1. oktoobril toimub Tartus TÜ Iuridicumis (Näituse 20-203) ja veebikeskkonnas hübriidkonverents „Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu)“.
Teadus- ja õigusajaloolise konverentsiga tähistatakse 100 aasta möödumist Eesti saamisest Rahvasteliidu liikmeks. Esimese maailmasõja järel pidi maailmarahu kindlustama ja võimalikult paljusid riike ühendama Rahvasteliit, mille täiskogu otsustas 22. septembril 1921 võtta Eesti, Läti ja Leedu vastu enda täisliikmeteks. Selles sündmuses mängis silmapaistvalt olulist rolli Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, Eesti välisdelegatsiooni liige, riigivanem ja välisminister Ants Piip, kelle surma-aastapäev on 1. oktoobril.
Rahvasteliidu tõusust ja langusest just Ants Piibu elu ja tegevusega seostatult räägib konverentsil õigusteadlane Hent Kalmo.
Rahvasteliidu languses ja üldse maailmarahu lammutamisel oli oluline roll Nõukogude Liidul, kelle tegutsemisest Rahvasteliidus räägib akadeemik ja rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Kui Teise maailmasõja lõpus tehti plaane uueks maailmaorganisatsiooniks, lootis Nõukogude Liit saada ÜROsse ka liiduvabariikide kohad. Neist lootustest ja asjakohastest ettevõtmistest Nõukogude Liidus räägib Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg.
Kui ÜROsse pidid kuuluma ka nõukogude liiduvabariigid, oli vaja neile oma diplomaate. Sõja ajal asuti neid Moskvas diplomaatide akadeemias koolitama. Eesti „rahvusdiplomaadiks“ pidi saama Jüri Jegorov, kes on tuntud eelkõige õigusajaloo õppejõuna Tartu ülikoolis. Õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak on erinevatel kokkusaamistel Jegoroviga kogunud tema mälestusi ja võtab need oma ettekande aluseks.
Konverents toimub TÜ õigusteaduskonna ja TA riigiõiguse sihtkapitali koostöös.
Konverentsi kava ja registreerumisinfo leiab siit.