Riigiõiguse sihtkapital

Sihtkapitali kasutatakse riigiõiguse arendamiseks ja riigiõiguse alase teadustöö edendamiseks ning arendamiseks.

Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ja globaalne nähtus. Selle sees on aga valdkondi, kus üksikutel riikidel on erilised kohustused. Rahvusteaduste all, mida ükski teine teaduskogukond ei saa käsitleda, mõtleme tavaliselt eesti keele, kultuuri, kirjanduse, ajaloo ja mõtteloo alaseid uuringuid. Aga ka õigusteadus on osa rahvateadustest. Iga keelega kaasneb vaikimisi ja nähtamatult hulk struktuure ja tähendusi, millele õigussüsteem ja õiguspraktika toetuvad ja ilma milleta ei saa rääkida ei tõest ega õiguse mõistmisest.
 

Sihtkapitali ülesanded:

  • Riigiõiguse õpiku väljaandmine
  • Riigiõiguse alaste analüüside koostamine
  • Riigiõiguse aastaraamatu väljaandmine
  • Riigiõigust käsitlevate teadusartiklite ja kommentaaride (sh kõrgetasemeliste teadustööde tõlgete) koostamise ja avaldamise toetamine
  • Riigiõiguse alase rahvusvaheliste teaduskonverentside korraldamine ja sellistel konverentsidel osalemise toetamine
  • Avalike ürituste (loengud, diskussioonid, esitlused jne) korraldamine riigiõiguse teemade tutvustamiseks
  • Osalemine üliõpilaste riigiõiguse alaste teadustööde konkursside korraldamises

Sihtkapitali asutamislepingus on ette nähtud võimalus finantseerida sobiva kvalifikatsiooniga analüüside koostajaid teaduste akadeemia uurija-professoritena.

Sihtkapitali tegevust suunab nõukoda, mida juhib endine riigikohtu esimees dr Uno Lõhmus. 

Nõukotta kuuluvad:

  • õigusteadlane, akadeemik Lauri Mälksoo
  • Euroopa kohtu kohtujurist, endine riigikohtu esimees dr Priit Pikamäe
  • riigikohtunik, endine riigisekretär Heiki Loot,
  • Tartu ringkonnakohtu halduskohtunik Madis Ernits
  • Euroopa kohtu kohtunik Küllike Jürimäe
  • Tartu ülikooli õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak
  • endine riigikohtu esimees ja endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik dr Rait Maruste
  • justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar 
  • ex officio Eesti teaduste akadeemia president

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital ootab artikleid 2021. aasta riigiõiguse aastaraamatusse

Artikli käsikirja vormistamisel palume lähtuda ajakirja Juridica vormistamis- ja viitamisreeglitest.
Käsikirja kogumaht on soovitavalt vahemikus 30 000 kuni 100 000 tähemärki koos tühikutega.
Esitatud kaastöödest tehakse avaldamiseks valik.
Avaldamisele minevate kaastööde autoritele makstakse honorari.
Riigiõiguse aastaraamat on eelretsenseeritav ja arvutivõrgus vabalt kättesaadav väljaanne.
Käsikirju ootame 1. detsembriks 2020 meiliaadressile riigioigus@akadeemia.ee.

Põhiseadus 100

Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument. Põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega. Seetõttu on neil millel on kindel roll inimeste igapäevaelus.
Justiitsministeerium tähistab 2020. aastat põhiseaduse aastana. Selle raames tutvustatakse tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte teavitamisele põhiseaduse rollist. Põhiseaduse aasta sündmustega saab tutvuda veebilehel pohiseadus100.ee

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldatud veebiseminaril "Eesti Vabariigi Põhiseadus 100", mis toimus 15. juunil 2020, avasid riigiõiguse ajaloo asjatundjad selle tähtpäeva puhul Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni.

Seminari ettekanded on nüüd järelvaatamiseks teaduste akadeemia Youtube'i-kanalis, otselingid leiate ka allpool seminari kavast.

Esinesid:
Hent-Raul Kalmo (õiguskantsleri kantselei nõunik; Tartu ülikool), Hannes Vallikivi (advokaadibüroo Derling Primus partner; Tartu ülikooli õigusteaduskonna doktorant) ja Marju Luts-Sootak (Tartu Ülikooli õigusajaloo professor).
Avasõnad ütles teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja debatti vedas akadeemik Lauri Mälksoo (Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor)

Ajakava
14:00 Tervitus, kodukorra tutvustus
14:05 Avasõnad ja sisssejuhatus. Video
14:10 EttekanneHannes Vallikivi räägib põhiseaduse ja eriti selle teise peatüki kujunemisest. Ta tõstatab küsimuse, kas 1920. aasta põhiseadus oli „üliliberaalne“ või „ultrademokraatlik“ ja mõtiskleb, kas põhiseadus ise saab olla süüdi põhiseaduse kriisis. Või on põhiseaduse kriisis süüdi inimesed, kellel puudub respekt põhiseaduses sisalduvate põhimõtete vastu?
14:35 EttekanneHent-Raul Kalmo keskendub 1920. aasta põhiseaduse näitel sellele, kas põhiseadus peab olema kohandatud riigi eripärale ja ajaloole. Sobimatus Eesti oludesse oli üks peamisi etteheiteid, mis 1920. aasta põhiseadusele hiljem tehti. Põgusalt puudutatakse seda, kuivõrd saab põhiseadust hinnata lahus seda täiendavatest seadustest.
15:00 EttekanneMarju Luts-Sootak vaatleb, kuidas põhiseadus elas oma põhiseaduseelu - analüüs näitab, et 1920. aasta põhiseadus ei jäänud pelgalt deklaratiivseks programmiks, vaid elas ka kohtulikus rakenduspraktikas. Riigikohus teostas üksikjuhtudel põhiseaduslikkuse järelevalvet ning mõistis ise seda normikontrollina.

Diskussioon ja kokkuvõte, video.
15:25 Marju Luts-Sootak ja Lauri Mälksoo proovivad lahti mõtestada põhiseaduse kujunemise ja muutumise olulisust nüüdisaja kontekstis ja vastavad küsimustele.
15:40 Lauri Mälksoo sõnastab mõtted, mida võiks ettekannetest ja vestlusest argipäeva kaasa võtta.

Rigiõiguse sihtkapitali eripreemiad üliõpilastöödele

12. detsembril 2019 autasustati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Välja anti ka kuue organisatsiooni eripreemiad., sh Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest, mille andis üle asepresident Arvi Freiberg.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas andis üle nõukoja juht Uno Lõhmus:

1)      rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (800 eurot) Karin Orgulas’ele (Tartu ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonnas 1930. aastal ärakirja ERA.1356.2.102 näitel” eest;

2)     magistriõppe üliõpilasele (1500 eurot) Sven Anton’ile (Tartu ülikool) konkursitöö „Eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõiste põhiseaduse preambulis. Kultuuri mõiste käsitlemine õiguslikes ja poliitilistes dokumentides” eest.

Tänavu esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati sel aastal 103 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 71 tööd. See moodustab 15% kõigist laekunud töödest.

Riigiõiguse sihtkapitali teabepäev

31. mail 2019. a toimus akadeemias riigiõiguse sihtkapitali teabepäev.
Kava:

  •  Minister Urmas Reinsalu tervitussõnad
  •  Minister Raivo Aeg tervitussõnad
  •  Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ettekanne "Riik kui teaduse ja õiguse ühine hool" (Sirp, 23(3475), 14.06.2019, 28–29, vt artikkel.
  • Sihtkapitali juht Uno Lõhmus ‒ sihtkapitali tegevuskavast
  •  Marju Luts-Sootak ja Hent Kalmo ettekanne "Sada aastat Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast"

Teabepäeva moderaator oli Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler.

Eesti teaduste akadeemia, registrikood 74000168,
asukoht Kohtu 6, TALLINN 10130
riigioigus@akadeemia.ee

Nõukoja esimees Uno Lõhmus
uno@uno.pri.ee
+ 372 50 56 335

Nõukoja sekretär Silja Kala
silja.kala@akadeemia.ee
+372 51 66 174