Eile toimunud õpilaste teadusfestivali autasustamisel anti üle teaduste akadeemia eriauhinnad tänavusel õpilaste teadustööde konkursil.
Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest pälvisid Laur Matthias Matzen, Maret Hallik ja Miia Malm.
I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) sai Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Laur Matthias Matzen tööga „Muutlikkuse otsimine planeeditekke kettalt tähele langeva aine koostises tähe HD 100546 näitel“ (juhendajad Mihkel Kama ja Toomas Reimann). Koos tähtedega moodustuvad ka nende planeedid. Sellega kaasnevaid keemilisi muundumisi kajastavad nende tähtede spektrid. Töö autor uuris neid protsesse ühe kauge tähe HD100546 kohta, kasutades Euroopa lõunaobservatooriumi andmeid ja enda loodud tarkvara, astudes nii sammukese lähemale Päikesesüsteemi tekke mõistmisele.
II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) sai Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilane Maret Hallik tööga „Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel“ (juhendajad Ilmar Tammisto ja Silver Loit). Toidudiplomaatiat kui diplomaatilise suhtluse vahendit on kasutanud ka Eesti Vabariik. Töö autor näitas, kuidas ajaloo erinevatel perioodidel muutusid riiklike vastuvõttude menüüd ja pakutavad toidud. Uurimus aitab mõista toidukultuuri ja sellega seotud etiketi ning kommete tähtsust meie järjest kiiremini liikuvas maailmas.
III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) sai Pirita majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane Miia Malm tööga „Erinevused eesti ja soome keele akustilises foneetikas“ (juhendaja Jaanika Regi). Keelega toimuvaid protsesse saab jälgida nii ajas kui ka suguluskeeli võrreldes. Töö autor on eesti ja soome keele akustilise foneetika uuringus võrrelnud meie riigipeade tänapäeval ja 85 aasta eest peetud kõnesid. Elutempo kiirenemine mõjutab ka meie kõnet.
Akadeemia tänukirjad said ka tunnustuse pälvinud gümnaasiumiõpilaste juhendajad.
Akadeemia komisjonis osalesid akadeemikud Jaak Järv, Elmo Tempel, Agu Laisk, Urmas Varblane ja Kalle Kirsimäe. AHHAA teaduskeskuses toimunud autasustamisel andis preemiad üle akadeemia asepresident Arvi Freiberg.
Ülevaate kõigist õpilaste teadustööde konkursi parimatest leiab Eesti teadusagentuuri veebilehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.
Presidendi eripreemiate summa ei ole lihtsalt üks ümmargune arv. Meie näitajatel põhinevas maailmas kipuvad arvud sageli domineerima sisu üle. Näidaku see arv siis ajakirja mõjutegurit, ülikooli kohta pingereas või tsiteeringute arvu. Kuigi ka sellistel arvudel on oma koht päikese all, peab akadeemia oluliseks säilitada võimet näha arvude taha, märgata midagi sellist, mis praegu on mõõdetamatu, aga mis võib olla meie tuleviku osa. Sama oluline on võime mõelda raamidest välja, teha midagi sellist, mis kompaks meie praeguse olemise piire. Arvus π (pii), mis on preemia suuruse alus, on peidus palju rohkem, kui ütleb selle definitsioon või mis tahes lähisväärtus. Seda tüüpi arvudes väljendub üheaegselt nii akadeemilise maailma tohutu teadmispagas kui ka mõõtmatu hulk asju, mida me ei tea.