Sündmused

Riigiõiguse teemade tutvustamiseks korraldab sihtkapital avalikke üritusi, konverentse, diskussioone ja loenguid. 

Põhiseaduse 100. aastapäevale pühendatud konverents „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“

21. detsembril toimunud konverentsi ettekanded on järelvaadatavad akadeemia Youtube'i-kanalil ja kodulehel.

Õpetatud Eesti Selts, Tartu ülikool ja Eesti teaduste akadeemia korraldatud veebikonverents „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“ kõigile Eesti ajaloo ja riigiõiguse huvilistele toimus 21. detsembril 2020 kell 10.00–14.35.

1920. aasta põhiseaduse loojad tõid Asutavasse Kogusse oma oskused ja teadmised, vaidlustes kõlasid nii ideaalid kui ka kartused, millega riigi tähtsaim seadus pidi saadikute meelest arvestama. Põhiseaduse jõustumise sajandal aastapäeval räägivad ajaloolased ja õigusteadlased Eesti konstitutsiooni kujunemisest ja esimestest kujundajatest.

Eesti õigusteadlaste päevade läbiviimisel osales ka riigiõiguse sihtkapital

Õigusteadlaste päevade sissejuhatava ettekande pidas Tartu ülikooli professor, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige Marju Luts-Sootak. Foto: Karl Erik Piirimees.

8.-9. oktoobril toimusid Tartus 36. Eesti õigusteadlaste päevad, millega tähistati 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Eesti juristkonna suurfoorumi ava- ja lõppistungi ning riigiõiguse paneeli korraldas riigiõiguse sihtkapital.

Esimese, õigusteadlaste päevi sissejuhatava ettekande pidas Tartu ülikooli professor, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige Marju Luts-Sootak, kes rääkis 1920. aasta põhiseadusest. Sihtkapitali nõukoja esimehe Uno Lõhmuse kutsel kõneles Euroopa ülikool-instituudi professor Miguel Maduro Covid-19 ja konstitutsiooniõigusest ning Soome õigusteadlane ja Euroopa Kohtu pikaaegne kohtunik Allan Rosas Euroopa Liidu ja liikmesriikide konstitutsiooniõiguse vahekorrast. Istungi korraldas sihtkapital koos justiitsministeeriumiga ja riigiõiguse sihtkapitali nõukoja poolt juhatas seda Madis Ernits.

Uno Lõhmuse juhtimisel toimunud riigiõiguse paneelis arutasid endine Riigikohtu esimees ja praegune sihtkapitali nõukoja liige Rait Maruste ning õiguskantsleri nõunik Hent Kalmo küsimuse üle, kas meie põhiseadus on ikka hästi kaitstud. Mõlemad ettekanded käsitlesid Eesti põhiseaduse kohtuliku järelevalve probleeme.

Õigusteadlaste päevad lõpetas poodiumdiskussioon põhiseaduse tuleviku teemal, milles osalesid Riigikohtu esimees Villu Kõve, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa, välisminister Urmas Reinsalu, e-demokraatia vanemekspert ja kehtiva põhiseaduse „emaks“ peetav Liia Hänni, vandeadvokaat ja riigireformi sihtasutuse eestvedaja Jüri Raidla ning kohtunik ja riigiõiguse õppejõud Madis Ernits. Väitluse korraldas riigiõiguse sihtkapital koostöös sel aastal oma 100. aastapäeva tähistava Riigikohtuga, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja poolt juhtis seda Heiki Loot.

Päevade raames esitleti ka kahte sihtkapitali välja antud raamatut: „Riigiõiguse aastaraamat 2020“ ja Rait Maruste koostatud kogumikku „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Lõppistungi alguses kuulutas Uno Lõhmus välja aasta riigiõigusteaduse teo auhinna saaja.

Õigusteadlaste päevade veebiülekannete salvestused leiab Tartu ülikooli televisioonis UTTV.

Seminarid „Omariikluse aluste kujunemine“ ja raamatu „Eesti omariikluse põhidokumendid“ esitlused

Seoses 100 aasta möödumisega Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest korraldas riigiõiguse sihtkapital koostöös Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsiga kaks seminari:

  • 21. septembril seminar-teaduspärastlõuna teaduste akadeemia saalis
  • 28. septembril seminar Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis

NB! Seminaride videosalvestised ja ettekanded on järelvaadatavad.

Põhiseadus 100

15.6.2020
Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument. Põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega. Seetõttu on neil millel on kindel roll inimeste igapäevaelus.

Justiitsministeerium tähistab 2020. aastat põhiseaduse aastana. Selle raames tutvustatakse tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte teavitamisele põhiseaduse rollist. Põhiseaduse aasta sündmustega saab tutvuda veebilehel pohiseadus100.ee

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldatud veebiseminaril „Eesti Vabariigi Põhiseadus 100“ avasid riigiõiguse ajaloo asjatundjad selle tähtpäeva puhul Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni. Seminari kava ja järelvaadatavad viedoettekanded leiate seminari veebilehelt.

Riigiõiguse sihtkapitali teabepäev

31. mail 2019. a toimus Eesti teaduste akadeemias riigiõiguse sihtkapitali teabepäev.
Kava:

  •  Minister Urmas Reinsalu tervitussõnad
  •  Minister Raivo Aeg tervitussõnad
  •  Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ettekanne „Riik kui teaduse ja õiguse ühine hool“ (Sirp, 23(3475), 14.06.2019, 28-29, vt artikkel.
  • Sihtkapitali juht Uno Lõhmus ‒ sihtkapitali tegevuskavast
  •  Marju Luts-Sootak ja Hent Kalmo ettekanne „Sada aastat Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast“

Teabepäeva moderaator oli Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler. Teabepäeva kohta ilmnunud uudis justiitsministeeriumi kodulehel.