Euroopa teadlased: maagaasi kasutamiselt tuleb liikuda taastuvenergiale

Täna avaldatud raportis „Gaasi tulevik“ (Future of Gas) juhivad Euroopa teadlased tähelepanu sellele, et maagaasi kasutamise olulise vähendamiseta ei saavuta süsinikuneutraalset majandust. Teadlased toovad raportis esile suure globaalse soojenemise riski, mida põhjustavad maagaasi tarneahelas esinevad ja suures osas registreerimata metaanilekked. Seetõttu on kliimamuutuste leevendamiseks oluline lõpetada kõigi fossiilkütuste, sh maagaasi kasutamine ja massiivselt suurendada taastuvenergia tootmist. 

Maagaasi kasutamine hoogustab globaalset soojenemist
Maagaasi on pikalt peetud ideaalseks üleminekukütuseks teel süsinikuneutraalsuseni 2050. aastal. On riike, kus maagaas on tõusnud peamiseks kütuseks elektritootmisel. Maagaasiga on kaetud 20% kogu Euroopa Liidu (EL) energiatarbimisest. Pärast sõja puhkemist Ukrainas on ELi liikmesriigid Venemaalt torustiku kaudu tarnitava maagaasi asendanud Aasiast, Ameerikast ja Aafrikast tuleva meritsi tankeritega transporditava veeldatud maagaasiga (LNG). Kliimamuutuste kiirust arvestades saab see raporti hinnangul siiski olla vaid ajutine hädaolukorra kompromisslahendus.

Maagaasi märkimisväärse osatähtsuse tõttu pärines 2021. aastal veerand ELi energiasektori heitkogustest maagaasist. Metaani heitmete eluiga atmosfääris on umbes 10 aastat, mis on kümme korda lühem kui süsihappegaasil. Samas on metaanil 20 aasta lõikes üle 80 korra suurem potentsiaal põhjustada globaalset soojenemist kui süsihappegaasil. 

„Siiski on maagaas teistest fossiilkütustest vähem saastavam, sest selle süsinikdioksiidi eriheitmed on väiksemad. Nii on maagaasi heitmed kivisöest 45% võrra ja naftast 25% võrra väiksemad,“ ütles raporti töörühmas osalenud Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg.

Maagaasikatlad tuleks asendada kliimasõbralike lahendusega
ELis on kokku 65 miljonit gaasikatelt, mida kasutatakse hoonete soojusvarustuseks. Tänaseks on kaheksa liikmesriiki (Austria, Belgia, Holland, Norra, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik) juba võtnud kasutusele meetmed, mis keelavad hoonetesse uute gaasikatelde paigaldamise või nõuavad suurt taastuvenergia osakaalu.

Raport soovitab maagaasikatelde asemel võtta kasutusele juba olemasolevad ja kliimasõbralikud lahendused nagu näiteks soojuspumbad ja taastuvkütusel põhinev kaugküte. Konkreetse piirkonna või hoone jaoks parima lahenduse leidmisel tuleb arvestada hoone planeeringut, konstruktsiooni ja kasutatud ehitusmaterjale, kohalikku kliimat ning taastuv- või heitsoojuse kättesaadavust.

Teadlased rõhutavad ka sotsiaalse ebaõigluse vältimise olulisust. Kuna uue küttesüsteemi paigaldamise kulud ei ole kõigile jõukohased, tuleb liikmesriikidel läbi mõelda haavatavamale elanikkonnale suunatud toetusmehhanismid.

Raport kaalub ka süsiniku sidumise ja salvestamise ning tuumaenergia võimalusi. Nende tehnoloogiate  rakendamine on aga pikaajaline protsess ja eeldab arvestatavaid investeeringuid. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et  järgmine kümnend on otsustav kliimamuutuste kontrolli all hoidmiseks.

2030. aastal võiks Eestis biogaas katta ¾ tänasest maagaasi vajadusest
Võrreldes ELi teiste liikmesriikidega on Eestis maagaasi kasutus suhteliselt tagasihoidlik, hõlmates energiaallikatest veidi üle 6%. Maagaasi kunagised suurtarbijad, katlamajad ja koostootmisjaamad kasutavad juba pikka aega valdavalt biomassi ja osaliselt turvast. Maagaasi kasutatakse lühiajaliselt vaid eriti külma ilmaga tipukoormustel lisasoojuse tootmiseks.

„Tulevikus plaanitakse soojatarbimise tippe tasandada soojussalvestitega ja nähakse maagaasi alternatiivina biometaani, kuigi veel täna on selle kättesaadavus madal ja hind kõrge. Eesti gaasikatelde arv on vähenemas, sest liitutakse kaugküttevõrguga ja paigaldatakse soojuspumpi. Gaasi nõudlust hoonete soojavarustusel vähendab oluliselt elamute renoveerimine ja taastuvenergia laialdasem kasutamine,“ sõnas Arvi Hamburg. 

Samuti asendub lähiaastatel transpordivahendites kasutatav maagaas biometaaniga. Pikas perspektiivis kasvab elektri- ja vesiniksõidukite arv ning turule tulevad sünteetilised kütused. 

Uute suurte gaasitarbijatena nähakse praegu elektrisüsteemi bilanssi tagavaid gaasikütusel töötavaid elektrijaamu. „Seega lähitulevikus mängib gaas nii Eestis kui Euroopas veel olulist rolli üleminekukütusena nii taastuvenergia kõikumiste kompenseerijana kui ka rohkem saastavate tahke- ja vedelkütuste asendajana. Samal ajal on olulised investeeringud biogaasi tootmisse, mis võiks 2030. aastal katta ¾ tänasest maagaasi vajadusest,“ tõi Arvi Hamburg esile. 

Kaks aastat tagasi Civitta Eesti ASi tehtud uuring gaasitarbimise puhtale energiale üleminekust prognoosib, et 2050. aastal asendab Eestis fossiilset maagaasi 33% elekter, 21% biometaan, 17% biomass, 13% vesinik ja 6% biometaan transpordis. Seega jääks maagaasile vaid 9%.

Raporti kuus võtmesoovitust:

  • Esmatähtis on energiatõhusus: oluline on vähendada energiavajadust hoonetes, tööstuses ja transpordis.
  • Rajada rohkem taastuvenergiaallikatel põhinevat energiatootmist, et järk-järgult saaks loobuda maagaasist, kivisöest ja naftast.
  • Keelata hoonetesse uute gaasikatelde paigaldamine, sest need tarbivad 39% ELis kasutatavast maagaasist. Gaasikateldelt tuleb üle minna soojuspumpadele, taastuvatest allikatest toodetud elektrile või taastuvkütusel põhinevale kaugküttele.
  • Arendada ja kasutada ELis säästvaid tehnoloogiaid ning mitmekesistada kriitiliste toorainete ja alternatiivsete kütuste tarneid, et maksimeerida ELi energia varustuskindlust.
  • Toetada haavatavaid kodumajapidamisi ja ettevõtteid, et piirata energiapuudust ja kõrgetest energiaarvetest põhjustatud pankrotte.
  • Soodustada ELi tööjõu ümberõpet energia säästutehnoloogiate ja taastuvkütuste ning taastuvenergia tootmistehnoloogiate arendamiseks.

Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC, European Academies' Science Advisory Council) raporti „Future of the Gas“ leiab siit: https://easac.eu/publications/details/future-of-gas

Raporti esitlust saab järele vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=Ottoz04l_wQ