Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu

Hübriidkonverents toimub 1. oktoobril 2021. a Tartus, TÜ Iuridicumi nutiklassis (Näituse 20-203) ja Zoomis.

Konverentsi programm

13.00–13.10 Avamine: Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits, TA riigiõiguse sihtrahastu esindaja

Tervitussõnad: Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere

13.15–14.00 Hent Kalmo (veebiettekanne): Rahvasteliidu tõus ja langus Ants Piibu kogemuses

14.00– 14.45 Lauri Mälksoo (veebiettekanne): Nõukogude Liit Rahvasteliidus 1934–1939

14.45–15.00 kohvipaus

15.00–15.45 Tõnu Tannberg: Moskva „konstitutsioonilised parandused“ 1944. aastal: liiduvabariikide „iseseisvumine“ ning selle sise- ja välispoliitiline kontekst

15.45–16.15 Marju Luts-Sootak: Diplomaadist õppejõuks: Jüri Jegorov ja rahvusvahelised suhted

16.15 Lõpetamine – Marju Luts-Sootak

Konverents toimub TÜ õigusteaduskonna ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali koostöös. 

Taustaks:

Riiklusel on lisaks riigisisesele dimensioonile ka rahvusvaheline tasand. Eriti puudutab see alles rajatud riike, mille eksistentsilegi võib osutuda proovikiviks see, kas neid rahvusvaheliselt ka de jure tunnustatakse ja kas seda teevad olulised rahvusvahelised organisatsioonid. I maailmasõja järel pidi maailmarahu kindlustama ja võimalikult paljusid riike ühendama Rahvasteliit. Balti riikide liitumistaotlused tulid läbivaatamisele Rahvasteliidu täiskogu kuuenda komisjoni alamkomisjonis. Eesti ja Läti vastuvõtmisele andis kuues komisjon heakskiidu 15. septembril 1921, Leedu vastuvõtmisele viis päeva hiljem. Täiskogu arutas nende riikide liitumistaotlusi 22. septembril  ja otsustas kõik kolm riiki võtta vastu Rahvasteliidu täisliikmeteks.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Ants Piip, Eesti välisdelegatsiooni liige, riigivanem ja välisminister mängis silmapaistvalt olulist rolli Eesti saamisel Rahvasteliidu liikmeks. Seepärast on igati kohane tähistada 100 aasta möödumist sellest tähtsast sündmusest teadus- ja õigusajaloolise konverentsiga, mida nimetame „Ants Piibu päevaks“. 1. oktoober on Piibu surma-aastapäev. Rahvasteliidu tõusust ja langusest just Ants Piibu elu ja tegevusega seostatult räägib õigusteadlane Hent Kalmo.

Rahvasteliidu languses ja üldse maailmarahu lammutamisel oli oluline roll Nõukogude Liidul. Nõukoguse Liidust ja selle teotsemisest Rahvasteliidus räägib rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Kui II maailmasõja lõpus tehti plaane uueks maailmaorganisatsiooniks, lootis Nõukogude Liit saada ÜRO-sse ka liiduvabariikide kohad. Neist lootustest ja asjakohastest ettevõtmistest räägib Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg.

Kui ÜRO-sse pidid kuuluma ka nõukogude liiduvabariigid, oli vaja neile oma diplomaate. Sõja ajal asuti neid Moskvas diplomaatide akadeemias koolitama. Eesti „rahvusdiplomaadiks“ pidi saama Jüri Jegorov, kes on tuntud eelkõige õigusajaloo õppejõuna Tartu ülikoolis. Õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak on erinevatel kokkusaamistel Jegoroviga kogunud tema mälestusi ja võtab need oma ettekande aluseks.

COVID-19:  Kontrollime tulenevalt Vabariigi Valitsuse nõuetest COVIDi digitõendit ehk märget vaktsineerituse, COVID-19 läbipõdemise või negatiivse koroonatesti tulemuse kohta. Täpsem info tõendi kohta terviseameti veebilehelPalume kohale tulla vähemalt 10-minutilise ajavaruga.
Palume loobuda kohapeal osalemisest ja jääda koju, kui olete haige, olete hiljuti kokku puutunud COVID-19 haigega või määratud eneseisolatsiooni.

Fotod (vasakult): The first meeting of the Assembly of the League of Nations took place on 15 November 1920 at the Salle de la Réformation in Geneva, By Creator: A. Frankl - National Library of Norway, Public Domain, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=34364618; Eesti Vabariigi saadik Londonis Aans Piip, EFA.272.0.6797 https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=885268&_xr=614c1f154fd1e
.