„Naised teaduses“ stipendiumi pälvisid ravimite mõju inimorganismile uurivad dr Triin Laisk ja Kertu Liis Krigul

L’Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ stipendiumi pälvisid hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite farmakogeneetikaga tegelev dr Triin Laisk ning antidepressantide kasutamise ja antibiootikumide vastupanuvõime vahelisi seoseid uuriv Kertu Liis Krigul.

Täna toimus Eestis esmakordselt L'Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses” tunnustamisüritus, kus tõsteti esile Eestist, Lätist ja Leedust pärit silmapaistvaid naisteadlasi, nende uurimistöö tulemusi ning panust teadusesse ja innovatsiooni.

Eestlastest pälvisid tänavused 7000 euro suurused uurimistoetused Tartu ülikooli genoomika instituudi reproduktiivgeneetika ja genoomika kaasprofessor dr Triin Laisk ning sama instituudi mikrobioomika nooremteadur Kertu Liis Krigul. Naisteadlaste sõnul on stipendium väga oluline nende enda teadustöö jätkamiseks ning julgustab ka teisi noori naisi teadlase karjääri valima.

Eesti geenivaramu genoomse epidemioloogia töörühma liige dr Triin Laisk uurib, kas ja kuidas mõjutab inimese geneetika hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisel tekkivate kõrvaltoimete riski.

„Kuigi on teada, et ravimite toimet ja võimalikke kõrvaltoimeid mõjutab inimese geneetika, ei ole hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul selliseid uuringuid seni tehtud. Infot geneetilise eelsoodumuse kohta saab aga kasutada riski ennustamiseks. Seetõttu soovingi uurida, kuidas on selliste vahendite kasutajatel esinevad kõrvaltoimed seotud geneetikaga. See teave annab hea sisendi personaalmeditsiini ja võimaldab tulevikus valida igale naisele sobivaima preparaadi sõltuvalt tema geneetikast,“ rääkis dr Triin Laisk.

Eesti geenivaramu mikrobioomi töörühma liige Kertu Liis Krigul keskendub oma teadustöös aga sellele, kuidas võib antidepressantide kasutamine mõjutada soolestiku mikroobikooslusi ja nende resistentsust ehk vastupanuvõimet. Teadustoetus võimaldab tal laiendada oma praegust uurimissuunda ning lisada juurde olulise komponendi – antimikroobsete resistentsusgeenide analüüsi.

„Antimikroobne resistentsus tähendab, et antibiootikumid ei toimi enam bakterhaiguste vastu. See on üks kümnest maailma suurimast terviseohust, mistõttu on oluline selgeks teha vastupanuvõimet mõjutavad tegurid, et leida viise probleemi ohjamiseks. Minu eesmärk on uurida, kuidas mõjutab antidepressantide kasutamine antimikroobsete resistentsuse geenide levikut soolestikus ning vaadelda, kas tekkinud muutused võivad olla püsivad Soovin, et kasutaksime maailmas nii palju ravimeid kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik, et vältida nende pikaajalisi mõjusid nii tervisele kui ka meid ümbritsevale elukeskkonnale,“ selgitas Kertu Liis.

Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul ei tohi leppida praegu maailmas tüüpilise olukorraga, kus soolise võrdsuse saavutamiseks võib minna veel rohkem kui sajand, ja lihtsalt oodata. „Teadusmaastik peab siin olema esirinnas. See annab signaali kõigile teistele. Sädelevad naisteadlased peavad saama selle tähelepanu ja au, mida nad mitmekordselt väärivad – samuti võimaluse oma uuringutega edasi ja süvitsi minna.“

Eestis hakati „Naised teaduses“ auhindu välja andma seitse aastat tagasi. Aastail 2017–2022 on tunnustuse saanud kümme säravat naisteadlast: dr Els Heinsalu, prof Karin Kogermann, dr Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, prof Maarja Grossberg, dr Lisandra Meneses, dr Kaija Põhako-Esko, dr Mari-Ann Lind, dr Ester Oras ja doktorant Karolina Kudelina.

„Eriliselt hea meel on näha, et auhinnatud naisteadlased teevad oma teaduskarjääris ka üha julgemaid samme edasi. Näiteks on Karin tänaseks jõudnud professori ning Tuul ja Kaija kaasprofessori positsioonile,“ lisas Soomere.

UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretär Kerli Gutman-Normak rõõmustas, et UNESCO ja L’Oréal´i suurepärase koostöö näitena toimiva teadusprogrammi Balti riikide auhinnatseremoonia on jõudnud esmakordselt Eestisse. „Loodan, et L’Oréal’i-UNESCO noori naisteadlasi toetav programm leiab Eestis üha laiemat kõlapinda ning kasvab veendumus, et noorte naisteadlaste karjäär vajab väärtustamist ja tuge.“

L’Oréal-UNESCO noorte talentide programm „Naised teaduses“ on ainus toetusprogramm Baltikumis, mis toetab koostöös Eesti teaduste akadeemia ja UNESCO Eesti rahvusliku komisjoniga naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist. Baltikumi programm on kasvanud välja ülemaailmsest „Naised teaduses“ programmist, mis loodi UNESCO ja L’Oreali koostöös 1998. aastal, et suurendada naisteadlaste arvu ja edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas.

Auhinnatseremoonia ülekannet saab järele vaadata siit ja fotod (pildistas Karolin Köster) leiab siit.

Lisainfo
Karin Laar
Kommunikatsioonijuht Baltikumis
L’Oréal Poland Baltic HUB
Karin.LAAR@loreal.com

Programmi veebileht: www.forwomeninscience.com
UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni veebileht: http://www.unesco.ee/