Uurija-professorid

Akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada Eesti teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis täiskoormusega töötavatel, uuringuid juhtivatel ning doktorante juhendavatel oma eriala tunnustatud teadlastel pühenduda teadusuuringutele akadeemia professori valimisperioodi jooksul.

Teemapõhise akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada oma eriala tunnustatud teadlastel läbi viia oma eriala spetsiifilisi uuringuid Eesti era- või avaliku sektori organisatsioonis teemapõhise akadeemia professori vähemalt ühe-aastase valimisperioodi jooksul vastavalt era- või avaliku sektori organisatsiooni määratletud valdkonnale. Avatud kohtade arvu, valdkonna või teema, valimisperioodi ja taotlemise tingimused otsustab akadeemia juhatus kokkuleppel teemapõhiseid uurija-professoreid finantseeriva institutsiooniga.

Akadeemia üldkogu kinnitas 19. aprillil 2023 uue teaduste akadeemia uurija-professori statuudi.

Esimest korda valiti uurija-professorid aastal 2002. Sellest ajast peale on Eesti teaduste akadeemia iga kolme aasta tagant kuulutanud välja uurija-professori konkursi ja valinud iga kord kolmeks aastaks kolm uurija-professorit.

Eesti teaduste akadeemia koostöös välisministeeriumiga kuulutab välja konkursi kahe Arktika uuringutele keskenduva uurija-professuuri loomiseks. 2022. aastal Arktika uurimise uurija-professuuri sihttoetuse saanud töörühmad võivad 2023. aastal taotleda jätkutoetust. Uurija-professuuri sihttoetusele saab kandideerida kuni 12. juunini 2023.

Sihttoetuste eesmärk on toetada Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes. Samuti kasvatada Eesti teadlaste Arktika tundmist ja võimekust osaleda olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusuuringutes. Eesti teadlaste rahvusvaheline koostöö Arktikas, eriti osalemine suure rakendusliku väärtusega uuringutes, aitab kaasa Arktikale oluliste väljakutsetega tegelemisele. Eesti teadlaste kohalolu ja hea maine toetab riigi välispoliitiliste strateegiliste eesmärkide saavutamist Arktikas.

Uurija-professuuri juhiks võib kandideerida omal alal tunnustatud teadlane, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ja kes on teinud teadustööd vähemalt kolme doktoritöö mahus vastavalt oma eriala spetsiifikale. Kandideerijalt eeldatakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukat uurimistoetuste täitmist (vt nõudeid siit). Uurija-professorit toetava uurimisrühma potentsiaalsed liikmed võivad olla doktorandid, nooremteadurid, teadurid või vanemteadurid, põhjendatud juhtudel ka magistrandid.

Arktika uurija-professuuri toetus on 60 000 eurot, millest kaetakse ka Arktika uuringutega tegeleva uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulud. Toetus määratakse üheks aastaks. Eelistatakse uurija-professori kandidaate, kel juba on head koostöösuhted rahvusvaheliste Arktika uuringute asutuste ja teadlasrühmadega ning kel on sihttoetuse raames kavas valmistada ette ühine projektitaotlus uuringute jätkumiseks. Valitud kandidaadi, professuuri haldava Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping toetuse maksmiseks.

Konkursil osaleda soovijatel tuleb täita hiljemalt 12. juuniks 2023 taotlusvorm aadressil https://ta-konkursid.ee.
Vormi tuleb sisestada oma kontaktandmetele lisaks järgmine informatsioon:

  • Tegevuskava 2023–2024 (eesti keeles, kuni 5 lk), sh kavandatud uuringute üldteoreetiline taust, uurimishüpotees ning selle seos teadussuuna arengutega, uuringute põhieesmärgid ning oodatavate tulemuste olulisus nii Eesti kui ka maailma seisukohalt, ajakava, tegevuskava, tööjaotus.
  • Uurimisgrupi juhi olulisemate (kuni 10), planeeritava uurimistööga seonduvate teaduspublikatsioonide ja/või arendustöö loetelu (olemasolul lisada DOI-d).
  • Loetelu taotleja (sh nii juhi kui ka planeeritava uurimisgrupi liikmete) olulisematest (kuni 10) planeeritava teemaga seotud teadusprojektidest.
  • Jätkutaotluse puhul lisada ka vabas vormis 1. aasta aruanne.
  • Eesti ülikooli/teadusasutuse nõusolek.
  • Materjalid uurimisgrupi kohta: uurija-professuuri juhi elulookirjeldus (kuni 2 lk), teiste uurimisrühma liikmete lühikesed elulookirjeldused (kokku kuni 2 lk).
  • Soovi korral muud dokumendid või materjalid, mida kandidaat oluliseks peab.

Loe ka konkursi väljakuulutamise uudist.
Lisateave: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Eesti teaduste akadeemia koostöös välisministeeriumiga kuulutab välja konkursi kahe Venemaa uuringutele keskenduva uurija-professuuri toetamiseks. Uurija-professuuri sihttoetusele saab kandideerida kuni 12. juunini 2023.

Uurija-professuuride ellukutsumise eesmärgiks on toetada ja kasvatada Eesti teadlaste Venemaa tundmist ning võimekust osaleda olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelises teadusuuringutes. Venemaa uuringud on Eestis alarahastuse tõttu kadumise äärel. Samas on Eesti julgeoleku seisukohast tegemist olulise valdkonnaga, milles vajame eksperte ja kindlust nende järelkasvu osas.

Uurija-professuuri sihttoetus võimaldab teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis Venemaa uuringutega tegeleval tunnustatud teadlasel keskenduda teadusuuringutele ning üles ehitada Venemaa uuringutega tegelevat teadusrühma. Iga professuur koosneb ühest teemapõhisest akadeemia uurija-professorist ja üldjuhul teda toetavast väikesest uurimisrühmast.

Uurija-professuuri juhiks võib kandideerida omal alal tunnustatud teadlane, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ja kes on teinud teadustööd vähemalt kolme doktoritöö mahus vastavalt oma eriala spetsiifikale. Kandideerijalt eeldatakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukat uurimistoetuste täitmist (vt nõudeid siit). Uurija-professorit toetava uurimisrühma potentsiaalsed liikmed võivad olla doktorandid, nooremteadurid, teadurid või vanemteadurid, põhjendatud juhtudel ka magistrandid.

Uurija-professuuri Venemaa sihttoetus on 45 000 eurot, millest vähemalt 50% ulatuses kaetakse Venemaa uuringutega tegeleva uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulusid. Eelistatakse varasema Venemaa uuringute kogemusega kandidaate.

Uurija-professuuri sihttoetus määratakse üheks aastaks. Valitud kandidaadi, professuuri haldava Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping uurija-professuuri sihttoetuse maksmiseks.

Konkursil osaleda soovijatel tuleb täita osalusvorm hiljemalt 12. juunil 2023 aadressil https://ta-konkursid.ee

Vormi tuleb sisestada oma kontaktandmetele lisaks järgmine informatsioon:

  • Tegevuskava 2023–2024 (eesti keeles, kuni 5 lk), sh kavandatud uuringute üldteoreetiline taust, uurimishüpotees ning selle seos teadussuuna arengutega, uuringute põhieesmärgid ning oodatavate tulemuste olulisus nii Eesti kui ka maailma seisukohalt, ajakava, tegevuskava, tööjaotus.
  • Uurimisgrupi juhi olulisemate (kuni 10), planeeritava uurimistööga seonduvate teaduspublikatsioonide ja/või arendustöö loetelu (olemasolul lisada DOI-d).
  • Loetelu taotleja (sh nii juhi kui ka planeeritava uurimisgrupi liikmete) olulisematest (kuni 10) planeeritava teemaga seotud teadusprojektidest.
  • Eesti ülikooli/teadusasutuse nõusolek.
  • Materjalid uurimisgrupi kohta: uurija-professuuri juhi elulookirjeldus (kuni 2 lk), teiste uurimisrühma liikmete lühikesed elulookirjeldused (kokku kuni 2 lk).
  • Soovi korral muud dokumendid või materjalid, mida kandidaat oluliseks peab.

Loe ka konkursi väljakuulutamise uudist.
Lisainfo: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Teaduste akadeemia uurija-professoriks on akadeemia professor ja teemapõhine akadeemia professor.

Akadeemia professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad, kes on töötanud juhtivteaduri, vanemteaduri või ülikooli professorina kokku vähemalt kümme aastat ning kelle juhendamisel on kaitstud doktorikraade. Akadeemia professoriks kandideerijalt nõutakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukust uurimistoetuste saamisel ja täitmisel. Akadeemia professoriks võib kandideerida oma eriala tunnustatud teadlane, kes juhib teadus- ja arendusasutuses vastava ala uuringuid ning juhendab doktorante.

Teemapõhisele akadeemia professori toetusele võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ja kes on teinud teadustööd vähemalt kolme doktorikraadi mahus vastavalt oma eriala spetsiifikale.

Teaduste akadeemia uurija-professori kohtade arvu, valimisperioodi ja tasustamise otsustab juhatus.

Valitud kandidaadi, Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping uurija-professori ametikoha avamiseks. Uurija-professori toetus aastal 2020 oli 33 554 eurot ja 2021. aastal 40 000 eurot. Eeldatavasti kehtib viimane summa ka järgmiste aastate kohta. Täpsed summad selguvad akadeemia eelarve kinnitamisel.

Õiguslik alus:

Esimees: Mart Kalm, akadeemik, akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond

Liikmed:

  • Martti Raidal, akadeemik, akadeemia astronoomia ja füüsika osakond
  • Jarek Kurnitski, akadeemik, akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakond
  • Eero Vasar, akadeemik, akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakond
  • Kristjan Vassil, Tartu ülikool, teadusprorektor
  • Rein Drenkhan, Eesti maaülikool, teadusprorektor
  • Katrin Niglas, Tallinna ülikool, teadusprorektor
  • Tiit Lukk, Tallinna tehnikaülikool, teadusprorektor
  • Marin Laak, Eesti kirjandusmuuseum, vanemteadur
  • Märt Volmer, välisministeerium, asekantsler, (Arktika teemaliste ja Venemaa teemaliste uurija-professorite konkurss)
  • Marge Mardisalu-Kahar, välisministeerium, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna peadirektor, (Arktika teemaliste ja Venemaa teemaliste uurija-professorite konkurss)
  • Tiina Randma-Liiv, akadeemik, Tallinna tehnikaülikool, täisprofessor tenuuris, (Arktika teemaliste ja Venemaa teemaliste uurija-professorite konkurss)
  • Jaan Undusk, akadeemik, akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond, (eesti keele ja selle õpetamise uurija-professorite konkurss)
  • Arvi Hamburg, Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees, (tulevikuenergeetika uurija-professorite konkurss)

Eesti keele ja selle õpetamise uurija-professor 2023–2024

Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang.
Toetusele sai kandideerida kuni 5. märtsini 2023.

Arktika uuringute uurija-professorid 2022–2023

Eesti maaülikooli professori Lauri Laanisto ja Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessori Aimar Ventseli uurimisrühmad.

Toetusele sai kandideerida kuni 30. maini 2022.

Uurija-professorid 2022–2024

Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru

Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson

Kandideerimistähtaeg 21.11.21. Rohkem infot konkursi kohta.

Uurija-professorid 2019–2021

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia professor Andres Merits

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur Dmitri Vinnikov

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Toomas Rõõm

Uurija-professorid 2016–2018

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur (nüüd akadeemik) Anne Kahru

Tartu ülikooli füüsika instituudi juhtivteadur Kaupo Kukli

Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Rainer Kattel

Uurija-professorid 2013–2015

Tartu ülikooli professor Rein Ahas

Tartu ülikooli vanemteadur (nüüd akadeemik) Anu Realo

Tallinna tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk

Uurija-professorid 2009–2012

Tartu ülikooli professor Pärt Peterson

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur (nüüd akadeemik) Martti Raidal

Eesti maaülikooli vanemteadur Tiina Nõges

Uurija-professorid 2006–2008

Tartu ülikooli erakorraline professor akadeemik llmar Koppel

Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur Malle Krunks

Eesti maaülikooli professor (nüüd akadeemik) Ülo Niinemets

Uurija-professorid 2003–2005

Tartu ülikooli professor, akadeemik Agu Laisk

Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Raimund-Johannes Ubar

Tartu ülikooli vanemteadur Asko Uri