Eile õhtul Eesti teaduste akadeemias toimunud konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-galal selgusid viis parimat.
Konkursi laureaadid on:
- Martin Haamer, Tartu ülikool, „Kas bussisõit peabki aeglane olema?“
- Sten Heinoja, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, „Interpreedi rollist Mart Saare klaveriprelüüdide kujundamisel“
- Katriin Kristmann, Tallinna tehnikaülikool, „Kassikullast päikesepatareidega Maalt Kuule“
- Hanna Britt Soots, Tartu ülikool, „Matemaatika aitab maailmast paremini aru saada“
- Inge Varik, Tallinna tehnikaülikool, „Munasarja saladused“
Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tõi žürii otsust välja kuulutades esile, et konkursil osalejad on läbinud olulise murdekoha: „Kui eelmisel kahel konkursil domineerisid tehniliselt absoluutselt perfektsed esitlused, kus sisu oli minimeeritud, siis nüüd on liigutud tagasi tehniliselt – võib-olla taotluslikult – krobelisemate esitluste juurde. Mis on aga väga empaatilised ja kuhu on lisatud isiklik dimensioon – just see, mis tegelikult ühiskonda kõnetab.“
Viis laureaati saavad võimaluse osaleda EuroScience Open Forumil (ESOF) Katowices, Poolas. ESOF on iga kahe aasta tagant toimuv festival, konverents ja mess valdkondade vaheliseks aruteluks teaduse, innovatsiooni ja ühiskonna seoste üle, teaduse ja ühiskonna kokkusaamiskoht. ESOF2024 teema on: Elu muudab teadust.
Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Katriin Kristmann, Mark Mets (Tallinna ülikool, „Ukraina globaalne tähtsus Twitteris“) ja Jane Remm (Eesti kunstiakadeemia, „Koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled“).
Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.
Žüriisse kuulusid Tarmo Soomere, riigikogu liige Kadri Tali, lavastaja ja näitleja Karl Laumets, ajakirjanik Urmas Jaagant, koolijuht Pille Kaisel, ettevõtja Hannes Tamjärv ning Eesti Energia juht Andrus Durejko.
Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.
Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Galaõhtu otseülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube'i-kanalis.
Finaalürituse fotod (pildistas Reti Kokk) leiab siit.
Konkursi koostööpartner on Eesti rahvusringhääling ning seda toetatakse Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise projektikonkursi kaudu.
Žürii lemmikud:
Martin Haamer on ühistranspordi parendamisele pühendunud nooremteadur Tartu ülikooli geograafia osakonnas. Oma töös uurib ta, kuidas muuta ühistransport võimalikult mugavaks liikumisviisiks võimalikult paljudele inimestele, kasutades selleks erinevaid suurandmeid ja modelleerimist.
Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. 2021. aastast omandab ta doktorikraadi Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Sten on Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2023) laureaat.
Katriin Kristmannil on juba aastaid olnud huvi kosmose vastu ning alates Ahhaa planetaariumis töötamisest on ta end selles vallas proovinud ka rakendada. Tema teadusprojektis tehakse koostööd Euroopa kosmoseagentuuriga, et töötada välja päikesepaneele Kuu peal kasutamiseks. Lisaks on ta juhatuse esimees Eesti tudengisatelliidi sihtasutuses, mis saatis eelmisel aastal kosmosesse satelliidi ESTCube-2.
Hanna Britt Soots uurib murruliste diferentsiaalvõrrandite omavahelisi seoseid. Oma teadustööga seonduvalt, huvitab teda, kuidas on võimalik matemaatikat rakendada teistes teadusharudes. Lisaks doktoritööle õpetab ta gümnaasiumis programmeerimist ning on aktiivne üliõpilasesindaja erinevates ülikooli otsustuskogudes. Vabal ajal tegeleb Hanna Britt kudumisega ning naudib briti huumorisarju.
Inge Varik on geenitehnoloogia doktorant, kelle uurimissuundadeks on rakkudevaheline suhtlus inimese munasarjas ning keskkonnakemikaalide mõju naise viljakusele. Tema huvi reproduktiivbioloogia vastu tekkis juba bakalaureuseõpingute ajal, mil ta uuris hiire munasarja. Ta loodab oma teadustöö tulemusena leida võimalusi, kuidas täiustada viljatuse diagnostikat ja viljatusravi. Lisaks teadustööle osaleb Inge aktiivselt ülikooli õppetöös ning tegeleb teaduse populariseerimisega.