Riigiõiguse sihtkapital

Sihtkapitali kasutatakse riigiõiguse arendamiseks ja riigiõiguse alase teadustöö edendamiseks ning arendamiseks.

Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ja globaalne nähtus. Selle sees on aga valdkondi, kus üksikutel riikidel on erilised kohustused. Rahvusteaduste all, mida ükski teine teaduskogukond ei saa käsitleda, mõtleme tavaliselt eesti keele, kultuuri, kirjanduse, ajaloo ja mõtteloo alaseid uuringuid. Aga ka õigusteadus on osa rahvateadustest. Iga keelega kaasneb vaikimisi ja nähtamatult hulk struktuure ja tähendusi, millele õigussüsteem ja õiguspraktika toetuvad ja ilma milleta ei saa rääkida ei tõest ega õiguse mõistmisest.
 

Sihtkapitali ülesanded:

  • Riigiõiguse õpiku väljaandmine
  • Riigiõiguse alaste analüüside koostamine
  • Riigiõiguse aastaraamatu väljaandmine
  • Riigiõigust käsitlevate teadusartiklite ja kommentaaride (sh kõrgetasemeliste teadustööde tõlgete) koostamise ja avaldamise toetamine
  • Riigiõiguse alase rahvusvaheliste teaduskonverentside korraldamine ja sellistel konverentsidel osalemise toetamine
  • Avalike ürituste (loengud, diskussioonid, esitlused jne) korraldamine riigiõiguse teemade tutvustamiseks
  • Osalemine üliõpilaste riigiõiguse alaste teadustööde konkursside korraldamises

Sihtkapitali asutamislepingus on ette nähtud võimalus finantseerida sobiva kvalifikatsiooniga analüüside koostajaid teaduste akadeemia uurija-professoritena.

Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali auhinna „Aasta riigiõigusteaduse tegu“ sai Kenti ülikooli õigusteaduskonna (Kent Law School) Euroopa õiguse professor Anneli Albi.

Sihtkapitali nõukogu tunnistas esimese seda tüüpi auhinna vääriliseks prof Albi panuse mastaapse, kaheköitelise Euroopa riikide põhiseaduste olemust ja toimimist analüüsivate artiklite kogumiku koostamisse ja toimetamisse. Auhind kuulutati välja Eesti õigusteadlaste päevadel 8. oktoobril 2020.

Auhind „Aasta riigiõigusteaduse tegu“ antakse riigiõiguse sihtkapitali nõukogu hinnangul eelmise või jooksva aasta kõige väärtuslikuma riigiõigusteadusliku teose või saavutuse autorile või autoritele. Eelkõige tunnustatakse maailma juhtivate teaduskirjastuste poolt välja antud monograafiaid ja mainekates ajakirjades avaldatud artikleid või nende seeriaid, kuid ka olulisi eestikeelseid riigiõigusteaduslikke töid. Auhinna suurus on 5000 eurot.

Professor Albi omandas õigusteaduse alase hariduse Tartu ülikoolis ja kaitses doktorikraadi Euroopa ülikooli instituudis (European University Institute) Firenzes 2003. a. Anneli Albi on teine Eesti õigusteadlane, kes on võitnud maineka Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) uurimistoetuse; esimene grant omistati prof Lauri Mälksoole.

Kogumik „National Constitutions in European and Global Governance: Democracy, Rights, the Rule of Law“ („Rahvuslikud põhiseadused Euroopa ja globaalse valitsemise kontekstis: demokraatia, põhiõigused ja õigusriik“, Springer, 2019) on koostatud Euroopa Teadusnõukogu viieaastase uurimisgrandi „The Role and Future of National Constitutions in European and Global Governance“ (1,2 miljonit EUR) ühe keskse väljundina.

Raamat sisaldab juhtivate riigiõigusteadlaste koostatud ülevaateid ja analüüse 28 Euroopa Liidu liikmesriigi ning lisaks Šveitsi kohta. Ülevaate Eesti põhiseaduse toimimisest selles kontekstis koostasid Madis Ernits, Carri Ginter, Saale Laos, Marje Allikmets, Paloma-Krõõt Tupay, Rene Värk ja Andra Laurand. 1500 lk teksti toimetas suurepärasesse inglise keelde Eesti jurist-lingvist Siiri Aulik.

Raamatu elektrooniline versioon on kõigile vabalt kättesaadav (nn open access) Springeri kirjastuse kodulehel.

Kõnesoleva projekti juured peituvad ka mitmetes Eestis tõusetunud kohtuasjades, kus tekkis vastuolu Euroopa Liidu õigusega; näiteks suhkrutrahvid firmadele ja Eesti riigile, Euroopa vahistamismäärusega seotud kohtuasjad ja Euroopa stabiilsusmehhanismi ESM kohtuasi. Mõnede nende kohtuasjade tagapõhja on kirjeldatud kultuurilehe Sirp artiklis „EL-i õiguse ja põhiseaduslike õiguste probleemkohad“.

Kui valdav enamus Euroopa õiguse diskursusest seostab põhiseadusi eelkõige suveräänsuse ja rahvusliku identiteedi kaitsega, siis prof Anneli Albi projekt juhtis tähelepanu probleemidele, mis on tõusetunud põhiõiguste kaitse, õigusriigi ja demokraatia perspektiivist.

Projekti tulemustest ilmneb, et liikmesriikide põhiseadused jaotuvad kolme laiemasse rühma:

  • poliitilise põhiseaduskultuuriga riigid, kus ei ole põhiseaduskohtuid või nende pädevused on nõrgad ning põhiseaduste roll on paindlikum ja pragmaatilisem (Suurbritannia, Malta, Holland, Luxembourg ja Põhjamaad);
  • post-totalitaarsed ja post-autoritaarsed põhiseaduskultuurid (Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid; sh. Ungari kuni 2010.aastani ning Poola kuni 2015. aastani);
  • traditsioonilised juriidilise orientatsiooniga põhiseadused (Prantsusmaa, Belgia, Austria, Iirima, Küpros).

Selgus, et vastuolud Euroopa Liidu õigusega on tekkinud eelkõige post-totalitaarse ja post-autoritaarse õigusmõtlemisega riikides. Neis riikides on põhiseadused siduva toimega, põhiõiguste peatükid on detailsed, kohtute roll tugevam ning põhiseaduslikkuse järelevalve rangem. Euroopa Liidu õigus on orienteeritud rohkem tõhususele, siseturule ning teleoloogilisele tõlgendamisele. Valitsev suund on liikuda ühtlustatud, autonoomse Euroopa Liidu õiguskorra suunas. Raamatus kutsutakse üles arutama võimalusi liikmesriikide põhiseadustraditsioonide alalhoidmiseks. Selline suund oleks ehk aidanud ka vältida Brexitit ja tugevdada Euroopa kui terviku stabiilsust.

Raamatu põhjal on koostamisel võrdlev monograafia. Lähem informatsioon (sh ettekanded projekti kohta Euroopa Parlamendis ja juhtivates Euroopa ülikoolides) on saadaval projekti kodulehel.

===

Vastuses auhinnateatele kirjutas prof Albi, et ta peab Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali asutamist väga tänuväärseks ja oluliseks sammuks. Ta lisas: „Eesti põhiseadusõigus, mis järgib Saksa õigusriigi mudelit, on väga kõrgelt arenenud ning praktikas kaitseb üksikisikut ja kontrollib võimu teostamist hästi. Samas seda Lääne-Euroopas valdavalt ei teata, ning Eesti perspektiiv on Euroopa konverentsidel ja juhtivates teadusajakirjades harva esindatud. Eestis on palju tipptasemel õigusteadlasi, kuid nende panus kipub olema killustatud ja töötatakse mitmel ametikohal. On oluline, et riik püüaks – ehk koostöös erasektoriga – luua tugevad, püsivad õppejõukohad, et Eesti õigusteadlaste talenti optimaalselt kasutada ning põhiseaduskorra aluspõhimõtteid ja õigusmõtlemist alal hoida. Soomes on palju rahvusvaheliselt tuntud juuraõppejõude, kelle töö on mõjutanud ja kujundanud Euroopa õigusmõtlemist. Sama suund tuleks seada ka Eestis.“

Sihtkapitali tegevust suunab nõukoda, mida juhib endine riigikohtu esimees Uno Lõhmus. 

Nõukotta kuuluvad:

  • õigusteadlane, akadeemik Lauri Mälksoo
  • Euroopa kohtu kohtujurist, endine riigikohtu esimees Priit Pikamäe
  • riigikohtunik, endine riigisekretär Heiki Loot
  • Tartu ringkonnakohtu halduskohtunik Madis Ernits
  • Euroopa kohtu kohtunik Küllike Jürimäe
  • Tartu ülikooli õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak
  • endine riigikohtu esimees ja endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste
  • justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar 
  • ex officio Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital ootab artikleid 2021. aasta riigiõiguse aastaraamatusse

Artikli käsikirja vormistamisel palume lähtuda ajakirja Juridica vormistamis- ja viitamisreeglitest.
Käsikirja kogumaht on soovitavalt vahemikus 30 000 kuni 100 000 tähemärki koos tühikutega.
Esitatud kaastöödest tehakse avaldamiseks valik.
Avaldamisele minevate kaastööde autoritele makstakse honorari.
Riigiõiguse aastaraamat on eelretsenseeritav ja arvutivõrgus vabalt kättesaadav väljaanne.
Käsikirju ootame 1. detsembriks 2020 meiliaadressile riigioigus@akadeemia.ee.

Ilmus Riigiõiguse aastaraamat 2020

Kaante vahele sai esimene riigiõiguse aastaraamat, mis sisaldab nii originaal- kui ka tõlkeartikleid.
Riigiõiguse sihtkapitali aastaraamat ilmus nii paberkandjal kui ka elektroonilisena ajakirja Juridica veebis.

Raamat hakkab ilmuma ka edaspidi, kuid 2020. aasta aastaraamat on märgiks, mis aitab meeles pidada Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse 100. aastapäeva.

Seminarid „Omariikluse aluste kujunemine“ ja raamatu „Eesti omariikluse põhidokumendid“ esitlus

Seoses 100 aasta möödumisega Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest korraldas riigiõiguse sihtkapital koostöös Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsiga kaks seminari:

  • 21. septembril seminar-teaduspärastlõuna teaduste akadeemia saalis
  • 28. septembril seminar Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis

NB! Seminaride videosalvestused ja ettekanded on järelvaadatavad sündmuse kodulehel.

Põhiseadus 100

Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument. Põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega. Seetõttu on neil millel on kindel roll inimeste igapäevaelus.

Justiitsministeerium tähistab 2020. aastat põhiseaduse aastana. Selle raames tutvustatakse tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte teavitamisele põhiseaduse rollist. Põhiseaduse aasta sündmustega saab tutvuda veebilehel pohiseadus100.ee

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldatud veebiseminaril "Eesti Vabariigi Põhiseadus 100" 15. juunil 2020. a avasid riigiõiguse ajaloo asjatundjad selle tähtpäeva puhul Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni. Seminari kava ja järelvaadatavad viedoettekanded leiate seminari veebilehelt.

Rigiõiguse sihtkapitali eripreemiad üliõpilastöödele

12. detsembril 2019 autasustati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Välja anti ka kuue organisatsiooni eripreemiad., sh Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest, mille andis üle asepresident Arvi Freiberg.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas andis üle nõukoja juht Uno Lõhmus:

1)      rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (800 eurot) Karin Orgulas’ele (Tartu ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonnas 1930. aastal ärakirja ERA.1356.2.102 näitel” eest;

2)     magistriõppe üliõpilasele (1500 eurot) Sven Anton’ile (Tartu ülikool) konkursitöö „Eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõiste põhiseaduse preambulis. Kultuuri mõiste käsitlemine õiguslikes ja poliitilistes dokumentides” eest.

Tänavu esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati sel aastal 103 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 71 tööd. See moodustab 15% kõigist laekunud töödest.

Riigiõiguse sihtkapitali teabepäev

31. mail 2019. a toimus akadeemias riigiõiguse sihtkapitali teabepäev.
Kava:

  •  Minister Urmas Reinsalu tervitussõnad
  •  Minister Raivo Aeg tervitussõnad
  •  Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ettekanne "Riik kui teaduse ja õiguse ühine hool" (Sirp, 23(3475), 14.06.2019, 28–29, vt artikkel.
  • Sihtkapitali juht Uno Lõhmus ‒ sihtkapitali tegevuskavast
  •  Marju Luts-Sootak ja Hent Kalmo ettekanne "Sada aastat Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast"

Teabepäeva moderaator oli Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler.

Eesti teaduste akadeemia, registrikood 74000168,
asukoht Kohtu 6, TALLINN 10130
riigioigus@akadeemia.ee

Nõukoja esimees Uno Lõhmus
uno@uno.pri.ee
+ 372 50 56 335

Nõukoja sekretär Silja Kala
silja.kala@akadeemia.ee
+372 51 66 174