Teaduse, teadusliku mõtteviisi ja kultuuri väärtustamiseks antavad stipendiumid, preemiad ja auhinnad.
Alusdokumendid:
Preemiad
BERNHARD SCHMIDTI PREEMIA
on asutatud eesmärgiga tõsta esile Eestis töötavate noorte teadlaste ja inseneride saavutusi arendustegevuses ja teaduslike uurimistulemuste levitamisel.
Preemia statuut (pdf)
Preemiasaajad
Rünno Lõhmus – 2001
Arne Asper, Kristo Heero, Sven Heiberg – 2005
Jaan Raik – 2007
AKADEEMIA STIPENDIUMID
on loodud monograafiliste teadustööde ning populaarteaduslike raamatute koostamise lõpetamise ja vormistamise toetamiseks.
Stipendiumide eeskiri (pdf)
Alates 1951. aastast kogunevad kord aastas umbes 600 noort teadlast ja mitukümmend Nobeli auhinna laureaati Lindau saarele Saksamaal, et vahetada teadmisi, ideid ning kogemusi.
Eesti teaduste akadeemia lähetab parimatest parimaid noorteadlasi Lindau kohtumistele. Rohkem infot Lindau kohtumiste kohta leiab nende kodulehelt, tutvustavat videot näeb siit.
2024. aastal 30. juunist kuni 5. juulini, 73. korda toimuv Lindau kohtumine on pühendatud füüsikale. Noortega oodatakse kohtuma ~40 Nobeli preemia laureaati. Üle maailma laekuvate kandidaatide seast valitakse osalema umbes 600 noort teadlast.
KANDIDEERIMINE
Osalemistaotlusi saavad esitada füüsika või sellega lähedalt seotud erialade üliõpilased (bakalaureuse, magistri või doktoritudengid) või noored teadlased (järeldoktorid).
Kandideerimine on avatud 15. oktoobrini 2023 teaduste akadeemia konkursside elektroonilises keskkonnas: https://ta-konkursid.ee/.
2024. aasta kandidaatide valiku kriteeriumid (pdf).
Lisaks kandidaadi andmetele tuleb keskkonda üles laadida:
- kandidaadi põhjalik CV (inglise keeles),
- juhendaja soovituskiri (inglise keeles, digiallkirjastatud). (Vt ingliskeelne juhend soovituskirja koostamiseks siit; juhend on aastast 2023, aga üldjoontes sarnane).
KONKURSI AJAKAVA
- 15. oktoober – tähtaeg taotluste esitamiseks Eesti teaduste akadeemiale.
- 26. oktoober – Eesti teaduste akadeemia valitud kandidaatide nomineerimine Lindau kohtumise komisjonile.
- November – valitud kandidaatide täiendavate andmete sisestamine Lindau kohtumiste elektroonilisse andmebaasi.
- Märts – Lindau kohtumiste nõukogu teeb lõpliku valiku.
- 30. juuni – 5. juuli 2024 – Kohtumine nobelistidega toimub Lindaus.
KULUD
Kohtumisele pääsenute elamiskulud Lindaus (majutus ja toitlustamine) kannavad kohapealne korralduskomitee ja Eesti teaduste akadeemia ühiselt, sõidukulud Eesti teaduste akadeemia.
Kontakt ja lisainfo: Terje Tuisk, terje.tuisk@akadeemia.ee
Lisainfo Lindau kohtumise kohta: http://www.lindau-nobel.org
Lindau kohtumine 2023
72. Lindau kohtumine oli pühendatud arstiteadusele ja füsioloogiale ning toimus 25.–30. juunil. Eestist osalesid Tartu ülikooli arstiteaduskonna 5. kursusel õppiv Brita Laht ning Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese füsioloogia teadur Kattri-Liis Eskla. Osalejate muljed leiab siit. Rohkem infot Lindau kohtumiste veebilehel.
Lindau kohtumine 2022
71. Lindau kohtumine oli pühendatud keemiale ja toimus 26. juunist kuni 1. juulini 2022. Rohkem infot siin. Noorte majandusteadlaste kohtumine Nobeli preemia laureaatidega majandusteaduse alal toimus 23.–27. augustini 2022. Rohkem infot siin.
Lindau kohtumine 2021
70. Lindau kohtumine toimus 27. juunist 2. juulini 2021 virtuaalselt ligi 70 tundi kestnud programmina. Eestist osalesid Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam ja Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik Urmeli Katus. Osalejate muljed leiab siit. Rohkem infot Lindau kohtumiste veebilehel.
Lindau kohtumine 2020
2020. aasta kohtumine toimus 28. juunist kuni 1. juulini online-teaduspäevade formaadis. Eestist osalesid Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam ja Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik Urmeli Katus, kes said kutse ka 2021. aasta kohtumisele. Rohkem infot siin.
Lindau füüsikakohtumine 2019
69. Lindau kohtumine toimus 30. juunist 5. juulini 2019. a ning oli pühendatud füüsikale. Peamised teemad olid kosmoloogia, laserfüüsika ja gravitatsioonilained. Eestit esindas Priidik Gallagher Tartu ülikooli füüsika instituudist. Kohtumisele oli kutsutud 42 Nobeli preemia laureaati, sh 2018. a füüsikaauhinna pälvinud Donna Strickland ja Gérard Mourou. Täpsemalt Lindau kohtumise kodulehel www.lindau-nobel.org. Vt Priidik Gallagheri muljeid „Füüsikakohtumine Lindaus“.
Lindau füsioloogia ja arstiteaduse kohtumine 2018
Juunis 2018 toimus 68. Lindau kohtumine (valdkond: füsioloogia ja arstiteadus). Eesti-sisese avaliku konkursi alusel valis akadeemia välja kolm andekat noort teadlast Eesti esindamiseks teises, siis juba rahvusvahelises voorus, mille lõpptulemusel õiguse kohtumisel osalemiseks said kõik Eestist väljavalitud:
- Uku Haljasorg (järeldoktor, Weizmann Institute of Science, Iisrael)
- Kristi Huik (järeldoktor, National Institute for Health, USA)
- Liis Lemsalu (doktorant, Tartu Ülikool; nooremteadur, Tervise Arengu Instituut)
Nende ühist kokkuvõtet vt siit.
Kohtumisel osales kaheastmelise konkursi tulemusena ca 600 andekat noorteadlast üle kogu maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada 39 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest. Täpsem info kohtumiste kohta: www.lindau-nobel.org.
Lindau keemiakohtumine 2017
Juunis 2017 toimus 67. Lindau kohtumine (valdkond: keemia ja lähedased erialad). Eesti-sisese avaliku konkursi alusel valis Akadeemia välja kolm andekat noort keemikut Eesti esindamiseks teises, siis juba rahvusvahelises voorus, mille lõpptulemused selgusid: õiguse osaleda kohtumisel sai Gert Preegel Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogiainstituudist. Tema kokkuvõtet vt siit.
Kohtumisel osales kaheastmelise konkursi tulemusena üle 400 andeka noorteadlase üle kogu maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest. Täpsem info kohtumiste kohta: www.lindau-nobel.org.
Lindau füüsikakohtumine 2016
Juunis 2016 toimus 66. Lindau kohtumine (valdkond: füüsika ja lähedased erialad). Kohtumisel osalemise õiguse võitis kaheastmelise konkursi tulemusena umbes 400 andekat noorteadlast 80 riigist üle maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest.
Eesti aeaduste akadeemia poolt nimetatuna osales kohtumisel Tartu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja.
Eestist on 2006. aastast alates akadeemia vahendusel Lindausse lähetatud 18 noort teadlast; osaluskulud katab kohtumisi korraldav kogu koostöös akadeemiaga. Vaata osaleja vahetuid muljeid siit.
Nobelistide loengud on järelvaadatavad veebis: www.mediatheque.lindau-nobel.org/
Lindau kohtumine 2015
Noorteadlaste ja Nobelistide interdistsiplinaarne kohtumine – füsioloogia ja arstiteadus, füüsika, keemia.
29.06–03.07.2015, Lindau, Saksamaa
Käesoleva aasta kohtumine toimus interdistsiplinaarsena, osalejateks kraadiõppurid ja teadurid mitmelt erialalt: füsioloogia ja/või arstiteadus, füüsika, keemia. Eestis valib konkursipõhiselt kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia; seekordseks Eesti esindajaks osutus nanotoksikoloog Olesja Bondarenko (PhD; Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut). Muljeid Lindaust vt siit.
Lindau kohtumine 2014
Noorte majandusteadlaste ja Rootsi riigipanga majandusteaduse auhinna laureaatide kohtumine.
19.–23.08.2014, Lindau, Saksamaa
Looduskaunis Lindau linnakeses kohtuvad augustis 2014 viiendat korda paarkümmend Rootsi riigipanga poolt Alfred Nobeli mälestuseks antava majandusauhinna laureaati ja 450 andekat noort majandusspetsialisti ja -teadlast kogu maailmast. Kohtumine loob avatud keskkonna põlvkondadevaheliseks multikultuurseks kogemustevahetuseks ja aruteluks, mille keskmeks on seekord kavandatud nii ülemaailmse majandus- ja finantskriisiga seotud küsimused, keskpanganduse süsteemi arengud kui ka rahvusvahelise vabakaubandusega seotud probleemid.
Majandusüliõpilased, -spetsialistid ja noorteadlased valitakse oma riigi parimate hulgast. Eestis nimetab kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia, lõppvaliku teeb Lindau Nõukogu hindamiskomisjon. Valituks osutus Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder.
Programm „Naised teaduses“ on Balti riikides määramata ajaks peatatud. Eesti, Läti ja Leedu teaduste akadeemiad otsivad alternatiivseid võimalusi naisteadlaste tunnustamiseks ja toetamiseks nende teadustöös.
_____
L’Oréal Balticu algatus „Naised teaduses“ toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga Baltikumi naisteadlaste professionaalset arengut, aitab neil saavutada uusi eesmärke ja toob seeläbi kasu nii teadusele kui ühiskonnale laiemalt. See on eriti oluline praegusel ajal, mil maailm seisab silmitsi enneolematute väljakutsetega. Neile väljakutsetele aitab lahendusi leida teadus ja teadus vajab võrdselt nii mehi kui ka naisi.
„Naised teaduses“ algatuse eesmärk on aidata kaasa naisteadlaste nähtavusele ja edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas ja inspireerida teadlaste järgmisi põlvkondi.
Ülemaailmne algatus „Naised teaduses“ (For Women in Science) loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal selle kaudu ühiselt panustanud teaduse arengusse. Programmi kaudu tunnustatakse noori naisteadlasi ja toetatakse neid oma eesmärkideni jõudmisel ja oma teadussaavutuste võimalikult laial tutvustamisel.
Programm on Lätis tegutsenud 2005. aastast, Eestis ja Leedus 2017. aastast.
Eestis hindab kandidaate Eesti teaduste akadeemia poolt moodustatud komisjon, mis koosneb akadeemikutest ja varasematest konkursi võitjatest: akad Kalle Kirsimäe (komisjoni esimees), akadeemikud Krista Fischer, Maarja Grossberg-Kuusk (kes on ühtlasi ka varasem konkursi võitja), Tiina Randma-Liiv ja Ellu Saar ning varasemad konkursi võitjad Els Heinsalu ja Tuul Sepp.
Programmi koduleht: www.forwomeninscience.com
UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni veebileht: http://www.unesco.ee/
2023
L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ noorte talentide auhinnad (à 7000 eurot) pälvisid Tartu ülikooli genoomika instituudi reproduktiivgeneetika ja genoomika kaasprofessor dr Triin Laisk ning sama instituudi mikrobioomika nooremteadur Kertu Liis Krigul. Vaata rohkem siit.
2022
L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ noorte talentide auhinnad (à 6000 eurot) pälvisid Tartu ülikooli teadlane Ester Oras ja Tallinna tehnikaülikooli doktorant Karolina Kudelina. Vaata rohkem siit.
2021
L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ noorte talentide 6000 eurosed auhinnad pälvisid Tartu ülikooli teadlane Kaija Põhako-Esko ja doktorant Mari-Ann Lind. Vaata rohkem siit.
2020
L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ 6000 euro suuruse stipendiumi pälvisid Tallinna tehnikaülikooli teadlane prof Maarja Grossberg ja Eesti maaülikooli nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses. Vaata rohkem siit.
2019
L’Oréali stipendiumi võitsid Eestist Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur dr Tuul Sepp ning botaanika ja ökoloogia doktorant Kaarin Parts.
2018
L’Oréali stipendiumi võitis Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna farmaatsia instituudi dotsent ja juhtivteadur dr Karin Kogermann.
2017
L’Oréali stipendiumi võitis Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Els Heinsalu. Vaata pikemat uudist siin.
L’Oréal–UNESCO programm For Women in Science tegutseb alates 1998. aastast eesmärgiga toetada noorte silmapaistvate naisteadlaste karjääri ja saavutusi, vähendada soolist ebavõrdsust teadusmaailmas ning inspireerida järgmist põlvkonda. Programmi algatamisest saadik on toetust saanud üle 2500 naisteadlase enam kui 112 riigist. Aastal 2017 avanes stipendiumiprogramm ka Leedus. Lätis on programm tegutsenud 2005. aastast; seal antakse aastas välja kolm stipendiumi.
Akadeemik Mihhail Bronšteini nimeliste majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi.
Antakse välja kaks preemiat:
- Preemia suurusega kuni 10 000 (kümme tuhat) eurot oluliste ja üldjuhul juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest.
- Preemia suurusega kuni 5000 (viis tuhat) eurot tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduslike tööde eest, kusjuures taotleja doktoritöö kaitsmise aastast ei ole möödunud rohkem kui viis aastat või taotleja pole veel jõudnud doktoritöö kaitsmiseni.
Preemiatele võivad kandideerida kõik Eesti teadusasutustes töötavad teadlased ja eksperdid ning Eesti kodakondsusega või Eesti pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega, kuid väljaspool Eestit töötavad teadlased ja eksperdid. Kandideerida saab nii üksikteadlane või ekspert kui ka neist koosnev teadustöörühm.
Preemiatele esitatud teadustööd või nende tsüklid peavad olema publitseeritud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades või antud välja tunnustatud teaduskirjastustes või Eesti ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste poolt monograafiana või kogumiku peatükina aastail 2021–2023.
Akadeemik Mihhail Bronšteini nimeliste majandusteaduste preemiate statuut on leitav siit.
Preemiate algataja ja finantseerija on akadeemik Mihhail Bronšteini perekond.
2024. aastal anti välja kaks preemiat. Rohkem infot siin.
2023. aastal anti välja kaks preemiat. Rohkem infot siin.
Lisainfo: Ülle Sirk, ylle.sirk@akadeemia.ee
Riigi teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.
PREEMIATE VALDKONNAD
1. Teaduspreemia avastuse eest (vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest)
2. Elutööpreemia (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, 2 preemiat)
3. Aastapreemiad (eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks (8 preemiat) järgmistes valdkondades:
- täppisteadused;
- keemia ja molekulaarbioloogia;
- tehnikateadused;
- arstiteadus;
- geo- ja bioteadused;
- põllumajandusteadused;
- sotsiaalteadused;
- humanitaarteadused.
PREEMIAKANDIDAATIDE ESITAMINE
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.
Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teadusrühmi võib taas esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.
Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.
- Ilmunud preemiaraamatud
- Riigi teaduspreemiate saajate nimistu Wikipeedias.
Lisainformatsioon Tiina Rahkama, tiina.rahkama@akadeemia.ee
- Riigi teaduspreemiate põhimäärus, vastu võetud 03.11.2016 nr 120
- Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine, Vabariigi valitsuse korraldus.
2024
2024. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 12.02.2024, nr 37.
- Riigi teaduspreemiate laureaadid kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2024. a riigi teaduspreemiate kandidaadid 28.12.2023. Kandidaatide nimekirja vt siit.
2023
2023. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 10.02.2023, nr 53.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2023“
- Laureaatide nimekiri akadeemia kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2023. a riigi teaduspreemiate kandidaadid 28. detsembril 2022. Vt kandidaatide nimekirja siit.
2022
2022. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 10.02.2022 nr 37.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2022“
- Laureaatide nimekiri akadeemia kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2022. a riigi teaduspreemiate kandidaadid. Vt kandidaatide nimekirja siit.
2021
2021. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 11.02.2021 nr 69.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2021“
- Laureaatide nimekiri akadeemia kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2020. aasta 29. detsembril 2021. aasta riigi teaduspreemiate kandidaadid. Nimekirja vt siit.
2020
2020. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 06.02.2020 nr 49.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2020“
2019
2019. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 14.02.2019 nr 44.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2019“
2018
2018. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 08.02.2018 nr 27.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2018“
2017
2017. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 10.02.2017 nr 44.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2017“
Varasemate riigi teaduspreemiate saajate nimistut vaata siit.
Alates 2015. aastast annab Eesti teaduste akadeemia välja eriauhindu õpilaste teadustööde riikliku konkursil. Traditsiooniliselt on akadeemikutest koosnev žürii võitjad väja valinud peale vestlusi parimate tööde autoritega õpilaste teadusfestivalil.
Warning: Undefined array key "level" in /data01/virt86351/domeenid/www.akadeemia.ee/htdocs/wp-content/uploads/cache/e08ffdf05fd74d208b227bf59394b57c7848d88f.php on line 2
Warning: Undefined array key "level" in /data01/virt86351/domeenid/www.akadeemia.ee/htdocs/wp-content/uploads/cache/e08ffdf05fd74d208b227bf59394b57c7848d88f.php on line 2
2023. aasta konkurss
Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest:
- I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Leene Pärtel töö „Taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis“ eest (juhendaja Ott Maidre).
Eesti kunstnike maalidel kujutatud taimeliikide taksonoomiline analüüs lubas autoril teha huvitavaid üldistusi nii elurikkuse kui ka ühiskonnas levinud vaadete ja ideoloogiate muutumisest 20. sajandi jooksul. Tegu on väga originaalse tööga, kus on kombineerunud humanitaar- , sotsiaal- ja keskkonnateaduste erinevad aspektid. - II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kristiine Kaldmaa töö „Matemaatikaülesannete keelekasutuse ja tulemuste vaheline seos aastatel 2014–2021 riigieksamite näitel“eest (juhendajad Julia Polikarpus ja Kati Ain).
Töö autor näitas, et matemaatikaülesannete lahendamise edukus oleneb ka sellest, kuidas on ülesanne kirja pandud. Kuna varem on õppeülesannete tekstide keelekasutust uuritud suhteliselt vähe, on autori töö tulemused olulised ja väärivad eksamite korraldajate tõsist tähelepanu. - III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) Nõo reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilane Annette Bogdanov uurimustöö „Ajalooliste supernoovade otsimine digitaliseeritud fotoplaatidelt“ (juhendajad Taavi Tuvikene ja Peet-Märt Irdt) eest.
Töö autor otsis saja aasta vanuste tähistaeva ülesvõtete digitaliseeritud fotoplaatidelt seni avastamata supernoovasid. Artefakte välistades avastas autor Neitsi galaktikaparve galaktikatest viis seni kirjeldamata supernoova kandidaati. Nende lõplikuks identifitseerimiseks ja kaardistamiseks tuleks veel uurida teiste andmebaaside fotoplaate.
Tunnustatute juhendajad said tänukirjad.
2022. aasta konkurss
Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest:
- I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) Tartu Annelinna Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Virginia Ždanova töö „Rahvusvahelise klassikalise loterii Eurojackpot kulukuse statistiline uuring“ (juhendaja Natalia Ivanova).
Akadeemia komisjon tõi tunnustusena esile, et töö autori esitatud loteriitulemuste analüüs näitab kujukalt, kuidas statistika korrastab ja selgitab juhuslike sündmuste poolt hägustatud maailmapilti ja avab nende sündmustega seotud nähtuste ja protsesside vahelisi seoseid. Eelduseks on muidugi lähteandmete piisavalt suur kogum ja selge probleemide püstitus. Need eeldused on selles töös igati täidetud. - II preemia π×150 eurot (472,24 eurot) Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane James Daniel Rock töö „Lasteaiaks ettevalmistava raamatu loomine muukeelsetele lastele“ (juhendaja Liis Reier).
Komisjon ütles tagasisides, et autori määratletud „praktiline töö“ sisaldab väga mitmetahulist ning oluliste järeldusteni viivat Eesti haridussüsteemis ilmneva keelelõhe analüüsi, mis väärib omaette tähelepanu ja tunnustust. Samas ei piirdu autor järelduste kirjapanekuga, vaid astub väga konkreetse sammu mainitud probleemide lahendamiseks. Ta loob raamatu, mille eesmärgiks on muukeelsete lase ettevalmistamine lasteaiaks. - III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Eetu Kalevi Heikkilä, töö „Pöörlemistelg, mille korral pöördkeha ruumala on minimaalne“ (juhendaja Hendrik Vija).
Akadeemia hindamiskomisjon tõi esile, et huvitav ja selgelt püstitatud probleem on saanud lahenduse matemaatilise analüüsi abil. Samuti on autor selgitanud saadud tulemuse kasutuspiire ja pakkunud võimalikke arendusi. Ingliskeelne töö on teostatud ja esitatud professionaalselt.
Tunnustuse pälvisid lisaks ka kaks põhikooli õpilaste tööd:
- Tallinna Reaalkooli 9. klassi õpilane Liisa Grete Pürg, töö „Koroonateemaliste artiklite kommentaariumi keel Delfi ja Postimehe näitel“ (juhendaja Reet Varik),
- Aste Põhikooli 7. klassi õpilased Karl Vapper ja Siim Vatsfeld tööga „Mullapüksid 2021“ (juhendajad Ülle Soom ja Inge Vahter).
Tunnustatute juhendajad said tänukirjad.
2021. aasta konkurss
Auhinnad õpilastele ja nende juhendatele:
- Ingel-Ethel Kanistik (Tallinna Inglise kolledži 9. klass), töö „Probiootiliste laktobatsillide mõju Helicobacyer Pylori poolt põhjustatud põletikuvastusele“, juhendajad Pirjo Spuul ja Tiina Mägi.
Akadeemia komisjon tõi tunnustusena esile, et töös iseloomustatud probiootiliste laktobatsillide pärssivat toimet patogeense mikroorganismi (H. pylori) kasvule saab edukalt kasutada selle tüüpilise „mustade käte“ tekitatud infektsiooni tõrjumiseks.
- Maria Helene Tomberg (Gustav Adolfi gümnaasiumi 12. klass), töö „Indrek Hargla ajaloolises kriminaalromaanis „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ kujutatud Tallinna vanalinna ja linnasarase ajalooline tõepärasus“, juhendaja Anu Kell.
Hindamiskomisjon ütles oma tagasisides, et tõenäoliselt oleme kõik kas head olustikukirjeldust lugedes või tuttavas linnas filmitud kaadreid vaadates juurelnud nende tõepärasuse üle. „Uurimus on romaanis kujutatud Tallinna vanalinna ja linnasarase ajaloolisest tõepärasusest ette võtnud kaasahaarava, aga samas sihikindla teekonna kujutletava ja tegeliku linnapildi analüüsimisele,“ põhjendas akadeemia žürii eriauhinna valikut.
- Riho Männik (Ruila põhikooli 9. klass), töö „Hobiarheoloogilised leiud Ruila piirkonnast“, juhendaja Ingrid Kitt.
Akadeemia hindamiskomisjon tõi esile, et eesmärgi saavutamiseks kasutab autor oskuslikult ja tulemuslikult arheoloogia-alaseid teaduslikke uurimistöid, arhiiviallikaid ning intervjuusid nii kutselise arheoloogi kui ka hobidedektoristiga. „Ühtlasi analüüsib ta avastatud leiud ning valib neist näituse jaoks välja sobilikumad. Töö on väga heaks näiteks erinevate allikaliikide kasutamise kohta ühe konkreetse eesmärgi saavutamiseks,“ tunnustas žürii.
2020. aasta konkurss
Tulenevalt eriolukorrast koroonaviiruse leviku tõkestamiseks jäi 2020. aastal Tartus Eesti rahva muuseumis toimuma pidanud õpilaste teadusfestival ära. Siiski valis akadeemia žürii kirjalike tööde seast välja oma lemmikud ja eriauhinnad anti järgmistele töödele:
- Joel Kokla (Tallinna prantsuse lütseum, 12. klass) töö „Prantsuse arhitekti Hector Guimard’i 1899. aasta joonise põhjal juugendstiilis kanapee loomine“ eest, juhendaja Liis Reier;
- Kaarel Kivisalu (Tallinna reaalkool, 12. klass) töö „Gravitatsiooni mõju erinevate kvantmehaaniliste süsteemide soojusmahtuvusele“ eest, juhendaja Jaan Kalda;
- Karl-Joan Alesma (Viljandi gümnaasium, 12. klass) töö „Kunsti genereerimine teksti põhjal“ eest, juhendaja Malle Eglit;
- Anni Hipp Visla (Risti põhikool, 8. klass) töö „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel“ eest, juhendajad Tuul Sepp, Pille Pirk;
- Indrek Tennus (Tartu Herbert Masingu kool, 11. klass) töö „A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa isikunimed ja nende kontekstuaalsed sünonüümid“ eest, juhendaja Andrus Org.
2019. aasta konkurss
- Richard Luhtaru (Hugo Treffneri gümnaasium) töö „Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil“ eest;
- Merilin Radvilavičius (Viimsi gümnaasium) töö „Mulla pH ja toitainete sisalduse mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okkamõõtmetele Puhatu ammendatud freesturbaväljal“ eest;
- Tambet Tammemägi (Rocca al Mare kool) töö „Eesti-Inglise koodivahetuse funktsioonid Eesti noormeeste vestluses arvutimängu kontekstis“ eest:
- Cathrin Benita Poopuu (Saaremaa ühisgümnaasium) töö „Puugid: bioloogia, levik saare maakonnas ning nende poolt levitatavad haigused“ eest;
Auhinnad juhendajatele:
- Siim Oks ja Andreas Valdmann Richard Luhtaru töö juhendamise eest;
- Katri Ots ja Hille Eek Merilin Radvilavičiuse töö juhendamise eest;
- Parry Jahnke Tambet Tammemäe töö juhendamise eest;
- Inge Vahter ja Julia Geller Cathrin Benita Poopuu töö juhendamise eest.
2018. aasta konkurss
- Alex Savolainen (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) töö „Alumiinium-õhk patarei – lihtne ja odav konstruktsioon“ eest;
- Karl Robert Kuum (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Vananemisega kaasnevate geeniekspressiooni muutuste määramine inimese skeletilihases reaalaja PCR meetodil“ eest;
- Daniil Vaino (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Arvutite või seadmete juhtimine aju rütmide või elektrilise aktiivsuse kaasabil“ eest;
- Aleksandra Lilleorg (Tallinna Reaalkool) töö „Bulgakov „Meister ja Margarita”. Erinevused ja nende tagamaad 1968. aasta väljaande ja 2010. aasta väljaande vahel” eest;
- Emilia Rozenkron (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kärjeleediku (Achroia grisella) ja vahaleediku (Galleria mellonella) kasvatamisest ja polüetüleeni lagundamise võimest” eest.
2017. aasta konkurss
Realia
- Hartvig Tooming (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga“ eest;
Naturalia
- Britha Kuldsaar (Saaremaa Ühisgünaasium) töö „Vaktsineerimine – poolt ja vastu Kuressaare elanikkonna seas“ eest;
Socialia
- Sixten Alex Luik ja Richard Annilo (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil“ eest;
Humaniora
- Karel Külm, Ädu Arvisto ja Mattias Aksli (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Hobuse 2 koolihoone makett“ eest.
2016. aasta konkurss
- Aksel Allas (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel“ eest;
- Taimo Priinits ja Andres Anissimov (Viljandi Gümnaasium), töö „Eesti kahepaiksete vanuse määramine skeletokronoloogilisel meetodil“ eest;
- Kerstin Vestel (Pärnu Sütevaka Gümnaasium), töö „Unehäired gümnaasiumiealistel noortel“ eest.
2015. aasta konkurss
- Lisanna-Lee Leiman (Saaremaa Ühisgümnaasium 7. klass) töö „Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas“ eest;
- Ele Loonde (Gustav Adolfi Gümnaasium 11. klass) töö „Telesaate „Klassikatähed 2014“ osalejate representatsioon veebimeedias Delfi, Menu ja Õhtulehe näitel“ eest;
- Kertu Tuuling (Saaremaa Ühisgümnaasium 12. klass) töö „Elu polüskleroosiga“ eest.
Teadusauhinnad üliõpilastele on Eesti teaduste akadeemia loodud rahalised teadusauhinnad üliõpilastele, mis on sisse seatud eesmärgiga avaldada tunnustust teadustöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ning stimuleerida võimekate üliõpilaste iseseisvat uurimistegevust. Alates 2016. aastast on Eesti teaduste akadeemia üliõpilastööde konkurss liidetud Eesti teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga.
2023. a konkurss
2023. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi väljakuulutamine. Haridus ja teadusministri käskkiri 30.06.2023 nr 1.1-2/23/189. Konkursi väljakuulutamise teade.
Teaduste akadeemia annab preemiad välja järgmiselt:
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad (kokku 9424,78 eurot):
1) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ - π × 500 eurot (1570,80 eurot);
2) doktori- ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd:
a) I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ - π × 1500 eurot (4712,39 eurot);
b) II eripreemia „Ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ – π × 1000 eurot (3141,59 eurot).
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas tehtud teadustöödele (kokku 6700 eurot):
1) üks rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia 1500 eurot; 2) üks magistriõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia 2200 eurot;
3) üks doktoriõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia 3000 eurot.
2022. a konkurss
Eripreemiad
- Eesti teaduste akadeemia presidendi elegantseima üliõpilastöö eripreemia (πx1000=3141,59 eurot) Sille Remm konkursitöö „Bakterile Mycobacterium tuberculosis loomuomane ravimiresistentsuse mehhanism: pilguheit Rv1410 ja LprG vahendatud lipiidiekspordi molekulaarsesse mehhanismi“ eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemia ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia (πx500=1570,80 eurot) ) Juhan-Henrik Uppin konkursitöö „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi lootustandvate sähvatuste eripreemia (πx250 =785,40 eurot) Mona Küüts konkursitöö „Lehtedest inspireeritud robot, mis ühendab tikitud struktuuri ja ioonide indutseeritud käitamist“ eest.
Tänukirjad juhendajatele
Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukirjad pälvisid premeeritud tööde juhendajad: Sille Remmi juhendaja Markus A. Seeger, Juhan-Henrik Uppini juhendaja Žanna Pärtlas ja Mona Küütsi juhendaja Indrek Must.
2021. a konkurss
Eripreemiad
- Eesti teaduste akadeemia presidendi elegantseima üliõpilastöö eripreemia (πx1000=3141,59 eurot) Tiina-Erika Friedenthal konkursitöö „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses“ eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia (πx500=1570,80 eurot) Mart Ratas konkursitöö „Mittelineaarse lainelevi numbriline analüüs” eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi lootustandvate sähvatuste üliõpilastöö eripreemia (πx250=785,40 eurot) Paul Johannes Raud konkursitöö „Aatomi kõrvalekalle mõttevihmas. Clinamen’i mõiste Lucretiusel ja Gilles Deleuze’il” eest.
Tänukirjad juhendajatele
- Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Liina Lukasele elegantseima üliõpilastöö eripreemia võitnud Tiina-Erika Friedenthal’i konkursitöö „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses“ juhendamise eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Jüri Majakule ebatraditsioonilise töö eripreemia võitnud Mart Ratase konkuritöö „Mittelineaarse lainelevi numbriline analüüs” juhendamise eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Daniele Monticellile lootustandvate sähvatuste eripreemia võitnud Paul Johannes Raua konkursitöö „Aatomi kõrvalekalle mõttevihmas. Clinamen’i mõiste Lucretiusel ja Gilles Deleuze’il” juhendamise eest.
2020. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad.
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad
- Eesti teaduste akadeemia presidendi I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ (πx1000=3141,59 eurot) magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes saab Kerda Keevend (Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool Zürichis) töö „Anorgaaniliste nanokristallide kasutamine korrelatiivse katoodluminestsents-elektronmikroskoopia bioloogilistes rakendustes” eest. Kerda Keevendi doktoritöö videotutvustus.
- Eesti teaduste akadeemia presidendi II eripreemia „Ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ (πx500=1570,80 eurot) magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes – Hare Unt (Sisekaitseakadeemia) töö „Sõjalise kohaviitevõrgustiku kasutuselevõtmise võimalikkus ühtse standardina Eesti jõustruktuurides maismaal asukoha määramiseks” eest
- Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ (πx250=785,40 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes – Rahel Toomik (Tartu Ülikool) töö „Pico della Mirandola elegantseim kõne: üheksa võtmesõna analüüs” eest
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemia (800 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes
- Liine Johannes (Tartu Ülikool) töö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonna praktikas 1939.–1940. aastal ”eest.
2019. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Johannes Heinsoo’le doktoritöö „Kvantarvutused ülijuhtivate kvantbittidega“ (ETH Zürich, juhendaja Prof Dr Andreas Wallraff);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö (unconventional) eest Lehti Saag’ile doktoritöö „Eesti esiajalugu geneetika vaatevinklist: uus teave vana DNA uuringutest“ (Tartu Ülikool, juhendajad Mait Metspalu, PhD; Kristiina Tambets, PhD; Toomas Kivisild, PhD);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Karina Loid’ile teadustöö „Kas ekraanil kuvatavad kasutamisteavitused vähendavad nutitelefoni kasutamisaega või -kordi ja eneseraporteeritud probleemset nutitelefonikasutust? Tõendid kahekuulisest eksperomendist“ (Tartu Ülikool, juhendajad Karin Täht, Dmitri Rozgonjuk).
2018. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Gaspar Epro’le doktoritöö „Triceps surae lihaskõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 15 aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon“ eest (Saksa Spordiülikool Kölnis, German Sport University Cologne, juhendajad prof dr Kiros Karamanidis ja prof dr Gert-Peter Brüggemann);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liiri Oja’le doktoritöö „Kes on „naine“ inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes“ eest (Euroopa Ülikool-Instituut, European University Institute, juhendaja prof Martin Scheinin);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Aune Altmets’ale lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ eest (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, juhendajad Laine Parts, MSc ja Kaie Eha, MSc).
Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:
- Danel Ahman’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Fibratsioonilised arvutuslikud efektid“ (Edinburg’i Ülikool, juhendaja prof Gordon Plotkin);
- Alejandro Guerra Manzanarez’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Täieliku masinõppe töövoo rakendamine pahavara tuvastamiseks süsteemikutsete ja pääsuõiguste alusel“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad dr Hayretdin Bahsi ja dr Sven Nõmm);
- Tanel Sõrmus’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Valgusega reguleeritavad cAMP-sõltuva proteiinkinaasi inhibiitorid“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Kaido Viht);
- Lisbeth Neevits’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Melanoomi ravikulutuste hindamine Haigekassa andmete põhjal – võimalused melanoomi kulude vähendamiseks, suurendades varajast avastamist teledermatoskoopia abil“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad Priit Kruus, MSc ja Riina Hallik, MSc);
- Johanna Ross’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Arne Merilai ja dr Sirje Olesk);
- Helen Asuküla’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Gravitatsiooni-lained üldrelatiivsusteoorias ja skalaar-tensortüüpi gravitatsiooni-teooriates“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Piret Kuusk);
- Katrin Petritšenko’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Kahefotoonse neeldumisspektroskoopia rakendus metallorgaanilistes ühendites: Elektronülemineku elektrilise dipoolmomendi muutus sõltuvalt lahusti polaarsusest“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendaja dr Aleksander Rebane);
- Kaie Eha’le lootustandvate sähvatuste eripreemia võitnud Aune Altmetsa lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ juhendamise eest.
2017. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Rauni Lillemets’ale doktoritöö „Genereerivate hulkade ja jadade süsteemid“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad akad Eve Oja ja dr Aleksei Lissitsin);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liisa Eero’le magistritöö „Paberi kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektroskoopilisel meetodil“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad dr Signe Vahur ja prof Ivo Leito);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Oliver Paukson’ile bakalaureusetöö „Mõistuse ja vere vahel: MMA sportlaste hegemooniline maskuliinsus“ eest (Tallinna Ülikool, juhendaja Peeter Vihma, MA).
Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:
- Bruno Strandberg’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „π-fotoproduktsioon ja Comptoni hajumine deuteeriumilt piioni ergastamise lävendil“ (Glasgow Ülikool, juhendaja dr John R.M. Annand);
- Hanna Hõrak’ule tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Õhulõhede CO2 signaaliülekande regulaatorvalkude tuvastamine läbi osoonitundlikkuse“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Hannes Kollist ja dr Mikael Johan Brosché);
- Kaisa Ling’ule tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Neobarokse kujundi otsinguil“ (Tartu Ülikool, juhendaja prof Jüri Talvet);
- Pikne Kama’le tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel“ (Tartu Ülikool, juhendajad dr Heiki Valk, dr Ester Oras ja dr Christina Fredengren);
- Geidi Hein’ale tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Keraamiline jahutav säilitusnõu puu- ja köögiviljadele“ (Eesti Kunstiakadeemia, juhendaja Heikki Zoova, MA);
- Tanel Uibokand’ile ja Kaur Vahtrik’ule tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Töödeldud taimse biomassi tehnoloogilised omadused ning rakendusvõimalused“ (Tallinna Tehnikakõrgkool, juhendaja prof Toomas Pihl).
2016. aasta konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Arvo Kaldmäe’le (Tallinna Tehnikaülikool) doktoritöö „Diskreetsete ja hilistumistega mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees“ eest (juhendaja Ülle Kotta, PhD);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Piret Uustal’ile (Eesti Kunstiakadeemia) magistritöö „Turvaseade paarisuhtevägivalla ohvritele“ eest (juhendaja Heikki Zoova, MSc);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Mari Kalma’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele“ eest (juhendaja prof Raul Eamets);
Diplomid:
- Kristel Urke’le (Tartu Ülikool) magistritöö „Rahvusvahelise kaitse taotlejad – kes vastutab solidaarses Euroopas?“ eest;
- Andres Kimber’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Vaated, helid ja maastik – lohukivid Rebala muinsuskaitsealal“ eest;
- Triin Korb’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Biodegradatiivse potentsiaaliga mikroobikooslused Eesti graptoliitargilliidist“ eest;
- Iris Reinula’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Taimede geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelised seosed“ eest.