Tunnustused

Sihtkapital toetab tudengite riigiõigusteaduslikke uurimistöid üliõpilaste teadustööde riikliku
konkursi raames, pannes välja rahalised auhinnad riigiõiguse teemalistele uurimistöödele
ning koostades žürii, kes töid hindab.

Samuti antakse välja auhindu „Aasta riigiõiguse tegu“ ja „Aasta riigiõigusteaduse tegu“.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripeemia 2020. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil

Eripreemia (800 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele Liine Johannesele (Tartu Ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonna praktikas 1939–1940. aastal ”eest.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripeemia 2019. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas andis üle nõukoja juht Uno Lõhmus:

  1. Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (800 eurot) Karin Orgulas’ele (Tartu ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonnas 1930. aastal ärakirja ERA.1356.2.102 näitel” eest.
  2. Magistriõppe üliõpilasele (1500 eurot) Sven Anton’ile (Tartu ülikool) konkursitöö „Eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõiste põhiseaduse preambulis. Kultuuri mõiste käsitlemine õiguslikes ja poliitilistes dokumentides” eest.

Üliõpilaste teadustööde konkursi riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Välja anti ka kuue organisatsiooni eripreemiad, sh Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest, mille andis üle asepresident Arvi Freiberg.

Parimate autasustamine toimus 12. detsembril Tartus haridus- ja teadusministeeriumis. Tänavu esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati sel aastal 103 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 71 tööd. See moodustab 15% kõigist laekunud töödest.

26.10.2020

Auhinna „Aasta riigiõigusteaduse tegu“ sai Kenti ülikooli õigusteaduskonna (Kent Law School) Euroopa õiguse professor Anneli Albi.

Riigiõiguse sihtkapitali auhinna saaja prof Anneli Albi. Foto: erakogu / Riga Graduate School of Law

Sihtkapitali nõukogu tunnistas esimese seda tüüpi auhinna vääriliseks prof Albi panuse mastaapse, kaheköitelise Euroopa riikide põhiseaduste olemust ja toimimist analüüsivate artiklite kogumiku koostamisse ja toimetamisse. Auhind kuulutati välja Eesti õigusteadlaste päevadel 8. oktoobril 2020.

Auhind „Aasta riigiõigusteaduse tegu“ antakse riigiõiguse sihtkapitali nõukogu hinnangul eelmise või jooksva aasta kõige väärtuslikuma riigiõigusteadusliku teose või saavutuse autorile või autoritele. Eelkõige tunnustatakse maailma juhtivate teaduskirjastuste poolt välja antud monograafiaid ja mainekates ajakirjades avaldatud artikleid või nende seeriaid, kuid ka olulisi eestikeelseid riigiõigusteaduslikke töid. Auhinna suurus on 5000 eurot.

Professor Albi omandas õigusteaduse alase hariduse Tartu ülikoolis ja kaitses doktorikraadi Euroopa ülikooli instituudis (European University Institute) Firenzes 2003. a. Anneli Albi on teine Eesti õigusteadlane, kes on võitnud maineka Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) uurimistoetuse; esimene grant omistati prof Lauri Mälksoole.

Kogumik „National Constitutions in European and Global Governance: Democracy, Rights, the Rule of Law“ („Rahvuslikud põhiseadused Euroopa ja globaalse valitsemise kontekstis: demokraatia, põhiõigused ja õigusriik“, Springer, 2019) on koostatud Euroopa Teadusnõukogu viieaastase uurimisgrandi „The Role and Future of National Constitutions in European and Global Governance“ (1,2 miljonit EUR) ühe keskse väljundina.

Raamat sisaldab juhtivate riigiõigusteadlaste koostatud ülevaateid ja analüüse 28 Euroopa Liidu liikmesriigi ning lisaks Šveitsi kohta. Ülevaate Eesti põhiseaduse toimimisest selles kontekstis koostasid Madis Ernits, Carri Ginter, Saale Laos, Marje Allikmets, Paloma-Krõõt Tupay, Rene Värk ja Andra Laurand. 1500 lk teksti toimetas suurepärasesse inglise keelde Eesti jurist-lingvist Siiri Aulik.

Raamatu elektrooniline versioon on kõigile vabalt kättesaadav (nn open access) Springeri kirjastuse kodulehel.

Kõnesoleva projekti juured peituvad ka mitmetes Eestis tõusetunud kohtuasjades, kus tekkis vastuolu Euroopa Liidu õigusega; näiteks suhkrutrahvid firmadele ja Eesti riigile, Euroopa vahistamismäärusega seotud kohtuasjad ja Euroopa stabiilsusmehhanismi ESM kohtuasi. Mõnede nende kohtuasjade tagapõhja on kirjeldatud kultuurilehe Sirp artiklis „EL-i õiguse ja põhiseaduslike õiguste probleemkohad“.

Kui valdav enamus Euroopa õiguse diskursusest seostab põhiseadusi eelkõige suveräänsuse ja rahvusliku identiteedi kaitsega, siis prof Anneli Albi projekt juhtis tähelepanu probleemidele, mis on tõusetunud põhiõiguste kaitse, õigusriigi ja demokraatia perspektiivist.

Projekti tulemustest ilmneb, et liikmesriikide põhiseadused jaotuvad kolme laiemasse rühma:

  • poliitilise põhiseaduskultuuriga riigid, kus ei ole põhiseaduskohtuid või nende pädevused on nõrgad ning põhiseaduste roll on paindlikum ja pragmaatilisem (Suurbritannia, Malta, Holland, Luxembourg ja Põhjamaad);
  • post-totalitaarsed ja post-autoritaarsed põhiseaduskultuurid (Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid; sh Ungari kuni 2010. aastani ning Poola kuni 2015. aastani);
  • traditsioonilised juriidilise orientatsiooniga põhiseadused (Prantsusmaa, Belgia, Austria, Iirima, Küpros).

Selgus, et vastuolud Euroopa Liidu õigusega on tekkinud eelkõige post-totalitaarse ja post-autoritaarse õigusmõtlemisega riikides. Neis riikides on põhiseadused siduva toimega, põhiõiguste peatükid on detailsed, kohtute roll tugevam ning põhiseaduslikkuse järelevalve rangem. Euroopa Liidu õigus on orienteeritud rohkem tõhususele, siseturule ning teleoloogilisele tõlgendamisele. Valitsev suund on liikuda ühtlustatud, autonoomse Euroopa Liidu õiguskorra suunas. Raamatus kutsutakse üles arutama võimalusi liikmesriikide põhiseadustraditsioonide alalhoidmiseks. Selline suund oleks ehk aidanud ka vältida Brexitit ja tugevdada Euroopa kui terviku stabiilsust.

Raamatu põhjal on koostamisel võrdlev monograafia. Lähem informatsioon (sh ettekanded projekti kohta Euroopa Parlamendis ja juhtivates Euroopa ülikoolides) on saadaval projekti kodulehel.

===

Vastuses auhinnateatele kirjutas prof Albi, et ta peab Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali asutamist väga tänuväärseks ja oluliseks sammuks. Ta lisas: „Eesti põhiseadusõigus, mis järgib Saksa õigusriigi mudelit, on väga kõrgelt arenenud ning praktikas kaitseb üksikisikut ja kontrollib võimu teostamist hästi. Samas seda Lääne-Euroopas valdavalt ei teata, ning Eesti perspektiiv on Euroopa konverentsidel ja juhtivates teadusajakirjades harva esindatud. Eestis on palju tipptasemel õigusteadlasi, kuid nende panus kipub olema killustatud ja töötatakse mitmel ametikohal. On oluline, et riik püüaks – ehk koostöös erasektoriga – luua tugevad, püsivad õppejõukohad, et Eesti õigusteadlaste talenti optimaalselt kasutada ning põhiseaduskorra aluspõhimõtteid ja õigusmõtlemist alal hoida. Soomes on palju rahvusvaheliselt tuntud juuraõppejõude, kelle töö on mõjutanud ja kujundanud Euroopa õigusmõtlemist. Sama suund tuleks seada ka Eestis.“