Uurija-professorid

Akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada Eesti teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis täiskoormusega töötavatel, uuringuid juhtivatel ning doktorante juhendavatel oma eriala tunnustatud teadlastel pühenduda teadusuuringutele akadeemia professori valimisperioodi jooksul.

Teemapõhise akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada oma eriala tunnustatud teadlastel läbi viia oma eriala spetsiifilisi uuringuid Eesti era- või avaliku sektori organisatsioonis teemapõhise akadeemia professori vähemalt ühe-aastase valimisperioodi jooksul vastavalt era- või avaliku sektori organisatsiooni määratletud valdkonnale. Avatud kohtade arvu, valdkonna või teema, valimisperioodi ja taotlemise tingimused otsustab akadeemia juhatus kokkuleppel teemapõhiseid uurija-professoreid finantseeriva institutsiooniga.

Akadeemia üldkogu kinnitas 20. aprillil 2022 uue teaduste akadeemia uurija-professori statuudi.

Esimest korda valiti uurija-professorid aastal 2002. Sellest ajast peale on Eesti teaduste akadeemia iga kolme aasta tagant kuulutanud välja uurija-professori konkursi ja valinud iga kord kolmeks aastaks kolm uurija-professorit.

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja konkursi teemapõhise akadeemia uurija-professori valimiseks eesti keele ja selle õpetamise valdkonnas. Uurija-professor valitakse üheks aastaks (2023–2024) ja toetus on 70 000 eurot.

Oodatud on taotlejad, kes soovivad keskenduda eesti keelele kui Eesti ühiskonna kestliku arengu tagajale. 

Lähiaastatel tõuseb mitmete eesti keele arengu seisukohast oluliste teemade hulgast eriti esile eesti keele omandamine, seda nii seoses üleminekuga eestikeelsele koolile kui ka ühiskonna üldise keelelise mitmekesistumisega. 

Edukas keeleõpe ei seisne üksnes grammatika ja sõnavara omandamises, vaid eeldab ka keelelise turvalisuse loomist kõikides suhtluskontekstides ja kõikidel tasemetel. Eesti keele kasutuse laiendamiseks ja kõnelejate keeleturvatunde loomiseks on oluline mõista erinevaid keelepraktikaid ja keele eri kasutusvaldkondade vajadusi. Kõnesolev uurija-professuur haarab seega ka sotsiolingvistika ning mitmekeelsuse ja keeleõppe uuringuid nii teoreetilises kui ka rakenduslikus võtmes. 

Uurija-professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ning kes vastab teemapõhise akadeemia professori kvalifikatsiooninõuetele (vt nõudeid siit).

Valitud kandidaadi, Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping uurija-professori amatikoha avamiseks.

Konkursil osaleda soovijatel tuleb täita hiljemalt 5. märtsiks 2023 taotlusvorm aadressil https://ta-konkursid.ee.

Vormi tuleb sisestada oma kontaktandmetele lisaks järgmine informatsioon:

  • Tegevuskava 2023–2024. Planeeritud uuringute kava, sh üldteoreetiline taust, uurimishüpotees ning selle seos eesti keele kui Eesti ühiskonna kestliku arengu tagajaga, uuringute põhieesmärgid ning oodatavate tulemuste olulisus nii Eesti kui ka maailma seisukohalt (kuni 5 lk).
  • Taotleja kümne tähtsama planeeritava uurimistööga otseselt või kaudselt seonduva teaduspublikatsiooni ja/või arendustöö loetelu (lisada DOI-d, kui need on olemas; kaudse sideme puhul põhjendada, kuidas need tööd toetavad planeeritud uuringuid);
  • Taotleja juhtimisel või osalusel realiseeritud kuni 10 tähtsama planeeritava teemaga seotud uurimisprojekti või rakendustöö loetelu;
  • Nõusolek teadus- ja arendusasutusest, kus uurija-professor töötab või tööle hakkab;
  • Lühike elulookirjeldus (kuni 2 lk);
  • Soovi korral muud dokumendid või materjalid, mida kandidaat oluliseks peab.

Lisainfo: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja konkursi teemapõhise akadeemia uurija-professori valimiseks tulevikuenergeetika valdkonnas. Tulevikuenergeetika uurija-professuur avatakse üheks aastaks (2023–2024). Uurija-professori toetus on 70 000 eurot aastas. 

Energeetika kui majanduse ja riigi toimimise üks alustala on praegu tavatult kiiresti muutumas. Tulevikku sobivad lahendused ning vastav poliitika võivad olla eri riikides ja regioonides erinevad. Vajame rohkem selgust, milline võiks olla Eesti energiapoliitika ja kava selle ellu viimiseks. 

Tulevikuenergeetika teemade ringi kuuluvad elektrienergia tootmine, muundamine, salvestamine, ülekandmine ning nutikas kasutamine (sh tarbimise juhtimine) Eestis tööstuslikus mastaabis või ulatuses, mis arvestataval määral mõjutab energiasüsteemi toimimist. 

Oodatud on nii taotlused, mis seavad sihiks energeetika süsteemse käsitlemise riigi, regiooni või kogukonna tasemel, kui ka ettepanekud Eestile tulevikus oluliste erinevate energeetikavaldkondade süvitsi käsitlemiseks. 

Uurija-professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ning kes vastab teemapõhise akadeemia professori kvalifikatsiooninõuetele (vt nõudeid siit). 

Konkursil osaleda soovijatel tuleb täita hiljemalt 5. märtsiks 2023 taotlusvorm aadressil https://ta-konkursid.ee. 

Vormi tuleb sisestada lisaks kontaktandmetele järgmine informatsioon:

  • Planeeritud uuringute kava, sh üldteoreetiline taust, uurimishüpotees ning selle seos tulevikuenergeetika teadussuuna arengutega, uuringute põhieesmärgid ning oodatavate tulemuste olulisus nii Eesti kui ka maailma seisukohalt (kuni 5 lk);
  • Taotleja kümne tähtsama planeeritava uurimistööga otseselt või kaudselt seonduva teaduspublikatsiooni ja/või arendustöö loetelu (lisada DOI-d, kui need on olemas; kaudse sideme puhul põhjendada, kuidas need tööd toetavad planeeritud uuringuid);
  • Taotleja juhtimisel või osalusel realiseeritud kuni 10 tähtsama planeeritava teemaga seotud uurimisprojekti või rakendustöö loetelu;
  • Nõusolek teadus- ja arendusasutusest, kus uurija-professor töötab või tööle hakkab;
  • Lühike elulookirjeldus (kuni 2 lk);
  • Soovi korral muud dokumendid või materjalid, mida kandidaat oluliseks peab.

Kontakt ja lisainfo: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Uurija-professuuride ellukutsumise eesmärk on toetada Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes ning kasvatada Eesti teadlaste Arktika tundmist ja võimekust osaleda Arktika-alastes olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelises teadusuuringutes. Iga professuur koosneb ühest teemapõhisest akadeemia uurija-professorist ja üldjuhul teda toetavast väikesest uurimisrühmast. Uurija-professuuri sihttoetus võimaldab teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis Arktika uuringutega tegeleval tunnustatud teadlasel keskenduda teadusuuringutele ning üles ehitada Arktika uuringutega tegelevat teadusrühma. Aastal 2022 antakse välja kaks uurija-professuuri toetust.

Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas oma 17. juuni istungil kaks Arktika uuringute uurija-professuuri perioodiks 2022–2023. Valituks said  Eesti maaülikooli professori Lauri Laanisto ja Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessori Aimar Ventseli uurimisrühmad. Rohkem infot uudises.

Toetusele sai kandideerida kuni 30. maini 2022.

*** ***

Uurija-professoriks ja uurija-professuuri sihttoetusele võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ning kes vastab teemapõhise akadeemia professori kvalifikatsiooninõuetele (vt nõudeid siit). Kandideerijalt eeldatakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukat uurimistoetuste täitmist. Uurija-professorit toetava uurimisrühma potentsiaalsed liikmed võivad olla doktorandid, nooremteadurid, teadurid või vanemteadurid, põhjendatud juhtudel ka magistrandid.

Arktika uurija-professuuri toetus on 60 000 eurot, millest kaetakse ka Arktika uuringutega tegeleva uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulud. Toetus määratakse üheks aastaks. Eelistatakse uurija-professori kandidaate, kel juba on head koostöösuhted rahvusvaheliste Arktika uuringute asutuste ja teadlasrühmadega ning kel on sihttoetuse raames kavas valmistada ette ühine projektitaotlus uuringute jätkumiseks. Valitud kandidaadi, professuuri haldava Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping toetuse maksmiseks.

Konkursi Arktika uuringute uurija-professuuride toetamiseks kuulutab Eesti teaduste akadeemia välja koostöös välisministeeriumiga.
Rohkem infot konkursi väljakuulutamise uudises.

Lisateave: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Teaduste akadeemia uurija-professoriks on akadeemia professor ja teemapõhine akadeemia professor.

Akadeemia professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad, kes on töötanud juhtivteaduri, vanemteaduri või ülikooli professorina kokku vähemalt kümme aastat ning kelle juhendamisel on kaitstud doktorikraade. Akadeemia professoriks kandideerijalt nõutakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukust uurimistoetuste saamisel ja täitmisel. Akadeemia professoriks võib kandideerida oma eriala tunnustatud teadlane, kes juhib teadus- ja arendusasutuses vastava ala uuringuid ning juhendab doktorante.

Teemapõhisele akadeemia professori toetusele võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ja kes on teinud teadustööd vähemalt kolme doktorikraadi mahus vastavalt oma eriala spetsiifikale.

Teaduste akadeemia uurija-professori kohtade arvu, valimisperioodi ja tasustamise otsustab juhatus.

Valitud kandidaadi, Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping uurija-professori ametikoha avamiseks. Uurija-professori toetus aastal 2020 oli 33 554 eurot ja 2021. aastal 40 000 eurot. Eeldatavasti kehtib viimane summa ka järgmiste aastate kohta. Täpsed summad selguvad akadeemia eelarve kinnitamisel.

Õiguslik alus:

Uurija-professorid 2022–2024

Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru

Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson

Kandideerimistähtaeg 21.11.21. Rohkem infot konkursi kohta.

Uurija-professorid 2019–2021

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia professor Andres Merits

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur Dmitri Vinnikov

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Toomas Rõõm

Uurija-professorid 2016–2018

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur (nüüd akadeemik) Anne Kahru

Tartu ülikooli füüsika instituudi juhtivteadur Kaupo Kukli

Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Rainer Kattel

Uurija-professorid 2013–2015

Tartu ülikooli professor Rein Ahas

Tartu ülikooli vanemteadur (nüüd akadeemik) Anu Realo

Tallinna tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk

Uurija-professorid 2009–2012

Tartu ülikooli professor Pärt Peterson

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur (nüüd akadeemik) Martti Raidal

Eesti maaülikooli vanemteadur Tiina Nõges

Uurija-professorid 2006–2008

Tartu ülikooli erakorraline professor akadeemik llmar Koppel

Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur Malle Krunks

Eesti maaülikooli professor (nüüd akadeemik) Ülo Niinemets

Uurija-professorid 2003–2005

Tartu ülikooli professor, akadeemik Agu Laisk

Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Raimund-Johannes Ubar

Tartu ülikooli vanemteadur Asko Uri