisele. Vaata järele siit.

Akadeemik Peeter Saari kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et IBMi ehitatud ülijuhtidel rekordilise 127-kvantbitise arvutiga ei ole praktikas veel palju teha. Saavutus on eelkõige märgiline hüpe kvantinfotehnoloogia arengus. (4.12.21, Postimees, „Peeter Saari: kas kvanthäkkerid saavad ligi meie pangakontodele?“, lk 8). Loe siit.

Õhtulehes ilmus intervjuu president Tarmo Soomerega. Jutuks tuli nii kliima soojenemine kui ka koroonakriisi leevendamine. (4.12.21, Õhtuleht, „Tarmo Soomere: „Mängida selle peale, et kliimamuutus ei ole inimtekkeline, on enam-vähem sama hea, kui olla kindel, et saan järgmises bingolotos peavõidu.““, lk 16–17). Loe siit.

Peasekretär akad Jaak Järv tutvustas akadeemia tegevusi kliimakriisi teemadel Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC nõukogu koosolekul. Eesti teaduste akadeemia aruannet vt siin. Peasekretär akad Jaak Järve ettekande slaidid siin.

Teaduste akadeemia juhatuse toas toimus XX teaduspärastlõuna (XX): Räägi inimestega: teadlaste sõnum raskel ajal.

ERRis ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee sellest, et meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Essee põhineb riigikogu konverentsisaalis toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtul. Loe siit.

Eesti kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid kohtusid riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Akadeemik Toomas Asser kommenteeris ERRi portaalis kõrghariduse alarahastamise probleemi ning võimalikke lahendusi olukorra leevendamiseks. Loe siit.

Akadeemik Jaak Vilo kirjutas ERRi arvamusloos, et Eesti doktoriõppe maht peaks kasvama 300–400 doktorikraadini aastas. Vajalik maht tuleb valdkonniti läbi analüüsida ja sellest juhinduda. Maht peab tagama kõikide erialade piisava järelkasvu ja konkurentsi ülikoolide ametikohtadele ning lisaks riigile ja ettevõtetele tähtsate rollide täitmise. Loe siit.

President Tarmo Soomere esines ettekandega „Eesti sada aastat liidus loodusega“ Riigikogu konverentsisaalis toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale ja pööripäevale pühendatud konverentsil. Vaata siit.

30. novembril ja 1. detsembril toimus Eesti teaduste akadeemias Euroopa riikide peateadurite foorumi ESAFi (European Science Advisors Forum) üldkogu teemal „Kohalikest nõuannetest üleilmse kasuni“ (From local advice to global benefit). Rohkem infot siin.

Eesti teaduste akadeemias toimus 29.–30. novembril rahvusvaheline Soome lahe kolmepoolse koostöö teaduskonverents „Uus algus Soome lahe koostööle“ (New start for the Gulf of Finland co-operation). Rohkem infot siin.

Maailma Akadeemia ajakirjas Cadmus ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti artikkel „Knowledge generation and interdisciplinarity“ (Cadmus, 2021, vol. 4, issue 5, pp. 11–22.). Vaata siit.

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ teadusnõu andmise olulisusest ja printsiipidest, mida seejuures tuleks järgida. (27.11.21, „Tarmo Soomere: halval ajal vajame head nõu“, lk 8). Loe siit.

Õhtulehes ilmus intervjuu akadeemik Elmo Nüganeniga, kelle lavastatud Mozarti ooper „Don Giovanni“ esietendus 27. novembril Vanemuise väikeses majas. (27.11.21, Õhtuleht, „Elmo Nüganen: „Sain 33 aastaga karastunud riigitööliseks. Nüüd on võimalus näha vabakutselise elu. Selle üle tuleb head meelt tunda““, lk 16–17). Loe siit.

Eestis on kõrgharidusega kaasnev keskmine palgalisa arenenud riikide võrdluses üks väiksemaid. Me ei näe diplomiga kaasas käivat tööpanuse elik tööviljakuse kasvu. Struktuurset konflikti rõhutab veelgi erinevus värskete lõpetajate palgatasemetes, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo oma ERRi arvamusloos.

Teaduste akadeemia saalis toimus akadeemik Anto Raukase mälestusseminar.

Akadeemik Tarmo Soomere osales meremuuseumis peetud diskussioonis Narva-Jõesuu muuli taastamise võimaluste ja vajaduste üle.

Tšehhi Eesti Klubi liikmete ja sõprade abil valminud ajakirja monotemaatilise erinumbri Estonsko esitlusega Prahas tähistati muuhulgas Tšehhi ja Eesti teaduste akadeemiate koostöö 25. aastapäeva.  

Akadeemik Mart Kalm rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, et ülikoolide otsused erialasid sulgeda tulenevad riiklikust ülikoolide süstemaatilisest alarahastusest. Vaata lähemalt siit.

Teabeettevõtte Clarivate Analytics koostatud maailma 6602 mõjukaima teadlase nimistusse pääses seitse Eesti teadusasutustega seotud teadlast. Nende seas on kaks akadeemikut: Ülo Niinemets ja Martin Zobel. Nimistu leiab siit.

Akadeemik Tarmo Soomere käis ETV saates „Ringvaade“ rääkimas kliimasoojenemisest ja võimalikust veetaseme tõusust maailma eri paigus. Vaata järele siit.

Ajaleht Sakala kirjutas akadeemik Anu Raua uusimast teosest – vaibast „Mulgid New Yorgis“. (23.11.21, Sakala, „ Akadeemik kudus pilvelõhkujad vaiba sisse“, lk 6).

Pimedate Ööde festivali ürituse Music Meets Film raames arutlesid teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja muusikateooria professor Kerri Kotta Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses teemal „Võitlus ideoloogilise allasurumise vastu – kõneledes läbi muusika” (Fighting Ideological Supression – Speaking Through Music). Lähem info.

Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis ERR-s, et õhu kaudu leviva koroonaviiruse leviku leevendamiseks tuleb koolimajadesse enne aastaid kestvat ümberehitamist ja ventilatsiooni parandamist paigaldada õhupuhastid. Loe siit.

Heimtalis akadeemik Anu Raua muuseumis toimus 20.-21. novembril kolme minuti loengute lõppvooru osalejate koolitus.

Postimehe veerus „Teadlase pilguga” kirjutas akadeemik Tiit Tammaru, et et vastulinnastumine ei ole Eestis küll ulatuslik, kuid erinevad tegurid kokku on toonud viimastel aastatel taas inimesi maapiirkondadesse. (20.11.21, Postimees, Kas pandeemia avas võimaluse maapiirkondadele?, lk 8). Loe siit.

Õpetajate Lehes ilmus lühendatud kujul akadeemik Tarmo Soomere ettekanne, mille ta pidas Erasmuse projekti „AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava“ lõpuseminaril 9. novembril 2021. Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia saalis toimus 2021. aasta Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsi teaduspäev „Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates“. Ettekannetega esinesid president Tarmo Soomere ja akadeemik Jaan Ross. Akadeemikutest osalesid arutelu juhina Jüri Engelbrecht ning vestluspaneelides Jaan Undusk ja Tarmo Uustalu. Rohkem infot.

President Tarmo Soomere kirjutas Sirbis, et Eesti roll elurikkuse ja kliima hoiul peab olema palju laiem kui meie enda looduse elurikkuse hoidmine (19.11.21, Sirp, „Eesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul“, lk 31–32). Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia kirjastuse tegevtoimetaja Hedi Tõnso (Estonian Journal of Earth Sciences) osales ülemaailmse teadusakadeemiate ühenduse IAP ja Euroopa teadusakadeemiate teadusnõukoja EASAC veebiseminaril „Röövajakirjad ja -konverentsid“. Tutvustati IAP vastavateemalise uurimuse tulemusi (vt siin). Rohkem infot IAP kodulehel siin

Akadeemik Jaan Ross kirjutas Sirbis eestlaste kultuurielust Peterburis ja selgitas, et professionaalse eesti muusikakultuuri juured asuvad Peterburi konservatooriumis (19.11.21, Sirp, „Eestlaste kultuurielu Peterburis“, lk 14–16). Loe siit.

Aastaauhinna Kultuuri Tegu peapreemia pälvis akadeemik Anu Raud. Loe siit.

Eesti teaduste akadeemias toimus teaduspärastlõuna (XIX): „Euroopa tööstuse rohepööre: kriitilistest maavaradest rohetehnoloogiateni”. Peaettekanne Maive Rutelt. Rohkem infot.

Selgusid Eesti rahvuskultuuri fondi juures asuva Eesti teaduste akadeemia fondi stipendiaadid: Eesti Muusika- ja teatriakadeemia teadur Marju Raju ning Tartu ülikooli  molekulaar- ja rakubioloogia instituudi  biomeditsiini ja biotehnoloogia nooremteadur Silva Lilleorg. Rohkem infot Eesti Rahvuskultuuri Fondi uudises tänavuste stipendiumite kohta ja Eesti teaduste akadeemia fondi veebilehel

Akadeemik Anu Realo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et teadlastele on pandeemia looduslik eksperiment, mis on andnud harukordse võimaluse katsetada mitmesuguseid teooriad, mis käsitlevad kultuuri mõju inimeste käitumisele kriisi olukorras. (13.11.21, Postimees, „Anu Realo: kultuuril on tähtis roll tervisekriisi ohjamisel“, lk 12). Loe siit.

Lõuna-Eesti Postimees kirjutab, millised Lõuna-Eesti päritolu naised kandideerivad akadeemikuks. Loe siit.

Sirbis ilmus arvustus kolmele akadeemik Jüri Engelbrechti ainuautorluses või tema osalusel ilmunud raamatule: monograafia „Komplekssete signaalide modelleerimine närvides“, esseede kogumik „Komplekssusest sotsiaalsetes süsteemides ja akadeemiates“ ja mosaiikraamat „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. (12.11.2021, Sirp, „Kõikehõlmav modelleerimine närviimpulsist teadlase eluni”, lk 6–8). Loe siit.

Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi. Akadeemik Tarmo Soomere avab Sirbis lähemalt paljude riikide peateadurite soovitusi Glasgow` kliimapoliitika tippkohtumise osalejatele. (12.11.2021, Sirp, „Hea nõu ei pruugi olla kallis”, lk 8). Loe siit.

Rootsi kuningliku teaduste akadeemia liikmeks valitud akadeemik Mart Saarma andis intervjuu ETV saates „Ringvaade”. Vaata järele siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski esines Eesti teadusagentuuri korraldatud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Alternatiivsed meetodid teaduskommunikatsioonis” ettekandega „Arhitektuur ja insenerikunst teaduskommunikatsioonis”. Rohkem infot.

Akadeemia asepresident Mart Kalm pidas Pärnu muuseumi loengusarja raames ettekande Pärnu kauaaegsest linnaarhitektist ja mitmete funktsionalistlike hoonete autorist Olev Siinmaast, kelle 140. sünniaastapäeva tähistati 12. novembril. Rohkem infot siin.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

President Tarmo Soomere pidas Erasmuse projekti „AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava“ lõpuseminaril ettekande „Täpselt sihitud haridus kui kogukonna tugevuse alus“.

Akadeemikud Krista Fischer ja Jaak Aaviksoo arutlesid ETV saates „UV faktor“ selle üle, kas valitsuse tegutsemine viiruskriisis on olnud sihitu rapsimine või hoopis nõtke juhtimine. Vaata järele siit.

Akadeemik Krista Fischer selgitab Postimehes, miks on koroonatestimine pandeemia kontrolli all hoidmiseks oluline. Loe siit.

Glasgow’s ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP26 raames esitleti paljude riikide peateadurite soovitusi kliimamuutuste edukaks leevendamiseks. 39 allakirjutaja seas on ka Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Soovitustega saab tutvuda siin. Paneel on järele vaadatav Youtube`ist.

Akadeemik Krista Fischer kirjeldas delfi.ee-s koroonaolukorra hetkeseisu. Loe siit.

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ metsast kliimadiskussiooni fookuses. (6.11.21, Postimees, „Tarmo Soomere: mets kliimadiskussiooni fookuses“, lk 8). Loe siit.

Tartu Postimehes ilmus intervjuu Tartu ülikoolilt suurima tunnustuse, ülikooli suure medali pälvinud akadeemik Enn Lustiga. (5.11.21, Tartu Postimees, „Akadeemik Enn Lust: energiakriis on koroonast hullem“, lk 12). Loe siit.

Eesti Päevalehes ilmus pikk intervjuu akadeemik Krista Fischeriga koroonakriisist ja selle lahendamise võimalustest. (5.11.21, Eesti Päevaleht, „Krista Fischer: peagi jäävad meile ainult sõjaaja valikud – keda jätta lahinguväljale, keda minema lohistada“, lk 16–22). Loe siit.

President Tarmo Soomere esines ettekandega keskkonnaministeeriumi korraldatud konverentsil „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“. Lähem info siin.

Vikerraadio saates „Nutikas“ rääkis akadeemik Jarek Kurnitski uuest meetodist parema ventilatsiooni saavutamiseks. Kuula järele siit.

ERRis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo arvamuslugu valitsemisest ning teadlaste ja poliitikute rollist koroonakriisi ohjamisel. Loe siit.

Vikerraadio  saates „Otse uudistemajast“ rääkis akadeemik Jaak Aaviksoo koroonakriisi haldamisest, hariduse väljakutsetest ja rohepöördest. Kuula siit.

Akadeemik Krista Fischer selgitas Delfi.ee-s, et praegu peab proovima teha kõike, mida annab, et nakatumise laineharjast üle saada. Loe siit.

Teaduste akadeemia saalis toimus akadeemikukandidaatide konverentsi teine osa. Akadeemikutele ja laiemale avalikkusele tutvustasid end 11 teadlast, kes esitati akadeemikukandidaadiks astronoomia ja astrofüüsika, informaatika ja tehnikateaduste ning kultuuriajaloo valdkonnas. Rohkem infot siin.

Akadeemiat külastas Tšehhi teaduste akadeemia president professor Eva Zažimalová.  Kohtumisel president Tarmo Soomere, akadeemik Maarja Kruusmaa ja välissuhete nõuniku akad Jüri Engelbrechtiga arutati akadeemiatevahelise koostöö edasise tugevdamise võimalusi Läänemere regioonis.

Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tasuks arutleda, kuidas rohepööret teostada põhiliselt nende asjade kaudu, mida nagunii heaolu kasvatamiseks või muudel põhjustel teha vaja oleks. (30.10.21, Postimees, „Jarek Kurnitski: rohepöördest ja harjumuste loomulikust muutumisest“, lk 8). Loe siit.

Tartu Ülikooli senat võttis vastu otsuse autasustada ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medaliga füüsikalise keemia professorit akadeemik Enn Lusti. Tartu ülikooli medali pälvisid akadeemikutest Krista Fischer, Lauri Mälksoo ja Tõnu-Andres Tannberg. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ pälvis akadeemikutest Mart Ustav. Loe lähemalt.

Portaal Novaator kirjutab akadeemik Jarek Kurnitski ja tema kolleegide väljatöötatud ventilatsiooni projekteerimise uuest meetodist, mille kasutuselevõtt võimaldaks pandeemia ajal hoida hooneid inimeste jaoks lahti. Loe lähemalt.

Akadeemik Kalle Kirsimäe esines keskkonnahariduse konverentsil ettekandega „Maapõu meis ja meie ümber“. Konverentsi kava on leitav siin. Akad Kirsimäe ettekande slaidid vt siin, videosalvestis siin.

Tartu ülikooli raamatukogus toimus akadeemikukandidaatide konverentsi esimene osa. Akadeemikutele ja laiemale avalikkusele tutvustasid end üheksa teadlast, kes esitati akadeemikukandidaadiks rahvatervise valdkonnas. Rohkem infot siin.

Akadeemikud Tarmo Soomere, Jakob Kübarsepp ja Lauri Mälksoo esitlesid Riigikogu kultuurikomisjonile ettepanekuid teaduste akadeemia seaduse muutmiseks ja kõrghariduse rahastamise normaliseerimiseks.

Delfi kirjutab akadeemik Krista Fischeri värskest ülevaatest, kus ta kõrvutab ka vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste haiglasse sattumise statistikat. Loe siit.

Akadeemik Jakob Kübarsepp kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, miks on arutelu kõrghariduse rahastamise suurendamise võimalustest äärmiselt oluline. (Postimees, 23.10.21, „Jakob Kübarsepp: võimekamatel noortel ei ole enam motivatsiooni tulla doktoriõppesse“, lk 8). Loe siit.

Akadeemik Tarmo Soomere pidas XLIII kõrgemate riigikaitsekursuste lõpuloengu „Kliimamuutus meie moodi ehk kas ümmargusel planeedil on piirid“.

Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees professor Arvi Hamburg ja akadeemik Jaak Aaviksoo osalesid Arenguseire keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“ Seminar keskendus rohepöördele energeetikas. Küsimuste-vastuste voorus juhtis akad Aaviksoo tähelepanu Euroopa Liidu tasemel seatud eesmärgile saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Seminar on järelvaadatav siit.

Akadeemikud Jaak Aaviksoo ja Veiko Uri esinesid Maalehe ning Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu metsakonverentsil „Metsatööstuse panus rohepöördesse ja kliimaneutraalsuse saavutamisel“. Vaata siit.

Akadeemik Tarmo Soomere pidas Szczecini šelfimerede seminaride seeria (Szczecin Marginal Seas Webinar) avaloengu „Alongshore transport and variations of cut-and-fill cycle in marginal seas“.

Eesti teaduste akadeemia tunnustas tänukirjaga prof Sierd Cloetinghi aktiivset ja tulemuslikku tööd AE presidendina 2015–2021. Kõigi Eesti AE liikmete nimel andis 20.-21. oktoobril Barcelonas toimunud AE 32. rahvusvahelisel konverentsil „Building Bridges“ tänukirja prof Cloetingh`ile üle prof emer Rein Vaikmäe. Konverentsi kava on leitav Academia Europaea kodulehel siin.
Alates 2022. aastast on AE president professor Marja Makarow, kelle Eesti teaduste akadeemia nimetas Tartu ülikooli nõukogu uude koosseisu.

Akadeemik Krista Fischer selgitas Delfis prognoose haiglakoormuse osas koroonaviiruse kontekstis. Loe siit.

Akadeemia kaaskorraldusel toimunud teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor (VIII). Kuidas targalt roheliseks pöörata?“ pidas akadeemik Jaak Aaviksoo ettekande „Rohepööre, teadus ja rahvuslikud huvid“. Vaata siit.

Justiitsministeerium valis Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni Eestit esindavaks liikmeks Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori akadeemik Lauri Mälksoo. Loe lähemalt.

President Tarmo Soomere pidas akadeemik Krista Fischeri korraldatud statistika päeva seminaril ettekande „Ekspluateerides statistikat mere- ja rannikuteaduse jaoks“.

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe arvamusloos, et õhtumaine soov näha inimõigustes ülimuslikku väärtust, mille nimel on õigustatud ka sõjalise jõu kasutamine, sai Afganistanis põhimõttelise tagasilöögi. (19.10.21, Postimees, „Jaak Aaviksoo: õhtumaine kultuur sai Afganistanis tagasilöögi“, lk 14). Loe siit.

Peasekretär Jaak Järv esines ettekandega „Kinetically controlled molecular recognition of drugs by receptor sites“ Academia Europaea (AE) loodusteaduste klassi veebikoosolekul.

Akadeemik Mart Kalm pidas Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 28. hooaja avakontserdi eel loengu „Arhitektuur muusikas, muusika arhitektuuris“.

Akadeemik Mart Kalm andis ETV saates „Hommik Anuga“ ülevaate Eestis aegade jooksul pooleli jäänud arhitektuuriprojektidest. Vaata siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski käis Vikerraadio saates „Labor“ rääkimas uuematest uuringutest koroonanakkuse vältimiseks siseruumides. Kuula järele

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ kliimamuutustest. (16.10.21, Postimees, „Tarmo Soomere: kaosest usaldusväärse prognoosini“, lk 8). Loe siit.

Akadeemik Krista Fischer ütles epl.delfi.ee portaalis, et  Eestis võib koroonaviirusega läbipõdenuiks lugeda vaid veerandit elanikkonnast. Loe siit.

Vestlusõhtul „Loovus ja kultuuri kulg“ kohtusid Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Hasso Krull ja väliseesti professor, akadeemia välisliige Jaan Valsiner, arutades üheskoos moderaator professor Kalevi Kulliga kultuuri tuleviku üle. Vaata järele siit.

Akadeemik Margus Lopp rääkis ETV uues saates „TeadusEST“ põlevkivi väärindamisest. Vaata järele siit.

President Tarmo Soomere ja asepresident Mart Kalm osalesid UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni kutsel vestlusringis „30 aastat Eesti ühinemisest UNESCOga“ UNESCO 75. aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel Arhitektuurimuuseumis. Esitleti värskelt valminud videoklippe Eesti osalusest UNESCO programmides, võrgustikes ja nimekirjades. Videod on järelvaadatavad ERR-i kodulehel siin.

Academia Pernaviensis alustab uut, kolmandat hooaega. Rohkem infot siin.

Akadeemik Mart Saarma valiti kolmanda eesti päritolu teadlasena Rootsi kuningliku teaduste akadeemia välisliikmeks. Eesti Päevalehes veebiväljaandes ilmus sel puhul intervjuu akadeemik Saarmaga. Loe siit.

President Tarmo Soomere, peasekretär Jaak Järv ja rahvusvaheliste suhete nõunik akadeemik Jüri Engelbrecht osalesid ülemaailmse teadusnõukogu (International Science Council, ISC) II virtuaalsel üldkogul. Arutelude fookuses oli ISC tegevuskava aastateks 2022–2024. Tutvustati ISC strateegiat „Edendades teadust kui globaalset avalikku hüve“, valiti uus juhatus järgnevaks kolmeks aastaks ning anti välja ISC teadusauhinnad kümnele väljapaistvale teadlasele ja teadusorganisatsioonile. Teaduspublikatsioonide reformi käsitleva resolutsiooni täistekst on leitav ISC-i kodulehel siin. Resolutsioon, mis puudutab teaduse mõju valitsuste poliitikatele ja programmidele, on leitav siin.  ISC üldkogu päevakava, ettekanded ja slaidid on leitavad ISCi kodulehel siin. Aastatel 2022–2024 juhib Eesti teaduste akadeemia ISCi Euroopa gruppi.

Akadeemik Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ võsa väärtusest ja tulevikupotentsiaalist. (09.10.21, Postimees, lk 8, „Võsa minevik, tänapäev ja tulevik“). Loe siit.

President Tarmo Soomere kommenteeris Kuku Raadio otsesaates 2021. a Nobeli preemiaidfookusega füüsikapreemiale ja kliimamuutuste prognoosimise võimalikkusele.

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutab Postimehe arvamusloos kolmest ülesandest, mis seisavad ees Narva-Jõesuu kandi rannas. (08.10.21, Postimees, „Kolm ülesannet Narva-Jõesuus“, lk 12). Loe siit.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

Avati Eesti looduseuurijate seltsi maja renoveeritud alumine korrus. Pidulikku osa juhatas akadeemik Urmas Kõljalg. Teaduste akadeemia tervitused andsid edasi president Tarmo Soomere ja peasekretär Jaak Järv.

Kirjastuselt Postimees ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti esseede ja laastude kogumik „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. Loe lähemalt Postimehe uudisest.

Teaduste akadeemiat külastas Tallinna 32. keskkooli majandusklass (10. klass). Nende soovil pidas president Tarmo Soomere ettekande „Eilsest homsesse ehk mida teame täna tulevikust“.

Eesti teaduste akadeemia, Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu linnavalitsus ja Academia Pernaviensis MTÜ sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärk on Pärnu noorte teadustegevuse edendamine, suunamine ja korraldamine.

Akadeemik Krista Fischer selgitab Delfis olukorda koroonaviirusega nakatumisel Eestis. Loe siit.

Asepresident Arvi Freiberg osales rahvusvahelise aasta „Baasteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ ( IYBSSD 2022) nõuandva komitee koosolekul. Rahvusvahelise puhta ja rakendusfüüsika ühingu (IUPAP) algatust koostöös mitmete rahvusvaheliste erialaühingutega toetavad enam kui 50 teaduste akadeemiat. Rohkem infot IYBSSD kodulehel siin.

Akadeemik Ene Ergma kirjutab Tartu Postimehes, et Tartu peab arenema linnana, kus kõigil soovijatel on võimalus ennast teostada. (04.10.2021, Tartu Postimees, „Tartu ülikool on ikka maailma ülikool“, lk 2). Loe siit.

Akadeemik Valter Lang kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga”, et erineva keele ja kultuuriga inimesed võivad elada kõrvuti pikki sajandeid, tegemata sammugi üksteisele lähenemise suunas. Kuid need ei ole üldiselt edukad projektid ning paremini on läinud seal, kus erisuste põhjal kujuneb uus tervik, uus sünergia. (02.10.21, Postimees, „Valter Lang: valides suletuse, valime hääbumise“, lk 8). Loe siit.

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutab Sirbis, et leidlik ja inimlik haridus on üks neid väärtusi, mis sillutab teed tulevikku. Arvamusloo aluseks on 10. septembril rahvaülikoolide konverentsil peetud kõne. (01.10.2021, Sirp, „Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku“, lk 34–36). Loe siit.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali koostöös toimus hübriidkonverents „Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu)“. Tervitussõnad lausus president Tarmo Soomere. Rohkem infot.

Akadeemik Jarek Kurnitski selgitab Õpetajate Lehes, miks on ventilatsioonisüsteem koolides oluline. (1.10.21, Õpetajate Leht, „Miks on koolil vaja ventilatsioonisüsteemi?“, lk 2–3).  

Teaduste akadeemia saalis toimus akadeemia ja Tartu ülikooli korraldatud rahvusvaheline teadushariduse konverents „Impact of research in science education. Addressing the need for a knowledge-based society“. Avasõnad ütles akadeemia president Tarmo Soomere. Rohkem infot.

Tartu ülikooli kunstimuuseumis ekspositsiooni paigutati ülikooli kasvandiku Wilhelm Ostwaldi Nobeli auhinna medali koopia. Selle tellimise muuseumile algatas Eesti teaduste akadeemia. Asepresident Arvi Freiberg on seisukohal, et medali koopia innustab andekaid noori teadlasi ja üliõpilasi teaduses kõige kõrgemaid sihte seadma. Medalit esitlesid Tartu ülikooli rektor akadeemik Toomas Asser ning Berliini-Brandenburgi teaduste akadeemia president Christoph Markschies. Loe lähemalt.

Eesti teaduste akadeemiat külastas Berliini-Brandenburgi teaduste ja humanitaarteaduste akadeemia president professor Christoph Markschies. Kahepoolse teaduskoostöö lepingu uuendamisele pühendatud kohtumisel arutati koos akadeemik Jüri Engelbrechtiga akadeemiate koostöövõimalusi tulevikus.

9. septembril avaldas Euroopa meditsiiniteaduste akadeemiate ühendus FEAM oma soovitused ravimipuuduse lahendamiseks. Postimehe veerus „Teadlase pilguga” vaatlesid seda mitmetahulist muret ja selle lahendusi lähemalt Eero Vasar ja Tarmo Soomere. (25.09.21, Postimees, „Eero Vasar ja Tarmo Soomere: varipandeemiast eluohtliku defitsiidini”). Loe arvamust siit.

Akadeemik Krista Fischer selgitab Delfis, miks ei ole terviseamet oma statistilisi andmeid päris õigesti esitlenud. Loe siit.

Akadeemik Tarmo Soomere pidas ettekande „Cooperation network of the academies in the Baltic Sea region“ Hamburgi teaduste akadeemia veebipõhisel aastakoosolekul.

Akadeemik Tarmo Soomere osales miniettekannetega laevalainetest, Läänemere veetaseme ekstreemumite kasvust ja laineajuga seonduvatest ohtudest ühenduse Stiiliharjutused lavastuse „Imelik peegel. Muinasjutt füüsikast“ esietendustes (Sakala tn 3, proovisaal).

Akadeemik Krista Fischer ütles ETV saates „Ringvaade“, et kuigi koroonasse nakatumine on liikunud taas ülespoole, on ühiskonna piiramisest vara rääkida. Loe/vaata järele siit.

Eesti Päevaleht avaldas akadeemik Tarmo Soomere kommentaari: „Tarmo Soomere: me ei tea, kes on Kurmi ekspeditsiooni eksperdid“. (Eesti Päevaleht, 146, 22.09.2021, lk 5). Loe siit.

Akadeemikud Tarmo Soomere ja Urmas Varblane osalesid Eesti Teadusagentuuri kutsel teaduse finantseerimise töörühma istungil.

Septembri-oktoobri Horisondis ilmus riigi teaduspreemia laureaatide Gert Hütsi, akadeemik Martti Raidali ja Hardi Veermäe artikkel tumeainest ja ürgsetest mustadest aukudest ning akadeemik Eero Vasara artikkel väikelaste kulutatavast energiast. Vaata siit.

Tartu Teerajajate allee pronksist jalajälgede ritta lisandus akadeemik Mart Ustavi nimi. Loe siit.

Teaduste akadeemias toimus Teadlaste Öö festivali raames teaduspärastlõuna (XVIII), mille fookuses oli sool ja baltisaksa toidukultuur. Pärast dokumentaalfilmi „Ulatage soola“ seansse vestles Tallinna ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor ja teadusajakirjanik Arko Olesk filmis käsitletud teemadel toitumiseksperdi Monika Jakobsoniga ja kardioloog Martin Sergiga. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadlane ja Tallinna ülikooli professor Ulrike Plath tutvustas koos oma tudengitega teaduslikele uuringutele tuginedes baltisaksa toidukultuuri. Rohkem infot.

Akadeemik Jaak Aaviksoo leiab Vikerraadiole antud intervjuus, et energeetikas tuleb kõik tootmisvõimalused avatuna hoida, kaasa arvatud tuumaenergeetika. Kuula järele siit.

Akadeemikud Mart Saarma, Toomas Asser, Jaak Aaviksoo ja Tarmo Soomere osalesid teadus- ja arendusnõukogu 2016–2021 töötanud koosseisu viimasel istungil Stenbocki majas.

President Tarmo Soomere kommenteeris Vikerraadio otse-eetris teadlaste öö nädala puhul noorteadlaste järelkasvu kitsaskohti ning teadmiste ja uskumuste tasakaalustamatuse probleeme. Kuula järele siit.

Akadeemik Kalle Kirsimäe kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga", kas ja kus on maapõues need rohepöördeks vajalike maavarade varud, millega kiiret nõudluse kasvu toita ning kas on õigus neil, kes kuulutavad nende peatset lõppu. Loe siit.

Akadeemik Krista Fischer andis Toomas Sildamile ERRis pika intervjuu koroonakriisi teemadel. Loe siit.

Omar Parve jagas Sirbis muljeid akadeemik Ülo Lille ja tema saavutuste kohta. 16. septembril täitus akadeemik Lillel 90. eluaasta. (17.09.21, Sirp, "Molekulide sünteesija ja modelleerija", lk 33–34). Loe siit.

President Tarmo Soomere pidas IV Riia rahvusvahelisel majanduskonverentsil (IV International Economic Forum, Riga, 17.09.2021) kutsutud ettekande „Future Economy:  globalisation challenges faced by the Europe and the Baltics in the 21st century“. Konverentsi raames kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu teaduste akadeemiate presidendid alla kolme akadeemia koostööleppele sotsiaalteaduste vallas. Vt Balti akadeemiate presidendid  Läti ajalehe esilehel.

Akadeemik Tarmo Soomere pidas Leedu teaduste akadeemia bioloogia, arstiteaduse ja maateaduste osakonna kogul ettekande „The present and future of the „climate“ of extreme water levels in Latvian and Lithuanian waters“.

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutab ERRis ilmunud arvamuses, et ka rohepöörde puhul tuleb lähtuda Eesti rahvuslikest huvidest. Loe siit.

President Tarmo Soomere osales rahvusraamatukogu ajutise laenutuspunkti avamisel keskuses Solaris ja kommenteeris Aktuaalsele Kaamerale raamatukogude missiooni olulisust.

Tallinna ülikoolis tähistati akadeemia välisliikme Jaan Valsineri juubelinädalat, kes sai tänavu suvel 70. aastaseks. Esitleti Jaan Valsineri teose „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ eestikeelset tõlget. Loe lähemalt siit.

President Tarmo Soomere kohtus Eesti Arhitektide Liidu juhatusega. Arutati vajadusi peegeldada toimunud ja tõenäolisi kliimamuutusi arhitektuursete ja linnaehituslike lahenduste loomisel ning koostöö võimalusi teadmuspõhise otsustusprotsessi tugevdamiseks.

Akadeemik Tarmo Soomere pidas reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil (Tallinna Reaalkool, 10.–11.09.2021) ettekande „Kombates tegelikkuse ja võimalikkuse piire“.

Postimehe rubriigis „Teadlase pilguga” ilmub akadeemik Mart Kalmu arvamuslugu. Tammsaare pargi uuenduse järgsed arvustused olid rahulolematud. Ent nüüd, kui haljastus on saanud mõeldud suurusesse kosuda, heidab Kalm sellele värske pilgu – tuues esile nii õnnestumisi kui tõrvatilku. Loe siit.

President Tarmo Soomere esines Eesti rahvaülikoolide konverentsil ettekandega „Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku." Konverentsi täisülekannet saab järele vaadata siit.

Akadeemik Krista Fischer ütleb ERRis, et kui Eesti eakatest oleks vaktsineeritud 80–90 protsenti, oleks praegu haiglas viis korda vähem koroonapatsiente. Loe lähemalt.

President Tarmo Soomere osales Brasiilia iseseisvuse saavutamise 199. aastapäeva tähistamisel Keila-Joa lossis.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

Tarmo Soomere kirjutas Postimehe rubriigis „Teadlase pilguga“, et Afganistani tragöödia lõikab tõenäoliselt läbi need tarkust toitvad veresooned, mida viimase 20 aasta jooksul püüti üles ehitada. (4.09.2021, Postimees, „Tarmo Soomere: Afganistani teaduse areng mustast august määramatusse“). Loe siit.

Ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti esseede ja ettekannete kogumik komplekssetest sotsiaalsetest süsteemidest ja akadeemiatest „Complexity in Social Systems and Academies“, mille andis välja Kirjastus Cambridge Scholars Publishing. Rohkem infot siit.

Maalehes ilmus intervjuu 60. juubelit tähistava akadeemik Mart Kalmuga. Loe siit.

24. augustil avaldati Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASACi soovitused bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsidele, mis toimuvad sel sügisel. Akadeemikud Urmas Kõljalg ja Martin Zobel kirjutasid sellega seonduvalt Sirbis lähemalt elurikkusega seotud soovitustest. (3.09.21, Sirp, Kliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled, lk 36). Loe siit.

President Tarmo Soomere kommenteeris portaalile Pealinn/Stolitsa Estonia vraki vigastuste uuringute vajadust. Vt siit.

President Tarmo Soomere õnnitles ametlikult akadeemia asepresidenti Mart Kalmu tema 60. juubeli puhul Eesti kunstiakadeemias.

Akadeemikud Tarmo Soomere ja Margus Lopp ning teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg kohtusid akadeemias Viru Keemia Grupi (VKG) esindajatega. Indrek Aarna ja Lauri Raid tutvustasid planeeritava puidurafineerimistehase kontseptsiooni ja selgitasid, kuidas minimeeritakse selle keskkonnamõju ja võimalikud häiringud.

Akadeemik Mart Kalmu 60. sünnipäeval andis Eesti Arhitektide Liidu (EAL) president Andro Mänd talle üle EALi auliikme tunnistuse pikaajalise ja väljapaistva tegevuse eest Eesti arhitektuurielu edendamisel ja uurimisel. Loe kajastust ERRis.

Akadeemik Urmas Varblane arutles Postimehes koos Arenguseire keskuse eksperdi Uku Varblasega, miks tuleb välisinvestor Eestisse ja valib siis tegutsemiseks hoopis kõrvalisema kandi. (2.02.21, Postimees, „Urmas Varblane, Uku Varblane: välisinvestorid leiavad konkurentsieeliseid ka Tallinnast kaugemal”). Loe siit.

Eesti Ekspressis ilmus intervjuu akadeemik Krista Fischeriga (1.09.21, Eesti Ekspress, „Krista Fischer: Kui saaks eakatestki 80% vaktsineeritud, oleks väga hea“). Loe siit.

Akadeemik Tarmo Soomere selgitas venekeelsele kanalile Raadio 4 mereteaduse ja Läänemere seisundi problemaatikat.

Postimehe uue rubriigi „Teadlase pilguga“ esimese kirjutisena ilmus akadeemik Peeter Saari arvamuslugu „Uued tuuled puhuvad – antiskriinerid on tulemas“. (28.08.21, Postimees, lk 8). Loe siit.

President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Eesti Kunstimuuseumi muuseumihariduse infopäeval osalejatele. Vaata tervituskõne videot siit ja loe tekstina ajalehest Sirp siit.

Virumaa Teatajas ilmus intervjuu akadeemik Krista Fischeriga (28.08.21, Virumaa Teataja, „Krista Fischer: „Biostatistika oli olemas ka enne koroonakriisi“, lk 4). Loe siit.

Akadeemik Tarmo Soomere esines Läänemere päeva konverentsil ettekandega „Inimtegevuse, kliimasoojenemise ja rannikumere mõjust Tallinna, sh lähiümbruse randadele“ ja akadeemik Enn Lust ettekandega „Läänemere avamere tuulepargid ja nende vesiniku tootmise potentsiaal“. Kajastus 30. augusti pealinn.ee-s.

Akadeemik Krista Fischer selgitas portaalis delfi.ee, et andmete järgi on vaktsineeritud inimesel võrreldes vaktsineerimata nakatunuga märksa väiksem tõenäosus koroonaviirusesse raskelt haigestuda. Loe siit.

Tarmo Soomere esines investeerimiskonverentsil „Teistmoodi Paldiski 2021. Rohepööre rohevallas“ ettekandega „Tuleviku energeetika kui targa tootmise, aruka kasutamise ja efektiivse salvestamise kombinatsioon“. Akadeemik Enn Lust esines ettekandega „Vesinik transpordis, modernses tööstuses ja tsentraalküttes“. Vaata lisa konverentsi veebist ja arileht.delfi.ee uudisest.

President Tarmo Soomere andis Äripäeva raadios intervjuu tarkuse kasutamise vajadustest ja võimalustest. Kuula siit.

President Tarmo Soomere esines 26. Pärnu juhtimiskonverentsil „Tule teadus appi!“ ettekandega „Teadmuspõhine Eesti. Faktid, mitte paljad sõnad“ ja akadeemik Jaak Aaviksoo ettekandega „Riigi investeeringud teadmuspõhisesse Eestisse“. Mõlemad akadeemikud osalesid ka konverentsi vestlusringis „Kuidas teha teadus rahaks”.

Eesti valitsusel ei ole kogu populatsiooni kiire vaktsineerimise kõrval nüüd vaja tähelepanu pöörata mitte igapäevaelu lukus hoidmisele, vaid tervishoiusüsteemi pikaajalise toimekindluse kujundamisele, kirjutas akadeemik Toomas Asser Postimehe arvamusloos. Loe siit. Samal teemal andis Toomas Asser intervjuu ka Vikerraadio saates „Uudis+“. Kuula järele siit ja loe kajastust ERRis.

Teaduste akadeemias esitleti raamatut „Eesti Vabariigi preemiad 2021“, mis koondab lood meie riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning harukordsetest saavutustest. Loe lähemalt.

Kui Taliban sundis meid end tunnustama mitte paaria ja terroristina, vaid rahva toetust omava võitjana, tuleb meil leppida ka inimõiguste kehtivuse de facto piiratusega, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

 Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“, mis toimus 1991. aasta augustis Moskvas võimukoridorides ning kuidas ja miks riigipöördekatseni jõuti. Kuula järele siit.

President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Eesti looduse päeva avamisel Viinistus.

President Tarmo Soomere pidas päevakohase ettekande Viimsi Sõjamuuseumis Eesti Eruohvitseride Kogu üldkoosolekul.

13. ja 14. augustil Paides Arvamusfestivalil toimunud aruteludes rääkisid kaasa mitmed akadeemikud: Tarmo Soomere, Krista Fischer, Jaak Aaviksoo, Eero Vasar ja Maarja Kruusmaa.

9.–12. augustil külastas Eesti teaduste akadeemiat Hamburgi teaduste ja humanitaarteaduste akadeemia president Edwin Kreuzer koos abikaasaga.

11. augustil külastati koos president Tarmo Soomere, akadeemik Jüri Engelbrechti ning akadeemia koostöö juhi Ülle Rauaga Arvo Pärdi Keskust. Pärast ringkäiku ja filmi „Muusikajanu“ vaatamist kohtuti helilooja ja akadeemiku Arvo Pärdiga.

Sama päeva õhtul andis Tarmo Soomere Edwin Kreuzerile üle Balti teaduste akadeemiate aumedali. Loe lähemalt siit.

Eesti teaduste akadeemia korraldas 8.–10. augustil Lääne-Virumaal Viitna puhkekeskuses 8.–12. klasside õpilaste teadusseminari. Seminari keskne teema oli ELU, mida erinevate valdkondade teadlased oma eriala seisukohalt vaatlevad. Osalejad said teada, mida mõistavad elu all näiteks matemaatikud, keemikud, füüsikud, bioloogid, arheoloogid ja psühholoogid. Esinesid akadeemikud ja teised oma valdkonna tippteadlased Eestis. Osalejad said teadlastega koos ELU erinevaid aspekte analüüsida, neile vastu vaielda ja arutleda ka muudel huvipakkuvatel teemadel.

Akadeemik Urmas Kõljalg rääkis Delfi rubriigile Forte, mis mõjutab seenesaaki ja kus on Eesti parimad seenekohad. Loe siit.

Eesti Päevalehes ilmus intervjuu akadeemik Enn Lustiga, kes tõdeb, et suurtele meretuuleparkidele ja päikeseväljadele pole tulevikus alternatiivi. (28.07.21, Eesti Päevaleht, „Kütuseteadlane: maailmas on fantastilisi piirkondi, kus puhas energia juba on mustast odavam“, lk 16). Loe siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski kommenteeris Eesti Päevalehes vajadust uuendada koolide ventilatsioonisüsteemi. (27.07.21, Eesti Päevaleht, „Koolid lähevad sügisele vastu kasina ventilatsiooniga“, lk 7). Loe siit.

Lääne-Virumaa uudistes ilmus vestlus akadeemik Tarmo Soomerega, kus tuleb juttu kliima soojenemisest, energeetikast jm. Loe siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis portaalis pealinn.ee, et ventilatsioonisüsteemide kiirremont aitaks sügisel kroonviiruse levikut piirata. Loe siit.

Postimehes ilmus akadeemik Tarmo Soomere arvustus 35. Pärnu filmifestivalil võistelnud dokumentaalfilmile „Lorino valaskala“. (21.07.21 Postimees, „Vaalade romula maailma serval“, lk 13). Loe siit.

Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon REHVA tunnustas akadeemik Jarek Kurnitski tööd Covid-19 ekspertgrupi juhina Euroopa ventilatsioonijuhiste ettevalmistamisel. Loe siit.

Akadeemik Tarmo Soomere andis intervjuu Eesti televisiooni saates „Ringvaade“, kus ta kommenteeris nii Lääne-Euroopale sarnaste ulatuslike üleujutuste võimalikkust Eestis kui ka parvlaev Estonia rambi merepõhjas liikumist. ERRi uudised leiab siit ja siit.

Lennart Merele pühendatud Vikerraadio saates „Eesti lugu. Meie tulemised“ rääkis akadeemik Valter Lang vanadest ja uutest teooriatest selle kohta, kuidas ja millal meie, tulevased läänemeresoomlased, Läänemere kallastele jõudsime. Kuula järele siit.

Postimehes ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee „Eeskuju ehk iseend muutes muudame maailma“, mis põhineb Põhja-Eesti regionaalhaigla tervishoiuliidrite õhtusöögil 7. juulil 2021 peetud kõnel (17.07.21, Postimees Nädal, , lk 4). Loe siit.

Ypsilon.ee kajastab akadeemik Tarmo Soomere ja ajaloolase Uno Trummi kohtumist Kunda ajaloolises Lontova linnaosas. Vaata siit.

Tartu ülikooli aulas peetud akadeemik Ülo Lepiku 100. sünnipäeva aktust kajastas Tartu Postimees. (13.07.21, Tartu Postimees, Professor Ülo Lepiku sajandat sünnipäeva peeti ülikooli aulas"). Loe siit.

Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Ülo Lepiku pojapoja Kristjan Lepiku kirjutis oma vanaisast (11.07.21, Eesti Päevaleht, Kristjan Lepik: minu vanaisa, Ülo Lepik – 100. Temas põimuvad kõrgeim tase nii teaduses kui ka inimlikkuses"). Loe siit.

Postimehes ilmus intervjuu 11. juulil kahe nulliga juubelit tähistava akadeemik Ülo Lepikuga. (10.07.21, Postimehe lisa Arvamus. Kultuur, Mees kes lahendab lainikutega keerulisi võrrandeid", lk 2–3). Loe siit.

Sirbis ilmus intervjuu akadeemik Ülo Lepikuga, kellel täitub 11. juulil 100. eluaasta. Ülo Lepikust enda pilgu läbi räägivad teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, akadeemik Jüri Engelbrecht ja juubilari pojapoeg Kristjan Lepik (9.07.21, Sirp, „Koorikud, lainikud ja kaos. Akadeemik Ülo Lepik 100!“, lk 4–6). Loe siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, kuidas jahutada kuumalaine ajal kortermaju. Kuula järele siit.

Teaduste akadeemia asub järgmisest aastast ülemaailmse teadusorganisatsioonide ühenduse ISC (rahvusvaheline teadusnõukoda, International Science Council) Euroopa sektsiooni eesistujaks. Vaata kajastust Postimehes ja kuula intervjuud akadeemik Tarmo Soomerega Kuku raadios.

President Tarmo Soomere pidas loengu „Eeskuju“, Põhja-Eesti regionaalhaigla tervishoiuliidrite õhtusöögil.

Esmakordselt esitleti maailma esimest isejuhtivat vesiniksõidukit. Sõiduk loodi Auve Tech OÜ ja Tartu ülikooli teadlaste koostöös akadeemik Enn Lusti osalusel. Loe lähemalt forte.delfi.ee-st.

ERRi portaalis Novaator ilmus intervjuu, mis kajastab akadeemik Jüri Engelbrechti ning tema õpilaste, Tallinna tehnikaülikooli teadurite Kert Tamme ja Tanel Peetsi monograafiat „Modelling of Complex Signals in Nerves“. Loe siit.

Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ muinsuskaitseliikumisest, president Konstantin Pätsi koju tagasi toomisest, ajalooteadvuse muutumisest ja kooliõpikute rollist selles muutumises. Kuula järele siit.

Juulikuu Keeles ja Kirjanduses ilmus akadeemik Tõnu Tannbergi artikkel „„Kuid kirjanike liit pole seni veel kõiki suutnud liita ühiseks pereks“. Lisandusi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamise loole aastatel 1943–1946“

President Tarmo Soomere käis Vikerraadio „Vikerhommikus” rääkimas matemaatika rollist kaasaegses ühiskonnas seonduvalt 17. Baltimaade teaduste akadeemiate vaimse koostöö konverentsiga. Kuula järele siit.

President Tarmo Soomere rääkis Kuku raadiole, millest tuleb juttu Baltimaade teaduste akadeemiate vaimse koostöö konverentsil „Matemaatika ühiskonnale”. Kuula järele.

Teaduste akadeemias toimus 28.-29. juunil 17. Baltimaade teaduste akadeemiate vaimse koostöö konverents.

Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ oma ajaloo tagasivõtmisest, mille kõige olulisemaks murdeperioodiks saab pidada 1987. teist poolt ja 1988. aasta algust. Kuula järele siit.

President Tarmo Soomere osales Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni päevade (European Research and Innovation Days, the European Commission’s annual flagship Research and Innovation event) raames toimunud arutelul „Re-imagining science advice to policy after COVID-19. How to build a stronger, better-connected ecosystem in Europe?“. Arutelu juhatas Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsioon peadirektoraadi asepeadirektor Patrick Child. Loe ka Postimehe uudist.

Tõnu-Andrus Tannbergi eestvõttel koostatud „Eesti sõjaajalugu“ võtab esmakordselt valitud peatükkidena kokku meie sellealase mineviku Vabadussõjast tänapäevani. Koostaja rääkis Kuku raadios koguteosest, selle allikatest ja iseloomulikest joontest. Kuula siit.

Teaduste akadeemia kuulutas välja nelja akadeemiku valimised. Vakantsid avati astronoomias ja astrofüüsikas, kultuuriajaloos, rahvatervises ning tehnika- ja arvutiteadustes. Vaata novaator.err.ee uudist.

Akadeemik Tarmo Soomere andis kuumalaine künnisel Vikerraadio „Vikerhommikus“ intervjuu kliimamuutuste teemal, avades muuhulgas, millised olulised muutused on viimastel aastakümnetel toimunud meie piirkonnas. Kuula järele siit  ja loe intervjuud ERRi portaalist.

Eesti teaduste akadeemia eestvedamisel toimus Euroopa riikide peateadurite foorumi (European Science Advisors Forum, ESAF) ja Euroopa komisjoni teadusnõustamise mehhanismi SAM projekti SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) ühine veebiseminar. Käsitleti erinevate riiklike ja piirkondlike teadusnõustamise süsteemide tugevaid külgi. Lisainfo

President Tarmo Soomere osales keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD koostamise avasündmusel, rääkides kaasa arutelul „Majanduskasv ja loodusressursid – igavene kooselu või ... ?“ Vaata lähemalt keskkonnaministeeriumi uudisest ja pealinn.ee kajastusest.

Eesti teaduste akadeemia saab aastateks 2022–2024 rahvusvahelise teadusnõukoja Euroopa sektsiooni eesistujaks.

President Tarmo Soomere osales rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa sektsiooni (European ISC Members) aastakoosolekul. Sellesse koostöövõrgustikku kuulub ligi 50 Euroopa riikide teaduste akadeemiat ja teadlaste ühingut. Ühenduse praegune eesistuja on Šveitsi teaduste akadeemia.

Otsustati, et Eesti teaduste akadeemia võtab ühenduse eesistuja kohustused üle selle aasta hilissügisest ajavahemikuks 2022–2024. Eesistumise perioodi plaane tutvustades rõhutas Tarmo Soomere teadusdiplomaatia olulisust poliitikakujundamises.

Käsitleti ISC tegevuskava 2022–2024, teaduspublitseerimise tulevikku ja teaduse rolli kroonviiruse järgses maailmas.

ISC toetab avatud teaduse ideed ning lähenemist, kus ainsaks piiranguks on nõue viidata autorile (nn CC BY 4.0 litsents). Tutvustati akadeemiate visioone teaduse rollist kroonviiruse-järgses maailmas: Soome teaduse ja kunstide akadeemia läkitust „Paindudes, kuid mitte murdudes“ (aprill 2021, leitav siin) ja Briti akadeemia ülevaadet „Kujundades COVID dekaadi: pikaajalistest mõjudest ühiskonnas“ (märts 2021, leitav siin).

Akadeemik Lauri Mälksoo juhtis konverentsi „Eesti õigushariduse tulevik“ paneeli „Õigusteaduse suhe õigusharidusega“. Vaata siit.

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi arvamusloos, et tippjuristide avalikus pöördumises väljendatud sügav mure Eesti õigushariduse pärast väärib kindlasti laiemat arutelu kui kitsas erialaringkond. Loe arvamust siit.

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehe arvamusloos, et keegi ei oska arvata, kui kaua ookean meid veel teenib ja meie tegevuse kaasproduktid absorbeerib. Loe lähemalt siit. (11.06.21 Postimees, „Tarmo Soomere: kas kliima soojenemine toob meile jääaja?“)

Akadeemik Krista Fischer ja füüsik Mario Kadastik kirjutasid värskes Riigikogu Toimetistes, et Eesti saab järgmisteks võimalikeks kriisideks paremini valmis olla, panustades kõrgetasemelisse laiapõhjalisse reaalharidusse. Loe lähemalt.

Akadeemik Krista Fischer rääkis koos teiste COVID-19 tõrje teadusnõukoja liikmetega Vikerraadio „Reporteritunnis“ teadusnõukoja kogemustest koroonaajal. Kuula järele siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“, milline on hea ventilatsioon, millised on ehituses sel teemal suurimad vead ning kuidas liikuda arusaamani, et korralik ventilatsioon on sama oluline kui puhas joogivesi. Kuula järele siit.

President Tarmo Soomere kirjutas Eesti Päevalehes geopoliitilistest pingetest ja nende lahendamisest. Loe siit. (8.06.21, Eesti Päevaleht, „Teadlasi ähvardavad geopoliitika hammasrattad“, lk 3).

Ilmus akadeemiate ülemaailmse koostöönõukogu IAP (The Interacademy Partnership) avaldus merekeskkonna kaitse kohta (IAP Statement on Protection of Marine Environments). Avalduse leiab siit.

Akadeemik Margus Lopp rääkis Forte.ee-le antud intervjuus põlevkivienergeetikast. Loe lähemalt siit.

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi arvamusloos, et riigieelarvest ei oma ülevaadet mitte ainult riigikogu, vaid ka valitsus ning asjaomased ministrid ja ametnikud. Loe lähemalt.

Akadeemia saalis toimus teaduspärastlõuna „Teadlane eesliinil ehk julgeoleku väljakutsed“ koostöös kaitsepolitsei ekspertidega.

President Tarmo Soomere pidas Paide Teatri aktsiooni „33 kõnet” raames Paide keskväljakul kõne, kus ta rõhutas teaduse ja tarkuse olulisust majanduse, ühiskonna ja meie kõigi elujärje vedurina. Vaata lähemalt siit.

Akadeemik Enn Lust ütles intervjuus forte.delfi.ee-le, et Eesti poliitikud ning ametnikud ei mõista veel, millist rolli hakkab tulevikumaailmas kütusena mängima vesinik. Loe lähemalt siit.

Akadeemia peasekretär Jaak Järv andis Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnagalal üle akadeemia eriauhinnad Ingel-Ethel Kanistikule, Maria Helene Tombergile ja Riho Männikule.
Vaata akadeemia eriauhindade uudist siit ja auhinnagalat järele Novaatori portaalist. Ürituse fotogalerii leiab siit.

President Tarmo Soomere esines Belgia teadusfondi ja Belgia kuningliku teaduste akadeemia korraldatud strateegilise teadusnõustamise konverentsil „Scientific forecast councils for government policy“ (Binoculars Conference 2) ettekandega „Mitmekesisus ja paindlikkus kui jätkusuutliku teadusnõustamise võtmekomponendid: Euroopa teadusnõustajate foorumi ja väikese riigi kogemus“. Rohkem infot ja päevakava vt siin.

Ilmus monograafia „Modelling of Complex Signals in Nerves“ (Springer, Cham, 2021), autorid akadeemik Jüri Engelbrecht ja tema õpilased Kert Tamm ja Tanel Peets.

President Tarmo Soomere osales teaduste akadeemia delegaadina Euroopa merekomitee (European Marine Board) kevadisel peaassambleel, mis toimus 26.-27. mail.

Võru gümnaasiumis toimuva kevadise Eesti teaduste akadeemia loengusarja ettekande tegi akadeemik Toomas Asser.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

Ajakirja Horisont mai-juuni numbris ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja tema õpilaste Kert Tamme ja Tanel Peetsi artikkel „Närviimpulss ja matemaatika” (Horisont nr 3, 2021, lk 48–52). Samas ajakirjanumbris ilmus ka Juhan Aru artikkel Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti kirjutatud ja 2020. aastal Postimehe kirjastuse välja antud raamatust „Komplekssüsteemid” (Horisont, nr 3, 2021, lk 58–59, „Terviklikkuse toetuseks”).

Akadeemik Elmo Nüganen andis ERRile pikema intervjuu (ERRi portaal, „Elmo Nüganen: mulle meeldiks, kui vaatajad alguses naeravad, pärast nutavad”). Loe/kuula järele siit.

Tarmo Soomere osales Eesti Rahvusraamatukogus toimunud vestlusringis „Humanitaarteaduste vältimatusest”. Vaata järele siit.

Tarmo Soomere avaldas oma mõtteid ETV visioonisaates „Eesti 2031”. Vaata järele siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutas Postimehe arvamusloos, et viiruse kui kriisi kasu on olnud selles, et ventilatsiooni tähtsust on teadvustatud kõikidel tasemetel. (Postimees, 17.05, „Jarek Kurnitski: nõudkem puhast õhku“, lk 12). Loe siit.

President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Tallinna ülikooli rektori Tõnu Viigi inauguratsioonil.

Tarmo Soomere osales Tartu ülikooli Pärnu kolledži juubeli tähistamise raames toimunud vestlusringis „Pärnu kolledž aastal 2030“. Vaata lähemalt siit.

Kalle Kirsimäe rääkis rahvusringhäälingu portaalile Novaator märkidest, mis näitavad, et alanud on uus geoloogiline ajajärk. Loe lähemalt.

Akadeemik Ülo Niinemets esines Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) 10 000. grandi andmise tähistamisel ERC edasijõudnud teadlase grandi saajate esindajana. Ta pälvis grandi 2012. aastal, et uurida taimede stressi tekitatud biosfääri-atmosfääri vastasmõjusid. Sündmuse raames esitleti 16 ERC edukat projekti. Üritust saab järele vaadata ERC Youtube`ist. Akadeemik Niinemetsa uurimuse kohta saab lähemalt lugeda ERC veebist.

President Tarmo Soomere esindas Eesti teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate ühenduse (European Federation of National Academies of Sciences and Humanities „All European Academies“) ALLEA veebipõhisel peaassambleel.

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas Eesti Päevalehes usalduse kasvatamise olulisusest kui koroonakriisi peamisest õppetunnist.  Loe lähemalt.

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi arvamusartiklis, et Eesti majandus ilma sihikindla teadmuspõhise innovatsioonita klaaslage ei purusta. Läbimurre aga eeldab oluliselt teistsugust ja palju terviklikumat lähenemist ka teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikule korraldamisele. Loe lähemalt.

President Tarmo Soomere pidas roteeruvatele diplomaatidele ettekande „Teadus ja rohepööre kui sama keti kaks lüli“.

ETV saates „Suud puhtaks“ arutasid akadeemia president Tarmo Soomere, akadeemik Tiina Randma-Liiv, Mario Kadastik ja Arkadi Popov selle üle, milliseid otsuseid peame juba praegu tegema, et ennetada COVID-19 kolmanda laine tekkimist ning vähendama selle võimalikku mõju. Vaata järele siit.

President Tarmo Soomere osales veebiseminaril „Supporting Sustainable Development in the Arctic: Estonia’s Role in Advancing Collaboration“. Seminar on osa ürituste sarjast, kus Eesti tutvustab USA poliitikutele ja ekspertidele oma Arktika-alast kompetentsust, püüeldes Arktika Nõukogu vaatleja staatusesse. Tarmo Soomere tutvustas Eesti teaduse tugevusi loodusteaduslike Arktika-uuringute vallas. Vaata siit.

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas, et Eestil on suur potentsiaal kujuneda tuleviku energeetika teerajajaks. (24.04.21, Postimehe lisa AK (Arvamus. Kultuur), „Rohepööre kui teaduse ja tehnoloogia arendamise küsimus“, lk 2–3). Loe siit.

Akadeemik Tiit Tammaru kirjutas, et maailm linnastub kiirema tempoga kui kunagi varem, kuid üllataval kombel on muutus ebavõrdsuse kasvus pigem väike. (24.04.21, Postimehe lisa AK (Arvamus. Kultuur), „Milline on ebavõrdseim suurlinn maailmas?“ lk 6–7). Loe siit.

Akadeemik Jüri Engelbrecht küsis Postimehe lisas ilmunud artiklis „Loodus ja füüsika“, kuidas on omavahel seotud füüsika ja väärtused. (23.04.21, Postimehe lisa „Tähenduse teejuhid“, lk 9). Loe siit

President Tarmo Soomere vestles Delfi TV otse-eetris Paide vallitornis Tõnis Lukase ja Jüri Ratasega jüripäeva tähendusest.

Akadeemik Jaak Vilo rääkis Vikerraadio saates „Nutikas“ teadusprojektist, mis loob tehisintellekti rakendusmudeleid kasutamiseks riigi teenuste arendamisel. Kuula järele siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski esines veebiseminaril „Kuidas viirus õhus levib ehk miks on ventilatsioon COVID-19 leviku tõkestamisel oluline“. Vaata järele siit.

Akadeemik Mart Kalm rääkis ETV saates „Ringvaade“ sellest, millised projektid vääriksid tema hinnangul riiklikult tähtsa kultuuriehitise toetust. Vaata järele siit.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

20.04

Akadeemik Eero Vasar rääkis Kuku raadio saates „Teadus teab“ sellest, millist mõju võib avaldada kanepi tarvitamine inimese tervisele. Kuula järele. Intervjuus viidatud ajakirjas Eesti Arst ilmunud uurimuse „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas“ leiab siit.

Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ selgitas akadeemik Lauri Mälksoo, millised on rahvusvahelise õiguse toimimise eripärad Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riikides ja millele keskenduvad teadlased. Kuula järele siit.

Postimees avaldas teaduste akadeemia järelehüüde akadeemik Anto Raukasele. Loe siit.

Kuku raadio saates „Kukul külas“ andis pikema intervjuu akadeemik Krista Fischer. Kuula järele.

Akadeemik Toomas Asser oli külaliseks Academia Pernaviensise 11. mõttekojas. Vestluses keskenduti ülikooli panusele ühiskonna kohanemiseks koroonaviirusega. Vaata järele UTTVst.

Tarmo Soomere esines Eesti 200 Ettevõtjate Ühenduse loengusarja külalisesinejana teemal „Teaduse ja majanduse puuduvad lülid“.

Tarmo Soomere andis Delfi „Erisaatele“ intervjuu teaduste akadeemia pöördumisest „3V väljakutsete vanik“ ja seal esitletud võimalustest koroonakriisist väljumiseks. Kuula järele siit.

President Tarmo Soomere pidas konverentsil „Majandusjulgeolek 2021“ ettekande „Eesti rohepöörde ja julgeoleku lahendused peituvad teaduse ja tehnoloogia arengus.“

President Tarmo Soomere avas veebiseminari „Muutuv Arktika“ (The Changing Arctic), millega tähistati Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kliimamuutuste-alast koostööd Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raames. Loe lähemalt välisministeeriumi uudisest, kust leiab ka seminari järelevaatamise lingi.

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ rahvahääletusel teadusportaalis Novaator osutus rahva lemmikuks Tallinna ülikooli nooremteadur Reet Kasepalu lühiloenguga „Mis tegelikult toimub rühmatöö ajal?“. Loe siit.

President Tarmo Soomere kõneles Vikerraadio saates „Vikerhommik“ kolme minuti loengute konkursist ja publikuvoorust portaalis Novaator.

Toomas Asser rääkis Vikerraadio „Vikerhommikus“ AstraZeneca vaktsiiniga seotud mõistlikust lähenemisest, võimalikest riskidest ja jälgimist vajavatest kõrvaltoimetest. Kuula järele siit.  

Teadusportaalis Novaator sai terve nädala jooksul valida konkursi „Teadus 3 minutiga“ viie parima noore teadlase videoloengust säravaima. Vaata siit. Viie laureaadi loengute videoklippe tutvustati nädala jooksul iga tööpäeva hommikul ka Eesti Televisooni saates „Terevisioon“.

Akadeemik Ülo Niinemets rääkis Novaatorile sellest, millest koosneb kevade hõng ja miks loodus järsku lõhnama hakkab. Loe siit.

Kuku raadio saates „Juku raadio“ oli saatejuhi Juku-Kalle Raidi külaline Tarmo Soomere, kes tegi selgeks, et teadus on tegelikult üks äärmiselt vinge ja kindlasti mitte surmtõsine asi. Kuula järele siit.

Tarmo Soomere kommenteeris Postimehe otsestuudio intervjuus Suessi kanalis toimunud liiklusummistust ja selle tagajärgi.  Muuhulgas tõi ta esile, et Eesti peaks pakkuma võimaliku Kirdeväila tarneahelas abi just teadmiste ja tehnoloogia vallas. Vaata järele siit.

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutas ERRi uudisteportaalis, et vajame kliimakriisi lahendamiseks teadmistel ja vastastikusel usaldusel põhinevaid vastutustundlikke otsuseid, mis nõuavad mitte ainult palju tööd, vaid ka aega. Loe siit.

Jarek Kurnitski selgitas Postimehele, et paljudel vanemates hoonetes paiknevatel koolidel tuleks kroonaviiruse leviku tõkestamiseks kiiresti ette võtta ventilatsioonisüsteemide uuendamine. (Postimees, 26.03.21, „Ekspert: koroonakriisiga toimetulekuks vajavad koolide ventilatsioonisüsteemid remonti“, lk 18–19). Loe siit.

Akadeemia peasekretär Jaak Järv osales Arenguseire keskuse veebiseminaril „Kas 21. sajand on kohalolemise sajand?“ Täpsemalt Arenguseire keskuse veebilehel siin.

Akadeemik Mart Ustav tutvustas koos Chemi-Pharm AS juhataja Ruth Oltjeriga ETV saates „Hommik Anuga“ koroonaviiruse tõkestamiseks mõeldud nina- kurguspreid. Vaata järele siit.

Krista Fischer selgitas Postimehe lisas AK (Arvamus. Kultuur), kuidas mõõdetakse liigsuremust (20.03.21, Postimees, Arvamus ja Kultuur, „Krista Fischer: Covid-19 röövib eestlaste eluaastaid“, lk 9). Vaata siit.

19.03

ERRis ilmus pikem usutlus Tarmo Soomerega. Peamise teemana on jutuks koroonakriisiga seonduv (err.ee, „Akadeemik Tarmo Soomere: targem ei tohi enam järele anda“). Loe/kuula siit.

Akadeemik Raivo Uibo kirjutas Postimehes, et immuunsüsteemi spetsiifilise võimekuse ehk mingi kindla haigustekitaja vastase kaitse suurendamiseks ei ole muid arvestatavaid võimalusi kui ainult vaktsineerimine (Postimees, 17.03.21, lk 13, „Raivo Uibo: veel kord immuunsusest“). Loe siit.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

President Tarmo Soomere esindas 16.-17. märtsil Euroopa riikide peateadurite foorumit ESAF ESAF (European Science Advisors Forum) koostöös Taani toidutootmise ja põllumajanduse keskusega DCA (Danish Centre for Food and Agriculture) korraldatud kahepäevasel veebiseminaril „Trans-European on-line seminar on science-based policy advice in agriculture, food, climate and environment“.

President Tarmo Soomere ja rahvusvahelise aasta  Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022 (International Year of Basic Sciences for Sustainable Development, IYBSSD) juhtkomitee president professor Michel Spiro allkirjastasid toetuslepingu. Akadeemia esindaja IYBSSD 2022 rahvusvahelises nõukojas on akadeemik Arvi Freiberg. Rohkem infot IYBSSD 2022 kodulehel siin.

Kajastamist leidis uudis, et Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostöös ning akadeemik Mart Ustavi vedamisel arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada nina- ja kurgusprei. Toode suudab paljudel juhtudel tõkestada koroonaviiruse nakkust. Loe siit.

Emakeelepäeval ilmus intervjuu Karl Pajusaluga: “Akadeemik Karl Pajusalu: Kirde-Eestis on tekkimas eesti keele vene etnolekt”. Loe siit.

Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ süvenevatest rahvuskonfliktidest Nõukogude Liidus enne liitriigi lõplikku lagunemist, Moskva ja sotsialismileeri suhetest perestroika ja avalikustamise ajal ehk sotsialismileeri lagunemisest. Kuula siit.

Tarmo Soomere tegi Sirbis tagasivaate koroonakriisi algusesse ning andis ülevaate sellest, kuidas tekkis ja millise panuse andis teadaolevalt maailmas esmakordne akadeemilise mõtte kiire ja hoogne edastamine avalikkusele läbi klassikalise päevalehe Postimees ja akadeemia teadusnõukoja. (Sirp, 12.03.21, „Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus“ lk 34–36). Loe siit.

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena tegevust koroonaviiruse tõrjumisel. Ettekande tegi ka akadeemik Krista Fischer. Vaata lähemalt Riigikogu veebist ja veebilehelt pealinn.ee.

Krista Fischer ütles Eesti Päevalehele, et koroonaviiruse seljatamiseks peavad piirangud kestma maini. (Eesti Päevaleht, „Krista Fischer: viiruse seljatamiseks peavad piirangud püsima maini“ 10.03.2021, lk 4–5). Loe siit.

Euroopa riikide peateadurite foorum (European Science Advisors' Forum, ESAF) korraldas koostöös Euroopa komisjoniga veebipõhise seminari „Science for policymaking in Estonia“, mis käsitles teadusnõustamise toimimist Eestis ning oli kuues seminar sarjast „Strengthening and connecting eco-systems of science for policy in Europe“. Ettekannetega esinesid teiste hulgas akadeemik Krista Fischer ja akadeemia president Tarmo Soomere, kes tegi ka seminari kokkuvõtte. Täpsemat infot vt siit.

Tartu ülikooli füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust osales Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee konverentsi paneelarutelus sõnumiga vesiniku- ja salvestustehnoloogia tähtsusest süsinikuneutraalsuse saavutamisel Eestis. Meie kõige suurem puudujääk Euroopa puhta kütuse ja muude roheliste lepete direktiivide täitmisel on transport ja selle suur CO2 heitme osakaal. Eestis tuleb mõelda täiemahulise vesinikutehnoloogia ahela käivitamisele. Oluline on ka käivitada Põhja-Euroopa alalisvooluvõrgu ehitamine. Konverentsi saab järele vaadata siit.

Akadeemik Ülo Niinemets kirjutas Postimehes sellest, et puidu põletamine halvendab nii kliimat kui ka meie tervist (Postimees, „Ülo Niinemets: puidupõletamine pole rohepööre“, 9.03.2021, lk 16-17). Loe siit.

Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Krista Fischeri algselt sotsiaalmeedias avaldatud kirjutis koroonapiirangute vajadusest viiruse leviku vähendamisel (Eesti Päevaleht, „Krista Fischer: kui me kohe ei tegutse, võivad koroonapatsiendid peagi hõivata 1000 haiglakohta“, 8.03.2021, lk 7). Loe siit.

Tõnu-Andrus Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) poliitikast Nõukogude Liidus ja Eestis. Kuula järele siit.

Postimehes arutles akadeemik Peeter Saari, keda jätta haigla ukse taha. Artiklit vt siit. leht.postimees.ee, 05.03.2021

Akadeemik Tarmo Soomere osales Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC keskkonnapaneeli veebipõhisel istungil.

Sakalas ilmus intervjuu akadeemik Urmas Varblasega: „Urmas Varblane: majandus avaneb vaktsineerimise kaudu“. Loe siit. Sakala, 04.03.2021, p. 8; sakala.postimees.ee, 04.03.2021.

Postimehes ilmus Eesti teaduste akadeemia pöördumine kroonviirusega toimetulemise võimalustest. Akadeemikud Tarmo Soomere, Jarek Kurnitski, Tiina Randma-Liiv ja Eero Vasar kirjutasid akadeemia juhatuse nimel pöördumises „V3 väljakutsete vanik: viiruse vältimiselt likvideerimisele“, et võidame viiruse siis, kui käitume vastutustundlikult nii üksikisiku, tööandja kui ka riigi tasandil, suudame tagada piisava hulga kaasteeliste vaktsineerimise ja kaasajastame ventilatsioonisüsteemid. Vt artiklit ja akadeemik Kurnitski täiendavat kommentaari Postimehes. Postimees, 03.03.2021, p. 15.

Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor, COVID-19 tõrje teadusnõukogu liige akadeemik Krista Fischer leidis intervjuus Tartu Postimehele, et hektel kehtivad koroonapiirangud ei ole piisavad. Kui nakatumise kasv jätkub samas tempos, küünib peagi päevane nakatunute arv 2000ni. Kui aga läheb hästi, saame alles aprillis viiruse leviku pidama. Vt intervjuud siit.

Matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige, akadeemik Krista Fischer koostas nädala keskel kolm stsenaariumi selle kohta, mis riiki järgmise kuu jooksul oodata võib. Vt graafikuid siit.

ERRi uudisteportaalis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo arvamusartikkel „Jaak Aaviksoo: koroonaõppetund energiapoliitikale“. Artiklit vt siit.

Vikerraadio saatesarja „Eesti lugu“ esimeses saates räägib Tõnu-Andrus Tannberg Nõukogude Liidu esimesest ja viimasest presidendist  Mihhail Gorbatšovist, kes päästis valla NL lagunemiseni ja Eesti ja Läti ja Leedu iseseisvumiseni viinud sündmused. Kuula siit.

Kumu uut püsinäitust „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ tutvustavas videoklipis avab akadeemik Mart Kalm, kuidas jõudis moodne ranna- ja spordielu Eesti kunsti. Vt klippi siit.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas akadeemia saalis akadeemikutele ning ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste esindajatele Euroopa Liidu vahendite kasutamise plaane

Vabariigi President otsusega pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi Kalle Kirsimäele. Akadeemik Kirsimäe on Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor. Teda tunnustati panuse eest maapõueprogrammide eestvedamisel ning panuse eest Eesti energiamaastikku kujundanud tööstus- ja kaevandusjäätmete mineraloogia, geokeemia ning taaskasutamise uuringutesse.

Akadeemik ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm käis koos saatega „Ringvaade“ KUMUs uut püsinäitust „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ vaatamas. Saadet ERRi portaalis vt siin.

Eesti teaduste akadeemia soovitusel valiti Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht akadeemik Ülo Niinemets, Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik ja sama instituudi taastamisökoloogia teadur Krista Takkis Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC, European Academies' Science Advisory Council) uue töörühma „Jätkusuutliku, paindliku ja taastava põllumajanduse poole Euroopa Liidus“ ekspertideks.

Postimehe lisas Tähenduste teejuhid ilmus akadeemiku, Eesti muusika- ja teatriakadeemia professori Jaan Rossi artikkel „Muusika ja vaimuhaigused“. Vt pikemalt siit.  Postimehe lisa, 19.02.2021, p. 9.

Eesti Ekspressis ilmus Tartu ülikooli arheoloogia professori akadeemik Valter Langi arvamuslugu „Kas numismaatiline nüanss või riiklikult tähtis küsimus?“. Artiklit loe siit.

Akadeemia president Tarmo Soomere oli külas ETV2 saates „Plekktrumm“. Teaduse autoriteet on ülemaailmse tervisekriisi ohjamisel oluliselt tõusnud. Samas ei ole teadusel jätkuvalt vastuseid paljudele inimelu suurtele küsimustele. Millised on teaduse piirid ja kuidas leppida teadmatusega? Saade on järelvaadatav siit, saate kokkuvõtet, mis ilmus 16.02 ERRi kultuuriportaalis, vt siit.

Sõbrapäeval jõudis Eesti rahva muuseumis vaatajate ette mahukas portreefilm „Pärand. Anu Raud“ tekstiilikunstnikust, ja emeriitprofessorist, akadeemik Anu Rauast.

Filmi loojad on kolme aasta jooksul erinevatel aastaaegadel jäädvustanud kuulsa vaibakunstniku, mitme põlvkonna vaibakunstnike koolitaja ja õpetaja Anu Raua tegemisi maatöödel ja toimetamisi vaipade loomisel tema kodutalus, kunagises Heimtali vallakeskuses Kääriku talus ja loodavas Heimtali keskuses Viljandimaal. Võtted viisid kunstniku ka paljudesse kohtadesse, kus tema rahvusliku motiiviga vaibad esinduslikke ruume ehivad. Ajalehe Lõuna-Eesti Postimees uudisnuppu loe siit.

Vabariigi valitsus otsustas, keda tunnustatakse riigi teaduspreemiatega. Akadeemikud Martti Raidal, Enn Lust ja Eero Vasar pälvisid teaduse aastapreemiad. Riigi teaduspreemia saajate kohta vt lisainfot siit.

Täppisteadustes pälvisid aastapreemia teadur Gert Hütsi (1975), juhtivteadur Martti Raidal (1968) ja Hardi Veermäe (1985) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist tööde tsükli „Mustadest aukudest koosnev tuimeaine“ eest.

Keemias ja molekulaarbioloogias pälvisid aastapreemia Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor, füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust (1954) ja füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor Alar Jänes (1964) tööde tsükli „Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon-patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks“ eest.

Arstiteaduste aastapreemia pälvis Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor akadeemik Eero Vasara (1956) juhitud kollektiiv, kuhu kuuluvad katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas (1980), inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips (1979) ja psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring (1973) tööde tsükli „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ eest.

Virumaa Teatajas ilmus pikem intervjuu akadeemik Kalle Kirsimäega „Maavarad ei ole häbiasi“. Virumaa Teataja, 10.02.2021, p. 2.

President Tarmo Soomere osales Euroopa kriisiennetuse ja kriisiresistentsuse (ehk kriisidega minimaalsete kahjudega toimetuleku) võimalusi käsitleva uuringu peamisi sihte ja katvust kaardistaval nõupidamisel.

Uuring on planeeritud teha projekti SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) ja Euroopa Komisjoni teadusnõustamise mehhanismi (Science Advisory Mechanism, SAM) koostöös. Osalesid Euroopa Komisjoni peateadurite rühma (Group of Chief Science Advisors, GCSA), Euroopa teaduseetika ja uute tehnoloogiate rühma (European Group on Ethics in Science and Technologies, EGE), Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (Joint Research Centre, JRC) ja SAM üksuse esindajad.

Akadeemik Ülo Niinemets oli külas Raadio Kuku saates Tähenduse teejuhid „Kõige lühem imperatiiv“. Räägiti pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. Saatejuht Hardo Pajula, teine külaline oli Raivo Alla. Saadet saab järelkuulata siit.

Sirbis ilmus ülevaade akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kiti raamatust „Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa“. (Toimetanud Mart Orav. Kujundanud Villu Koskaru. Postimees Kirjastus, 2020. 192 lk.) Artiklit pealkirjaga „Komplekssuse konksu otsas siplev kalake“ saab lugeda siin. (Sirp, 05.02.2021, p. 24, 25)

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ loengute finaal-gala toimub juba viiendat korda.

18 doktoranti ja noorteadlast esindavad EBSi, Eesti keele instituuti, Eesti maaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli. Reedesele finaalile on eelnenud ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatori portaalis avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Viis parimat valitakse välja reedesel finaal-galal. Žüriisse kuuluvad sel aastal Tarmo Soomere – teaduste akadeemia president, žürii esimees; Liina Kersna – haridus- ja teadusminister; Reimo Sildvee – Eesti televisiooni hommikuprogrammi Terevisioon saatejuht ja vastutav toimetaja; Kärt Anvelt – ajakirjanik; Mart Koldits – Von Krahli teatri juht ja lavastaja; Heiti Hääl – ettevõtja; Liisa Pakosta – võrdõiguslikkuse volinik.

TÜ geoloogiaprofessor akadeemik Kalle Kirsimäe andis pikema intervjuu ajalehele „Põhjarannnik“. Intervjuud „Fosforiit ja haruldased muldmetallid − kas alternatiiv põlevkivitööstusele?“ loe siit.

Akadeemik ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm osales saates „Suud puhtaks“, milles arutleti teemal „Miks monumendid meid tülli ajavad?“.

Saade on järelvaadatav siin.

Delfi Forte portaali teaduse rubriigis ilmus intervjuu akadeemia presidendiga „Tarmo Soomere: teadusnõukoja liikmete ründamine on kõige rumalamaid asju, mida üldse teha saab“. Intervjuud saab lugeda siit.

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

Peasekretär Jaak Järv ja välissuhete nõunik akadeemik Jüri Engelbrecht osalesid 1.–5. veebruarini rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC; varem ICSU) erakorralisel peaassambleel. Päevakava ja täpsem info ISC kodulehel siin.

Akadeemia president Tarmo Soomere avaldas pöördumise COVID-19 teadusnõukoja vastu suunatud rünnakute teemal. Pöördumise täisteksti vt siin.

Pöördumist kajastasid mitmed meediaväljaanded, sh Postimees (Postimees, 01.02.2021, p. 5), ERRi uudisteportaal, Delfi, Õhtuleht, Pealinn)

Akadeemik Maarja Kruusmaa vestles robotite teemal (sõna „robot“ sai sel nädalal 100-aastaseks) Kuku raadio saates „Neeme Raud. Siin“. Kuula saadet siin (intervjuu algab u 38ndal minutil).

Tartu Postimees kirjutas, et Eesti ajaloo esimene köide „Eesti esiaeg“, mis ilmus mullu detsembris, pani punkti kuueosalisele suurteosele. Raamatu üks autoreist on Tartu ülikooli professor akadeemik Valter Lang. Artiklit loe siit.

Universitas Tartuensise jaanuarinumbris ilmus persoonilugu matemaatilise statistika professorist ja biostatistika vanemteadurist, akadeemik Krista Fischerist. Loe lugu siit.

Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe esinesid ettekannetega Riigikogu väliskomisjoni avalikul istungil „Arktika Nõukogu – miks me vaatlejaks kandideerime?“. Ettekanded on järelvaadatavad Riigikogu Youtube'i-kanalil.

Tartu Postimehe toimetus tõstis juba kolmandat korda esile piirkonna kõige mõjukamaid inimesi. Väärikas nimekirjas on neli akadeemikut: Jaak Vilo ja Toomas Asser (haridus) ning Krista Fischer ja Mart Ustav (teadus). Ajakirjanikud koostasid kümne kõige mõjukama inimese nimekirja viies valdkonnas: haridus, kultuur ja sport, teadus ja meditsiin, ettevõtlus, võim.

Nimekirja vt siit. Tartu Postimees, 28.01.2021, p. 3.

Akadeemik Arvo Pärt on Virumaa Teatajas kokku pandud Lääne-Viru maakonna mõjukate edetabelis „Lääne-Virumaa mõjukate tipp-50“ auväärsel kolmandal kohal. Tabel moodustub inimestest, kelle sõnal on jõudu, tegudel kaalu ning kelle otsustest sõltub maakonna areng ja käekäik kõige enam. Loe artiklit siin. Virumaa Teataja, 27.01.2021, p. 1–5.

Akadeemik Peeter Saari kirjutas Postimehe arvamusküljel, kuidas me samm-sammult kaotame oma emakeele väljendusrikkust. Artiklit loe siit. Postimees, 25.01.2021, p. 20.

Akadeemik Ülo Niinemets kirjutas Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ ilmunud artiklis „Kas puhtam on ka jahedam“, et süsinikku sisaldavatest kütustest loobumisega me kliima soojenemist veel ei peata, aga õhu saame puhtaks küll. Artikkel vt siin.

Novaatoris ilmus intervjuu akadeemik Kalle Kirsimäega „Fosforiit ja haruldased muldmetallid – kas Eesti peaks kaevandama?“. Kogu intervjuud loe siit.

Postimehe lisas AK (Arvamus. Kultuur) kirjutas akadeemik Jüri Allik, et poliitilises sõnavaras kipuvad vahepealsed hallid varjundid tihti ära kaduma, jättes alles vaid äärmused – musta ja valge. Lisaks vastandites peituvale lihtsusele arvatakse polariseerumisel olevat ka teisi põhjusi. Artiklit „Polariseerumist juhivad arhailised emotsioonid“ loe siit.

Eesti ei pea sõltuma tööjõu sisserändest, kui panustada siin elavate inimeste lõimumisse, kirjutas RITA-rände projektijuht TÜ professor akadeemik Tiit Tammaru Postimehes. Artiklit loe siit. (Postimees, 13.01.2021, p. 15)

ERRi uudisteportaalis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo kommentaar „Jaak Aaviksoo: neljandast võimust esimeseks?“, milles küsitakse, kuidas tulla toime üleilmastumise ja infotehnoloogia võimaluste poolt demokraatiatele esitatud väljakutsetega. Kommentaari loe siit.

Akadeemik Jaak Vilo kirjutas Sirbis teadusrahastusest. Liiga paljud väga head teadlased on praegu jäänud ja jäämas ilma Eesti grandirahata. See pärsib nende võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu paljud heal tasemel uurimissuunad.  Artiklit „Teadusrahastus uute reformide ootel“ vt siit. Sirp, 08.01.2021, p. 11,12,13.

Peasekretär Jaak Järv, akad Jüri Allik, välissuhete nõunik akad Jüri Engelbrecht ja Eesti teaduste akadeemia presidendi teadusnõunik, Eesti polaaruuringute komisjoni esimees professor Rein Vaikmäe osalesid Academia Europaea liikmetena koostöönõupidamisel Academia Europaea (AE) Bergeni haru esindajatega.

Ettekandega esines AE Bergeni haru akadeemiline direktor, Norra teaduse ja kirjanduse akadeemia geoteaduste uurimisrühma juht professor Eystein Jansen. Eesti teaduste akadeemia rahvusvahelisest koostööst andis ülevaate akad Engelbrecht. Akad Jüri Allik tõi esile akad Villemsi koostöö põhjamaade teadlastega paleogeneetika alal ning vaagis sotsiaal- ja humanitaarteaduste võimalusi osaleda rahvusvahelises koostöös.

Kutsutud külalisena osales Norra saatkonna nõunik Piret Marvet.

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuuri ilmus pikk intervjuu Krista Fischeriga „Krista Fischer: koroonaviiruse tõttu peame õppima päriselt digiühiskonnas elama“. Loe siit. (23.12.20 Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 2–5).

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur teeb Jaak Vilo ülevaate tehnoloogia arengust viimasel kümnendil. Loe siit. (23.12.20, Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 16–17).

Akadeemik Mart Ustav käis „Terevisioonis“ rääkimas, mida kujutab endast Icosageni välja töötatud koroonaravim ja kuidas edeneb plaan luua Tartusse ainulaadne ravimitehas. Vaata järele siit.

President Tarmo Soomere arutleb ajalehes KesKus teemal, et millise maailma kriis meile pärandab ning toob välja, et tavaliselt võidab massiivsetest muutustest see, kes oskab need enda kasuks pöörata.
Loe arvamusartiklit „Kroonides kommunikatsiooni" siit.

Maalehes ilmus usutlus värske metsanduse valdkonna akadeemiku Veiko Uriga. Loe lähemalt siit

Jarek Kurnitski rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“ ruumide ventilatsioonist, mis on väga oluline koroonaviiruse leviku riski vähendamiseks. Kuula järele siit

Postimehe Kirjastus avaldas raamatu „Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa“, mille autorid on akadeemik Jüri Engelbrecht ja majandusekspert Robert Kitt. Lisainfo kirjastuse kodulehel ja Postimehe lisalehena ilmuvas ajalehes Raamat (9. dets 2020).

Lisaks ilmus akadeemik Jüri Engelbrechtilt essee „Komplekssüsteemidest filosoofiliselt“. Akadeemia, 2020, No 12, 2180-2197.

Hea õhuvahetuse tähtsust koroonaviiruse leviku pärssimisel selgitab tänases Eesti Ekspressis akadeemik Jarek Kurnitski. Loe lähemalt siit. (9.12.2020, Eesti Ekspress, lk 20–22). 

Akadeemik Jaak Järv osales Euroopa teadusruumi e-infrastruktuuride ja nendega seotud teenuste edendamise toetuseks loodud strateegilise algatuse e-IRG veebiseminaril „Ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele suunatud e-infrastruktuurid“. Programm on leitav siin. Vt ka varasemat uudist e-IRG kommünikeest siin.

Akadeemik Maarja Kruusmaa osales välisministeeriumi ning Eesti välispoliitika instituudi korraldatud virtuaalürituse  paneelarutelul  tutvustamaks  Eesti kui Rahvusvahelise Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatust taotleva riigi  võimalikku panust Arktika jätkusuutlikku arengusse. Avakõnega esines vabariigi president Kersti Kaljulaid. Virtuaalkonverents on järelvaadatav siit.

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmus artikkel, kus Clarivate Analyticsi tippteadlaste pingeritta jõudnud Eesti seente ja taimede elurikkuse uurimisega tegelevad teadlased räägivad oma teadustööst. Teiste seas ka Martin Zobel ja Urmas Kõljalg. Loe siit. (29.11.2020 Postimehe lisa Arvamus ja Kultuur „Mulla saladustest kosmosejaamani – Eesti teaduse tippude tipus troonib elurikkuse uurimine“, lk 6-7).

Postimehe lisas Arter ilmus intervjuu Maarja Kruusmaaga. Loe siit. (28.11.2020 Postimehe lisa Arter, „Kuidas sai Maarja Kruusmaa Euroopa seitsme kõige targema sekka?“, lk 2–5).

President Tarmo Soomere andis Aino Järvesoo auhindade tseremoonial ülevaate elutöö ja meediaauhinna saanud teadlaste Rein Taagepera ja Ene-Margit Tiit panusest rahvastikuteaduse populariseerimise. Kõnet vt Postimehe arvamusküljel siin.

Akadeemik Jaak Järv esindab Eesti teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (European Academies Science Advisory Council) nõukogu koosolekul.

Jüri Allik kirjutab Postimehes sellest, et poliitikute sõtta ei ole vaja teadlasi värvata. Loe lähemalt siit. (Postimees, 27.11.2020, lk 17).

President Tarmo Soomere diskuteeris Lennusadamas koos Vabariigi Presidendiga jahtlaeva „Admiral Bellingshausen“ Antarktika-retke tähenduse üle.

President Tarmo Soomere osales energia aastakonverentsi kokkuvõtvas arutelus. 

Akadeemik Maarja Kruusmaa rääkis Vikerraadio Labori saates oma äsja alanud tööst Euroopa Komisjoni peateadusnõunikuna. Kuula siit.

Eesti inimesegeneetika ühingu elutööpreemia pälvis Mart Saarma. Loe siit.

Mart Kalm rääkis veebisaates „Otse Postimehest“ monumentide sõjast ja ajutisest arhitektuurist meie linnaruumis. Vaata siit.

President Tarmo Soomere pidas kaitseministeeriumi arengupäeval Proto avastuskeskuses ettekande „Muutuv kliima ja Eesti valikud“.

Maarja Kruusmaa rääkis Geeniuse digiportaalile, milline hakkab olema töö Euroopa Komisjoni teadusnõunikuna. Loe siit

Akadeemik Jaak Järv esines Võru riigigümnaasiumis, kus kõneles
akadeemia rollist ning oma erialasel teemal „Molekulid meis ja meie ümber“. Üritus oli riigigümnaasiumi õpilastele kontaktne, veebis osalesid Varstu, Osula, Kääpa ja Parksepa koolide õpilased.

Rahvusringhäälinguga (ERR) rääkinud teadlased, sh Tallinna tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski, tõid esile ventilatsiooni tähtsuse koroonaviiruse leviku piiramisel. Vt uudist siit ja uudisklipi salvestust siit.

Postimehe Arteris ilmus intervjuu Anu Rauaga, kus ta muuhulgas tutvustas omanimelise keskuse rajamise ideed. Loe lähemalt siit. (Postimees Arter, 14.11.2020, lk 2-6).

Akadeemik Jüri Engelbrecht pälvis Tiiu Silla elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest. Loe lähemalt siit. Auhind anti üle teaduskommunikatsiooni konverentsil Tartus. President Tarmo Soomere pidas seal kõne  „Ajakirjanduse ja tippteadlaste sümbioos koroonakriisi ohjamisel“.

Jarek Kurnitski rääkis ERRi Terevisioonis siseruumide õhust, ventilatsioonist ja selle mõjust viiruste levikule. Vaata siit.

Merepõhja parema tundmisega ei saa me küll täpset vastust Estoniaga juhtunule, kuid see võimaldab meil eluga edasi minna, kirjutab Tarmo Soomere Postimehes. Loe siit. (Postimees, 11.11.2020, lk 15). 

President Tarmo Soomere pidas IFEESi (International Federation of Engineering Education Societies), GEDCi (Global Engineering Deans Council) ja IUCEE (Indo Universal Collaboration for Engineering Education) üleilmsel veebiseminaril loengu „A new imperative: connecting science, society and policy via social media“.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos „Kui teadus ei aita“, et teadus rakendatakse erinevate moraalsete otsuste vankri ette, põhjendamaks otsust ja saavutamaks soovitud eesmärki. Loe lähemalt siit.

Üleilmse teaduspäeva puhul ning tähistamaks Struve kaare mõõtmise lõpuleviimise 165. ja selle kaare UNESCO maailmapärandisse kandmise 15. aastapäeva, toimus akadeemia saalis Eesti looduseuurijate seltsi korraldatud teadusseminar „Struve kaar ja Eesti“ ning teaduspärastlõuna „Kuidas väärtustada Struve maailmapärandit Eestis“.

Akadeemia saalis toimus akadeemikukandidaatide konverents. Vaata salvestust siit.

President Tarmo Soomere pidas sissejuhatava mõtiskluse Eesti rahvaluule arhiivi asutaja akadeemik Oskar Looritsa 120. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil.

Sirbis jätkub akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel sellest, et meie kultuuriruumis saab talupojatarkus üha enam tähelepanu. Loe lähemalt siit. (6.11.2020, Sirp, „Talupojatarkuse jälgedel II“, lk 36–37).

Akadeemik Lauri Mälksoo kirjutab Postimehes sellest, miks on ÜRO organid Mägi-Karabahhi küsimuses olnud Aserbaidžaani huvide kaitsel suhteliselt leiged. Loe lähemalt. (Postimees, 5.11.2020, lk 14,19).

Tarmo Soomere osales Maalehe metsakonverentsil „Meie metsa tulevik“, vesteldes arhitekt Sille Pihlakuga teemal „Tulevikuvaade kuhu meie ühiskond liigub, Eesti metsa tulevik ja lahendused, mida mets pakub ja mida pakub mets tuleviku ühiskonnale.” Vaata konverentsi blogi siit.

Mereteaduste komisjoni esimees Tarmo Soomere osales Euroopa merekomitee virtuaalsel plenaarkoosolekul (toimus 3.-4. novembril).

Akadeemia saalis toimus teaduspärastlõuna „Merest Estonia ümber“. Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti geoloogiateenistuse spetsialistid Tarmo Soomere, Urmas Lips, Georg Martin, Hannes Tõnisson, Sten Suuroja ja Kristjan Tabri ning allveetööde spetsialistid Madis Madalik ja Rait Kütt arutlesid, milline on põhjasetete ja merevee voolamiste iseloom Estonia hukkumiskohas, mida sellest iseloomust peaks lähemalt tundma õppima, mida tähendab hauarahu selles kohas, millised on Eesti teadlaste ja spetsialistide oskused ja võimalused vajalikes aspektides selgusele jõuda, kus oleks tarvis kutsuda appi naabrite eksperte, milline on taolistes äärmiselt keerukates ja tundlikes olukordades teadlaste ja ekspertide roll ning kui palju ja millist informatsiooni oleks õige koguda ja ühiskonnaga jagada. Vaata arutelu siit.

Akadeemik Ülo Niinemets kirjutab Sirbis sellest, et meie kultuuriruumis saab talupojatarkus üha enam tähelepanu. Loe lähemalt siit. (30.10.2020, Sirp, „Talupojatarkuse jälgedel I“, lk 34–35).

Eesti, Läti ja Leedu teaduste akadeemiate presidendid kohtusid virtuaalselt Londoni Kuningliku Seltsi (Royal Society) tegevjuhi Julie Maxtoniga, rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Andrew Alleniga ning Euroopa ja Aasia koostöö koordinaatori Laura Wiltoniga. Arutati akadeemia koostöövõimalusi, sh Royal Society liitumist Läänemere regiooni teaduste akadeemiate koostööpaktiga.

Eesti Ekspressis ilmus intervjuu Mart Ustaviga, kes leiab, et Eesti peaks mõtlema uue ravimitehase loomise peale. Loe lähemalt siit. (28.10.2020, Eesti Ekspress, lk 30-31).

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmus Endel Lippmaa nimelise mälestusmedali pälvinud Taani veteranpoliitiku Uffe Ellemann-Jenseni teaduste akadeemias peetud loengu täistekst. Loe lähemalt siit. (24.10.2020, Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 4-5).

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmus intervjuu Valter Langiga, kelle 2018. aastal ilmunud raamat „Läänemeresoome tulemised“ ilmus äsja ka Soomes. Loe lähemalt siit. (24.10.2020, Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 8).

Akadeemik Eero Vasar kommenteerib Õhtulehes eluea tõusu. Loe siit. (Õhtuleht, 22.10.2020, lk 4-5).

Eri riikide teadlased, sh akadeemik Jarek Kurnitski, leiavad, et koroonaviirust sisaldavad piisad võivad kanduda palju kaugemale kui kaks meetrit, mistõttu aitab viirusega võidelda eeskätt korralik ventilatsioonisüsteem. Loe lähemalt siit.

Kurnitski käis ka ETV saates „Ringvaade“ rääkimas sellest, milline on tervislik CO2 sisaldus meid ümbritsevas õhus. Vaata järele siit


President Tarmo Soomere andis Uffe Ellemann-Jensenile üle akadeemik Endel Lippmaa mälestusmedali ning kohtus Uffe Ellemann-Jenseni lähedastega. Medali üleandmise tseremoonia Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Kopenhaagenis sai teoks tänu suursaadik dr William Mart Laanemäele ja Eesti suursaatkonna töötajatele. Vt toimunu kajastust ka saatkonna kodulehel siin.

President Tarmo Soomere kohtus Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Kopenhaagenis Taanis õppivate ja töötavate Eestist pärit teadlastega.

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur tunnevad Ülo Niinemets ja Els Heinsalu oma arvamusloos „Milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on?“ muret, millele lisanduv TAI rahastus lõpuks kulub. Loe lähemalt siit. Samal teemal on ka Postimehe juhtkiri. (Postimees, AK lisa, 17.10.2020, lk 4).

Eesti doonorite verel põhinevaid antikehi täiustanud ettevõte Icosagen Cell Factory esitas USA patendiametile taotluse, milles soovib intellektuaalset kaitset neljale koroonaviiruse vastu aitavale antikehale.

Icosagen Grupi juhatuse liige ja akadeemik Mart Ustav nägi antikehadel põhinevatel ravimitel kahte rakendust. „Ühelt poolt saaks kasutada neid nakatunutel, et vähendada nende nakkuslikkust ümbritsevate suhtes, ja teiselt poolt lähikontaktsetel, et vähendada nende riski nakatumiseks. Eriti olulised on sellised viirusvastased ravimid riskirühmade jaoks – vanematele ja krooniliste tervisehädadega inimestele. Kevadel ei tulnud neist paljud nakkusest välja ja heitsid hinge,“ selgitas teadlane.

Loe pikemalt Postimehest ja Novaatori portaalist.

Tarmo Soomere käis ETV saates „Esimene stuudio“ rääkimas teadusrahastuse kasvust. Vaata järele siit.

KBFI juhtivteadur, akadeemik Anne Kahru leiab, et COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule. Artikkel on loetav siit.

President Tarmo Soomere osales Eesti kultuuri koja aastakonverentsi 2020 aruteluringis „Kuidas mõista mahekultuursust?“. Vaata konverentsi salvestust siit.

President Tarmo Soomere kommenteeris ERRi Novaatori portaalis tänavusi Nobeli preemia laureaate. Loe lähemalt siit

Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis Kuku raadio „Ärataja“ saates targa linna professuurist. Kuula siit

Akadeemik Enn Lust rääkis Vikerraadio „Nutika“ saates vesiniku kasutamise arengutest. Kuula siit.

Teaduste akadeemia mereteaduste komisjoni kaaskorraldusel toimus Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudis hübriidseminarina rannikuteaduse intensiivpäev.

President Tarmo Soomere osales Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnapaneeli virtuaalsel istungil.

Otsustati esitada EASACi nõukogule heakskiitmiseks projekti „Transformation towards a Sustainable, Resilient, Regenerative Agriculture in the EU“ visand.

Akadeemik Lauri Mälksoo koostas justiits­ministeeriumile värske analüüsi Estonia „hauarahu“ kehtestanud lepingust ja jagab oma järeldusi Eesti Ekspressis. Loe lähemalt siit. (Eesti Ekspress, 30.09.2020, lk 11). 

Tallinna Nõmme gümnaasiumi hoovis avati akadeemik Endel Lippmaa 90. sünniaastapäeva puhul mälestuspink. Pidulikul mälestusplaadi kinnitamisel pidas kõne president Tarmo Soomere.

President Tarmo Soomere kirjutab Postimehes, et vajame hädasti diskussiooni iga inimese panuse võimalikkuse üle taastuvenergiasse. Loe lähemalt siit. (Postimees, 29.09.2020, lk 11).

President Tarmo Soomere esitas Konrad Adenaueri fondi lõunaseminaril valiku vastuseid küsimusele „Kas kliimamuutus on hea või halb?“.

Akadeemia saalis toimus Endel Lippmaa loengu pidulik esitlus. Loengu ja mälestusmedali laureaadi Uffe Ellemann-Jenseni eelsalvestatud loengu juhatas sisse vabariigi president Kersti Kaljulaid. Laureaat osales interneti kaudu reaalajas.

Tartu ülikooli raamatukogu saalis toimus teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali ning Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seltsi ühine seminar „Omariikluse aluste kujunemine“.

Osalejaid tervitas peasekretär Jaak Järv. Rait Maruste avas omariikluse põhidokumentide tähendust ja professor Marju Luts-Sootak kõneles konstitutsionalismi ajaloost Eestis. Esitleti ka Rait Maruste koostatud raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Üritust modereeris riigiõiguse sihtkapitali esimees Rait Maruste.

Tarmo Soomere pidas TEDxTallinn 2020 virtuaalkonverentsil #TEDxTallinn2020 ettekande „Tuleviku võti on elektrijaam minu aias“, mille salvestust näeb siit.

Ettekande põhjal ilmus artikkel 29. septembri Postimehe arvamusküljel.

Akadeemia saalis toimus akadeemik Enn Tõugu mälestusseminar. Modereeris ja ühe peaettekande pidas akadeemik Tarmo Uustalu.

President Tarmo Soomere pidas avaettekande pealkirjaga „Connecting science, training, society and policy“ rahvusvahelisel inseneripedagoogika virtuaalkonverentsil „ICL2020 – Educating Engineers for Future Industrial Revolutions“ (23rd International Conference on Interactive Collaborative Learning & 49th IGIP International Conference on Engineering Pedagogy), mis toimus 23.–25. septembrini Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Lisainfo konverentsi kodulehel.

Ajakirja TööstusEST septembrinumbris ilmunud artiklis „Tuulisel Eestil on potentsiaali saada tubliks vesinikuriigiks“ märgib professor Enn Lust, et Eestis saab odavat vesinikku toota tuuleparkides ja päikeseelektri genereerimise kompleksides. Loe artiklit siit.

Asepresident Mart Kalm kirjutab Postimehes, et Eesti kõrgharidus ja teadus on selgelt alarahastatud. Loe lähemalt siit. (Postimees, 23.09.2020, lk 13).

Akadeemia saalis toimus riigiõiguse sihtkapitali ning Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seltsi ühine (XIV) teaduspärastlõuna „Omariikluse aluste kujunemine“. Osalejaid tervitas president Tarmo Soomere. Akadeemik Lauri Mälksoo seadis Eesti Vabariigi esimese Põhiseadus globaalajaloolisse konteksti. Hannes Vallikivi peegeldas Eesti esimese põhiseaduse kujunemist ja Rait Maruste valgustas omariikluse põhidokumentide tähendust. Esitleti Rait Maruste koostatud raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Üritust modereeris riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus.

Toomas Asser kirjutab Postimehes, et doktoriõppe reformimisega kaasnevateks suurteks muutusteks tuleb rahaline kate planeerida juba tänavu (21.09.20 Postimees, lk 13). Loe lähemalt siit.

Vikerraadio „Keelesaates“ rääkis Jüri Engelbrecht põnevamatest kogemustest maailma ja eesti teadusraamatukogudes ning arutles ka teaduskirjanduse keeleküsimuste üle. Kuula siit

ERRi uudisteportaalis toimud intervjuus Toomas Sildamiga möönab akadeemik Jaak Aaviksoo, et poliitika on palju keerulisem kunst kui teadus. Intervjuu järelvaatamise link on siin.

President Tarmo Soomere pidas loengu „Ehitades silda teaduse, ühiskonna ja poliitika vahele“ LIFE-IP projekti ForEST&Farmland strateegiapäeval, mis toimus Kose vallas.

President Tarmo Soomere pidas rahvusvahelise teadusnõustajate võrgustiku INGSA (International Network of Government Science Advice) globaalse dialoogi nädala Euroopa küsimustele keskendunud veebiseminaril „Science advice: what works in a crisis?“ ettekande Euroopa riikide peateadurite foorumi (ESAF) kogemustest COVID-19 kriisi leevendamisel. Huvitaval moel tulid mitmed spetsiaalselt selle pandeemiaga toimetulemiseks loodud nõustamisstruktuurid oma ülesandega toime sama hästi, kui pikka aega töötanud institutsioonid. Järgnenud arutelu keskendus teadusnõustamise struktuuride ja meetodite paindlikkuse suurendamise võimalustele. Veebiseminarist täpsemalt siin.

Endel Lippmaa 90. sünniaastapäeval tunnustati tema mälestusmedaliga väljapaistvat Taani poliitikut, Eesti head sõpra ja meie vabaduspüüdluste tulist toetajat Uffe Ellemann-Jensenit. Loe lähemalt siit (Postimees, 15.09.2020)

President Tarmo Soomere ja peasekretär Jaak Järv osalesid rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa sektsiooni virtuaalsel aastakoosolekul. ISC tegevjuht dr. Heide Hackmann tutvustas organisatsiooni tulevikuplaane. Arutelu käigus rõhutati teadusseltside ja regionaalse kaasamise olulisust. Teaduspaneeli peateema oli teadusartiklite avamine laiale avalikkusele. Praegu toimivaid publitseerimismustreid tutvustas Briti Kuningliku Ühingu liige, ISC teaduse ja tehnoloogia komitee (CODATA) president prof Geoffrey Boulton. Akadeemia president Tarmo Soomere juhtis tähelepanu ISC erinevatele rollidele arenenud ja arengumaades ning majanduslike argumentide olulisusele publitseerimismustrite muutmisel. Peasekretär Jaak Järv märkis, et praegune kohmakas ja kallis teaduskirjastamise süsteem ei saa olla kestlik. Alternatiiviks on üha laiemalt leviv nn arhiiv-ajakirjade süsteem,  kus teadustöö avalikustatakse ilma eelneva retsenseerimiseta ning seda saavad lugeda kõik asjahuvilised. Lugejate hulgas on ka selle eriala teadlased, kes annavad tööle pädeva hinnangu, nt viidates sellele või arendades edasi selle töö ideid. Kuna tööd levivad veebis, on igati võimalik hinnata nende mõjukust ja olulisust teadussuuna arengus.

Eesti teaduste akadeemia osalemise kohta rahvusvahelises teadusnõukojas vt Eesti teaduste akadeemia kodulehel siin. ISC Euroopa sektsioonist täpsemalt siin.

Urmas Varblane kommenteeris Delfi erisaates rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi. Kuula siit.

Tartu ülikooli raamatukogus avati teaduste akadeemia välisliikme Cornelius Hasselblatti 60. sünnipäevale pühendatud näitus „Eesti kirjanduse tuletorn Cornelius Hasselblatt 60“ ja toimus vestlusõhtu „Kirjanduslik pärastlõuna Cornelius Hasselblattiga“. Virtuaalset vestlust Tartu ja Groningeni vahel modereeris videosilla vahendusel Janika Kronberg. Loe siit.

President Tarmo Soomere modereeris Eesti Energia keskkonnapäeva ja pidas selle raames ettekande Eesti energeetika tulevikuvisioonist. Vaata lähemalt Eesti Energia kodulehelt. Keskkonnapäeva salvestus vt siit


Tarmo Soomere vastab Postimehes doktor Indrek Aarna artiklile vesinikuenergiast ja tunneb muret teema ümber leviva väärinfo pärast. Loe siit.  

Tarmo Soomere kirjutas Postimehe „Arvamus/kultuur“ lisas, et Euroopa metsavarude kaitsmiseks ja kliimamuutuste aeglustamiseks on tarvis muuta seadusi või vähemalt maksupoliitikat. Loe siit. (Postimehe lisa „Arvamus/kultuur“, 6.09.2020, lk 6-7)

Tarmo Soomere rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“ sellest, kas või kuidas algatada arutelu tuumajaama rajamise võimalikkusest Eestis. Kuula siit.

President Tarmo Soomere oli külas venekeelsel raadiprogrammil Raadio4, kus kõneles sellest, kas riik panustab teadusesse piisavalt ja miks erasektor investeerib teadusesse siiani nii vähe. Järele kuulata saab siit.

Asepresident Mart Kalm arutles koos Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjukiga Tallinna TV saates „Tallinna panoraam“ selle üle, mis saab Maarjamäe kompleksist ja Linnahallist. Vaata siit.

President Tarmo Soomere osales muinastulede ööl toimunud Kunda Mereluulepeol. Vt salvestust Eesti Televisioonis.

President Tarmo Soomere assisteeris haridus- ja teadusminister Mailis Repsi Estonian Business School’i uue rektori Meelis Kitsingu inauguratsioonil ja pidas tervituskõne.

Tarmo Soomere kirjutab Postimehes sellest, et metsaga tuleb toimida asjatundlikult. Loe siit. (Postimees, 28.08.2020, „Metsaga ei tohi mängida“, lk 17). Artikkel põhineb autori 17. augustil Eesti emakeelse akadeemilise metsandushariduse 100. aastapäeval peetud kõnel.

Vikerraadio saates „Laste ööülikool“ rääkis akadeemik Ene Ergma sellest, kuidas tähed sünnivad, elavad ja surevad. Kuula järele SIIN.

Eesti teaduste akadeemia saalis toimus teaduspärastlõuna „Energeetika väljakutsed“, kus Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi arutlesid, millised võimalused on meil tagada energia varustuskindlus ja energiajulgeolek nii, et energia tootmine oleks keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik ning samas jääks selle hind mõistlikule tasemele. Modereeris president Tarmo Soomere. Teaduspärastlõuna videosalvestis on järelvaadatav akadeemia Youtube'i kanalil.

Vikerraadio „Huvitajas“ rääkis Jarek Kurnitski sellest, mida teame koroonaviiruse levimise kohta siseruumides ja millised on soovitused seoses ruumide ventilatsiooniga. Kuula siit (alates 25:35). 

President Tarmo Soomere pidas loengu „Vesi ja ränne“ Metsaülikoolis (Kääriku).

President Tarmo Soomere pidas loengu „Teaduse ja ülikoolide roll kliimakriisis“ Eesti üliõpilaskondade liidu suveülikoolis (Põltsamaa, Tõrve küla, Tammemäe jahimaja).

President Tarmo Soomere võttis koos Eesti noorte teaduste akadeemia presidendi Mario Kivistikuga teadlaskonna esindajana vabariigi presidendilt vastu iseseisvuse taastamise mälestuskivi ja pidas tänukõne.

Lauri Mälksoo andis Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu Valgevene küsimuse teemal ning rääkis, mida peale sõnade ja sanktsioonide saab ühe kasvõi näiliselt demokraatliku riigi mõjutamiseks teha. Kuula intervjuud siit

President Tarmo Soomere pidas tervituskõne Eesti emakeelse metsandushariduse 100. aastapäeva akadeemilisel aktusel Eesti rahva muuseumis. Kõnel põhinev artikkel ilmus Postimehes (Postimees, 28.08.2020, „Metsaga ei tohi mängida“, lk 17). 

Tartu krematooriumis saadeti ära akadeemik Tšeslav Luštšik. Järelhüüdega akadeemiku mälestuseks esines akadeemia president Tarmo Soomere.

President Tarmo Soomere kohtus virtuaalselt Euroopa Komisjoni Ühisuuringute Keskuse (Joint Research Centre, JRC) teadusliku kompetentsi haldamise direktoraadi (Knowledge Management Directorate) osakonna H1 [Knowledge for Policy (Concepts and Methods)] juhataja David Mair’i ja spetsialisti Kristian Kriegeriga. Arutati Euroopa peateadurite foorumi (European Science Advisors Forum) ja JRC koostöö võimalusi ning selle aasta oktoobrisse planeeritud veebipõhist konverentsi koroonakriisi õppetundidest.

Lahkus akadeemik Tšeslav Luštšik (15.02.1928-08.08.2020), kõige pikaaegsem akadeemia liige (ligi 56 aastat). Järelehüüe akadeemikule ilmus ajalehes Sirp. (Sirp, 14.08.2020, lk 29).

Tarmo Soomere vahendab Sirbis artiklis "Teadusnõustamise tuleproov" Euroopa Komisjoni peateadusnõunike rühma kogemusi, kuidas teadusnõustamine on koroonaviiruse pandeemia laadi kriiside puhul toiminud ja kuidas see võiks toimida. Loe lähemalt siit. (Sirp, 7.08.2020, lk 22-23).

Ajakirja Life in Estonia suvenumbris tutvustavad akadeemik Jaak Vilo ja Tartu Ülikooli vanemteadur Hedi Peterson koroonaviiruse sümptomeid ja riskitegureid kaardistava veebiuuringu tulemusi ning sellega seotud tulevikuplaane. Intervjuu leiab lk 40. Sama ajakirjanumbri lk-l 69 räägib Vilo sellest, kuidas Delta keskuse rajamine alguse sai.

Postimehes ilmus intervjuu akadeemik Enn Lustiga, kes andis ülevaate vesinikuenergeetika arengust ja võimalusest (Postimees, 25.07.2020, lk 5). Loe intervjuud siit.  Sama ajalehenumbri juhtkiri keskendus samuti vesinikupöörde teemale (Postimees, 25.07.2020, lk 2).

ERRi Novaator kirjutas sellest, et Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased, akadeemikud Jüri Allik, Anu Realo ja Tartu Ülikooli grandikeskuse analüütik Kalmer Lauk pakuvad välja uue hindamismetoodika praegusele olulise teaduse indikaatorile (ESI) ja osutavad, et teaduse tervist parandab pigem hea valitsemine kui raha. Loe lähemalt siit

Eesti Päevalehes ilmus intervjuu Hando Runneliga: „Hando Runnel: mõni parteiboss arvas, et mu luuletus käib tema kohta“. Loe siit. (Eesti Päevaleht, 24.07.2020, lk 8-12.

Maalehes ilmus usutlus president Tarmo Soomerega fosforiidi kaevandamise teemal  "Tarmo Soomere: kui meil omal taibusid pole, lähevad asjad meie käest ära"  (Maaleht, 16. juuli 2020, lk 8-9 ). Loe lähemalt siit.

Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Delfi TV-s põhiseaduse 38. paragrahvi, mis ütleb, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Vaata videot siit.

Eesti teaduste akadeemia liige Anu Realo mõistab Tartu ülikooli soovi jääda Hiina valitsuse tegevusele hinnangu andmises neutraalseks, kuid leiab, et seda ei selgitatud ühiskonnale piisavalt veenvalt.

Anu Realo teemakohane arvamus "Tippteadlane Anu Realo: nii kaua, kui ülikoolis töötab või õpib kasvõi üks mandri-Hiinast või Hongkongist pärit inimene, on informeeritud arutelu äärmiselt vajalik" ja seotud artiklid on leitavad Delfi portaalis.

Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutab Eesti Päevalehes sellest, mis on praeguseks teada koroonaviiruse leviku peamistest teguritest ning millist rolli mängib hoonete ventilatsioon. Loe siit

President Tarmo Soomere ja akadeemik Eero Vasar kirjutavad Sirbis Euroopa teaduste akadeemiate regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioonist. Loe siit. Samast ajalehenumbrist leiab ka teemakohased lühiusutlused Tarmo Soomere ja Eero Vasaraga.

Akadeemik Tiit Tammaru andis Eesti Päevalehele kommentaari Tallinna erinevate elupiirkondade arengutest, eestlaste ja venelaste koondumisest neis ja uussisserändest. Vaata täpsemalt siit.  

8. juulil toimus Eesti teaduste akadeemia erakorraline üldkogu istung. Istungi algul tutvustas president lühidalt akadeemikute panust koroonaviiruse kriisi leevendamisse ja kriisist väljumise strateegia sõnastamisse. Avasõnade järel tunnustati tänukirjaga pikka aega akadeemia kantselei töösse panustanud spetsialiste ja anti üle akadeemia medalid.

Tartu ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi pälvis teaduste akadeemia medali akadeemiliste väärtuste vankumatu kandmise ja lahke koostöö eest akadeemiaga. Eesti kunstiakadeemia ja Tartu ülikooli emeriitprofessorit Jaak Kangilaskit autasustati Paul Ariste medaliga tohutu panuse eest moodsa ja eesti kunsti uurimisse, ühiskonna valgustamisse ja kunstielu korraldamisse. Jaak Kangilaski pidas seejärel nauditava ettekande „Kuidas tuua Lääne kunsti Nõukogude Liitu?“. Istungi teises pooles vaagiti akadeemia põhikirja parandusettepanekuid. Otsustati sõnastada põhikirjas võimalus üldkogu istung erandkorras läbi viia elektrooniliselt. Hübriidistungite korraldamist ei peetud mõistlikuks. Istung lõppes lühiülevaatega teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamise vajadusteks toimuvast ideekorjest ja akadeemia uue arengukava sõnastamise põhimõtetest.

Saue vallas Haiba mõisapargis avati mullateadlasele ja ökoloogile, akadeemik Loit Reintamile mälestuspink. Vihmasajust hoolmata oli kohale tulnud ligi 50 inimest, pingi idee autorid ja elluviijad on kauaaegne endine Kernu vallavanem Enn Karu ja Haiba rahvamaja praegune juhataja Kuldar Paju.

Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo artikkel "Putini pakike", milles ta kirjutab äsja rahva poolt heaks kiidetud Venemaa konstitutsioonimuudatustest (Postimees, 3. juuli 2020, lk 13). Loe lähemalt siit.

Akadeemia presidendil Tarmo Soomerel algas Euroopa peateadurite foorumi (European Science Advisors' Forum, ESAF) eesistumise aeg. Vt uudist siit ja Postimehe arvamusküljel ilmunud artiklit siit (Postimees, 30.06.2020)

Selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Akadeemik Mart Kalmu sõnul on monumendi võidutöö kompromiss, mis rahuldab erinevate huvigruppide vajadusi. Vahendas ERR-i kultuuriportaal. Vt siit.

Akadeemik Urmas Kõljalg andis kommentaari Sakala veebiportaalile ebaharilikult halvasti lõhnava hariliku tanuseene kohta. Vt täpsemalt siit.

Sügisel tööd alustavas Tallinna tehnikaülikooli uues rektoraadis asub teadusprorektorina ametisse akadeemik Maarja Kruusmaa. Vt lähemalt siit.

Akadeemik Boris Tamme 90. sünniaastapäeva auks on Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu fuajees avatud näitus. Boris Tamm (1930–2002) oli Tallinna tehnikaülikooli rektor aastatel 1976–1991. Akadeemias oli ta 1991–1999 informaatika ja tehnikateaduste osakonna
juhataja ning 1994–1999 asepresident. Mälestusnäitus on avatud kuni 9. juulini 2020. Vt täpsemalt siit.

Trükikojast ilmus kogumik „Eesti vabariigi preemiad 2020“. Raamatu ametlik esitlus toimub 8. juulil akadeemia saalis.

Akadeemik Martti Raidal rääkis Vikerraadio "Laboris", kuidas Eesti pikk teekond Euroopa tuumauuringute organisatsiooni CERN-i liikmelisuseni on kulgenud ja mida tulevane hiigelkiirendi uurima hakkab ajal. Vt täpsemalt siit.

Akadeemia avaldas eestikeelse kokkuvõtte regeneratiivmeditsiini tulevikuväljavaateid käsitlevast visioonidokumendist: Challenges and potential in regenerative medicine. EASAC policy report 40. June 2020. ISBN 978-3-8047-4144-7. Dokumendi koostasid ühiselt Euroopa akadeemiate teadusnõukoda (European Academies' Science Advisory Council, EASAC) ja Euroopa meditsiiniakadeemiate föderatsioon (Federation of European Academies of Medicine, FEAM). Vt raporti eestikeelset kokkuvõtet siit.

Õhtulehes ilmus president Tarmo Soomerega intervjuulugu „Eestil on vedanud, aga peame vaatama maailma laiemalt. Igaühe panus loeb“ (Õhtuleht, 27. juuni 2020, lk 20-21). Vt täpsemalt siit.

Teadusajakirjas Nature Medicine avaldati artikkel "Building an international consortium for tracking coronavirus health status" (02 June 2020; DOI https://doi.org/10.1038/s41591-020-0929-x), kus kutsutakse eri riikide teadlasi tegema koostööd, et ennetada tehnoloogiliste lahenduste abil järgmisi COVID-19 puhanguid. Artikli kaasautorid on akadeemik Jaak Vilo ja bioinformaatika vanemteadur Hedi Peterson. Vahendas Tartu Postimehe veebiportaal .

Ajakirjas Kalale ilmus intervjuulugu president Tarmo Soomerega, kus ta hoiatab, et enamik meie loodusest on kohastunud päris kitsale tingimustevahemikule ja isegi suhteliselt väikesed kõrvalekaldumised võivad viia tõsiste häireteni ökosüsteemis. Vt lähemalt siit.

Peaminister Jüri Ratas allkirjastas Eesti Vabariigi nimel assotsiatsioonilepingu Euroopa tuumauuringute organisatsiooniga (CERN). Leping on tunnustus Eesti teaduse võimekusele, mis tõstab lähiaastatel meie reaalteaduste ja inseneeria võimekust veelgi. Akadeemik Martti Raidal tunnistas Postimehe teadusportaalile, et tänane päev on töövõit nii talle kui ka Eesti osakestefüüsika kogukonnale tervikuna – assotsieerunud liikmelisuse saamiseks tuli läbi teha tõsine CERNi poolne sõel. Nüüdsest on Eesti kodanikele avatud kõik CERNi administratiivsed ja muud töökohad. Vt uudist siin.

Riigireformi Radari kolleegium otsustas viimase kvartali hindamise asemel jagada tunnustust kõikidele inimestele, kes panustasid oma töö- ja vaba aega pärgviiruse leviku põhjustatud kriisiolukorra haldamisse avalikus sektoris. Kolleegiumi hinnangul valmistas aga muret keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine, mis on halb pretsedent ega tohi olla aktsepteeritav. Praxise mõttekoja ja tööandjate keskliidu poolt ellu kutsutud Riigireformi Radari kolleegiumi kuuluvad akadeemikutest Jaak Aaviksoo ja Tiina Randma-Liiv. Vt täpsemalt siit.

Linnalehes ilmus lugu "Mis põhjustel tulevad eestlased tagasi Eestisse elama?" Akadeemik Tiit Tammaru andis sellele kommentaari, öeldes, et praegu ei ole kuigi konkreetselt uuritud, millised probleemid on Eesti inimestel tekkinud pärast võõrsil elamist Eestisse naasmist, kuid ilmselgelt on seal ka lõimumise probleem (Linnaleht, 19. juuni 2020, lk 4).

Ajakirjas Akadeemia ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti artikkel "Mõtteid kriisidest". Võttes abiks teadmised komplekssüsteemidest, analüüsivad autorid olukordi, kus kõik üleilmselt pea peale pöördub (Akadeemia nr 6, 2020, lk 983-997). Vt täpsemalt siit.

Novaatoris ilmunud lugu "Mäng kolme džinniga tõukab Eesti kliimamuutuste epitsentrisse" keskendub akadeemik Soomere, Nadezhda Kudryavtseva ja Andrus Räämeti värskelt avaldatud tööle, mis aitab aru saada, kus Läänemeres võiks näha kõrgete lainete ja veetaseme kombineerumist kõige tõenäolisemalt. Vt lähemalt siit.

Pealinna veebiportaalis ilmus artikkel "VASTASSEIS: Kuigi uuringu järgi toovad välistudengid Eestile 35 mln eurot aastas, tahetakse neid piirata", kuhu andis kommentaari ka akadeemik Jüri Martin, öeldes, et me ei peaks järske pöörakuid tegema ega oma koole välistudengite jaoks sulgema. Põhiidee võiks olla, et nad saaksid võimalikult hea euroopaliku hariduse ja siis läheksid koju tagasi, et teadmisi töös kasutada. Vt täpsemalt siit.

Toimus Euroopa akadeemiate teadusnõukogu (European Academies’ Science Advisory Council, EASAC) erakorraline veebikoosolek, et teha kokkuvõte Euroopa akadeemiate kogemustest ja koroonakriisiaegsetest õppetundidest, mis aitaksid edaspidi akadeemiatel efektiivsemalt keerulistes oludes toimida ning oma riigile nõu anda. Eesti teaduste akadeemia poolse sisendina on EASAC-i kanalite kaudu muu hulgas esitletud ka teaduste akadeemia ingliskeelset visiooni kriisist väljumiseks "Recovery from the Covid-19 crisis. Vision of the Estonian Academy of Sciences".

Selgusid L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ laureaadid. 6000 euro suuruse auhinnatasuga tunnustati Tallinna tehnikaülikooli teadlast prof Maarja Grossbergi ja Eesti maaülikooli nooremteadurit Lisandra Marina Da Rocha Menesest. Vt täpsemalt siit.

ETV "Terevisioonis" oli külas akadeemik Maarja Kruusmaa, kes tegi kokkuvõtte eriolukorra ajal loodud ReaalAbi veebikeskkonnast, mille kaudu said vabatahtlikud abistada matemaatika, füüsika ning keemia kodutöid tegevaid õpilasi. Akadeemik Kruusmaa rääkis, millist abi kõige enam vajati ja kas peaks taolist õpiabi ka edaspidi nn kriisivälisel ajal jätkama. Ta pidas olulisemaks, et kiiresti tuleks välja mõelda hea plaan, kuidas reaalaineid tervikuna teisiti õpetama hakata. Alustama peaks plaanist, kuidas koolidesse saada häid reaalainete õpetajaid. Koroonakriis andis väärtusliku kogemuse ja teadmise, kuidas on tehnoloogiat võimalik hariduses ära kasutada. Vt lähemalt siit.

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses toimunud seminaril "Armastame loodu(s)t" tegi akadeemia president Tarmo Soomere ettekande "Loodushoid ja teadus". Avaettekande pidas samas vabariigi president Kersti Kaljulaid. Seminari korraldas Eesti kirikute nõukogu ning otseülekande tegi Postimehe veebiportaal.

Riigikogu kiitis heaks otsuse Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamise kohta. Nõukogu esimehe ettepanekul jätkab valdkonna asjatundjate hulgas nõukogu liikmena ka akadeemik Urmas Varblane. Vt nõukogu liikmeskond tervikuna Postimehe poliitikaportaalist.

Eesti mälu instituut esitles Patarei vanglas raamatut "Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest". Esines ka üks autoritest, akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg. Vt täpsemalt siit.

Tartu Postimehe rubriigis "Reedene rõõm" ilmus intervjuulugu akadeemik Jaan Ehaga tema 70. sünnipäeva puhul (Tartu Postimees, 12. juuni 2020, lk 8). Vt täpsemalt siit.

Delfi Forte portaalis ilmus suur lugu uutest fosforiidi valdkonna teadusuuringutest. Lühiintervjuu andis ka akadeemik Kalle Kirsimäe, kes kommenteerib Eestis leiduva fosforiidimaagi kvaliteeti, öeldes, et tänase tehnoloogia tase ei ole võrreldav enam aastakümnete taguse ajaga ning põlenud maa taktika ei tuleks kõne allagi. Vt täpsemalt siit.

ERRi Novaatori portaalile andis intervjuu akadeemik Jarek Kurnitski, kes andis ülevaate Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast. Vt intervjuud lähemalt siit.

Haridus- ja teadusminister saatis kooskõlastusringile teaduspoliitika komisjoni uue koosseisu. Eesti teaduste akadeemia esindajana jätkab komisjonis teaduste akadeemia juhatuse liige akadeemik Ülo Niinemets. Uue liikmena on komisjonis akadeemik Urmas Varblane. Vt täpsemalt siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski esindas Eesti teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) töörühmas "Decarbonisation of buildings" 4., 8. ja 9. juunil.

ETV saates Terevisioon oli külas president Tarmo Soomere, et kõneleda koos kolleegidega valminud uuringust, mis annab värske pildi neist piirkondadest Läänemere ääres, mida võivad tabada suured üleujutused. Vt järele siit.

Academia Pernaviensise VI mõttekojas esines akadeemik Urmas Varblane ettekandega "Olevikust tulevikku, koroona viirusega".

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuulugu akadeemik Tiit Tammaruga sisse- ja väljarännu mustritest ja põhjustest, samuti võimalikest ohtudest ja riskidest Eestis. Vt intervjuud siit.

Akadeemik Ülo Niinemets andis intervjuu ETV hommikuprogrammis Terevisioon. Räägiti kliimamuutuste mõjust Eesti põllumajandusele. Vt intervjuud siit.


 Akadeemik Andres Metspalu ja Reedik Mägi andsid intervjuu Tartu Postimehele, kus rääkisid mais teadusajakirjas Cell ilmunud artiklist, mis uuris rasvumise geneetilist tausta. Vt intervjuud Tartu Postimehes (04.05.2020)

President Tarmo Soomere osales häältelugemiskomisjoni liikmena Euroopa teaduste akadeemiate föderatsiooni ALLEA veebipõhiselt korraldatud peaassambleel. ALLEA täisliikmeteks valiti mõne aasta eest loodud Küprose teaduste ja kunstide akadeemia ning Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina juures töötav Die Junge Akademie.

Äripäeva veebis selgitab akadeemik Jaak Aaviksoo, kuidas teha ülikoolides tarku investeerimisotsuseid. Vt pikemalt siit.

Tartu ülikooli rektor akadeemik Toomas Asser valiti 2. juunil toimunud Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) üldkoosolekul organisatsiooni neljaliikmelisse juhatusse. Uudist vahendas Tartu Postimees. Vt siit.

ETV hommikuprogrammis Terevisioon oli külas akadeemik Jarek Kurnitski, kes rääkis lagunevatest nõukaaegsetest majadest ning sellest, et Eestis võib olla umbes 14 000 maja, mis tuleks terviklikult korda teha. Intervjuud saab järele vaadata siit.

President Tarmo Soomere pidas plenaarettekande "Connecting science, society and policy: experience of a small country" initsiatiivi Baltic Earth 3. konverentsil, mis toimus virtuaalselt 02.–03.06.2020.

Akadeemik Mart Kalm kirjutab Äripäevas ülikoolide ja ettevõtjate hädavajalikust koostööst ning selleks tarbeks nn järeleaitamisfondide moodustamise reaalsusest olukorras, kus kõrgharidus on just kui kapsalehedieedile määratud ja rahvusvaheline koostöö peaks toimima poliitilise ksenofoobia kontekstis. Vt lähemalt Äripäevast.

Postimees Arteris ilmus Villu Päärti artikkel „Pandeemia lõi uue maailma. Milline see on?“. Intervjuu andis ka akadeemik Maarja Kruusmaa. Vt artiklit siit.

Peasekretär Jaak Järv esindas Eesti teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja nõukogu (EASAC Council) veebipõhiselt korraldatud koosolekul. Kõne all oli EASACi raportite levitamine, riigi nõustamine ja ühiskonna toetamine teaduspõhise info kättesaadavaks ning arusaadavaks muutmise teel. Lühiülevaatega (ühe slaidi ulatuses) akadeemia tegevustest Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorras esinesid kõigi EASACi liikmesakadeemiate esindajad. Eesti teaduste akadeemia ettekande slaid on nähtav siin.
Järgnenud arutelus tegi peasekretär Jaak Järv ettepaneku vormistada EASACi raportid Open Access printsiibist lähtuvalt, võimaldades nende tõlkimist ühes viidetega olemasolevatele ja tulevastele Euroopa Komisjoni programmidele ning muudele rahvusvahelise rahastuse variantidele. Akadeemik Järv juhtis tähelepanu ka hariduse dimensioonile, tuues positiivse näitena esile SAPEA tegevust.

President Tarmo Soomere osales Euroopa merekomitee virtuaalsel plenaaristungil, mis toimus 27.-28. mail. Valiti neli asepresidenti/täitevkomitee liiget, aktsepteeriti üks uus liige (DELTARES, Taani) ja otsustati käivitada rannikute problemaatika töörühm.

Akadeemik Jaak Vilo nimetati eksperdiks Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC), Euroopa meditsiiniteaduste akadeemiate föderatsiooni (FEAM) ja Euroopa akadeemiate ühenduse (ALLEA) teadusprojektis "International health data transfer for research".

Postimehes ilmus teaduste akadeemia poolne koroonakriisist väljumise visioon "Sammud elamist vääriva tuleviku poole" - kuus soovitust struktuurseteks muudatusteks riigis (Postimees, 26. mai 2020, lk 1 ja 15). Vt täpsemalt siin.

Tartu ülikooli Delta keskuses toimus uuenduslik konverents Delta trendipäev 2020 «Kriisijärgne maailm». Teiste seas esinesid konverentsil akadeemikud Urmas Varblane, Andres Metspalu ning Jaak Vilo. Vt täpsemalt siin.

Postimehe arvamusküljel kirjutavad taastuvenergiast Eesti teaduste akadeemia juhatuse nimel Tarmo Soomere, Ülo Niinemets, Tiina Randma-Liiv ja Jaak Järv. Loe lähemalt siit.

Viimast korda koroonakriisi mõjusid arutama kogunenud Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda leidis, et turvalisema tuleviku tarbeks on kõige muu hulgas vaja investeeringuid kommunikatsioonisüsteemide parandamiseks ja energiasektori radikaalseks ümberkorraldamiseks. Arutelus osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Ülo Niinemets, Eero Vasar, Jarek Kurnitski ja TTÜ professor Jaan Kalda ning Postimehe ajakirjanikud. Vt täpsemalt siin.

Postimehe ja akadeemikute nõukoda: eesmärgiks on puhas energia ja väiksem tarbimine.
Praegu viimast korda koroonakriisi mõjusid arutama kogunenud Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda leidis, et vaja on investeeringuid kommunikatsioonisüsteemide parandamiseks ja energiasektori radikaalseks ümberkorraldamiseks. Õhusaaste vähenemine takistab ka viirusehaiguste levikut. Eriti on see oluline siseruumides, kus toimub valdav osa nakatumistest. Link artiklile.

Postimehe nädalalõpulisas ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti põhjalik essee ühiskondade arengust pikemas perspektiivis (Postimees AK, 23. mai 2020, lk 5). Vt täpsemalt siin. Essees viidatud ülemaailmse kunsti ja teaduse akadeemia (WAAS) uudiskirjas avaldatud publikatsiooni vt siin.

President Tarmo Soomere pidas ettekande "Julged visioonid ehk kuidas kriisist õppida" Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) korraldatud veebiseminaril.

President Tarmo Soomere osales Euroopa teadusruumi (European Research Area, ERA) tuleviku veebipõhisel arutelul. Euroopa Komisjoni esindas teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso

Delfi Forte portaal avaldas intervjuu akadeemik Raivo Uiboga: karjaimmuunsus läheks maksma liiga palju elusid, päästab vaid vaktsiin. Intervjuud vt siit.

Ööülikoolis kõneles akadeemik Mart Saarma teemal "Ajud - Eesti tähtsaim loodusvara". Mis on teadvus? Kust tulevad mõtted? - need on endiselt vastuseta küsimused meie kaasaegsele teadusele. Aju on suur saladus, mida aegamööda tundma õpime. Akadeemik Saarmat saab järelkuulata siit.

Postimehe ja akadeemikute nõukoda analüüsis pandeemia, majanduse ja rohepöörde mõjusid ja leidis, et tuleb ära kasutada akent elutähtsate süsteemide muutmiseks. Uue tähelepanu all on Eesti energiajulgeolek. Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Maarja Kruusmaa, Jüri Allik, Eero Vasar ja TTÜ professorid Jarek Kurnitski ja Jaan Kalda. Artiklit vt siit.

Poska akadeemias esines akadeemik Urmas Varblane loenguga "Covid-19 ja majandus".

Postimehe nädalalõpulisas kirjutab akadeemik Jüri Allik, kuidas hinnata ülikooli teaduspanust. Uue rektori valimiste kõrval toob akadeemik Allik välja ka nn üldised reeglid, kuidas lugeda teaduspublikatsioone ja nende mõju maailma teadusele, et samas saada ka parim pilt ühe asutuse või riigi teadusest. Juttu on ka teadusbürokraatia ja poliitikute rollist fenomenis, kus Eesti teadus tervikuna on (näljutamisele vaatamata) üks kõige kiiremini arenevaid maailmas (Postimees AK, 16. mai 202, lk 3). Artiklit vt siit.

ERR-i portaal avaldas lühendatult akadeemik Tõnu Tannbergi põhjaliku saatesõna Johannes Käbini mälestusteraamatule "Aastate ja kauguste tagant" (ilmunud 07.05.2020). Saatesõna vt siit.

Postimehe ja akadeemikute kriisinõukojas arutati muu hulgas seda, et kuigi inimesed on piirangutest väsinud ei tohiks siiski liialt järsult kõike vabaks lasta. See, kas teine või kolmas pandeemialaine tuleb, sõltub inimestest endist. Ettevaatust ja valvsust ei tohi kaotada. Arutelu kokkuvõtet vt siit.

Delfi Forte portaal uuris akadeemik Jüri Allikult, kas pandeemia muudab meie käitumist vägivaldsemaks ja toob pähe senisest sagedamini mõtteid enesetapust. Vt intervjuulugu siit.

Postimehe ja akadeemikute nõukogus arutati selle üle, et koroonakriis on ka inimõiguste kriis ning leiti et Eesti startup-kogukond on epideemia ja eriolukorra tingimustes olnud üllatavalt passiivne, silmatorkavaid uusi lahendusi ei ole seni välja ilmunud. Arutelu kokkuvõtet vt siit.

Delfi Ärileht vahendas intervjuud akadeemik Urmas Varblasega. Akadeemik usub, et tulevased põlvkonnad vaatavad praegusele kriisile tagasi kui ajale, mis kujundas ümber meie töötamise viisi. Intervjuud vt siit.

Imeline Teadus vahendas teadusuudist, kus akadeemik akadeemik Maarja Kruusmaa kommenteeris kalade uurimiseks loodud TalTechi allveeroboti edukalt katsetamist Norra kalafarmis (Imeline Teadus, 1. mai 2020, lk 21).Vt teadusuudist ka Taltechi kodulehel.

Õhtuleht kirjutas ameerika viiuldajast Anne Akiko Meyersist, kes esimese muusikuna maailmas salvestas akadeemik Arvo Pärdi "Eesti hällilaulu" uue seade, mille helilooja pühendas just talle (Õhtuleht, 8. mai 2020, lk 11). Artiklit vt siit.

Äripäeva raadio tänases hommikuprogrammis rääkis akadeemik Jüri Allik, kuidas on kriis inimesi muutnud, millised hoiakud ja harjumused oleme teadlikult või alateadlikult endale isolatsiooninädalatega külge pookinud ja miks senine tagasi ei tule. Artiklit vt siit.

Koroonakriisi järel saavad hoogu ja saavutavad edu niisugused ärimudelid, kus välditakse kontakti inimese ja inimese vahel, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis akadeemik Jüri Allik. Pikemalt Äripäeva veebis.

Postimehe teadusportaalis lahkas Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda koroonakriisi mõjusid ning leidis, et oluliseks märksõnaks on sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine. Artiklit vt siit.

Teadus- ja arendusnõukogu kiitis heaks neli koroonaviirusega seotud teadusuuringu teemat: 1) Varustatuse tagamine ja riigi toimimine kriisi olukorras; 2) Vaimse tervise uuring; 3) SARS-CoV-2 viroloogilised, immunoloogilised ja epidemioloogilised uuringud; 4) Viiruse leviku ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine ning prognoosimine. Vt lähemalt ERR-i uudisteportaalist.

President Tarmo Soomere osales 4.-5. maini Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnapaneeli virtuaalsel istungil. Kõne all oli värskelt ilmunud visioonidokument „Packaging plastics in the circular economy“, vastukaja metsanduse tulevikuvisioonile ja järgmisena käsitletavad teemad.

ERR-i teadusportaal Novaator kirjutab ajakirjas Cross-Cultural Research ilmunud artiklist "Factors Predicting the Scientific Wealth of Nations" (Jüri Allik, Kalmer Lauk, Anu Realo, April 27, 2020. Ajakirjas ilmunud artikli leiab siit, Novaatori kajastuse siit.

Eesti teaduste akadeemia esindajana nimetati keskkonnaministeeriumi juures asuva geenitehnoloogiakomisjoni liikmeks akadeemik Ülo Niinemets.

Akadeemik Mart Ustav kommenteeris Õhtulehele koroonatestide efektiivsust. "Haigeid kordades rohkem? Lausa pooled koroonatestid võivad näidata valenegatiivset tulemust" (05. mai 2020, lk 2-3). Õhtulehe artikkel.

Tartu ülikooli ajakirjas ilmus intervjuu akadeemik Urmas Varblasega. Maailma raputanud koroonaviirus on pööranud senise elu pea peale. Akadeemik Varblane usub, et tulevased põlvkonnad vaatavad praegusele kriisile tagasi kui ajale, mis kujundas ümber meie töötamise viisi. Intervjuud loe siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukojas arutati kriisist väljumise hetkeolukorda ja jõuti järeldusele, et kuigi aina enam on positiivseid märke, ei tohi valvsust kaotada. Et kogu pilt uuesti segi lüüa piisaks vaid ühest nn supernakatajast. Oluline on mõista maskide kandmise tähtsust. Vt lähemalt Postimehe teadusportaalist.

Akadeemik Mart Ustav kommenteeris Delfi Forte portaalile koroonaviiruse-vastase vaktsiini arendamist. Vt "Vaktsiinitootjad on valmisolekus nr 1" siit.

Ajakirjas Director ilmus intervjuu president Tarmo Soomerega taastuvatest energiaallikatest, uutest tehnoloogiatest ja süsinikuneutraalsusest "Julgete lahenduste kõrval viib maailma edasi vajadus midagi teha". Loe intervjuud siit.

President Tarmo Soomere pidas roteeruvatele diplomaatidele loengu "Kliimast ja kliimamuutustest Eesti teadusmaastikul" (välisministeerium, veebiülekanne).

Õpetajate Lehes ilmus akadeemia peasekretäri Jaak Järve sulest artikkel "Akadeemikute vaade õpilaste teadustöödele" (30. aprill 2020, lk 4). Artiklit vt siit

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda leidis: koroonakriisist tuleb õppida, et teadus- ja meditsiinirahastuse otsuste tegemine üksnes nende käegakatsutava tööstusliku väärtuse põhjal jätab kasutamata meie spetsialistide oskused ja teadmised. Artikli leiate siit.

Eesti Ekspressis ilmus artikkel koroonaandmete jätkuvast saagast Eestis "Täielik korralagedus koroonaepideemia andmetega: e-riik Eestis tõrjutakse viirust Exceli tabelite ja iganenud süsteemide abil". Loos tuuakse välja, et endiselt ei tea Eestis keegi, kui palju on praeguse seisuga haigestunuid ning tervenenuid. See teeb aga piirangute kaotamise arutelud keeruliseks. Teiste hulgas kommenteerib olukorda akadeemik Jaak Vilo (Eesti Ekspress, 29. aprill 2020, lk 14-15). Artiklit vt siit.

Intervjuus Delfi Forte portaalile märgib TTÜ rektor Jaak Aaviksoo, et seni on ülikoolid perspektiivseid uurimissuundasid pidanud rahastama oma vahenditest, kuid loodetavasti tuleb lähinädalatel otsus ka teaduse täiendavast rahastamisest. Intervjuu leiate siit.

Eesti Päevalehes ilmus president Tarmo Soomere intervjuu "Kui koroonaviirusele vaktsiini ega ravi ei leita, tuleb maskiball". Faktidega mängimine võib kalliks maksma minna, otsused peavad olema väärtuspõhised (Eesti Päevaleht, 29. aprill 2020, lk 4-5). Intervjuu leiate siit.

Postimehes kirjutab Priit Pullerits artiklis "Õppejõud tulevad hädas õpilastele appi" akadeemik Maarja Kruusmaast, kes koos TTÜ informaatikainstituudi dotsendi Gunnar Pihoga on loonud veebikeskkonna, kus reaalainetes raskustesse sattunud õpilased kogu Eestist saavad küsida tasuta nõu ja õpetust nii professoritelt kui ka teistelt õppejõududelt. (Postimees, 28. aprill 2020, lk 5. Artikli leiate siit.

Koroonakriisist väljumise võimaluste üle arutanud Postimehe ajakirjanike ja Eesti teaduste akadeemia liikmete nõukojas tuli välja, et riigil oleks hädasti vaja kaasata rohkem doktorikraadiga inimesi. Artiklit vt siit.

Akadeemik Ene Ergma lasteraamat "Kosmos. Küsimused ja vastused maailmaruumist huvilisele lapsele" jõudis Apollo raamatuportaali edetabelis kaheteistkümnendale kohale. Uudise leiate siit.

Akadeemik Maarja Kruusmaa "Vikerhommikus" teadlaste ja õppejõudude vabatahtlikust algatusest "Reaalabi", mis on loodud selleks, et aidata koduõppel olevaid lapsi (samuti nende vanemaid ja õpetajaid), kui nad peaks reaalainetes kodutöödega hätta jääma. Veebipõhises nõustamiskeskkonnas on võimalik koos ülikooliõppejõudude ja teadlastega ülesandeid lahendada ning head nõu saada. Vt õpinõustamiskeskkonda: http://reaalabi.taltech.ee/

Akadeemik Eero Vasar selgitas Fortele ajakirja Nature meditsiinirubriigis avaldatud töös (SARS-CoV-2 entry factors are highly expressed in nasal epithelial cells together with innate immune genes; https://www.nature.com/articles/s41591-020-0868-6) märgitud kahe ninarakutüübi tähendust selles kontekstis, kuidas viirus neid meie rakkudesse pääsemiseks kasutab. Teadusuudisega saate tutvuda siin.

Õhtulehes ilmus artikkel "Milline on maailm pärast koroonaviirust? Kurjus jääb alles, nagu ka headus", kus oma ala eksperdid arutlesid millised mõjud on ülemaailmsel epideemial ühiskonnale pikemas perspektiivis. Arutelus osales ka president Tarmo Soomere. Artikli arutelu kohta leiate siit.

Peaministri palvel koostas akadeemia soovitused COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia täiendamiseks ja täpsustamiseks. Soovitustesse panustasid akadeemikud Eero Vasar, Maarja Kruusmaa, Mart Kalm, Arvi Freiberg, Tiina Randma-Liiv, Urmas Varblane ja Tarmo Soomere ning TTÜ professor Jaan Kalda. Soovitused koostati ajavahemikus 22.-24. aprillini.

Geeniuse digiportaalis ilmus lugu, kus akadeemik Maarja Kruusma rääkis sellest, kuidas TalTechi allveerobotit katsetati edukalt Norra kalafarmis kalade käitumise uurimiseks. Vt täpsemalt siit.

Postimehe ajakirjanikega kohtunud teaduste akadeemia liikmete hinnang eriolukorra kulgemisele: kuigi väljumisstrateegiat oleks hädasti vaja, on sellest ilma ülevaatlike andmeteta vähe kasu. Videokohtumisel osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Eero Vasar, Urmas Varblane ja TTÜ professor Jaan Kalda. Artikliga tutvuge siin.

Akadeemik Eero Vasar tegi kokkuvõtte Saksamaa riikliku teaduste akadeemia Leopoldina avaldusest, kus käsitletakse COVID-19 pandeemia psühholoogilisi, sotsiaalseid, õiguslikke, hariduslikke ja majanduslikke aspekte ning kirjeldab strateegiaid, mis võivad aidata kaasa järkjärgulisele normaalsuse taastamisele. Kokkuvõttega tutvuge siin.

Eesti teadusagentuuri palvel korraldas akadeemia COVID-19 pandeemiaga seonduvate uuringuideede ja -vajaduste teadusliku asjakohasuse (ehk adekvaatsuse) ja teostatavuse analüüsi. Vaatluse all oli ligi 200 ideed. Osalesid akadeemikud Mart Saarma, Raivo Uibo, Eero Vasar, Anu Realo, Margus Lopp, Arvi Freiberg, Tiina Randma-Liiv, Urmas Varblane, Karl Pajusalu, Tarmo Soomere ja Tiit Tammaru ning Eesti noorte teaduste akadeemia asutajaliige Äli Leijen. Analüüs koostati ajavahemikus 17.-21. arillini.

Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel "Koroona tapab saastajad esimesena". Tema sõnul ei peaks Eesti epideemia varjus sabas sörkima, vaid saastet piirates teed näitama. Artikli leiate siit.

Vikeraadio saates Labor oli külas akadeemik Maarja Kruusmaa, kes käis Norra lõhekasvanduses uurimas, kuidas kalad nende sekka ilmunud väikese allveerobotiga läbi saavad. Kuula saadet siin.

Delfi Forte portaalis uuris Taavi Minnik akadeemik Mart Saarmalt nii uue koroonaviiruse tekke kui ka võimaluse kohta, et see on laborist „plehku pääsenud“. Akadeemik Saarma rõhutab, et ohtlike viirustega käiakse laborites ümber üliettevaatlikult, kuid möönab, et COVID-19 valla pääsemist inimliku vea tõttu välistada ei saa. Samas lükkab ta ümber vandenõufännide fantaasiad, et tegu võiks olla tahtlikult lahti päästetud bioloogilise relvaga. Artikli leiate siit.

Koroonaviiruse levikut vaadelnud Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda leidis, et Saaremaal ja Harjumaal on diagnoosimiste kasv langemas, Tartus ja Pärnus veel mitte. Praktilises mõttes ei pea ära ootama suremuskõvera langust, et hakata samm-sammu haaval majandust avama. Oluline on siiski kokkupuudete anonüümse jälgimise süsteemi loomine. Arvamusartikli leiate siit.

ERRi Novaatori portaalis ilmus lugu rahvusvahelisest teadusuuringust, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ka looduslikud küpsed metsad on kõrgema CO2-sisalduse tingimustes suurema juurdekasvuga. Uuringus osales ka akadeemik Ülo Niinemets. Uuring on avaldatud ajakirjas Nature. Vt artiklit siin.

Delfi Forte portaalile andis intervjuu akadeemik Mart Ustav: koroonaviirused on uus reaalsus: tulevad uued ja uued ja uued. Intervjuuga saate tutvuda siin.

Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda arutas Eesti ja Euroopa koroonaviirusest väljumise võimalusi ja leidis, et Eesti riik on muu maailmaga võrreldes suhteliselt hästi hakkama saanud, eriti raske on olukord finantskriisi järel tervishoiusüsteemi enim kärpinud riikides. Artikli arutelu kohta leiate siit.

Akadeemik Urmas Varblane ja majandusteadlane Mathias Juust kirjutavad Postimehes maailmamajandusest pärast koroonat. Muu hulgas kirjeldavad nad seda, kuidas koroonakriis toob oma erakordsuses väga hästi välja, kuivõrd oluline on globaalse majanduskriisi lahendamise jaoks ekspertteadmiste ja üldse teaduse tähtsus. Lingi artiklile leiate siit.

Õhtulehes kirjutas akadeemik Jüri Allik karantiinist ja eestlaste iseloomust. Artikli leiate siit.

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuu akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga "Kas koroonaviirused asuvad gripi asemele?". Intervjuud vt siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia liikmete nõukoda analüüsis kriisiolukorda ja leidis, et majanduskriisi ületamiseks käiku lastud riigitoetustega kaasneb oht hakata vee peal hoidma firmasid, kelle ärimudel ei olnudki jätkusuutlik. Analüüsiartikli leiate siit.

Akadeemik Raivo Uibo intervjuus Eesti Ekspressile: "See on üks inimkonna rängemaid epideemiaid... Loodetavasti on aasta pärast meil vaktsiin olemas. Kui see viirus peaks uuesti Euroopasse tulema, siis oleme kaitstud." Intervjuu leiate siit.

Eesti Päevalehes ilmus intervjuulugu koroonakriisi mõjudest. Teiste hulgas avaldab oma arvamust ka akadeemik Jaak Aaviksoo. Vt täpsemalt siit.

Akadeemia auhinnakomisjon peasekretär Jaak Järve juhtimisel andis välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi eriauhinnad. Link akadeemia teatele.

Arvo Pärdi Keskus avaldas Arvo Pärdi intervjuu Hispaania ajakirjanikule Inés Martín Rodrigole "Koroonaviirus on meile valuliselt näidanud, et inimkond on üks terviklik organism". Usutlus ilmus ABC Culturas 4. aprillil. Link usutlusele on leitav siin.

Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda arutas kuuendat korda koroonapandeemia kulgu ja tõdes, et modelleerimisel tasuks Saaremaad ja ülejäänud Eestit eraldi käsitleda. Järgmise olulise valupunktina tuleks silmas pidada aga Ida-Virumaad. Artikli leiate siit.

Lõuna-Eesti Postimehes ilmus intervjuu akadeemik Tiit Tammaruga. Viiruse levik kipub olema suurim suurtes linnades, mis on rahvusvahelise liiklemise väravad ja kus rahvastiku tihedus on suurim. Vt täpsemalt siit.

Sirbis ilmus akadeemik Mart Kalmu artikkel arhitektist ja arhitektuuriteadlasest Dmitri Brunsist. Vt artiklit siit.

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuu akadeemik Urmas Varblasega "Milline on elu pärast koroonakriisi". Akadeemik prognoosib kuidas muudab koroonapandeemia inimeste käitumist, ühiskondlikku elu kui ka majandust. Intervjuu leiate siit.

Postimehes ilmus akadeemik Jaak Vilo artikkel "Eesti on koroonaviiruse uuringutes maailmas esirinnas". Artikli leiate siit.

Ajalehes Postimees ilmus president Tarmo Soomere arvamuslugu "Andmete peitmine toob ohvreid" (Postimees, 78(7089), 03.04.2020, 14). Link arvamusloole.

Postimehes ilmunud artiklis "Andmete peitmine toob inimohvreid" kirjutab president Tarmo Soomere, miks on praegusel ajal eriti oluline, et teadlastel oleks ligipääs vajalikele andmetele. Artikli leiate siit.

ETV saates Pealtnägija kõneldi Eesti tipp-laboritest. Intervjuu andis ka Icosageni juht akadeemik Mart Ustav. Vt täpsemalt siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia liikmete nõukoda vaagis koroonapandeemiaga se0tud olukorda ja tõdes, et ligipääs andmetele on praegu kõige olulisem haiguse leviku hindamiseks ja kriisiolukorrast väljumisstrateegiate kujundamiseks. Riigilt on vaja luba mobiiliandmete kasutamiseks, inimesed saavad aidata, kui täidavad koroonapäevikut. Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Jaak Vilo, TTÜ professor Jaan Kalda ning Postimehe ajakirjanikud. Artikli artelu kohta leiate siit.

President Tarmo Soomere esines Reformierakonna mõttekojas veebiülekande formaadis; teemaks koroonaviiruse probleemid ja kliimamuutused.

Arvo Pärt pälvis Hispaania suurima panga BBVA fondi auhinna Frontiers of Knowledge muusika valdkonna preemia uue helikeele loomise eest. Fond toetab ühiskonnas väärtusi loovaid valdkondi. Artiklit selle kohta vt siit.

President Tarmo Soomere oli külaline saates Vikerhommik, kus rääkis, et koroonakriisi puhul tuleb arvestada erinevate stsenaariumitega.

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoda vaagis videosilla vahendusel hetkeolukorda ja tõdes, et täppisanalüüsiks vajalike andmete kättesaadavuses ei ole veel märgatavaid edusamme. Nõukoja koosolekul osalesid: akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar, Tiit Tammaru ja Maarja Kruusmaa, TTÜ professor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud. Artikli arutelu kohta leiate siit.

Suri akadeemik Enn Tõugu (20.05.1935-30.03.2020). Järelehüüet ajalehes Sirp, 1. aprillil vt siit.

Akadeemik Jüri Allik kõneles intervjuus Delfi Forte portaalile inimestest, kes eitavad koroonapandeemiat ning sellest lähtuvat hädaohtu. INtevjuu leiate siit.

ETV saatele Aktuaalne Kaamera andis intervjuu akadeemik Lauri Mälksoo, kelle sõnul Eesti otsus aktiveerida inimõiguste konventsiooni artikkel 15 oleks nõudnud siseriiklikku debatti. Vt täpsemalt siit.

Vikerraadiola andis intervjuu akadeemik Tiit Tammaru. Haiguspuhangu tõttu liiguvad linnaelanikud tavapärasest varem maapiirkondadesse. See võib kasvatada omakorda riigisiseselt haiguse levimise riski. Vt täpsemalt siit.

ETV saatele Aktuaalne Kaamera andis intervjuu akadeemik Urmas Varblane , kelle sõnul sõnul teeb Eesti koroonaviiruse mõjudega võitlemiseks laenu võttes õigesti. Vt täpsemalt siit.

Akadeemik Toomas Asser ennustab Delfi Forte portaalis Eesti tervishoiule väga keerukat olukorda. Artikli leiate siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski andis intervjuu ERRile. Ventilatsioonita ruumist on võimalik COVID-19 nakkus saada ka õhu kaudu. Vt täpsemalt siit.

ERRi portaalis ilmus akadeemik Tiit Tammaru arvamuslugu, milles ta soovitas riigil astuda täiendavaid samme avaliku ruumi sulgemiseks („Tiit Tammaru: viiruse ruumilise leviku tõkestamise kolm võtmeteemat"). Arvamusloo leiate siit.

Kuku raadio saates Vahetund Postimehega oli külas akadeemik Urmas Varblane. Koroonapandeemia valguses võivad hakata ettevõtted tooma oma toodete tarneahelaid lähemale. Eriti tähtis on see strateegiliste materjalide tootmissektoris, millest on võita ka Eestil. Väärtusahelate ümberpaiknemine saab aga toimuda ainult siis, kui Euroopa suudab tagada kaupade vaba liikumise. Vt täpsemalt siit.

Delfi Fortes ka president Tarmo Soomere ja akadeemik Urmas Varblase seisukohad piirangutest, kus kaalukausile pannakse majanduse käekäik ja koroonaviiruse levimise tõkestamise vajadus "Kas Eesti peaks andma viirusele täieliku haamri - mida arvavad teadlased, majandusinimesed ja riigiametnikud? Artikli selle kohta leiate siit.

Postimees avaldas intervjuu Icosagen Grupi asutaja ja juhi akadeemik Mart Ustaviga "Eesti teadlased loovad uut viirusanalüüsi". Intervjuuga saate tutvuda siin.

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukoja kohtumisel oli teemaks, kuidas koroonapandeemia oludes võimalikult kiiresti efektiivseid vastumeetmeid saavutada. Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar, Tiit Tammaru ja Maarja Kruusmaa, pofessor Jaan Kalda, tööandjate keskliidu juht Arto Aas ja Postimehe ajakirjanikud. Artiklit kohtumise kohta vt siit.

President Tarmo Soomere Äripäeva raadio hommikuprogrammis: peame leidma taastumist pidurdavad reeglid. Koroonaviiruse puhang tuletab inimestele meelde, et ta ei olegi looduse kroon ning võib saada samuti kellegi söögiroaks. Kokkuvõte intervjuust leiate siit.

ETV saates Hommik Anuga oli külas akadeemik Ene Ergma, kes rääkis oma äsja valmis saanud lasteraamatust „Kosmos“. Vt täpsemalt siit.

Postimehe analüüsis: see ei lõpe veel niipea ka akadeemikute Eero Vasara ja Tiit Tammaru seisukohad. Artiklit vt siit.

Postimehes ilmus akadeemik Eero Vasara analüüs koroonapandeemia kulgemisest. Artiklit analüüsi kohta vt siit.

Äripäeva esseerubriigis ilmus president Tarmo Soomere essee "Mida räägivad tummad faktid kriisijärgsest homsest?" Essee leiate siit.

Akadeemik Eero Vasar kommenteeris Delfi Forte portaalile uue koroonaviiruse levikut. Kommentaari leiate siit.

Postimees ja teaduste akadeemia kutsusid kokku nõukoja, et arutada, kuidas viiruse kahjud minimaalsed hoida. Mõtteid vahetasid akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Tiit Tammaru, professor Jaan Kalda ja Postmehe ajakirjanikud.

Akadeemik Mart Ustav kommenteeris Vikerraadio saates Uudis+ uue koroonaviiruse vastase vaktsiini arendamist

 Akadeemik Richard Villems kommenteeris Delfi Forte portaalile koroonapandeemia edasisi stsenaariumeid. Artikli leiate siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski kommenteeris ERRi Novaatori portaalile koroonaviiruse leviku ehitustehnilisi aspekte. Artikli kommentaariga leiate siit.

Akadeemik Urmas Varblane kommenteeris Postimehes ilmunud arvamusloos koroonapandeemia majanduslikke tagajärgi. Kommentaari leiate siit.

Akadeemik Raivo Uibo kommenteeris Delfi Forte portaalile koroonapandeemiat. Kommentaari vt siit.

Forte intervjuu akadeemik Mart Ustaviga, kus ta on skeptiline koroonaviiruse-vastase vaktsiini väljatöötamise suhtes ja rõhutab, et vaktsiini toime kontrollimine loomade ja inimeste peal on pikaajaline protsess. Intervjuu leiate siit.

Postimehes ilmus akadeemik Jaak Vilo arvamuslugu "Koroonateadus vajab kiiret mobiliseerimist". Arvamusloo leiate siit.

Postimees vahendab uudist, mille järgi veebiajakiri Estonian World seadis kokku nimekirja 12 Eesti väljapaistvamast naisest. Teiste seas on ka akadeemik Anne Kahru. Vt täpsemalt siit.

Valtu seltsimajas oli külaülikooli loeng, kus akadeemik Mart Saarma rääkis teemal „Aju – Eesti tähtsaim loodusvara.“

Delfi Forte portaalis ilmus videointervjuu Peeter Saariga. Intervjueerib Taavi Minnik. Vt täpsemalt siit.

Postimehes ilmus artikkel „Vesinikuenergeetika põhijooned hakkavad paika saama“. Artiklis antakse teada, et keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on koostamisel Eesti vesiniku tegevuskava ja Eesti vesinikutehnoloogiate eskiis, mille põhijooned paneb paika akadeemik Enn Lust. Vt artiklit siit.

Päevalehes ilmus Tartu ülikooli inimgeograafia teaduri Kadi Kalmu ja akadeemik Tiit Tammaru arvamuslugu „Kui rajakski Lasnamäele venelinna?“. Vt täpsemalt siit.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastab akadeemik Peeter Saari, kas ajas rändamine on võimalik. Vt videot siit.

Õpetajate Leht kajastas Tartu ülikooli teenetemedaliste andmist 100 semestrit õpetanud õppejõududele. Medali said ka akadeemikud Jaak Järv, Jüri Allik ja Andres Metspalu. Vt artiklit siit.

Päevalehes ilmus artiikkel vesinikutehnoloogiast, kus intervjueeriti ka akadeemik Enn Lusti. Vt artiklit siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Tarmo Soomerega "Arktika merejää on kui maailmamerd haplikuga toitev kohvipress". Vt videot siit.

Läänemere piirkonna teaduste akadeemiate koostöökonverentsil “Innovatsioon - 21. sajandi liikumapanev jõud” allkirjastati piirkonna teaduste akadeemia juhtide koostatud Riia deklaratsioon. Link deklaratsioonile.

President Tarmo Soomere inaugureeriti Leedu teaduste akadeemia välisliikmeks. Vt inauguratsioonikõnet siit.

Teaduste akadeemia saalis anti üle teadus-, kultuuri-, spordipreemiad ning Wiedemanni auhind. Ülevaate leiate siit.

Sirbis ilmusid riiklike teaduspreemiate laureaatide tutvustused.
Akadeemik Richard Villemsit tutvustavat artiklit vt siit.
Akadeemik Jüri Allikut tutvustavat artiklit vt siit.
Akadeemik Urmas Kõljalga tutvustavat artiklit vt siit.
Akadeemik Andres Metspalu tutvustavat artiklit vt siit.

Õpetajate Lehes ilmus president Tarmo Soomere kommentaar "Kliimamuutuste keerukas muster võimendab ebavõrdsust" (Õpetajate Leht, 7, 21.02.2020, 5). Kommentaari vt siit.

Tallinna tehnikaülikoolis valiti parimaks programmijuhiks Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktori­õppe programmijuht akadeemik Maarja Kruusmaa. Uudise leiate siit.

President Tarmo Soomere pidas Eesti panga vabariigi aastapäeva aktusel ettekande "Kliimamuutus ümmargusel planeedil".

Akadeemik Hando Runnel pälvis EV välisministeeriumi teeneteristi silmapaistva panustamise eest Eesti iseseisvuse kindlustamisse ja huvide edendamisse maailmas

Postimehe veebis toimus majandusjulgeoleku konverents, kus osales ka akadeemik Jarek Kurnitski ettekandega "Energiatarbimise ja -tootmise ümberkujundamine julgeolekut unustamata". Vt siit.

Riigikogus toimus vesinikutehnoloogia toetusrühma koosolek, kus üks peakõnelejaid oli akadeemik Enn Lust. Vt artiklit siit.

Akadeemik Toomas Asser asetas lilled akadeemia esimese presidendi Karl Schlossmanni 135. sünniaastapäeval tema mälestustahvli juurde Pikknurmel Jõgevamaal.

Akadeemilise põllumajanduse seltsi korraldusel toimus Eesti Vabariigi 102. sünnipäevale pühendatud aktus K. E. von Baeri majas. Pidupäevakõne emakeelsest haridusest pidas põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe.

President Tarmo Soomere osales haridusfoorumi kokkuvõtvas paneeldiskussioonis "Teaduse, hariduse ja kultuuri sümbioos - Haridusstrateegia 2035 rakendamine. Kongressist strateegiani - kuidas edasi" (Tallinn, Meriton hotel).

Tartumaa omavalitsuste liit jagas Tartumaa kõrgeimat aumärki – Kuldset Tammeoksa. Kolme laureaadi seas oli ka akadeemik Andres Metspalu. Vt uudist siit.

Tartu ülikooli Aasia keskuse korraldatud mõttevahetusel arutleti uue Siiditee mõju üle. Esines akadeemik Urmas Varblane.

ETV saate Plekktrumm külaline oli akadeemik Jaan Undusk. Teemaks Jaan Krossi 100. sünniaastapäev. Vt saadet siit.

Postimehe kultuuritoimetus andis Postimehe kultuuriveduri aunimetuse Ilmamaa kirjastusele, mida veavad akadeemik Hando Runnel ja Mart Jagomägi. Vt artiklit siit.

Draamateatris esietendus akadeemik Jaan Unduski Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud näidend "Suur Siberimaa". Vt uudist siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Urmas Kõljalaga, kes vastab, miks on sebral triibud. Vt videot siit.

President Tarmo Soomere osales Postimehe Noor-Eesti grantide hindamiskomisjoni koosolekul. Otsustati välja anda kolm granti. Võitjad kuulutai välja 2. märtsil. Uudise leiate siit.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastas akadeemik Maarja Kruusmaa, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ära. Vt videot siit.

President Tarmo Soomere modereeris arenguseire keskuse ümarlauda „Kuidas liikuda kliimaneutraalsuse eesmärkide suunas?" Ühe paneelettekande pidas akadeemik Jarek Kurnitski.

Postimehe Heureka portaalis kommenteerib akadeemik Jarek Kurnitski ehitusteaduste rahvusvahelist uuringut, mille järgi Eestis on kõige paremad liginullenergiahooned. Vt artiklit siit.

President Tarmo Soomere osales Läänemere mereteaduse ja klimatoloogia initsiatiivi Baltic Earth juhtkomitee koosolekul Norrköpingis (Rootsi).

ETV Plekktrummi saate külaline on akadeemik Maarja Kruusmaa. Tehnoloogia areng toob endaga jätkuvalt kaasa järske muutusi inimeste elus. Lisaks võimaldab uuenev tehnika koguda aina suuremaid infomahte ümbritsevast keskkonnast. Kas sellest piisab, et haavatavat loodust paremini mõista? Vt saadet siit.

Akadeemia saalis esitleti ajakirja Acta Historica Tallinnensia 25. numbrit, avaldati tänu ajakirja pikaaegsele peatoimetajale Maie Pihlamägile ning esitleti uut toimetust: Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm (peatoimetaja), poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadurid Anu Mänd ja Maie Pihlamägi ning baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

President Tarmo Soomere esines haridusjuhtide aastakonverentsil Pärnus ettakandega "Kliimamuutused. Rändamisest õpetamiseni". Ettekande leiate siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Tarmo Soomerega, kes vastab miks on merel lained vahel ka vaikse ilmaga. Vt videot siit.

ERRi portaal Novaator avaldas artikli 2020 aasta värsketest teaduspreemia laureaatidest. Teiste seas said elutööpreemiad akadeemikud Richard Villems ja Jüri Allik, avastuspreemia pälvis akadeemik Andres Metspalu. Vt artiklit siit.

Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal külastas akadeemiat.

Klassikaraadio saates Delta oli külaliseks akadeemik Jaan Undusk, kes kommenteeris Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva eel tema esimest korda trükis ilmunud värssromaani "Tiit Pagu". Vt saadet siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Eero Vasaraga, kus akadeemik vastab kas inimene võin elada 150 aastaseks. Vt videot siit.

President Tarmo Soomere pidas avaloengu Connecting science, society and policy funktsionaalsete materjalide ja tehnoloogiate doktorikooli teaduskonverentsil (Graduate School of Functional Materials And Technologies Scientific Conference 2020, February 4–5, 2020, Tallinn)

Õhtulehes ilmus Henry Linnardi intervjuu: Tarmo Soomere: oleme elus tänu sellele, et loodus on meie liitlane. Tulevikus ei pruugi see enam nii olla (Õhtuleht, 04.02.2020, 4–5). Intervjuu leiate siit.

ETV Plekktrummi saates on külaliseks akadeemik Lauri Mälksoo, kes kommenteeris millised on Tartu rahulepinguga seotud olulised õppetunnid, mida arvestada ka tänases maailmas. Saade on järelvaadatav siit.

Ajakirjas Inseneeria Director ilmus Kadri Kütti intervjuu "Teaduste akadeemia juhi Tarmo Soomere filosoofia: pehme jõud ja lõputu veenmine", Director 2(201), veebruar 2020, 10–17.

Delfi uudisteportaal tegi ülekande ERM-is toimunud Tartu rahule pühendatud rahvusvahelisest konverentsist. Üks arutelude vedaja oli akadeemik Lauri Mälksoo. Vt uudist siit.

Maalehes ilmus intervjuu akadeemik Lauri Mälksooga, kus akadeemik ütleb, et Eesti-Vene piirilepingu jõustamine ei kahjustaks Tartu rahulepingu kehtivust. Vt intervjuud siit.

Pärnu Postimees vahendas Pärnu vanalinna põhikoolis toimunud Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise arutelu. Sissejuhatava loenguga Pärnu muinsuskaitseala eripärast ja väärtusest esines akadeemik Mart Kalm. Video on järelvaadatav siit.

Postimees Sakalas ilmus akadeemik Lauri Mälksooga intervjuu Tartu rahust. Vt intervjuud siit.

Suri akadeemik Valdek Kulbach (6.04.1927-31.01.2020). Ärasaatmine Kaarli kirikus 10. veebruaril. President Tarmo Soomere järelhüüet vt Sirp, 14. veebruar 2020.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo, kus akadeemik Andres Metspalu selgitab, kas teadust saab teha ilma loomkatseteta. Vt videot siit.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo akadeemik Andres Metspaluga "Kas teadust on võimalik teha ilma inimkatseteta?". Vt videot siin.

ERR Novaator usutles akadeemik Jaak Vilo digiriigi teemal. USutluse leiate siit.

Akadeemik Enn Lust pälvis Valgetäge III klassi teenetemärgi. Uudist vt siit.

ERRi kultuuriportaalis ilmus lugu akadeemik Handi Runnelist, kes 1. detsembril rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel anti üle Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind. Artikli leiate siit.

Sirbis ilmus Marti Aaviku artikkel "Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle. Artikkel kajastab 17. jaanuaril akadeemias toimunud raamatuesitlust. Link artiklile asub siin.

President Tarmo Soomere kohtus akadeemias Viimsi kooli gümnasistidega.

President Tarmo Soomere pidas Eesti muusika- ja teatriakadeemia akadeemilisele perele koolitus- ja arutelunädala Arenev Akadeemia avaloengu-inspiratsiooniloengu "Tulevik algas juba ammu"

Märt Treier intervjueeris president Tarmo Soomeret teaduse tähenduse, kliimamuutuste jm teemadel Linnateatris Beethoveni sõprade klubis

Akadeemias esitleti kogumikku „Applied Wave Mathematics II: Selected Topics in Solids, Fluids, and Mathematical Methods and Complexity”. Toimetajateks ja koostajateks on teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur Arkadi Berezovski. Raamat on pühendatud Akadeemik Jüri Engelbrechti 80. sünnipäevale. Lingi uudisele leiate siit.

Akadeemik Jaak Aaviksoo esines Poska akadeemias aasta avaloenguga teemal "Teadus ja tänapäeva maailm".

ETV kultuurisaates Op meenutas akadeemik Toomas Asser oma tudengiaega ja tutvustas ühtlasi näitust "Minu elu ülikool". Tutvustuse kohta artikkel on siin.

ERRi saates Uudis+ kõneles akadeemik Tiit Tammaru Eesti rahvaarvu kasvamisest tänu sisserändele, mis näitab, et meil on toimunud rändepööre nagu Euroopa Liidu vanades ja rikkamates liikmesriikides. Uudise leiate siit.

ETV saatele Ringvaade andis intervjuu akadeemik Anu Raud. Artikkel intervjuu teemal on siin.

Ärilehe raadiosaates kõneles akadeemik Anu Realo juhtimisest ja juhi vastutusest. Uudist vt siit.

President Tarmo Soomere ja polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe nimetati Eestile Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse saamiseks vajalike tegevuste koordinatsiooniks ja vastava taotluse ettevalmistuseks moodustatud töörühma välisministeeriumi juures.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up teadusvideo - vastab akadeemik Lauri Mälksoo. Link videole on siin.

Suri akadeemik Ilmar Koppel (16.01.1940-9.01.2020). Ärasaatmine Tartu ülikooli aulast 18. jaanuaril. Link uudisele.

Sakala Postimehes ilmus artikkel akadeemik Anu Rauast ja tema uuest Tartu rahu teemalisest vaibast. Artikli leiate siit.

 ERRi veebisaates "Otse uudistemajast" kõneles akadeemik Lauri Mälksoo Lähis-Ida sündmustest. Link veebisaatele.

Akadeemik Maarja Kruusmaa ja president Tarmo Soomere arutlesid Santiagos koostöövõimaluste üle Tšiili teaduste akadeemia presidendi prof Maria Cecilia Hidalgo ja mereteadlasest akadeemia liikme Osvaldo Ulloa’ga.

Delfi Forte portaalis ilmus pop-up video - vastab akadeemik Tarmo Soomere. Link videole

ERR-i Novaatori portaalis ETV aastalõpuintervjuu president Tarmo Soomerega (küsitleb Katrin Viirpalu).

Akadeemik Jarek Kurnitski valiti Soome kliimapaneeli liikmeks. Kliimapaneel on teaduslik ja sõltumatu organ, mis edendab teaduse ja poliitikakujundajate dialoogi kliima- ja energiapoliitika ettevalmistamisel. Vt uudist portaalis bioneer.ee

Postimeees Fortes ilmus president Tarmo Soomere jõulutervitus. Loe tervitust siit.

Päevalehes ilmus Urmas Sutropi ja akadeemik Jüri Alliku arvamusartikkel, kus öeldakse, et hariduse asjatundjad ei oska hinnata õppekavade mõju PISA testi tulemustele. Link artiklile.

Eesti Euroopa Liikumine andis akadeemik Andres Metspalule üle aasta eurooplase tiitli. Metspalu pälvis autasu Eesti ning Euroopa teaduse edendamise eest.

Päevalehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamusartikkel "Liberaaldemokraatia kui kohandatud anarhism". Link artiklile.

President Tarmo Soomere ja akadeemik Maarja Kruusmaa osalevad teadusseminaril Argentiina rahvuslikus teaduste akadeemias. President esineb ettekandega „Connecting science, society, and policy in a small country. Insight into Estonian Academy of Sciences“. Akadeemik Kruusmaa ettekande teema on "Bio-inspired Underwater Technologies for Shallow Water Applications". Visiit Argentiina teaduste akadeemiasse on osa admiral Fabian Gottlieb von Bellingshauseni mälestusekspeditsiooni programmist.

Teaduste akadeemia medaliga tunnustati ajaloolast Erki Tammiksaart, pikaajalist riigiametnikku Andres Kollistit ja endist teaduste akadeemia töötajat Helle-Liis Helpi.

Teaduste akadeemia välisliige Margus Veanes kohtus Eesti IT-sektori esindajatega ja pidas neile loengu teadusarendustööst Microsofti korporatsioonis.

Toimus teaduste akadeemia uurija-professorite konverents. Ettekannetega astusid üles Andres Merits Tartu ülikoolist, Toomas Rõõm KBFI-st ja Dmitri Vinnikov Tallinna tehnikaülikoolist. Üritust modereeris peasekretär Jaak Järv.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastab küsimustele akadeemik Raidal. Link videole ja artiklile.

Delfi Forte portaalis ilmunud pop-up teadusvideos vastab akadeemik Einasto. Link videole ja artiklile.

Sakala Postimees kajastas Anu Raua nimeliste stipendiumite jagamist. Tänavuse stipendiumi pälvisid Jaapani tekstiilitehnika mõju Eesti rahvarõivastele ja Kihnu ehtetraditsioone uurinud Viljandi akadeemia üliõpilased. Vt artiklit siit.

ERRi uudisteportaalis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo arvamusartikkel „Teadus ja raha“.

Akadeemikud Richard Villems ja Karl Pajusalu osalesid ja esinesid Academia Pernaviensise II mõttekojas. Uudist vahendas ERRi uudisteportaal. Vt uudist.

President Tarmo Soomere ja akadeemik Maarja Kruusmaa esinevad teadusseminaril Uruguai ülikoolis (Universidad de la República de Uruguay) Montevideos.

Delfi Forte portaalis ilmus akadeemia klipp - vastab Ülo Niinemets. Pop-up teaduse klippi vt siit.

ERRi portaalis Novaator ilmus intervjuu akadeemia välisliikme Svante Pääboga. Vt intervjuud.  

Toimus teaduste akadeemia üldkogu. Välisliikme diplom anti üle Svante Pääbole ning akadeemik Margus Lopp sai teaduste akadeemia medali.

ERRi uudisteportaal vahendas teadlaste avalikku märgukirja, kus 36 teadlast seadsid kahtluse alla vaid registripõhise rahvaloenduse. Pöördumisele kirjutasid alla ka akadeemikud Jüri Allik, Valter Lang, Karl Pajusalu, Tiina Randma-Liiv, Tõnu-Andrus Tannberg, Jaan Undusk, Urmas Varblane. Vt uudist siit.

Tartu Postimehes ilmus intervjuu akadeemik Hando Runneliga, mille ajendiks oli raamatusari „Eesti mõttelugu“ ja selle värskelt ilmunud juristist riigimehe Arnold Susi artiklikogu. Loe intervjuud.

Tartu Postimees avaldas akadeemik Toomas Asseri rahvusülikooli 100. aastapäeval ülikooli aulas peetud kõne. Link kõnele.

Akadeemik Hando Runnel pälvis Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna, mis anti üle rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel. Loe uudist selle kohta siit.

Sakala Postimehes ilmus artikkel "Anu Raud – loomerahva vanaema". Akadeemik Anu Raua unistuseks on, et tema elutöö - Heimtali talu - jääks loomerahva vaimse laadimise paigaks. Vt artiklit siit.

Postimees refereeris AS Saarte Liinide 25. aastapäeva konverentsil Kuressaares toimunud arutelu muutuste üle merel, maal ja majanduses. President Tarmo Soomere ütles oma ettekandes, et Läänemere seisundi halvenemine ja hapnikuvaeste piirkondade laienemine on üleilmse kliimamuutusega otseselt seotud. Veemasside transpordi seiskumine ja ookeanivee hapnikuga rikastamise lõppemine jäätekke vähenemise tõttu Põhja-Atlandil on globaalne probleem. Kliimamuutuste võti on Arktikas ja vähem Antarktikas. Eesti peaks oluliselt suurendama oma aktiivsust Arktika Nõukogu tegevuses. Vt Postimehe artiklit siit.

Teaduste akadeemiat külastas Kanada kindralkuberner Julie Payette. Ta kohtus president Tarmo Soomere ning akadeemikute Anne Kahru, Jarek Kurnitski ja Andres Metspaluga. Vestlusringis osalesid ka professor Ahto Buldas ja majandusministeeriumi asekantsler Siim Sikkut.

Teaduste akadeemias toimus Soome Talvesõja alguse 80. aastapäevale pühendatud mälestusseminar, mille korraldasid teaduste akadeemia ja Soome suursaatkond Eestis. Soome kõrgema riigikaitsekooli professor Ohto Manninen pidas ettekande Nõukogude Liidu Mainila provokatsioonist ja selle mäletamisest. Sellele järgnenud vestlusringis arutlesid riigikogu liige, erukindral Ants Laaneots ning ajaloolased Andres Adamson ja Toomas Hiio Eesti ning Soome erinevate valikute üle 1939. aastal. Ürituse avas Soome suursaadik Timo Kantola. Vestlusringi modereeris Taavi Minnik.

Sakalas ilmus artikkel „Anu Raud ostis kevadel Heimtali metsavahikoha, millest saab loomerahva maakodu“. Vt Sakala artiklit siit.  

Sirbis ilmus artiklina president Tarmo Soomere pidukõne Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeval Estonia teatris "Muutuvate interpretatsioonide mälu" (Sirp, 22. november 2019, nr 46, lk 5-6). Link kõnele.

ERRi portaalis Novaator värskelt ilmunud firma Clarivate Analytics edetabelist, mis loetleb enam kui 6200 maailma mõjukamat loodus- ja sotsiaalteadlast. Eestist jõudis pingeritta üheksa teadlast, nende hulgas akadeemikud Martin Zobel, Urmas Kõljalg, Ülo Niinemets ja Anne Kahru. Vt Novaatori edetabelit siit.

Akadeemia peeglisaalis toimus VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“. Avasõnad lausus president Tarmo Soomere. Kõnelejatest juhatas konverentsi sisse akadeemik Peeter Saari, kes andis ülevaate eesti keele kui teaduskeele hetkeolukorrast. Akadeemik Karl Pajusalu pidas ettekande eesti keele saamisest teaduskeeleks.

Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni 27. aastapäeva puhul korraldatud galal kuulutati aastate naiseks Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kunstiakadeemia õppejõud emeriitprofessor Anu Raud.Vt Sakalas ilmunud uudist siit.  

Sirbis ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel teaduse rahastamisest ja vahekorrast ühiskonna ning ettevõtjatega ("Teaduse avalikkuse poole pööratud pale", Sirp, 15.11, lk 34-35). Vt ilmunud artiklit siit.

Eesti Ekspressis ilmus intervuu akadeemik Tiit Tammaruga üleeroopalisest uuringust «Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West». Akadeemik muretseb, et Tallinnas võivad tulevikus Lasnamäest ja Õismäest kujuneda elurajoonid, kus vaesus ennast taastoodab. Vt intervjuud siit.

Jõhvi kontserdimajas toimunud 11. põlevkivikonverentsil "Quo vadis, põlevkivitööstus?" osales ka akadeemik Margus Lopp. Debatt on järelvaadatav Postimehe Põhjaranniku lehelt siin.

President Tarmo Soomere ja peasekretär Jaak Järv esindasid Eesti teaduste akadeemiat Soome teaduste akadeemia algatuse Sofi (Science Advisory Initiative of Finland) ja Euroopa Komisjoni teadusnõustamise mehhanismi kuuluva SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) ühisel sümpoosiumil Helsingis, Soome rahvusmuuseumis.

Äripäevas ilmus Jüri Engelbrechti essee "Teadlased, ärimehed ja elevandiluust torn" (Äripäev, lk 12).  Loe essed siit.

Postimees teeb otseülekande Tartus toimuvalt Vaba Akadeemia loengult, kus akadeemik Karl Pajusalu käsitleb eesti keele uuemaid sünniteooriaid. Vt loengut Postimehe veebist.

Eesti Kirkus ilmus president Tarmo Soomere kõne akadeemilise teoloogia seltsi ja Eesti teaduste akadeemia assotsieerumislepingu allakirjutamise puhul (15.10.2019).

Portaalis Geenius president Tarmo Soomere Tööandjate Keskliidu 2018. aasta konverentsil peetud ettekandest “Kliimamuutuste kauge kõmin Eestit puudutamas”. Vt artiklit siit.

ERRi portaalis Novaator enam kui 11 000 teadlaste ühispöördumisest: on viimane aeg asutuda samme kliimamuutuste pidurdamiseks. Artiklis ka akadeemik Ülo Niinemetsa intervjuu, kes oli ka üks allakirjutajatest. Vt artiklit siit.

Eesti Päevalehes ilmus akadeemik Enn Tõugu artikkel "Kas avaldada kliimamuutuse vastu meelt või tegutseda?" (EPL, 4.11, lk 3). Vt artiklit siit.

Horisondis (2019, nr 6) ilmus akadeemik Jüri Alliku artikkel „Kuidas DNA teeb meid selleks, kes me oleme?“

Ajakirjas KesKus ilmus president Tarmo Soomere essee "(T)öised päevad ehk targem ei tohi järle anda". Vt ilmunud esseed siit.

Eesti keele aasta puhul Pärnu muuseumis toimunud keelepäeval esines akadeemik Karl Pajusalu sõnavõtuga "Eesti põliskeeled ja Pärnumaa keeleline kujunemine". Pärnu Postimehe artikli leiate siit.

Allkirjastati koostöölepe Hamburgi teaduste ja humanitaarteaduste ning Balti teaduste akadeemiate vahel. Eesti teaduste akadeemiat esindasid kohtumisel president Tarmo Soomere ja akadeemik Jakob Kübarsepp.

President Tarmo Soomere külastas Washingtonis asuvat Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemiat ning kohtus akadeemia presidendi Marcia McNuttiga.

Koostöös Argo kirjastusega ilmus teadusajakirjanik Virgo Siili raamat «Teadlane miiniväljal». Oma väiksemad ja suuremad vead on õppematerjalina meie ette laotanud hulk Eesti tippteadlasi. Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad teiste seas ka akadeemikud Jüri Allik, Enn Tõugu, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Ülo Niinemets, Urmas Kõljalg ja Tarmo Soomere.

Teaduste akadeemia käivitas videoprojekti Pop(up)teadus. Pop(up)teaduse videoid saab vaadata akadeemia Facebooki ja Youtube'i lehekülgedel ning Delfis.

Riigikogu konverentsisaalis toimus konverents "Eesti perspektiivid", kus arutleti, kuidas oleks õige edasi minna Eesti ühiskonda ja keskkonda hõlmavate suurte projektidega, millest on tihti huvitatud rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Ettekandega "Eesti perspektiivide eri vaatekohad" esines president Tarmo Soomere.

Akadeemik Jüri Allik selgitab saates "Patsiendiminutid", kas geeniinfo teadasaamine põhjustab terviseärevust. Link järelkuulatavale intervjuule ja Postimehe artiklile on leitav siit.

Akadeemias toimunud teaduspärastlõunal arutati Ida-Virumaale põlevkivi eelrafineerimistehase rajamisega seonduvaid küsimusi. Ettekannetega astusid üles akadeemik Margus Lopp, riigikogu liige Marko Mihkelson, akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ning rohelise ilmavaatega poliitik ja ökoloog Mihkel Kangur. Modereeris president Tarmo Soomere.

Postimehes rääkis rahvastikugeograaf ja akadeemik Tiit Tammaru vastvalminud uuringust, mis näitab Soomes elavate eestlaste kasvava tagasirände tausta. Postimehe artikli leaib siit.

Postimehe fondi Noor-Eesti teadusgrantide teadusnõukogu liige president Tarmo Soomere kirjutab Postimehes: ühiskonnal pole ükskõik, mida ja kuidas teadlased teevad. Artiklit vt siit.

Tartu ülikooli 15. geoloogia sügiskoolis Kärla kultuurikeskuses pidas president Tarmo Soomere ettekande "Läänemere idaranniku veetaseme paeluvad mustrid".

16.10.2019 Eesti Ekspressi ja Äripäeva korraldatud konverentsil, kus tähistati uuriva, sõltumatu ja vaba ajakirjanduse taassündi Eestis 30 aastat tagasi, osales ka president Tarmo Soomere. Link Äripäevale.

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ning akadeemilise teoloogia seltsi esimees Urmas Nõmmik allkirjastasid assotsiatsioonileppe.

Eesti Haridusfoorumi korraldatud haridusuuringute ümarlaual rahvusraamatukogus, kus püüti välja selgitada uurimisteemad, mis toetaksid uue haridusstrateegia väljatöötamist ja üleminekut õppijakesksele haridusele, pidas president Tarmo Soomere ettekande Eesti praegusest haridusest matemaatiku ja mereuurija pilguga. Ülevaade ilmus 18. oktoobri Õpetajate Lehes. Vt ülevaadet Digaris siit. Õpetajate Lehe artikli leiab siit.

Õhtuleht avaldas president Tarmo Soomere vastuse ajalehes Eesti Ekspress ilmunud artiklile, milles toodi välja akadeemik Endel Lippmaa 2008. a samale väljaandele antud intervjuus esitatud valeväited. President Soomere toob välja, et akadeemik Lippmaa ei valetanud, vaid tugines toona tänaseks vananenud infol. Vt artiklit siit.

Poska akadeemia selle hooaja avaloengu pidas akadeemik Jaak Järv teemal "Teadus ja teadlane infoühiskonnas". Arvukal kuulajaskonnal oli akadeemikule rohkelt küsimusi ning mitu õpilast otsisid ühendust teaduslike seltsidega, et liituda nende tegevusega.

Enn Tõugu "Kas oleme juba suure pahandusega hakkama saanud?" (Postimees, AK, 5.10, lk 7). Vt artiklit siit.

President Tarmo Soomere kohtus Talllinna 21. kooli õpilastega ja pidas neile loengu Läänemere olukorrast ning kliimamuutustest.

Sirp kajastas augustikuus arvamusfestivalil toimunud arutelu "Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus", kus arutleti selle üle, mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades. Vestlusringis osales ka president Tarmo Soomere. Arutelu on järelkuulatav siit. Sibi artikli leiab siit.

Põhjarannikule antud intervjuus räägib akadeemik Tiit Tammaru kahest paralleelsest haridussüsteemist, mis omavahel ei suuda suhelda. Teadlased aitavad välja töötada uut lõimumiskava. Intervjuu leiate siit.

Euroopa keskkonnaagentuuride kohtumisel (EPANET) Tallinnas tegi president Tarmo Soomere ettekande teaduse kommunikeerimisest. Vt portaalis bioneer.ee ilmunud artiklit siit.

President Tarmo Soomere osales 02.-03.10 Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) keskkonnapaneeli istungil Bratislavas.

Leedu teaduste akadeemia üldkogul valiti president Tarmo Soomere Leedu teaduste akadeemia välisliikmeks.

Akadeemik Ülo Niinemets selgitas Elu24-le, et ekstreemseid muutusi paari sajandi jooksul Eestis oodata pole. Artiklit vt siit.

Teaduste akadeemia peeglisaalis toimunud teadlaste öö kirjanduslik eksperiment tõi kohale 144 kirjandushuvilist. President Tarmo Soomere tervitussõnadele järgnes ajuteadlase Jaan Aru lühiloeng kujutluspiltidest ajus. Seejärel rääkis akadeemik Jaan Undusk Friedebert Tuglase novellidest „Popi ja Huhuu“ ning „Maailma lõpus“. Akadeemik Unduski jutustust saatis kunstnik Madli Luugi etteaste, mis koosnes suurele ekraanile kuvatavatest vaatajate silme all loodud temaatilistest liivapiltidest.

Postimehes ilmus akadeemik Urmas Varblase artikkel "Targa eelarvepoliitika vajadus" (PM 27.09, lk 16). Vt artiklit siit.

Akadeemik Raivo Uibo esindas 25.-28. augustil akadeemiat Euroopa Teaduste Akadeemiate ühenduse All European Academies (ALLEA) teaduse ja eetika komisjoni koosolekul Berliinis.

Teaduste akadeemia üldkogul valiti teiseks järjestikuseks viieaastaseks ametiajaks akadeemia senine president Tarmo Soomere. Samuti valiti üldkogul kolm uut välisliiget: arvutiteadlane Margus Veanes, geneetik Svante Pääbo ja keeleteadlane Raimo Raag.

Toimus riigikantselei ja teaduste akadeemia ühine konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“

Teaduste akadeemias toimus seminar „Keemia peegeldused elus ja elu peegeldused keemias“, mis on pühendatud akadeemik Margus Lopi 70. sünnipäevale. Samas esitleti ka Margus Lopi elulooraamatut “Peegeldus”.

Peasekretär Jaak Järv osales 9.-10.09 rahvusvahelise teadusnõukogu (International Science Council, ISC) Euroopa likmesorganisatsioonide aastakoosolekul Amsterdamis. Ettekannet vt siit.

President Tarmo Soomere kommenteeris ERRi Novaatori portaalile TTÜ Nurkse instituudi ümber puhkenud skandaali. Kommentaari vt siit.

Tartu ülikooli raamatukogus avati L´Oréal Baltic stipendiumi fotonäitus "Naised teaduses 2019" ja tutvustati stipendiaate.

Sirbis ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel “Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi (Sirp, 06.09, nr 35, lk. 10). Vt artiklit siit.

 

Akadeemias toimus teaduspärastlõuna „Kliima muutub – millised tehnoloogilised lahendused sellega kohanemiseks on pakkuda eesti teadlastel?“. Ettekannetega astusid üles akadeemikud Enn Lust ja Jarek Kurnitski, üritust modereeris akadeemia president Tarmo Soomere.

Akadeemik ning TTÜ IT-teaduskonna professor ja biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa valiti Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) Woods Hole’i okeanograafiainstituudi doktorantide ja magistrantide poolt augusti alguses aasta külalisteadlaseks.

Ilmus Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu liikmete ühispöördumine, milles nõutakse teaduse rahastamise ning aruandluse muutmist, ent manitsetakse ka teadlasi vastutustundlikult ümber käima maksumaksja rahaga. Avaldusele kirjutasid alla akadeemikud Andres Metspalu, Maarja Kruusmaa, Jarek Kurnitski, Ülo Niinemets, Enn Lust ja Martti Raidal. Vt Novaatoris kajastatud ühispöördumist siit.

TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi ümber lahvatanud meediaskandaali tuleks kasutada teaduse rahastuse süsteemi ümbervaatamiseks, leiab akadeemik Maarja Kruusmaa Õhtulehele antud intervjuus "Robootikaprofessor Maarja Kruusmaa teaduse rahastamisest: pole mõtet vahelejäänut peksta, kui süsteem lonkab" (Õhtuleht, 2. september). Vt artiklit siit.

Akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Richard Villems osalesid Postimehe Meie Eesti külgede teadusrahastust puudutavas vestlusringis ("Teadust ei saa mõõta tunnitööna",Postimees, 02.09). Vt artiklit siit.

Sirbi keelerubriigis ilmus akadeemik Mart Kalmu repliik (Sirp, nr. 34, 30.08, lk. 32). Vt ilmunud repliiki siit.

Pärdi keskuses toimus Läänemere festivali programmi raames akadeemik Maarja Kruusmaa ja kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma vestlus.

Eesti Keele Instituudis esitleti uut eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut. Sõnaraamatu koostaja on keeleteadlane Gao Jingyi. Eessõna on kirjutanud teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Sirbis ilmus president Tarmo Soomere essee "Intelligentsus kui ruumivajaduse mõõt" (Sirp, nr. 32, 16.08, lk. 26). Link esseele vt siit.

Paide Vallimäel toimunud seitsmendal Arvamusfestivalil 9. ja 10. augustil toimunud aruteludes osalesid mitmed teaduste akadeemia liikmed. Seekordsel arvamusfestivalil oli ühiskonna ja majanduse teadus- ning teadmistepõhisus üks läbivaid teemasid. Palju tähelepanu pöörati teadlaste positsioonile ja rollile ühiskonnas.

Reedel, 9. augustil toimunud arutelus "Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus" arutleti teadlaste osa ning panuse üle Eesti ühiskondlikus elus. Diskussioonis osalenud teaduste akadeemia president Tarmo Soomere rõhutas humanitaar- ning sotsiaalteadlaste rolli ühiskondlike pingete vältimisel ja maandamisel. Samal päeval osales arutelul "Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas?" Jakob Kübarsepp ning arutelul "Teadlane meedias" Jaak Aaviksoo. Festivali "Meie tuleviku" alal esines sõnavõtuga Toomas Asser.

Õhtulehes ilmus akadeemik Jüri Allikuga intervjuulugu "Miks hakkavad vanuse kasvades aastaajad aina kiiremini vahelduma?" (Õhtuleht, 10. august 2019, lk 20-21). Intervjueeris Rainer Kerge. Vt intervjuud siit.

Postimehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Kuidas jõuda uuringutest majanduskasvuni?" (Postimees, 31. juuli 2019, lk 13). Vt arvamuslugu siit.

President Tarmo Soomere tegi Eesti noorteühenduste liidu suvekoolis Nelijärvel ettekande "Tuleviku keskkond: probleemidest lahendusteni" ning juhatas sellega sisse suvekooli noortepoliitika platvormi töötoa teise bloki. Suvekooli koduleht.

Eesti Ekspressis ilmus presient Tarmo Soomere arvamuslugu "Uus reaalsus: vaidluses on kõigil korraga õigus" (Eesti Ekspress, 24. juuli 2019, lk 34). LOe arvamuslugu siit.

Postimehes ilmus akadeemik Peeter Saari arvamuslugu "Keel laguneb peast" (Postimees, 23. juuli 2019, lk 14). Loe arvamuslugu siit.

Õhtulehes ilmus akadeemia presidendi Tarmo Soomerega intervjuu maailmalõpuhirmust meie peades (Õhtuleht, 20. juuli 2019, lk 18-19). Intervjueeris Rainer Kerge. Intervjuud loe siit.

ERR-i uudisteportaal avaldas akadeemik Urmas Kõljala soovituse südasuvise seeneaja alguse kohta. Vt soovitust siit.

Akadeemik Urmas Kõljalg tutvustas Õhtulehes eestlaste polaarekspeditsiooni teaduslikku missiooni (Õhtuleht, 13. juuli 2019, lk 26-27). Vt tutvustavat artiklit siit.

President Tarmo Soomere esines Venemaa geograafiaühingus tervituskõnega Eesti lipu all ligi aastasele reisile suunduva purjeka Admiral Bellingshauseni teelesaatmise auks korraldatud vastuvõtul ja ekspeditsiooniliikmete kohtumisel. Vt Postimehes ilmunud artiklit siit.

Ajakirjas Akadeemia ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti essee "Teadmistest ja ennustustest" (Akadeemia nr 7/2019, lk 1169-1187), mis põhineb 17. mail 2019 Podgoricas rahvusvahelisel konverentsil "Approaching 20?? Year" peetud ettekandel. Loe esseed siit.

ESTO 2019 programmi #NOORTEKAS raames olid akadeemia uksed avatud - noored väliseestlased kohtusid akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Programmi vt siit.

ESTO 2019 programmi raames toimus Telliskivi loomelinnakus vestlusring "Eesti teadlased välismaal", kus osalesid akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Jaak Järv. Vestlusringi modereeris akadeemia president Tarmo Soomere.

Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo lugu "100 aastat Versailles’ rahust" (Postimehes, 28. juuni 2019, lk 18). Vt arvamuslugu siit.

Sirbis ilmus akadeemik Mart Saarmaga intervjuulugu "Lühike õpetus riigireformijatele ja kõrgtehnoloogiliste ärimudelite ellukutsujatele". Vt Sirbi intervjuulugu siit.

President Tarmo Soomere oli külas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et vahetada mõtteid teadusrahastusest ning selle struktuursetest puudustest, samuti teadusleppest ja selle praegusest seisust, kuid keskendus eelkõige Eesti tegelikule nõrkusele - suutmatusele hoida meie inimesi ning võimetusele hinnata andekate inimeste tegelikku väärtust meie ühiskonnas. Saadet juhtis Neeme Korv. Hommikuprogramm on järelkuulatav siit.

Akadeemias toimus Wellcome Trusti algatusel ning teaduste akadeemia ja noorteakadeemia koostöös seminaripäev "Engaging in research policy discussions". Peaettekande pidas Poola teaduste akadeemia liige Janusz M. Bujnicki (Group of Chief Scientific Advisors, European Commission’s Scientific Advice Mechanism (SAM); European Science Advisors Forum (ESAF)). Seminari kava.

Eesti sotsioloogide liit assotsieerus akadeemiaga. Soovides vastastikust koostööd edendada, kirjutasid akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti sotsioloogide liidu president Mai Beilmann alla assotsiatsioonilepingule. Eesti sotsioloogide liidust loe pikemalt siit.

Akadeemias esitleti raamatuid "Teadusmõte Eestis X. Tehnikateadused III" ja "Eesti Vabariigi preemiad 2019".

Ukraina ülikoolide delegatsiooni õppevisiidi raames toimus akadeemias seminar "Euroopa ülikoolide innovatiivne areng - Balti tee" (Ukraina ülikoolide delegatsiooni juhtis professor Alvydas Baležentis). Ettekannetega esinesid teaduste akadeemia uurija-professor Dmitri Vinnikov, Eesti noorte teaduste akadeemia peasekretär dr Anastasiya Astapova ja kultuuriministeeriumi teadusnõunik dr Aleksandr Aidarov. Seminari modereeris akadeemia presidendi teadusnõunik professor Rein Vaikmäe.

Sirbis ilmus akadeemia presidendi Tarmo Soomere artikkel "Riik kui õiguse ja teaduse ühine hool" (Sirp, 14. juuni 2019, lk 28-29). Artiklit vt siit.

Helsingis toimus 13.‒14. juunil 2019 Põhja-ja Baltimaade teaduste akadeemiate kohtumine ja EASAC-i (European Academies' Science Advisory Council) nõupidamine, kus osalesid peasekretär Jaak Järv ning akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Tiina Randma-Liiv, samuti akadeemia kantselei juhataja kt Piret Suurväli ning koostööjuht Ülle Raud.

President Tarmo Soomere osales 13.-14. juunil Ameerika Filosoofiaühingu (The American Philosphical Society, lühendatult APS) kutsel Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts, lüh. AAS), Ameerika Teaduste Akadeemia (the U.S. National Academy of Sciences, lüh. NAS) ning Ameerika õpetatud seltside nõukogu (the American Council of Learned Societies, ACLS) ühise ettevõtmisena teokssaanud rahvusvahelisel sümpoosiumil "The Future of Learned Academies" Philadelphias.

Postimehes ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa arvamuslugu "Kes peaks tagama puhta toidu?" (Postimees, 13. juuni 2019, lk 19). Arvamuslugu loe siit.

President Kersti Kaljulaid kutsus Kadriorgu parlamendierakondade esimehed ning Eesti teadlaste, ülikoolide ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, et arutada detsembris allkirjastatud teadusleppe tulevikku. Pärast arutelu andsid president Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas ja akadeemik Lauri Mälksoo pressikonverentsi. Delfi ülevaadet selle kohta loe siit.

Akadeemik Arvo Pärt kohtus Stingiga. Fotouudise leiad siit.

Järva Teatajas ilmus artikkel "Paidest pärit akadeemik võtab polaarlaeval ette Antarktika-ekspeditsiooni", mis räägib akadeemik Urmas Kõljala plaanidest põhjalikuks teaduslikuks andmekorjeks ekspeditsiooni ajal. Loe artiklit siit.

Antarktika 200 meeskonda hakkavad külalistena kuuluma ka akadeemikud Maarja Kruusmaa, Tarmo Soomere ja Urmas Kõljalg. Postimehe uudist vt siit.

President Tarmo Soomere tegi paneelettekande ÜRO mereõiguse mitteametliku konsultatiivprotsessi kahekümnendal kohtumisel (Twentieth meeting of the United Nations Open-ended Informal Consultative Process on Oceans and the Law of the Sea). Lisainfot vt siit.

Läti ülikoolis toimunud tseremoonial tunnustati kaht Eesti, kolme Läti ja kaht Leedu naisteadlast L’Oréal Balticu “Naised teaduses” stipendiumidega. 6000 euro suuruse L’Oréali stipendiumi võitsid Eestist Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur dr Tuul Sepp ning botaanika ja ökoloogia doktorantuuris õppiv Kaarin Parts. Akadeemia president Tarmo Soomere pidas tervituskõne,tutvustas Eesti laureaate ning andis koos L’Oréali esindajaga auhinnad üle.

Nõo reaalgümnaasiumis esines akadeemik Toomas Asser, rääkides õpilaskonnale oma tööst arstina ja tutvustades Tartu ülikooli rektori vaatenurgast.

Akadeemik Ülo Niinemets promoveeriti Ida-Soome ülikooli audoktoriks. Eesti maaülikooli pressiteade on siin.

Postimehes ilmus akadeemik Jüri Alliku ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteaduri Andi Hektori arvamuslugu "Ei, härra peaminister!" (Postimees, 03. juuni 2019, lk 19). Vt arvamuslugu siit.

President Tarmo Soomere osales ESAF-i (European Science Advisors Forum) Skype'i-koosolekul, et arutada 26.-27. juunil 2019 Dublinis toimuva ESAF-i viienda istungi sisulist programmi, samuti organisatsiooni tgevuste ning arengute teemal ning akadeemiate võimalikust võtmerollist tulevikus. Koosolekust võtsid osa professor Janusz M. Bujnicki Poolast ja professor Gerd Folkers Šveitsist. Täiendavat infot vt siit.

Akadeemias toimus riigiõiguse sihtkapitali teabepäev. Tervitussõnad ütlesid ministrid Urmas Reinsalu ja Raivo Aeg. Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kõneles sihtkapitali loomisest ja ootusest sellele ning sihtkapitali juht Uno Lõhmus tutvustas sihtkapitali tegevuskava. Ettekande "Sada aastat Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast" pidasid professor Marju Luts-Sootak ja Hent Kalmo. Samas kuulutati välja ka riigiõiguse õpiku konkurss. Teabepäeva modereeris Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler. Sellekohast uudist vt siit.

"Terevisioonis" oli külas akadeemia president Tarmo Soomere, kes rääkis teaduse rahastamisest, riigi nõustamisest ning lisaks riigiõiguse sihtkapitali tegevusest akadeemia juures. Saatelõik on järelvaadatav siit siit.

Postimehe tehnikaportaal avaldas akadeemik Jaak Vilo arvamuse "Kas kaotame terve generatsiooni võimekaid inimesi?". Arvamuslugu on leitav siit.

Postimehes ilmus lugu "Teaduse lisaraha lubadus ununes viie kuuga ", kus avaldati ka president Tarmo Soomere ning rektoritest akadeemikute Mart Kalmu, Toomas Asseri ja Jaak Aaviksoo kommentaarid (Postimees, 28. mai 2019, lk 4). Artikkel on leitav siit.

27.05.2019 Akadeemias toimus teaduspärastlõuna (XI) "Jõnksuline maailm ehk akadeemik Gustav Naani torkivate mõtete terendusi". Mõtteid jagasid Tõnu Viik Tõraverest ja Tõnu Viik Tallinnast, vestlust juhtis president Tarmo Soomere. Teaduspärastlõuna toimus akadeemik Gustav Naani 100. sünniaastapäeva auks. Tegevust toetas TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond. Ürituse fotokajastust vt siit.

Eesti Ekspressis ilmus president Tarmo Soomere arvamuslugu "Võitlus ruumi eest, kus tõde levida saaks" (Eesti Ekspress, 22. mai 2019, lk 46). LOe arvamuslugu siit.

Õhtulehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Tsirkus küll, aga valima minge ikka!" (Õhtuleht, 21. mai 2019, lk 10). Loe arvamuslugu siit.

Postimehe arvamusportaalis ilmus akadeemik Anto Raukase sulest meenutuslugu "Vastuoluline Gustav Naan". Loe meenutuslugu siit.

Tartu ülikooli aulas toimus juubelikonverentsi "Juhan Peegel 100". Tervituskõne pidas president Tarmo Soomere. Ülekande tegi Tartu Postimees. Ülekanne on järelvaadatav siit.

Suri akadeemik Udo Margna (18.11.1934‒17.05.2019). Ärasaatmine toimub 22. mail kell 12.30 Pärnamäe krematooriumist. ERRi Novaatori portaali teadet vt siit.

Publikuhääletusel tunnistati parimaks "Teadus 3 minutiga" lühivideoks 2019. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorandi Maria Korepanova uurimistööl põhinev videolugu bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumisest, uurimisest ja esitamisest. Sellekohast uudist Novaatori portaalis vt siit.

Ajavahemikul 6.‒10. mai 2019 toimus "Teadus 3 minutiga" parima lühivideo konkurss ERR-i teadusportaalis Novaator. Videoid tutvustati ka ETV-s Terevisioonis ‒ igal hommikul oli eetris üks võistlusklipp. Projekti toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond. Konkursivideote tutvustused Novaatori portaalis leiate siit.

Sirbis ilmus lugu "Revolutsiooniline deklaratsioon", mis avab laiema konteksti akadeemia üldkogu aastakoosolekul vastu võetud soovitustest teadusleppe realiseerimiseks. Kirjutas Lea Larin (Sirp, 3. mai 2019, lk 2). Loe ilmunud lugu siit.

Vilniuses toimus 2.-3. mail 2019 Balti vaimse koostöö XVI konverents „Genes: from the Past to the Future“, mille raames anti üle ka Baltimaade teaduste akadeemiate medalid. Eestist pälvis medali inimese geneetika professor Maris Laan Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudist. Eesti teaduste akadeemiast osalesid konverentsil president Tarmo Soomere ja akadeemik Andres Metspalu, kes pidas ettekande „From biobanks to personalised medicine“. Noorteakadeemiat esindas konverentsil Tuul Sepp. Lisainfot vt siit.

Maalehes ilmus akadeemik Anto Raukase artikkel "Võrtsjärve limnoloogiajaama asemel taheti ehitada tuumajaam" (Maaleht, 2. mai 2019, lk 36-37). Loe artiklit siit.

Postimehes ilmus Tartu ülikooli rektori akadeemik Toomas Asseri lugu teadusleppe sisustamisest (Postimees, 2. mai 2019, lk 16). Loe arvamuslugu siit.

Äripäevas ilmus akadeemik Jüri Alliku kommentaar osana suurest arvamusliidrite küsitlusest, kus usutleti enam kui 300 Eesti ettevõtjat, juhti ja arvamusliidrilt ning päriti, mis peaks olema uue valitsuse prioriteetseim tegevussuund (Äripäev, 29. aprill 2019, lk 8-9). Artikli leiab siit.

Kuku raadio "Kukkuva õuna" saates oli külas akadeemia president Tarmo Soomere, et avada laiemalt akadeemia üldkogul sõnastatud soovituste ning vastu võetud üsna ebatavalise deklaratsiooni tagamaid teadusleppe realiseerimiseks. Saates räägiti nii teadusest ja rahast; teadusrahastuse probleemidest ja võimalikest lahendustest; samuti sellest, kas segadused teadusrahastuses on vaid Eesti omapäraks, kui ka sellest, kas ettevõtted on parimad teadusrahade juhtijad ja kontrollijad jne. Saade on järelkuulatav siit.

Postimehe AK teadusrubriigis ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Arstide tehisintellekt". Lugu on inspireeritud tuntud arstiteadlase ja Scrippsi Researchi uurimiskeskuse ühe direktori Eric Topoli raamatust "Süvameditsiin: kuidas tehisintellekt võib teha tervishoiu uuesti inimlikuks" (Postimees AK, 27. aprill 2019, lk 4). Arvamusloo leiab siit.

Sirbis ilmus järelhüüe akadeemik Ergo Nõmmistele. Loe järelahüüet siit.

Tunas ilmus akadeemik Jaan Unduski essee "Kuidas portreteerida Jaan Tõnissoni?", lisaks leiab ajakirjast Birgit Kibali loo konverentsist "Eesti mõttelugu" - Eesti teaduste akadeemia 80. tähtpäeva auks. Vahendas ERR-i kultuuriportaal, uudist loe siit.

Akadeemik Mart Kalm kommenteeris Jumalaema kiriku kunstiajaloolist väärtust Postimehe AK-s ilmunud loos "Katedraal ja kunstiajalugu" (Postimees AK, 27. aprill 2017, lk 6-7). Vt artiklit siit.

Toimus akadeemia üldkogu aastakoosolek. Koosoleku avas Nikolai Alumäe nimelise medali üleandmine akadeemik Rein Küttnerile. Samuti anti üle tänukirjad akadeemia kirjastuse ajakirjade Estonian Journal of Earth Sciences ja Oil Shale kauaaegsetele peatoimetajatele akadeemik Dimitri Kaljole ning akadeemik Anto Raukasele. Aastakoosolekule traditsiooniliselt peeti kaks ettekannet: akadeemik Peeter Saari kõneles teemal „Rännak võrrandite vahel“ ning akadeemik Mart Ustavi ettekanne keskendus teemale „Teadus ja ettevõtlus“. Aastakoosoleku teises pooles tehti kokkuvõte akadeemia möödunud aasta tegevusest. Arutusel olid ka akadeemia soovitused teadusleppe realiseerimiseks.

Eesti Ekspressis ilmus akadeemia presidendi Tarmo Soomerega intervjuu "Maailmavaateline mitmekesisus aitab meil liigina ellu jääda", kus on jutuks nii peegeldused koalitsioonikõnelustele, erinevad uskumused ja suhtumised kliimamuutustesse ning kliimapagulusse, samuti ebakindlus ja tolerantsus ühiskonnas, aga ka teadlaste roll riigis jne. Intervjueeris Greete Palmiste (Eesti Ekspress, 24. aprill 2019, lk 18-20). Loe intervjuud siit.

Akadeemia üldkogu aastakoosolekul sõnastati soovitused teadusleppe realiseerimiseks ning võeti vastu poliitiline deklaratsioon, milles kutsutakse üles uues riigieelarve strateegias otsima teadusleppe eesmärkide ühise arusaama otsimist ning hoiatatakse avaliku sektori teaduse välja kurnamise eest. Vahendas Postimees, vt siit.

Postimehes ilmus lugu Tartu ülikoolis toimetavatest superhiirtest, kes aitavad teadlastel vaimuhaiguste saladusi lahendada. Omapoolse kommentaari uuringutele annab artiklis ka akadeemik Eero Vasar, kelle juhtimisel on juba aastaid uuritud geene, mis on seotud erinevate vaimuhaigustega. Kirjutas Villu Päärt (Postimees, 23. aprill 2019, lk 6). Vt artiklit siit.

Sakala veebiportaalis ilmus lugu "Anu Raua uusim vaip saadab akadeemikuid viimsele teele". Loe täpsemalt siit.

Postimehe teadusportaalis ilmus kirjutis, mis räägib Antarktika-ekspeditsiooni teaduslikest plaanidest. Ekspeditsiooni liikme akadeemik Urmas Kõljala sõnul kogutakse andmeid kogu ekspeditsiooni vältel, alates väljumisest Tallinna sadamast kuni saabumiseni tagasi kodusadamasse. Kõik andmed on koheselt peale andmebaasi jõudmist avaandmetena veebis nähtavad, sealhulgas kuvatavad kaardil. Kirjutas Kaur Maran. Vt artiklit siit.

Akadeemik Toomas Asser andis ajakirjale Äri-IT pika intervjuu teemal "Ettevõtlusdoktorantuur ülikooli? Kahtlemata!". Intervjuud loe siit.

Pealinnas kirjutab akadeemik Anto Raukas, et tuumajaama vältides oleme asjatult kaotanud paarkümmend aastat. Nüüd kõneldakse taas Eestisse tuumajaama ehitamisest. Loe artiklit siit.

President Tarmo Soomere oli ajavahemikul 15.–18. aprill 2019 töövisiidil Queenslandi tehnikaülikoolis, kus mh osales matemaatikateaduskonna ning loodus- ja tehnikateaduskonna doktorantide aruandeseminaril (prof Scott McCue ja prof Richard Browni töörühmad) ja doktorantide atesteerimiskomisjoni töös ning pidas avaliku paarisloengu „Smart use of currents for environmental management of maritime activities // Retrieving the signal of climate change from simulated sediment transport“.

President Tarmo Soomere külastas Monashi ülikooli Melbourne’is. Kohtumisel loodusteaduskonna dekaani prof Jordan Nashi ja rahvusvahelise koostöö prodekaani Tony Pattiga leiti, et mõlemas riigis ilmnevad süstemaatiliselt samad probleemid eraettevõtluse ja akadeemilise maastiku koostöö korraldamisel. Nende ületamine ja usalduse kinnistumine vajab aega.

Läti Vabariigi president Raimonds Vējonis autasustas Tartu ülikooli rektorit akadeemik Toomas Asserit Läti riikliku teenetemärgi Tunnustusristi III klassi ordeniga ja Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professorit akadeemik Karl Pajusalu Tunnustusristi IV klassi ordeniga. Vt Postimehe kasjatust siit.

President Tarmo Soomere pikemal kohtumisel Victoria osariigi peateaduri dr Amanda Caples’iga käsitleti teadusnõustamise võimalusi ja väljakutseid Eestiga võrreldava suurusega osariigi tasemel.

President Tarmo Soomere arutas koos Eesti aukonsuliga Melbourne’is Lembit Marderiga võimalusi säilitada ja tihendada Austraalias elavate eestlaste suhteid kodumaaga.

Suri akadeemik Ergo Nõmmiste (27.06.1956–11.04.2019). Ärasaatmine toimus 22. aprillil Tartu Ülikooli aulast. Vt kajastust TÜ kodulehel.

Geeniuse digiportaalis räägib akadeemik Jakob Kübarsepp Tallinna tehnikaülikooli ja juveelitööstuse koostööst. Loe pikemalt siit.

Läti vabariigi president Raimonds Vējonis andis akadeemik Arvo Pärdile Läti riikliku teenetemärgi Tunnustusristi teise klassi (suurohvitseri) ordeni. Artiklit Harju Elus loe siit.

Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina avaldas Euroopa teadusruumi tulevikule pühendatud uudiskirjas "Leopoldina Science Newsletter" lühiintervjuu president Tarmo Soomerega.

Postimehe AK teadusrubriigis ilmus president Tarmo Soomere artikkel "Poolsurnud kassist rehepapliku deemonini ehk kas saame elada poolsuletud süsteemis?" (Postimees AK, 06. aprill 2019, lk 7). Vt artiklit siit.

President Tarmo Soomere kohtus Austraalia peateaduri dr Alan Finkeliga. Vaagiti erinevaid võimalusi riikliku teadusnõustamise süsteemi kujundamiseks ning meetmeid teadus- ja arendustöö ärgitamiseks erasektoris.

Sirbis ilmus pikk intervjuu akadeemik Toomas Asseriga, kus põhiteemaks õpetajate järelkasv. Loe intervjuud siit.

President Tarmo Soomere kohtus Austraalia teaduste akadeemia asepresidendi dr T. J. Higginsi ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Nancy Pritchardiga. Vahetati kogemusi noorte teadlaste organiseerimise ja akadeemia avaliku infovoo kujundamise vallas. Eesti jaoks on väga väärtuslik Austraalia teaduste akadeemia kogemus üldhariduskooli õpetajatele mõeldud materjali koostamisel, mis peegeldab õppekava seost eesliiniteadusega.

Pärnu Postimehes ilmus artikkel teaduspäevast Kilingi-Nõmme gümnaasiumis, kus üks esinejatest oli akadeemik Ene Ergma, kes selgitas, kuidas kujunes päikesesüsteem ja mis juhtub maakeral, kui päikesel toimuva tugeva plahvatuse järel viiakse rivist välja satelliidid. Loe artiklit siit.

President Tarmo Soomere kohtus Austraalia teaduste akadeemias Austraalia teadusagentuuri teaduspoliitika ja teaduseetika valdkonna juhataja Justin Withersiga (Director of Policy and Integrity). Mõttevahetus fokuseerus meetmetele, mille kaudu saaks ärgitada teadus- ja arendustegevust eraettevõtluses.

President Tarmo Soomere pidas Austraalia riikliku ülikooli teoreetilise füüsika instituudis avaliku loengu “Rogue waves in shallow water and related issues” ja arutas koos prof Nail Akhmedievi ning prof Peter Vassiliou'ga võimalusi kasutada Läänemere spetsiifilisi omadusi madala vee hiidlainete teooria arendamiseks ja katseliseks kontrollimiseks.

President Tarmo Soomere külastas Eesti suursaatkonda Canberras. Koos saatkonna asejuhi Aivar Tsarskiga arutati võimalusi laiendada Eesti ja Austraalia teaduskogukondade suhtlust.

President Tarmo Soomere külastas Sydney ülikooli inseneriteaduste ja infotehnoloogia teaduskonna tsiviilehituse instituuti, tutvus sealsete lainekanalite ja hüdraulika õppeseadmetega ja arutas keskkonna hüdrodünaamika professori Amin Chabchoub’iga võimalusi ühistööks merelt lähtuvate ohtude (eelkõige pikaealiste hiidlainete) kvantifitseerimiseks rannikupiirkonnas.

President Tarmo Soomere kohtus Sydneys Austraalia teaduste akadeemia presidendi prof John Shine’ga. Vahetati mõtteid selle üle, kuidas ehitada üles riiklik teadusnõustamise süsteem ning milline võiks olla teaduste akadeemiate spetsiifiline roll sellises süsteemis.

Ajakiri Tiiu avaldas artikli akadeemik Anu Raua mälestustest oma lapsepõlvekodust, kus kirjanik Mart Raua ja tõlkija Valda Raua peres olid esikohal vaimsus, kirjandus, kunst ja loodus. Kodune vaimne õhkkond on andnud tiivad ka Anu Raua arengule.

Vikerraadios Lennart Merile pühendatud saates rääkis akadeemik Valter Lang vanadest ja uutest teooriatest selle kohta, kuidas ja millal meie, tulevased läänemeresoomlased, Läänemere kallastele jõudsime. Saade on järelkuulatav siit.

Ajakirjas Universitas Tartuensis ilmus Sandra Saare intervjuu akadeemik Jaan Einastoga tema 90. juubelisünnipäeva puhul. Loe intervjuud siit.

President Tarmo Soomere pidas Sunshine Coast ülikooli loodus- ja inseneriteaduskonnas avaliku loengu “Retrieving the signal of climate change from simulated sediment transport” ning arutas inseneriõppekavade koordinaatori dr Helen Fairweatheri ja õppejõu dr Adrian McCallumiga võimalusi Eesti rannikute täppismõõtmise metoodika rakendamiseks Queenslandi liivarandade monitoorimiseks.

President Tarmo Soomere külastas Queenslandi ülikooli ehitusteaduskonda ja selle lainetuse ja hüdraulika õppe- ja teadustöö kompleksi (Brisbane, Austraalia) ning täpsustas koos hüdraulika ja rakendusliku hüdromehaanika professori Hubert Chansoniga aastaiks 2019-2021 võidetud Queenslandi ülikooli, Queenslandi tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ühisgrandi tööjaotust.

Akadeemik Urmas Varbalne esines Poska akadeemias topeltloenguga teemal "Majandusteadus, populism ja Brexit".

Akadeemik Arvo Pärt pälvis Saksa muusikaautorite auhinna (Deutscher Musikautorenpreis) koorimuusika kategoorias. Vt artiklit Postimehes siit.

Tartu Postimehes ilmus emakeelepäeval akadeemik Karl Pajusalu artikkel "Tartu oma keel", milles räägib Tartu murdekeele pikast ajaloost ja mitmest tähendusest. Vt ariklit siit.

Maalehes ilmus artikkel metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava koostamise plaanidest. 29-liikmeline juhtkogu koosseisu kuulub akadeemia esindajana ka president Tarmo Soomere. Loe artiklit siit.

Tartu Postimehes ilmus artikkel Tartumaa kõrgeima teenetemärgi Kuldne Tammeoks pälvinutest. Teiste hulgas ka akadeemik Jaan Einasto. Loe artiklit siit.

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses toimus humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna väljasõidukoosolek, kus osakonna liikmete kõrval osales ka akadeemik Jüri Engelbrecht. Keskuse giidi juhtitud ringkäigul tutvuti majaga põhjalikult ja vaadati filmi Arvo Pärdi kujunemisloost. Kohal oli ka akadeemik Arvo Pärt ise, kes jagas selgitusi keskuse sünniloost.

Tartu ülikooli muuseumi valges saalis pidas inauguratsiooniloengu eksperimentaalfüüsika professor akadeemik Marco Kirm. Tema loengut "Valgus tahkiste saladusi paljastamas" saab näha ERRi potaalis Novaator. Link järelvaatamisele siin.

Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo artikkel "Krimmi hõivamine lepiti kokku Krimmis". Loe artiklit siit.

ERR-i saates "Suud puhtaks" osales ka akadeemik Mart Kalm. Arutleti, milline on 21. sajandi eestlane. Vt artiklit selle kohta siit.

Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti matemaatika seltsi president Rainis Haller kirjutasid alla assotsiatsioonilepingule.

Vabariigi aastapäeval anti Eesti Teaduste Akadeemia saalis üle riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhind ning spordi- ja kultuuripreemiad. Vt uudist jafotogaleriid siit.

President Tarmo Soomere osales 21.-22.02.2019 Saksa teaduste akadeemia Leopoldina ja Leibnizi ühingu kutsel Euroopa tulevikule pühendatud nn EU13 (Ida- ja Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küpros) teaduste akadeemiate ja juhtivate ülikoolide liidrite foorumil "Forum Future Europe. Raising Inclusion and Performance of European Research and Innovation".

Tartu Postimehes ilmus artikkel 23. veebruaril 90. sünnipäeva tähistavast akadeemik Jaan Einastost. Loe artiklit siit.

Sirbis ilmus artikkel akadeemik Mart Ustavist, kes pälvis teaduspreemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest. Loe artiklit siit.

Sirbis ilmus artikkel teaduse elutööpreemia laureaadist - akadeemik Peeter Saarist. Loe artiklit siit.

ERR-i kultuurisaate OP+ külaliseks oli akadeemik Mart Kalm, kellega käidi Arhitektuurimuuseumis näitusel "Oma tuba. Feministlikud küsimused arhitektuurile". Uudist ja videosalvestist vt siit.

Akadeemia saalis arutlesid teadlased ja poliitikud selle üle, kuidas peaks jagunema teadusele antud lisarahastus. Kohal olid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning teiste ministeeriumide esindajad. Vt arutelu salvestust siit.

Akadeemias oli külas Poska akadeemia. Saalis oli ca 110 kooliõpilast Tartust (Jaan Poska Gümnaasium) ja Tallinnast (Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Prantsuse Lütseum). President Tarmo Soomere pidas koguni kaks loengut - "Teaduste Akadeemia mõte: faktid, mitte paljalt sõnad" ja "Eesti tuulised rannad kllimamuutuste keerises".

Akadeemik Jaan Einasto pälvis eriliselt suure teaduspanuse eest Tartu ülikooli suure medali. Tartu Postimehe uudist selle kohta vt siit.  

Postimehe ja advokaadibüroo Tark koostöös toimus majanduskonverents «Risttee», kus esines ka president Tarmo Soomere, kelle sõnul on Eesti teaduse alarahastus veelgi tõsisem, kui demograafiline probleem. Teemat käsitlesid erinevad meediaväljaanded.  Postimehe arvamuslugu loe siit.

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid: teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid emeriitprofessor Anne Luik ja akadeemik Peeter Saari, teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati akadeemik Mart Ustavile. Tartu Postimehe uudist loe siit.

ERR-i uudisteportaal vahendas akadeemik Jaak Aaviksoo ettekannet 14. veebruaril Tallinna Toomkooli 700. aastapäeva tähistamise raames peetud konverentsil. Tema sõnul on maailm ilmselt võitnud sellest, et haridus on tänapäeval kättesaadav enamatele inimestele kui kunagi varem, kuid väärtuste ja tõe suhtelisus panevad selle tõsise surve alla. Loe uudist siit.

Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) leppis kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest. Uudist kajastasid pea kõik suuremad meediaväljaanded.  Postimehe vastavat uudist vt siit.

Akadeemia saalis toimus neljandat korda konkursi "Teadus 3 minutiga" galaõhtu, kus valiti välja viis parimat. Sündmust kajastas Novaator, vt lähemalt siit.

ERR-i teadusportaal Novaator kajastas "Uudishimu tippkeskuse" saatejuhi jutuajamist akadeemik Martti Raidaliga mustadest aukudest. Loe intervjuud siit.

Postimehes ilmus artikkel "Eesti eksperiment katsetab maailmatasemel teaduse rahata jätmise tagajärgi", kus akadeemik Jüri Allik ja TÜ analüütik Kalmer Lauk avavad värskes kogumikus «Eesti teadus 2019» kodumaise teaduse hetkeseisu ning annavad oma ennustuse eelseisvaks. Loe artiklit siit.

ETV saates "Välisilm" rääkis akadeemik Lauri Mälksoo USA ja Venemaa lahkumisest keskmaa tuumajõudude leppest (INF). Saade on järelvaadatav siit.

Pärnu Postimehes ilmus jutuajamine akadeemik Karl Pajusaluga "Professor Karl Pajusalu: keelte segamist ei tohiks endale lubada". Loe jutuajamist siit.

Vikerraadio kultuurisaates "Vasar" kõneles akadeemik Mart Kalm saja aasta eest loodud kunstikool Bauhausist ja selle mõjust arhitektuurile. Loe ERRi portaali uudisnuppu siit.

Esitleti raamatut "Eesti teadus 2019". Kaasautor Ülo Niinemetsa hinnangul pole Eesti teaduse lähitulevik kuigi helge ja aastaid kestnud teaduse alarahastamine on jätnud oma jälje. Sellekohast artklit Novaatori portaalis loe siit.

Akadeemias toimus 31.01–02.02 rahvusvaheline seminar-töötuba "Teaduselt parlamendile", kus arutleti, millisel moel ja formaadis võiks teadlaste nõu kõige paremini jõuda nendeni, kes peavad piiratud faktilise pagasi ja tugeva ajalise surve all tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi elu võib-olla veel paljude aastate vältel. Ürituse kava ja ettekannete videosalvestused.

Korraldajaks oli akadeemia koostöös arenguseire keskusega Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre, JRC) algatuse "Science meets Parliaments. Science meets Regions" raames ja toetusel.

Postimehes ilmus akadeemik Enn Tõugu arvamuslugu "Sünnipäraselt tark juht ja 500 eurot" (Postimees, 23. jaanuar 2019, lk 19; veebis ilmus lugu 31. jaanuaril). Arvamuslugu loe siit.

Akadeemik Andres Metspalu kõneles Kuressaare haiglas huvilistele geenivaramust ja personaalsest meditsiinist. Saarte Hääle artiklit loe siit.

Akadeemik Tarmo Uustalu saab Vabariigi Presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi. ERRi portaali uudist vt siit.

Suri akadeemik Eve Oja (10.10.1948-27.01.2019). Ärasaatmine toimus Tartu ülikooli aulast 2. veebruaril. Vt järelhüüet Sirbis siit.

Postimehes ilmus artikkel akadeemias eesti keele aasta avaüritusena toimunud konverentsist "Eesti riigikeele sajand", kus esitleti ka akadeemik Karl Pajusalu ülevaadet "Eesti keele 100 aastat". Konverentsi korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ja haridus- ja teadusministeerium. Konverents on järelvaadatav siit.

Poska akadeemias kõneles akadeemik Lauri Mälksoo teemal "Eesti kui kandidaat ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks 2020-2021: väikeriikide roll julgeolekunõukogus".

Pärnu Postimees avaldas intervjuu akadeemik Urmas Varblasega "Professor: Maailmas on märke majanduskriisist", kus akadeemik hindab Eesti majanduse tasakaalus olevaks ja peab vähe tõenäoliseks, et järgmine majanduskriis saab alguse siit. Uudist loe siit.

Rahvusvahelisest teadusajakirjas Nature ilmus pikk artikkel Eesti teaduse arengust, kus toodi välja meie maailmatase, kuid ka liigne sõltuvus Euroopa Liidu rahastusest, mis omakorda seab kahtluse alla Eesti teaduse kestlikkuse tulevikus. Sõna saab ka akadeemik Ülo Niinemets. Loe uudist Novaatori portaalis siit.

Tartu Postimehes ilmus artikkel "Eesti keel kujunes sada aastat tagasi riigikeeleks" akadeemik Karl Pajusalu värskeltilmunud raamatust "Eesti keele 100 aastat". Loe artiklit siit.

ETV-s oli eetris saade "Suud puhtaks", kus arutati ingliskeelse õppe osakaalu üle meie kõrghariduses ning selle üle, kas tegu on meie kõrghariduse ja teaduse konkurentsivõime paranemise või ohuga eestikeelse kõrghariduse tulevikule? Mõttevahetuses osales ka akadeemia president Tarmo Soomere. Saade on järelvaadatav siit.

Ajakirjas TööstusEst ilmus ülevaateartikkel akadeemik Margus Lopi tööstuskeemia laborist Tallinna Tehnikaülikoolis, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Artiklit loe siit.

Vikerraadio reporteritunnis arutasid valimisnõunikud millised on looduse ja majanduse väljakutsed. Teiste hulgas oli stuudios ka akadeemik Urmas Varblane. Saade on järelkuulatav siit.

EPWS (European Platform of Women Scientists) valis 2019. aasta esimeseks kuu teadlaseks akadeemik Anne Kahru ning avaldas akadeemikuga intervjuu. Loe artiklit siit.

Akadeemik Ülo Niinemets valiti üheks kolmest Sirbi 2018. aasta laureaadist. Akadeemik kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid (Sirp, 11. jaanuar 209, lk 3). Loe artiklit siit.

Sirbis ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa nn järjelugu "Monsanto dokumendid IV" (Sirp, 11. jaanuar 2019, lk 9-11). Loe järjelugu siit.

Aasta esimeses Akadeemia numbris käsitleb Lauri Mälksoo inimõiguste kontseptsiooni muutumist NSV Liidus seisakuajast perestroikani ja NSV Liidu lagunemiseni. Arvustuste rubriigis kirjutab Tõnis Arro akadeemik Jüri Alliku raamatust "Väldi igavaid inimesi ja olukordi".

Klassikalise muusika internetilehekülg Bachtrack avaldas 2018. aasta kontsertide statistika ülevaate, mille põhjal on Arvo Pärt kaheksandat aastat järjest maailmas enim esitatud nüüdishelilooja. See uudis on kõigis peavoolu meediakanalites. Uudist vt siit.

Delfi Spordiportaalis ilmus Mart Soidro sulest pikem artikkel "Jaak Aaviksoo: sport õpetas ennast ületama". Akadeemik räägib oma spordilembusest. Artiklit loe siit.

Allan Rajavee tsiteerib oma Äripäevas ilmunud artiklis "Paneelmaja renoveerimine suuri tegijaid ei tõmba" akadeemik Jarek Kurnitskit. Loe artiklit siit.

ERR-i uudisteportaal avaldas intervjuu akadeemiku (Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori) Tiit Tammaruga, kes rääkis viimase 10-15 aasta rände trendidest, mis näitavad muu hulgas väga tugevat sõltuvust majandustsüklist ja suurtel kriisiperioodidel on alati väljaränne kasvanud. Loe intervjuud siit.

Maalehes ilmus akadeemik Mart Kalmuga intervjuu "Kui kogu aeg arvestada, kuidas odavamalt saaks, siis kvaliteet kaob" (Maaleht, 3. jaanuar 2019, lk 18-19). Loe intervjuud siit.