Sihtkapitali uudised

Riigiõiguse sihtkapitali tegevusega seotud uudised.

2024

12.01 29. jaanuaril 2024 kell 11.00–13.00 toimub Riigiprokuratuuri saalis (Wismari 7, Tallinn) Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatüki § 20–24 kommentaaride esitlus. Üritus kantakse otse üle akadeemia veebis. Rohkem infot siin.

19.01 Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja avaliku konkursi riigiõiguse sihtkapitali stipendiumi taotlemiseks (tähtaeg 2. mai). Stipendium eraldatakse teadmiste omandamiseks, enesetäiendamiseks ning teadusliku tegevuse arendamiseks riigiõigusteaduse alal. Stipendiumile saavad kandideerida doktoriõppe üliõpilased ja vahetult doktorikraadi omandanud isikud riigiõigusteaduslike probleemide uurimiseks või nende uurimise jätkamiseks (postdoktorantuuriks). Rohkem infot siin.

1.12 Avatud on konkurss riigiõigusteaduse alaste uurimisprojektide toetuse taotlemiseks. Toetus on mõeldud uurimuste, analüüside ja projektide läbiviimiseks riigiõiguse alal ning see eraldatakse loometöö valmimiseks (nt riigiõigust käsitlev teadusartikkel, raamat, õpik või nende tõlge, samuti ettekanne või sündmus). Rohkem infot siin.

30.11 Eesti Vabariigi põhiseaduse uute kommentaaride XI peatüki „Riigikontroll“ esitlus toimub 15. detsembril. Rohkem infot siin.

3.10 Riigiõiguse sihtkapital ootab 1. detsembriks eestikeelseid artikleid Riigiõiguse aastaraamatusse 2024. Kaastööde teemade ja vormistamise nõuete kohta rohkem infot siin.

8.05 17. mail 2023 toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse uute kommentaaride IV peatüki „Riigikogu“ esitlus. Üritus algab kell 10 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn). Rohkem infot ja otseülekande salvestist vt siit.

25.04 Rahvusvaheline riigiõiguse konverents „Rahva roll riigivõimu teostamisel ja põhiseaduslikkuse kohtulik kontroll“ toimub 2. juunil 2023 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1, Tallinn) konverentsisaalis. Loe edasi.

3.04 Riigiõiguse sihtkapital kuulutab välja konkursi haldusõiguse õpiku koostamiseks. Õpik peab valmima 2025. aasta alguseks, dokumendid konkursil osalemiseks tuleb esitada hiljemalt 15. mail 2023. Loe edasi.

28.02 Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital esitleb 7. märtsil Eesti Vabariigi põhiseaduse III peatüki „Rahvas“ kommentaare. Loe edasi.

13.02 Eesti akadeemiline õigusteaduse selts ja Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital esitlevad 2022. aasta riigiõiguse aastaraamatut 15. veebruaril. Loe edasi.

19.01 26. jaanuaril toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse uute kommentaaride järjekordne esitlus. Kolmandal esitlusel toome lugejate ette Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja põhiseaduse XV peatüki „Põhiseaduse muutmine“ kommentaarid. Veebilehelt pohiseadus.riigioigus.ee on leitavad seni ilmunud kommentaarid. Loe edasi.

29.12.22

Riigiõiguse sihtkapital jätkab tegevust.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg ja Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere allkirjastasid 200 000 euro suuruse riigiõiguse sihtkapitali toetuslepingu, et jätkata riigiõiguse õpetamise ja riigõigusalase teadustöö edendamist. Loe edasi.

12.12.22

Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital esitleb põhiseaduse kommentaaride uusi peatükke – V peatükk „Vabariigi President“ ja XIII peatüki „Kohus“. Üritus toimub teaduste akadeemia saalis, otseülekanne ja järelvaatamine akadeemia veebis.

07.11.22
Avaldati veebileht pohiseadus.riigioigus.ee, kust leiab riigiõiguse sihtkapitali Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Vaata lähemalt. 19. novembri Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ kirjutab Lauri Mälksoo, et põhiseaduse kahe erineva teadusliku kommentaari olemasolu näitab Eesti õigusteaduse tugevust. Loe arvamust.

07.11.22
Riigiõiguse sihtkapital esitles Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaare. Pikem uudis esitluse kohta on siin, esitluse kava ja link järelvaatamisele on sündmuse veebilehel.

15.08.2022
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames antakse välja ka teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas tehtud teadustöödele (kokku 2300 eurot):
1) doktori ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd: üks eripreemia 1500 eurot,
2) rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd: üks eripreemia 800
eurot.

Tööde esitamise tähtaeg on 15. september 2022.  Tööde esitamine toimub Eesti teadusagentuuri konkursside veebikeskkonnas. Teaduste akadeemia presidendi ning riigiõiguse sihtkapitali eripreemiatest vt lisa siit. Tutvu konkursi tingimustega Eesti teadusagentuuri kodulehel.

07.04.2022
10. juunil 2022 toimub Eesti teaduste akadeemia saalis (Kohtu 6) Eesti Vabariigi põhiseaduse 30. aastapäeva konverents „Kriis ja põhiseadus“.
Riigiõiguse teadlastele, praktikutele ja huvilistele suunatud konverents on pühendatud põhiseaduse vastuvõtmise 30. aastapäevale. Konverentsi programm ja lisainfo vt siin.

1.03.2022
Eesti teaduste akadeemia ja riigiõiguse sihtkapital kutsuvad reedel, 4. märtsil kell 12.00–14.00 teaduste akadeemia peegelsaali arutelule sõja õiguslike aluste teemal. Veebiülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube'i-kanalil. Rohkem infot siin.

31.01.2022
Eesti teaduste akadeemia juures tegutsevat riigiõiguse sihtkapitali nõukoda asus juhtima riigikohtunik Heiki Loot. Sihtkapitali tegevust suunav nõukoda valis uue juhi 27. jaanuaril toimunud koosolekul. Pikemat uudist loe siit.

15.12.2021
15. detsembril 2021 toimus Eesti teaduste akadeemias tänavuse üliõpilaste teadustööde konkursi parimate autasustamine. Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemia pälvis Birgit Aasa (Euroopa Ülikool-Instituut) doktoritöö „The principle of mutual trust in EU law – what is in a name?” eest. Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali tänukirja sai Urška Šadl Birgit Aasa teadustöö juhendamise eest.

7.12.2021
„Riigiõiguse aastaraamat 2021” esitlus 9. detsembril algusega kell 15 Eesti teaduste akadeemia saalis Kohtu 6 (Tallinn) ja veebiülekandena. Fotogalerii toimunust ja rohkem infot ning ülekande salvestis.

23.11.2021
Novembri alguses trükivalgust näinud „Riigiõiguse aastaraamat 2021” on nüüd kõigile huvilistele kättesaadav ajakirja Juridica veebiväljaandena.

16.11.2021
Riigiõiguse sihtkapital Eesti teaduste akadeemia juures ootab 2022. aasta riigiõiguse aastaraamatusse eestikeelseid artikleid 1. detsembriks 2021. Loe pikemat uudist.

4.11.2021
Ilmus „Riigiõiguse aastaraamat 2021”. Võrreldes 2020. aastal ilmunud esimese aastaraamatuga on vast ilmunud väljaandes rohkem algupäraseid töid. Loe pikemat uudist.

23.09.2021
1. oktoobril toimub TÜ õigusteaduskonnas Ants Piibu päeva konverents „Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu”. Konverentsi saab jälgida Iuridicumis kohapeal või Zoomi veebikeskkonnas. Rohkem infot.

8.03.2021
Kogumik „Eesti omariikluse põhidokumendid” on veebis tasuta kättesaadav. Riigiõiguse sihtkapitali toel ja teaduste akadeemia egiidi all ilmunud Rait Maruste koostatud ning kommenteeritud kogumik „Eesti omariikluse põhidokumendid” on nüüd veebis tasuta kättesaadav. Rohkem infot.

Põhiseaduse 100. aastapäevale pühendatud konverents „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“ 21. detsembril 2020

04.12.2020
Õpetatud Eesti selts, Tartu ülikool ja teaduste akadeemia kutsuvad kõiki Eesti ajaloo ja riigiõiguse huvilisi 21. detsembril 2020 kl 10.00–14.35 toimuvale konverentsile „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“

Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad akadeemia Youtube'i-kanalil ja kodulehel. Rohkem infot siin.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital ootab artikleid 2021. aasta riigiõiguse aastaraamatusse

27.10.2020
Artikli käsikirja vormistamisel palume lähtuda ajakirja Juridica vormistamis- ja viitamisreeglitest.
Käsikirja kogumaht on soovitavalt vahemikus 30 000 kuni 100 000 tähemärki koos tühikutega.
Esitatud kaastöödest tehakse avaldamiseks valik. Avaldamisele minevate kaastööde autoritele makstakse honorari.
Riigiõiguse aastaraamat on eelretsenseeritav ja arvutivõrgus vabalt kättesaadav väljaanne.
Käsikirju ootame 1. detsembriks 2020 meiliaadressile  riigioigus@akadeemia.ee.

Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali auhinna „Aasta riigiõigusteaduse tegu“ sai Kenti ülikooli õigusteaduskonna (Kent Law School) Euroopa õiguse professor Anneli Albi

26.10.2020
Sihtkapitali nõukogu tunnistas esimese seda tüüpi auhinna vääriliseks prof Albi panuse mastaapse, kaheköitelise Euroopa riikide põhiseaduste olemust ja toimimist analüüsivate artiklite kogumiku koostamisse ja toimetamisse. Auhind kuulutati välja Eesti õigusteadlaste päevadel 8. oktoobril 2020. Rohkem infot vt siit.

Eesti õigusteadlaste päevade läbiviimisel osales ka riigiõiguse sihtkapital

10.10.2020

Õigusteadlaste päevade sissejuhatava ettekande pidas Tartu ülikooli professor, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige Marju Luts-Sootak. Foto: Karl Erik Piirimees.

8.-9. oktoobril toimusid Tartus 36. Eesti õigusteadlaste päevad, millega tähistati 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Eesti juristkonna suurfoorumi ava- ja lõppistungi ning riigiõiguse paneeli korraldas riigiõiguse sihtkapital.

Esimese, õigusteadlaste päevi sissejuhatava ettekande pidas Tartu ülikooli professor, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige Marju Luts-Sootak, kes rääkis 1920. aasta põhiseadusest. Sihtkapitali nõukoja esimehe Uno Lõhmuse kutsel kõneles Euroopa ülikool-instituudi professor Miguel Maduro Covid-19 ja konstitutsiooniõigusest ning Soome õigusteadlane ja Euroopa Kohtu pikaaegne kohtunik Allan Rosas Euroopa Liidu ja liikmesriikide konstitutsiooniõiguse vahekorrast. Istungi korraldas sihtkapital koos justiitsministeeriumiga ja riigiõiguse sihtkapitali nõukoja poolt juhatas seda Madis Ernits.

Uno Lõhmuse juhtimisel toimunud riigiõiguse paneelis arutasid endine Riigikohtu esimees ja praegune sihtkapitali nõukoja liige Rait Maruste ning õiguskantsleri nõunik Hent Kalmo küsimuse üle, kas meie põhiseadus on ikka hästi kaitstud. Mõlemad ettekanded käsitlesid Eesti põhiseaduse kohtuliku järelevalve probleeme.

Õigusteadlaste päevad lõpetas poodiumdiskussioon põhiseaduse tuleviku teemal, milles osalesid Riigikohtu esimees Villu Kõve, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa, välisminister Urmas Reinsalu, e-demokraatia vanemekspert ja kehtiva põhiseaduse „emaks“ peetav Liia Hänni, vandeadvokaat ja riigireformi sihtasutuse eestvedaja Jüri Raidla ning kohtunik ja riigiõiguse õppejõud Madis Ernits. Väitluse korraldas riigiõiguse sihtkapital koostöös sel aastal oma 100. aastapäeva tähistava Riigikohtuga, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja poolt juhtis seda Heiki Loot.

Päevade raames esitleti ka kahte sihtkapitali välja antud raamatut: „Riigiõiguse aastaraamatut 2020“ ja Rait Maruste koostatud raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Lõppistungi alguses kuulutas Uno Lõhmus välja aasta riigiõigusteaduse teo auhinna saaja.

Õigusteadlaste päevade veebiülekannete salvestused leiab Tartu ülikooli televisioonis UTTV.

Ilmus „Riigiõiguse aastaraamat 2020“

30.09.2020

Kaante vahele sai esimene riigiõiguse aastaraamat, mis sisaldab nii originaal- kui ka tõlkeartikleid.
Riigiõiguse sihtkapitali aastaraamat ilmus nii paberkandjal kui ka elektroonilisena ajakirja Juridica veebis.

Ilmus raamat „Eesti omariikluse põhidokumendid“

21.09.2020

Riigiõiguse sihtkapitali toel ja teaduste akadeemia egiidi all on trükivalgust näinud kogumik „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Raamatu on koostanud ja lühikommentaaridega varustanud Rait Maruste.

Kogumik sisaldab Eesti riikluse korraldust määranud kõige olulisemaid eelkonstitutsioonilisi akte ja kõikide meil kehtinud põhiseaduste tekste kronoloogilises järjestuses, alustades Maanõukogu otsusest kuni Euroopa Liiduga ühinemise otsuseni. Aktidele on lisatud ajaloolist konteksti ning tähendust lühidalt avavaid kommentaare. Tekste ilmestavad ajastut ja sündmusi peegeldavad fotod.

Kummalisel kombel pole meil siiamaani olnud säärast lühiselgitustega laiemale avalikkusele mõeldud riigiõiguslikku tekstikogumikku. Väljaanne püüab seda lünka täita ning on mõeldud kasutamiseks kõikidele Eesti omariikluse huvilistele, sh neile, kes õpivad ajalugu, ühiskonnaõpetust, poliitikateadusi, (riigi)õigust.

Riigiõiguslikud tekstid on olnud aluseks meie riikluse korraldusele ning on sellisena oluline osa meie ajaloost. Need sobituvad suurepäraselt Eesti omariikluse ja tema esimese põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamisega. Taotluslikult ei ole tegu ajaloo või riigiõiguse alase teadustööga, vaid pigem populaarteadusliku väljaandega, et avardada omariikluse tundmise võimalusi. See on ka hool oma riigi (riigi)õigusliku ajaloo eest, sest vastasel korral teevad seda tööd teised meie eest neile sobival viisil.

Seminarid omariikluse aluste kujunemisest ja kogumiku „Eesti omariikluse põhidokumendid“ esitlused

21.9.2020
Seoses 100 aasta möödumisega Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest korraldas riigiõiguse sihtkapital koostöös Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsiga kaks seminari:

  • 21. septembril seminar-teaduspärastlõuna teaduste akadeemia saalis
  • 28. septembril seminar Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis

NB! Seminaride videosalvestused ja ettekanded on järelvaadatavad sündmuse kodulehel.

Põhiseadus 100

15.06.2020
Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument. Põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega. Seetõttu on neil millel on kindel roll inimeste igapäevaelus.

Justiitsministeerium tähistab 2020. aastat põhiseaduse aastana. Selle raames tutvustatakse tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte teavitamisele põhiseaduse rollist. Põhiseaduse aasta sündmustega saab tutvuda veebilehel pohiseadus100.ee

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldatud veebiseminaril "Eesti Vabariigi Põhiseadus 100" 15. juunil 2020. a avasid riigiõiguse ajaloo asjatundjad selle tähtpäeva puhul Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni. Seminari kava ja järelvaadatavad viedoettekanded.

RIIGIÕIGUSE SIHTKAPITALI ERIPREEMIAD ÜLIÕPILASTÖÖDELE

12. detsembril 2019 autasustati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Välja anti ka kuue organisatsiooni eripreemiad, sh Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest, mille andis üle asepresident Arvi Freiberg.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas andis üle nõukoja juht Uno Lõhmus:

1)      rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (800 eurot) Karin Orgulas’ele (Tartu ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonnas 1930. aastal ärakirja ERA.1356.2.102 näitel” eest;

2)     magistriõppe üliõpilasele (1500 eurot) Sven Anton’ile (Tartu ülikool) konkursitöö „Eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõiste põhiseaduse preambulis. Kultuuri mõiste käsitlemine õiguslikes ja poliitilistes dokumentides” eest.

Tänavu esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati sel aastal 103 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 71 tööd. See moodustab 15% kõigist laekunud töödest.

RIIGIÕIGUSE SIHTKAPITALI TEABEPÄEV

31. mail 2019. a toimus akadeemias riigiõiguse sihtkapitali teabepäev.
Kava:

  •  Minister Urmas Reinsalu tervitussõnad
  •  Minister Raivo Aeg tervitussõnad
  •  Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ettekanne "Riik kui teaduse ja õiguse ühine hool" (Sirp, 23(3475), 14.06.2019, 28–29, vt artikkel.
  • Sihtkapitali juht Uno Lõhmus ‒ sihtkapitali tegevuskavast
  •  Marju Luts-Sootak ja Hent Kalmo ettekanne "Sada aastat Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast"

Teabepäeva moderaator oli Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler.