Uurija-professorid

Akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada Eesti teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis täiskoormusega töötavatel, uuringuid juhtivatel ning doktorante juhendavatel oma eriala tunnustatud teadlastel pühenduda teadusuuringutele akadeemia professori valimisperioodi jooksul.

Teemapõhise akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada oma eriala tunnustatud teadlastel läbi viia oma eriala spetsiifilisi uuringuid Eesti era- või avaliku sektori organisatsioonis teemapõhise akadeemia professori vähemalt ühe-aastase valimisperioodi jooksul vastavalt era- või avaliku sektori organisatsiooni määratletud valdkonnale. Avatud kohtade arvu, valdkonna või teema, valimisperioodi ja taotlemise tingimused otsustab akadeemia juhatus kokkuleppel teemapõhiseid uurija-professoreid finantseeriva institutsiooniga.

Akadeemia üldkogu kinnitas 19. aprillil 2023 uue teaduste akadeemia uurija-professori statuudi.

Esimest korda valiti uurija-professorid aastal 2003.

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja teemapõhise uurija-professuuri konkursi tehisintellekti valdkonnas. Konkurss kuulutatakse välja üheaastaseks perioodiks (2024–2025). Uurija-professuuri juhi sihttoetusele saab kandideerida kuni 12. märtsini 2024.

Tehisintellekti valdkonna uurija-professuuri juhiks on oodatud kandideerima teadlased, kes planeerivad keskendumist kas tehisintellekti arendamise ja/või kasutamisega seonduvatele väljakutsetele või tehisintellekti rakendamisega seotud majanduslikele, sotsiaalsetele, hariduslikele ja/või kultuurilistele aspektidele.

Uurija-professuuri juhiks võib kandideerida omal alal tunnustatud teadlane, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ja kes on teinud teadustööd vähemalt kolme doktoritöö mahus vastavalt oma eriala spetsiifikale. Kandideerijalt eeldatakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukat uurimistoetuste täitmist (vt nõudeid siit). Lisaks uurija-professorile peab uurimisrühmas olema vähemalt kaks liiget, kes võivad olla kas doktorandid, nooremteadurid, teadurid või vanemteadurid. Põhjendatud valiku korral võib uurimisrühma liige olla ka magistrant. Uurija-professuuri juht peab töötama Eestis positiivselt evalveeritud teadusasutuses.

Tehisintellekti uurija-professuuri toetus on 70 000 eurot. Toetus määratakse üheks aastaks. Valitud kandidaadi, professuuri haldava Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping toetuse maksmiseks.

Konkursil osaleda soovijatel tuleb täita hiljemalt 12. märtsiks 2023 taotlusvorm aadressil https://ta-konkursid.ee.

Vormi tuleb sisestada taotleja kontaktandmed, haridust, teaduskraadi ja teenistuskäiku puudutavad andmed.

Eraldi failidena esitada:

  • Tegevuskava 2024–2025 (eesti keeles, kuni 5 lk), sh kavandatud uuringute üldteoreetiline taust, uurimishüpotees ning selle seos teadussuuna arengutega, uuringute põhieesmärgid ning oodatavate tulemuste olulisus nii Eesti kui ka maailma seisukohalt, ajakava, tegevuskava, tööjaotus;
  • Uurimisgrupi juhi olulisemate (kuni 10), planeeritava uurimistööga seonduvate teaduspublikatsioonide ja/või arendustöö loetelu (olemasolul lisada DOI-d);
  • Loetelu taotleja (sh nii juhi kui ka planeeritava uurimisgrupi liikmete) olulisematest (kuni 10) planeeritava teemaga seotud teadusprojektidest;
  • Eesti ülikooli/teadusasutuse nõusolek:
  • Materjalid uurimisgrupi kohta: uurija-professuuri juhi elulookirjeldus (kuni 2 lk), teiste uurimisrühma liikmete lühikesed elulookirjeldused (kokku kuni 2 lk);
  • Soovi korral muud dokumendid või materjalid, mida kandidaat oluliseks peab.

Loe ka konkursi väljakuulutamise uudist.
Lisateave: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja teemapõhise uurija-professori konkursi eesti keele ja selle õpetamise valdkonnas. Konkurss kuulutatakse välja kaheaastaseks perioodiks (2024–2026). Uurija-professori sihttoetusele saab kandideerida kuni 12. märtsini 2024.

Eesti keele ja selle õpetamise uurija-professori konkursile on oodatud taotlejad, kes soovivad keskenduda eesti keelele kui Eesti ühiskonna kestliku arengu tagajale.

Mitmete eesti keele arengu seisukohast oluliste teemade hulgast tõuseb esile eesti keele omandamine, seda nii seoses üleminekuga eestikeelsele koolile kui ka ühiskonna üldise keelelise mitmekesistumisega.
Edukas keeleõpe ei seisne üksnes grammatika ja sõnavara omandamises, vaid eeldab ka keelelise turvalisuse loomist kõikides suhtluskontekstides ja kõikidel tasemetel. Eesti keele kasutuse laiendamiseks ja kõnelejate keeleturvatunde loomiseks on oluline mõista erinevaid keelepraktikaid ja keele eri kasutusvaldkondade vajadusi. Kõnesolev uurija-professuur haarab seega ka sotsiolingvistika ning mitmekeelsuse ja keeleõppe uuringuid nii teoreetilises kui ka rakenduslikus võtmes.

Teemapõhiseks uurija-professoriks võib kandideerida omal alal tunnustatud teadlane, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ja kes on teinud teadustööd vähemalt kolme doktoritöö mahus vastavalt oma eriala spetsiifikale. Kandideerijalt eeldatakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukat uurimistoetuste täitmist (vt nõudeid siit).

Eesti keele ja selle õpetamise uurija-professori toetus on 70 000 eurot aastas. Valitud kandidaadi, Eesti ülikooli või teadusasutuse, kuhu uurija-professori ametikoht luuakse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping toetuse maksmiseks.

Konkursil osaleda soovijatel tuleb täita hiljemalt 12. märtsiks 2024 taotlusvorm aadressil https://ta-konkursid.ee.

Vormi tuleb sisestada taotleja kontaktandmed, haridust ja teaduskraadi ning teenistuskäiku puudutavad andmed.

Eraldi failidena esitada:

  • Tegevuskava kogu valimisperioodiks. (Planeeritud uuringute kava, sh üldteoreetiline taust, uurimishüpotees ning selle seos eesti keele kui Eesti ühiskonna kestliku arengu tagajaga, uuringute põhieesmärgid ning oodatavate tulemuste olulisus nii Eesti kui ka maailma seisukohalt; ajakava, tegevuskava (kuni 5 lk));
  • Taotleja kümne tähtsama planeeritava uurimistööga otseselt või kaudselt seonduva teaduspublikatsiooni ja/või arendustöö loetelu (lisada DOI-d, kui need on olemas; kaudse sideme puhul põhjendada, kuidas need tööd toetavad planeeritud uuringuid);
  • Taotleja juhtimisel või osalusel realiseeritud kuni 10 tähtsama planeeritava teemaga seotud uurimisprojekti või rakendustöö loetelu;
  • Nõusolek teadus- ja arendusasutusest, kus uurija-professor töötab või tööle hakkab;
  • Lühike elulookirjeldus (kuni 2 lk);
  • Soovi korral muud dokumendid või materjalid, mida kandidaat oluliseks peab.

Loe ka konkursi väljakuulutamise uudist.

Lisateave: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Teaduste akadeemia uurija-professoriks on akadeemia professor ja teemapõhine akadeemia professor.

Akadeemia professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad, kes on töötanud juhtivteaduri, vanemteaduri või ülikooli professorina kokku vähemalt kümme aastat ning kelle juhendamisel on kaitstud doktorikraade. Akadeemia professoriks kandideerijalt nõutakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukust uurimistoetuste saamisel ja täitmisel. Akadeemia professoriks võib kandideerida oma eriala tunnustatud teadlane, kes juhib teadus- ja arendusasutuses vastava ala uuringuid ning juhendab doktorante.

Teemapõhisele akadeemia professori toetusele võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ja kes on teinud teadustööd vähemalt kolme doktorikraadi mahus vastavalt oma eriala spetsiifikale.

Teaduste akadeemia uurija-professori kohtade arvu, valimisperioodi ja tasustamise otsustab juhatus.

Valitud kandidaadi, Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping uurija-professori ametikoha avamiseks. Uurija-professori toetus aastal 2020 oli 33 554 eurot ja 2021. aastal 40 000 eurot. Eeldatavasti kehtib viimane summa ka järgmiste aastate kohta. Täpsed summad selguvad akadeemia eelarve kinnitamisel.

Õiguslik alus:

Esimees: Mart Kalm, akadeemik, akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond

Liikmed:

  • Martti Raidal, akadeemik, akadeemia astronoomia ja füüsika osakond
  • Jarek Kurnitski, akadeemik, akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakond
  • Eero Vasar, akadeemik, akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakond
  • Kristjan Vassil, Tartu ülikool, teadusprorektor
  • Rein Drenkhan, Eesti maaülikool, teadusprorektor
  • Katrin Niglas, Tallinna ülikool, teadusprorektor
  • Tiit Lukk, Tallinna tehnikaülikool, teadusprorektor
  • Marin Laak, Eesti kirjandusmuuseum, vanemteadur
  • Märt Volmer, välisministeerium, asekantsler, (Arktika teemaliste ja Venemaa teemaliste uurija-professorite konkurss)
  • Marge Mardisalu-Kahar, välisministeerium, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna peadirektor, (Arktika teemaliste ja Venemaa teemaliste uurija-professorite konkurss)
  • Tiina Randma-Liiv, akadeemik, Tallinna tehnikaülikool, täisprofessor tenuuris, (Arktika teemaliste ja Venemaa teemaliste uurija-professorite konkurss)
  • Jaan Undusk, akadeemik, akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond, (eesti keele ja selle õpetamise uurija-professorite konkurss)
  • Arvi Hamburg, Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees, (tulevikuenergeetika uurija-professorite konkurss)

Arktika uuringute uurija-professorid 2023–2024

Tartu ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi elurikkuse ja loodusturismi õppetooli professor Lauri Laanisto

Venemaa uuringute uurija-professor 2023–2024

Tartu ülikooli regionaalsete poliitikauuringute professor Andrey Makarychev

Eesti keele ja selle õpetamise uurija-professor 2023–2024

Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang

Arktika uuringute uurija-professuurid 2022–2023

Eesti maaülikooli professor Lauri Laanisto uurimisrühm

Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessor Aimar Ventseli uurimisrühm

Uurija-professorid 2022–2024

Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru

Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson

Kandideerimistähtaeg 21.11.21. Rohkem infot konkursi kohta.

Uurija-professorid 2019–2021

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia professor Andres Merits

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur Dmitri Vinnikov

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Toomas Rõõm

Uurija-professorid 2016–2018

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur (nüüd akadeemik) Anne Kahru

Tartu ülikooli füüsika instituudi juhtivteadur Kaupo Kukli

Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Rainer Kattel

Uurija-professorid 2013–2015

Tartu ülikooli professor Rein Ahas

Tartu ülikooli vanemteadur (nüüd akadeemik) Anu Realo

Tallinna tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk

Uurija-professorid 2009–2012

Tartu ülikooli professor Pärt Peterson

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur (nüüd akadeemik) Martti Raidal

Eesti maaülikooli vanemteadur Tiina Nõges

Uurija-professorid 2006–2008

Tartu ülikooli erakorraline professor akadeemik llmar Koppel

Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur Malle Krunks

Eesti maaülikooli professor (nüüd akadeemik) Ülo Niinemets

Uurija-professorid 2003–2005

Tartu ülikooli professor, akadeemik Agu Laisk

Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Raimund-Johannes Ubar

Tartu ülikooli vanemteadur Asko Uri