TeaMe+

TeaMe+ programm on ELi regionaalarengu fondist rahastatav programm, milles teaduste akadeemia osaleb partnerina tegevuse „Teaduse järelkasvu arendamine ja ühiskonna arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamine teaduspõhiseks ja läbipaistvaks“ elluviimisel, mille raames

Tegevused 2020

KONKURSS "TEADUS 3 MINUTIGA" 2020

Eesti teaduste akadeemia jätkab 2015. aastal alustatud „Teadus 3 minutiga“ konkursi traditsiooni. Konkurss ja sellele eelnevad koolitused on mõeldud Eesti ülikoolide ja teadusasutuste doktorantide ja vastsete doktorite teaduskommunikatsiooni kogemusõppeks ning platvormina osalejate teadustulemuste tutvustamiseks võimalikult laiale publikule.  

Osalema on oodatud kõigi doktoriõpet pakkuvate ülikoolide ja teadusasutuste doktorandid ning pärast eelmist konkurssi doktorikraadi kaitsnud noorteadlased (alates 8. veebruarist 2019) 

Konkursi kulg 

  • Osalemiseks tuleb läbida oma kooli või instituudi sisekonkurss ja teaduskommunikatsioonikoolitus. Täpsem info kontaktisikutelt. 
  • Finalistide esitamise tähtaeg on 16. novembril 2020. Kooli poolt välja valitud finalistide esitamiseks tuleb täita online vorm. Vormi täidab ülikooli või teadusasutuse kontaktisik. 
  • Esitatud finalistidel on võimalus osaleda teaduste akadeemia korraldataval koolitusel „Audiovisuaalne eneseväljendus ja populaarteadusliku artikli kirjutamine“ (toimub 21.-22. novembril 2020 Heimtalis) 
  • Finaali pääsemise eelduseks on planeeritavat ettekannet tutvustava populaarteadusliku artikli avaldamine portaalis Novaator koostöös Novaatori toimetajatega 
  • Konkursi finaal toimub 2021. a veebruaris. Finaali pääseb kuni 20 noorteadlast. Finaalis esitab iga noor teadlane 3 minuti pikkuse eestikeelse monoettekande oma teadustööst 
  • Finaali käigus valib žürii välja viis võiduloengut, mis hiljem jõuavad ETV eetrisse ja portaali Novaator, kus vaatajad hääletavad nende seast oma lemmiku. 

Konkursi peakorraldaja
Piret Suurväli, e-post: piret.suurvali@akadeemia.ee, tel +372 504 8219

Vaata eelmise konkursi võiduvideoid:

  • Andrea Giudici „Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes“. Video
  • Ljudmila Klepinina „Vähi tüvirakud kui kasvaja kurja juur“. Video
  • Maria Korepanova „Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest“. Video
  • Maris Mändel „Silikaattellis – hoidmist väärt materjal?“. Video
  • Maksim Runin „Sügavuti rasvas“. Video

Kõigi varasemate konkursside loenguvideoid vt Eesti Teaduste Akadeemia Youtube'i-kanalis

NOORTE TEADLASTE ARENDAMINE

  • 21. jaanuaril 2019 toimus akadeemia saalis konkursi "Teadus 3 minutiga" jätkukoolitus, kus mindi sammuke edasi Heimtalis alustatud kogemusega. Õppejõududeks olid taas Kaspar Kaljas ja Indrek Simm. Finalistide esinemised salvestati; kõik said oma videofailid, et kodus analüüsiga süvitsi minna.
  • 8. veebruaril 2019 toimus akadeemia saalis konkursi "Teadus 3 minutiga" pidulik gala, kus selgitati välja viis parimat lühiloengut. Vt kogu galaõhtu salvestust siit. Sündmust kajastas ka Novaator.
  • Konkursi "Teadus 3 minutiga" jaoks toimus 16.-17. märtsil 2019 salvestus tele-eetri klippideks.
  • 6.–10. maini 2019 oli konkursi „Teadus 3 minutiga“ viie parima klipi esitlus Eesti televisiooni saates "Terevisioon". Paralleelselt telesaatega kutsus teadusportaal Novaator publikut viie noore teadlase seast oma lemmikesinejat valima. Ülekaalukalt võitis Eesti muusika- ja teatriakadeemia pärimusmuusika eriala doktorant Maria Korepanova.
  • 3 minuti loengud teaduste akadeemia Youtube'i-kanalis

TEADLASTE AVATUD DIALOOG ÜHISKONNAGA

02.02.2019 - Seminar and training workshop: Towards bridging science and decision-making. Vt täpsemalt siit.

27.05.2019 - toimus teaduspärastlõuna (XI) "Jõnksuline maailm ehk akadeemik Gustav Naani torkivate mõtete terendusi". Esinesid Tõnu Viik Tõraverest ja Tõnu Viik Tallinnast.

VALIK FOOKUSTEEMASID: Evolutsioon saab toimida vaid siis, kui populat-sioonis on piisavalt vaheldusrikkust; revolutsioon siis, kui on piisavalt pingeid ja pulbitsevat energiat. Kas see kehtib ka teadusmaastikul? Aga ühiskonnas? Kas vaim saab võtta võimu? Kas raamidest välja mõtlemine segab või inspireerib? Kas vastuolulised isiksused on traditsioonide lõhkujad või uute horisontide avajad? Kas akadeemia ja akadeemikud peaksid olema tarkuse ja kogemuse vardjad või revolutsiooniliste (ning vahel ohtlike) ideede vedurid? Teaduspärastlõuna toimus akadeemik Gustav Naani 100. sünniaastapäeva auks.

5.09.2019toimus teaduspärastlõuna (XII) „Kliima muutub ‒ millised tehnoloogilised lahendused sellega kohanemiseks on pakkuda Eesti teadlastel?“  Akadeemik Enn Lust räägib vesinikutehnoloogiate arendamise teravaimast tipust ja akadeemik Jarek Kurnitski kõneleb hoonete energiatõhususe võimalustest ja väljakutsetest. Arutleme mõnusas vabas õhkkonnas, milline võiks olla akadeemia sõnum 13. septembril peaministri eestvedamisel akadeemia ruumides toimuval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“

Alategevus 7.1 – NOORTE TEADLASTE ARENDAMINE 

  • 5. jaanuaril 2018 toimus teistkordselt eesti noori teadlasi ühendav konverents, sel korral pealkirja all "XXI sajandi suurimad väljakutsed". Konverents leidis aset välismaal tegutsevate noorte eesti teadlaste eestvedamisel koostöös Eesti teaduste akadeemia ja Eesti noorte teaduste akadeemiaga. Vt lähemalt http://noorteadlased.ee/
  • 19. märtsil 2018 Akadeemia saalis toimus konverents "Keel ja teadus", mille kutsus kokku Eesti teadusajakirjanike selts koostöös Eesti noorte teaduste akadeemia ja Eesti teaduste akadeemiaga.
  • Konkursi "Teadus 3 minutiga"  jaoks toimus 1-2. detsembril 2018 talvekool Heimtali külakoolimajas. Konkurss ise toimub 2019. aasta varakevadel. Ekskursiooni vanas külakeskuses tegi akadeemik Anu Raud, inspiratsiooniloengud pidasid akadeemikud Tarmo Soomere ja Maarja Kruusmaa. Praktilised esinemis- ja kaameratreeningud toimusid Rakett 69 meeskonna kogenud filmimeeste – produtsent Kaspar Kaljase ja režissöör Indrek Simmi juhtimisel. 
  • Konkurss "Teadus 3 minutiga" toimus 2019. aasta varakevadel.
  • Koostamisel on kogumik "Teadus 3 minutiga II" (ilmus 2019. aasta mais).

Alategevus 7.2 – TEADLASTE AVATUD DIALOOG ÜHISKONNAGA

  • 19. jaanuaril 2018 toimus koostöös Eesti teadusajakirjanike seltsiga kohtumine meedia esindajatega arvamusfestivali ideekorjeks.
  • 27. veebruaril 2018 toimus Eesti teadusajakirjanike seltsi salong-seminar. Ettekandega teemal "Soome avaliku teabe komisjoni (Tiedonjulkistamisen neuvottelukunta) soovitustest teaduskommunikatsiooniks" esines Priit Ennet. Arutati ka teadusajakirjanduse ja teaduskommunikatsiooni teemade kajastamist Vikipeedias.
  • 1. märtsil 2018 toimus arutelu teadusmarsi korraldamisest 14. aprillil Tallinnas ja Tartus.
  • 2018. aasta sügisel osaleb teaduste akadeemia Von Krahli akadeemia loengusarjas “Elu pärast Googlet”. TeaMe+i raames esineb akadeemik Tarmo Soomere iga loengu lõpus u 10-minutilise lühikokkuvõtte-kommentaariga (kokku toimub 12 loengut).

Alategevus 7.1 – NOORTE TEADLASTE ARENDAMINE

  • 04. jaanuaril 2017 toimus akadeemias Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmete koosolek.  Koosolekut kajastas ja otseülekande tegi Novaator.
  • 4. jaanuaril 2017 toimus akadeemias Eestist väljaspool õppivate/töötavate noorteadlaste ümarlaud, arutusel oli Eestist väljaspool tegutsevate noorteadlaste konverents II korraldamine 2018. aastal.
  • 10. aprillil 2017 toimus akadeemias kogumiku "Teadus kolme minutiga" esitlus.
  • 31. mail 2017 toimus akadeemias Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pidulik avamine.
  • 27. oktoobril 2017 toimus kolme minuti loengute konkursi galaõhtu akadeemia saalis. Toimunut kajastas Novaator.

Alategevus 7.2 – TEADLASTE AVATUD DIALOOG ÜHISKONNAGA

  • 09. veebruaril 2017 toimus koostöös Eesti teadusajakirjanike seltsiga kohtumine meedia esindajatega. Salongseminari teemaks oli "Vaatlusi maailmale teaduskirjaniku seisukohalt" - esines Tiit Kändler (kes pälvis hiljuti Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest). Toimus mõttevahetus.
  • 19. mail 2017 toimus koostöös Eesti teadusajakirjanike seltsiga kohtumine meediaesindajatega. Fookuses oli küsimus: milliste näitajate järgi hinnata olukorda teadusajakirjanduses? 
  • 08. juunil 2017 toimus akadeemias teaduspärastlõuna, mille fookusteemaks on jätkusuutlikud teadlaskarjääri
    mudelid Eestis.
  • 19. septembril 2017 toimus teadushommik - kohtumine teadusajakirjanikega.
  • 02. novembril 2017 toimus koostöös Eesti teadusajakirjanike seltsiga kohtumine meediaesindajatega. TEEMA: teadusajakirjanike sõbra auhind ehk Ökul 2017.
  • 24. novembril 2017 toimus teadusmeedia esindajate kohtumine Eesti noorte teaduste akadeemia liikmetega. TEEMA: Teadlaste ja ajakirjanike suhted. Priit Ennet  kõneles teadlaste ja ajakirjanike suhetest ajakirjaniku pilgu läbi ning  Els Heinsalu ajakirjanike ja teadlaste interaktsioonist teadlase perspektiivist vaadatuna.
  • 21. detsembril 2017 toimus koostöös Eesti teadusajakirjanike seltsiga kohtumine meediaesindajatega. TEEMA: kokkuvõte teadusajakirjanduse aastast 2017.

Alategevus 7.1 – NOORTE TEADLASTE ARENDAMINE
Tegevuse eesmärk on noori teadlasi inspireerida, toetada, koolitada, võrgustada ja kaasata akadeemia tegevustesse, et erinevate põlvkondade seotuse ning sisulise koostöö kaudu reaalselt panustada Eesti teaduse ja ühiskonna jätkusuutlikkusse ja tulevikku.

Noorte teadlaste tegevuse sidumine Eesti Teaduste Akadeemiaga (noorteadlaste akadeemia loomine akadeemia osana). Pilootprojekt: „Eestist väljaspool tegutsevate noorteadlaste konverents“ 6. jaanuaril 2016.

TEADUSE POPULARISEERIMISE KURSUSED (II) ‒ kolme minuti loengute konkurss 2016

Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide doktorantidele ja noorteadlastele. Võiduloengutest kujuneb koostöös ERR-i haridussaadete toimetuse ning veebiportaaliga Novaator saatesari „Teadus kolme minutiga“. 

  • INFO-KOOLITUSSEMINARID: 29. august Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu tn 6); 30. august Tartus Eesti Biokeskuse saalis (Riia mnt 23).
  • Koolitus sisaldas: teaduse populariseerimise kursuste ja konkursi lühitutvustust; akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitust ja ettekannet „Kuidas viia teadlase sõnum kuulaja-vaatajani“; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli juhataja, dotsent Peeter Raudsepa koolitust, mille eesmärgiks on ülevaate andmine kõne klassikalisest ülesehitusest, kõnelemisest kui psühhofüüsilisest tegevusest ja avaliku kõnelemise psühholoogiast. Koolitus koosnes loengust ja praktilistest harjutustest.
  • TEADUS 3 MINUTIGA FINAAL-GALAÕHTU 23. septembril 2016 akadeemia saalis (galaõhtu on järelvaadeldav ERRi Novaatoris). Esines 17 noort teadlast. Žürii valis välja kuus võiduloengut, mille klipid jõudsid ETV suurde eetrisse saatesarjana TEADUS 3 MINUTIGA:
  • Juri Essi – 16. november kl 14.30
  • Katre Juganson – 23. november kl 14.30
  • Kristi Krebs – 30. november kl 14.30
  • Rain Kuldjärv – 7. detsember kl 14.30
  • Sander  Paekivi – 14. detsember kl 14.30
  • Ragnar Saage – 28. detsember kl 14.30

ETV eetris oli 22. detsembril 2016 kl 21.40 (kordus 23. detsembril kell 13) ka koondsaade KOLME MINUTI VÄLJAKUTSE noorte teadlaste miniportreedest ja konkursist tervikuna.

Alategevus 7.2 – TEADLASTE AVATUD DIALOOG ÜHISKONNAGA
Tegevuse eesmärk on rakendada Eesti Teaduste Akadeemia pädevusi Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ning teaduse, hariduse ja kultuuri edendamiseks.

Kohtumised meedia esindajatega ‒ teadushommikud ja pärastlõunad akadeemias. Akadeemia on alustanud kohtumiste sarja, et võimalikult vahetus, akadeemiliselt vabas ning inspireerivas õhkkonnas (hommikukohvi või teaduspärastlõuna formaadis) viia kokku meedia esindajad erinevate akadeemiliste ringkondade ning ühiskondlik-poliitiliste osapooltega, vahetamaks mõtteid ühiskonnas olulistel teemadel. Kohtumiste üldiseks teemaks on TEADUS ja ÜHISKOND ning peamiseks eesmärgiks ühisosa leidmine võimalikult laia tervikpildi raames.

  • 12. veebruaril 2016 toimus teadushommik teemal RAHVASTIKURÄNNE EESTIS ja MAAILMAS. Esinesid Tiit Tammaru ‒ Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor ja Rein Ahas ‒ Tartu Ülikooli inimgeograafia professor. Mõttevahetuses osales Ruth Annus ‒ siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja.
  • 21. aprillil 2016 toimus teaduspärastlõuna, mille teemaks oli: TEADUSRAHA: TRADITSIOONILINE KULU või INVESTEERING RIIGI TULEVIKKU? Kohtumise eesmärgiks oli lahti mõtestada väärtusahela teadus–kõrgharidus–majandus toimimise iseärasused, kitsaskohad ja peidetud võimalused meie ühiskonnas. Osalema olid kutsutud akadeemia juhtkonna esindajad, ülikoolide teadusprorektorid, riigikogu kultuuri- ja majanduskomisjoni ning teaduse ja innovatsiooni toetusrühma esindajad, valitsuse ja ministeeriumide (teadus)nõunikud, ETAg-i ja meedia esindajad.
  • 02. juunil 2016 toimus akadeemias teaduspärastlõuna, kus jätkasime aprillis alustatud mõttevahetust teemal: TEADUSRAHA: TRADITSIOONILINE KULU või INVESTEERING RIIGI TULEVIKKU? Oma nägemuse „Kompleksne kestlik majandusmudel“ esitas Robert Kitt – Swedbanki juhatuse esimees, peadirektor Eestis, osales majandusekspert Kristjan Lepik.
  • 14. juunil 2016 toimus kohtumine meedia esindajatega. Osalesid Eesti teadusajakirjanike seltsi liikmed ja kutsutud külalised. Ettekandega ülemaailmsest teaduskommunikatsiooni konverentsist „Public Communication of Science and Technology“ (PCST 26.-28.aprillil Istanbulis) esinesid Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi liige Arko Olesk. Ettekannetele järgnenud arutelus olid kõne all teaduskommunikatsiooni teemade käsitlemise võimalused 2016. a suvel Eestis toimuval arvamusfestivalil.
  • 12. oktoobril 2016 toimus kohtumine meedia esindajatega. Osalesid Eesti teadusajakirjanike seltsi liikmed ja kutsutud külalised. Sissejuhatava sõnavõtuga esines seltsi esimees Priit Ennet. Ajalehe Postimees teadustoimetaja Riin Aljas rääkis Postimehe teadustoimetuse loomisest, esimestest töökuudest ja tulevikuplaanidest. Ettekandele järgnenud arutelus oli kõne all võimalik koostöö Eesti teadusagentuuriga.
  • 10. novembril 2016 toimus Eesti teadusajakirjanike seltsi 25. aastapäevale pühendatud kohtumine. Osalesid seltsi liikmed ja kutsutud külalised. Ettekandega seltsi ajaloost esines selle asutajaliige ja esimene esimees Indrek Rohtmets. Tähelepanekuid teadusajakirjanduse arenguvõimalustest nii meil kui mujal refereeris Tiit Kändler. Arutelus osales ja möödunud aegu meenutas Ülo Vooglaid. Seltsi tänapäevast ja tulevikuplaanidest rääkisid Aare Baumer, Andi Hektor, Tiit Kändler, Ulvar Käärt ning esimees Priit Ennet. 

Regulaarsed kohtumised poliitikutega ‒ PolicyLabi-laadse töötoa ellukutsumine Eestis (PolicyLab on Londoni Kuningliku Ühingu üks tegevustest, mis koondab regulaarseid kohtumisi ja diskussioone teadlaste ja poliitikutega).

  • 09. juunil 2016 toimus kohtumine poliitikutega teemal „Kliimamuutused kui teadusteema ja poliitilise debati objekt“. Põhiettekandega esines Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. Arutelust võtsid osa Riigikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ja Pärnu Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige Silja Kikerpill. 
  • 26. oktoobril 2016 toimus kohtumine poliitikute ja meedia esindajatega ‒ teaduspärastlõuna, mille teemaks on: INSENERITEADUSED EESTIS ja MAAILMAS. Fookuses: Inseneriteadused kui osa innovatsiooniprotsessist; Inseneeria roll ja tähendus ühiskonnas; Kaasaegne tehnikakultuur ning -haridus; Ettevõtjate ootused inseneridele ja inseneriteadustele; Arvuti soovituste ja kaine mõistuse tasakaal. Mõttevahetuses osalesid akadeemik Jakob Kübarsepp, ehituskonstruktor Tõnu Peipman, suurettevõtja Heiti Hääl, TTÜ professorid Malle Krunks, Mart Min, Jaan Raik ja Arvi Hamburg (kes on ka Eesti inseneride liidu president). Külas oli Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja Maive Rute. Teaduspärastlõunat modereeris akadeemia president Tarmo Soomere.