Eile, akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) sünniaastapäeval anti Eesti teaduste akadeemias üle kaks temanimelist majandusteaduste preemiat neljale teadlasele.
10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest pälvisid Merike Kukk, Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm artiklite seeria „Leibkonnasisene varade jaotus ja varaline ebavõrdsus“ eest. Nad kõik töötavad Eesti Panga majandusuuringute allosakonnas ning lisaks kas Tallinna tehnikaülikoolis või Tartu ülikoolis.
5000 euro suuruse preemia tähelepanuväärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest pälvis Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni ja teadmussiirde nooremprofessor Merle Küttim teadusartiklite seeria „Ülikoolis loodud teadmuse kommertsialiseerimine“ eest.
Merike Kuke, Jaanika Merikülli ja Tairi Rõõmu ajavahemikul 2021–2023 ilmunud neljast teadusartiklist koosnev sari keskendub leibkondade varalise ebavõrdsuse hindamisele. Uuringud on andnud juurde olulisi teadmisi varalise ebavõrdsuse kohta Eestis ja Euroopa Liidus. Lisaks pakkusid autorid selle teema uurimiseks uusi lähenemisviise ja meetodeid. Üks sarja kuuluv teadusartikkel näitab, et küsitlusandmetes on ebavõrdsus võrreldes registriandmetega üldjuhul alahinnatud ning ebavõrdsuse analüüsimisel on oluline kasutada metoodikaid, mis võtavad seda arvesse.
Soolise varalise ebavõrdsuse uurimises teedrajav teadustöö näitas, et Eestis on meestel keskmiselt 45% rohkem netovara kui naistel. Taolise rahvusvahelises võrdluses suure varadelõhe üheks põhjuseks on see, et kõige jõukamasse detsiili kuuluvatel meestel on oluliselt rohkem ettevõtlusvara kui naistel. Samas varajaotuse alumistes detsiilides Eestis olulist soolist lõhet ei ole. Hinnangud Euroopa riikide kohta näitavad, et kuigi soolised lõhed varades on riigiti erinevad, on need enamikes riikides märkimisväärselt meeste kasuks. Paljudes riikides suureneb soolise jõukuse lõhe kõige jõukamas tipus ja on suurem riikides, kus on suuremad soolised lõhed ka sissetulekutes. Ühiskonna liikumine suurema individualiseerumise poole võib tulevikus põhjustada tõenäoliselt veelgi suuremaid soolisi erinevusi säästmis- ja investeerimisharjumustes ning varades. Sellele probleemile tähelepanu pöörav teadusartikkel toob välja, et pereliikmetel on tihti lisaks ühistele ka isiklikud säästud, mis on peresiseselt pigem ebaühtlaselt jaotunud.
Uuringud on suurt tähelepanu pälvinud nii rahvusvaheliselt kui Eestis. Tulemused on andnud olulise sisendi diskussioonidesse säästmis- ja investeerimisharjumuste muutmiseks, mis loodetavasti aitavad tulevikus vähendada varalist ebavõrdsust.
Merle Küttimi ja kaasautorite (Madhav Govind, Christos Kalantaridis, Cristina Sousa) ajavahemikul 2016–2023 ilmunud neljast teadusartiklist koosnev sari pakub uusi vaatenurki teadmussiirde ja laiemalt innovatsiooni valdkonna uurijatele nii Eestis kui kaugemal. Autorid käsitlevad ülikoolide ja ettevõtete koostööd, keskendudes teadmussiirdele. Lähenemine on uuenduslik, sest ei vaata teadmussiiret mitte ülikooli ja teadlase ehk pakkuja seisukohast, vaid teadmuse kasutajate ja innovatsiooni elluviijate vaatenurgast. Lisaks toovad autorid sisse ettevõtlusvõimaluste leidmise ja kasutamise vaatenurga. Erinevatel osapooltel on infole erinev juurdepääs ja ajakäsitlus ning otsuseid langetatakse kas osalise või suuresti puuduva info tingimustes. Ajakäsitluses eristavad autorid osapoolte individuaalset aega, teadmuse ja/või tehnoloogia arendusprotsessi ja kronoloogilist aega. Need kulgevad oma sisemise loogikaga, võimaldades kattuvusi ja kokkupuutepunkte vaid teatud ajahetkedel. See toob kaasa tsüklilisust ja korduvust ning nõuab pidevat otsustamist, kas jätkata samal arengurajal või valida uus.
Hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Urmas Varblane ütles, et sellel aastal konkursile esitatud kaheksa tööd käsitlesid väga erinevaid ja huvitavaid majandusteaduse küsimusi. „Näiteks selgitati välja seosed ettevõtete innovatsioonikäitumise ja tootlikkuse vahel, uuriti katse abil noorte investeerimiskäitumist ning püüti välja selgitada, kuidas keeleoskus on seotud edukusega tööjõuturul. Väga huvitav on asjaolu, et 2023. aasta Nobeli majandusauhinna võitnud Claudia Goldin uurib laias plaanis samu küsimusi nagu meie konkursil preemia saanud töörühm, mis uurib leibkondade varalist ebavõrdsust. See näitab, et meie majandusteadlased keskenduvad teemadele, mille on olemas laiem rahvusvaheline tähtsus,“ sõnas akadeemik Varblane.
Akadeemik Mihhail Bronšteini nimeliste majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi. Tänavu anti preemiad välja teist korda. Preemiate algataja ja finantseerija on Mihhail Bronšteini perekond.
Rohkem pilte leiab Facebooki postitusest.