Teadus 3 minutiga 2023 – finalistid

Finaal-galaõhtu toimub reedel, 3. veebruaril algusega kell 18. Finaalis toimuvat on võimalik jälgida otseülekandena akadeemia kodulehe kaudu.

Konkursi finalistid

Konkursi finalistid koolitusel ERMi Heimtali muuseumis 2022. a novembris. Foto tegi Piret Suurväli.

Finaliste on sel hooajal kokku 15. Nende lühitutvustused siin lehel on tähestikulises järjekorras.

Liili Abuladze

Tallinna ülikool, demograafia

Suhtlemise mõju elulemusele

Lõpetan doktorantuuri Tallinna ülikoolis demograafia erialal. Minu doktoritöö keskendub kesk- ja vanemaealiste suhtlusvõrgustike ning erinevate tervisetulemite seoste uurimisele. Uurimustes olen vaadelnud nii Eesti elanikke kui ka võrrelnud Euroopa riike omavahel, kasutades nii läbilõikelisi kui ka sündmusloolisi analüüsimeetodeid.

Marit Alas

Eesti keele instituut, lingvistika

Kohanimede säilimine ja kadu Vergi poolsaare näitel

Olen Eesti Keele Instituudi nooremteadur ja lingvistika doktorant Tallinna Ülikoolis. Oma uurimistöös keskendun ma kohanimede püsivuse ja vahetumise uurimisele. Huvi nimeteaduse vastu tekkis mul juba ülikooli alguses, kui seminaritöö jaoks tuli Saaremaale kodukanti kohanimesid koguma minna. Kui varem olengi ma vaadelnud just Saaremaa kohanimede säilimist ja muutumist, siis praegu on põhirõhk põhjarannikul asuva Vergi poolsaare kohanimede varieerumise uurimisel.

Maria Hansar

Eesti kunstiakadeemia, muinsuskaitse ja konserveerimine

Unes nähtud Narva

Uurin tähendusloome protsesse pärandi remediatsioonis. Keskendun materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Ka bakalaureuse- ja magistritöös uurisin kommunikatiivsust – esimeses analüüsisin kunstnike metafoorset keelekasutust, kui nad rääkisid oma loomingust, teises aga kaasaegse kunsti ja ühiskonna vahelist keelelõhet. Mind huvitab, kuidas teaduse ja kunsti piirialal sünnib uus teadmine.

Jürgen Karvak

Tartu ülikool, vooluveekogude ökoloogia

Ojad – linnalooduse tulipunktid ja ühendusteed

Alustasin septembris doktorantuuri vooluveekogude ökoloogia nooremteadurina, mille raames plaanin uurida, kuidas jõgede ja ojade muutmine mõjutab nende elustikku ning ökoloogilisi seoseid. Töötan ka Eestimaa Looduse Fondis ja Keskkonnaametis vooluveekogude eksperdina. Olen üle 10 aasta tundnud huvi jõgede ja ojade ökoloogiliste ning inimtegevuste seoste vastu ning soovin neid süsteeme süvitsi mõista, jagada teadmisi edasi ja parendada vooluvete, maailmas väga haavatud ökosüsteemide käekäiku.

Kertu Liis Krigul

Tartu ülikool, mikrobioomika

Antibiootikum – kas hunt lambanahas?

Olen geenitehnoloogia 4. aasta doktorant, kelle uurimisteemaks on inimeste mikrobioota ehk keha mikroobide roll tervise kujundamisel. Viimasel ajal on põhifookuseks olnud just antibiootikumide kasutamise mõju soolestiku mikroobikooslustele ja seeläbi meie tervisele. Oma uurimustöös kasutan ma Eesti geenivaramu geenidoonorite mikrobioomi andmeid. Lisaks teadusele ja selle populariseerimisele, pean lugu fotograafiast, kestvusspordist ja heast naljast.

Annette Miller

Tallinna tehnikaülikool, keemia

Kasulikum, aga mitte magusam – rinnapiima prebiootiliste suhkrute süntees

Minu nimi on Annette ja ma olen orgaanilise sünteesi doktorant. Minu eriala, keemia, toob inimestes esile kahetisi tundeid – kel hakkab kohutavalt kõhe kooliajale mõeldes, kel löövad silmad särama põnevate paukude-särinate peale mõeldes. Minu igapäevatöö laboris on kahe vahepeal. Enese proovilepanek suure tundmatusega silmitsi seistes on pidev ja pinev, aga särin on sees, sest terendab ka võimalus ning eesmärk panustada inimkonna teadmiste suurenemisse. Selline ongi minu jaoks teadlaseks olemise võlu.

Meeta Morozov

Eesti muusika- ja teatriakadeemia, muusikateadus

Eesti muusikaloo kirjutamisest nõukogude ajal ehk „Tallinn, mis kunagi valmis ei saa“

Meeta Morozov on Eesti muusika- ja teatriakadeemia kolmanda aasta doktorant muusikaajaloo suunal ning uurib eesti muusikateaduse kujunemislugu nõukogude ajal. Ta on lõpetanud varasemalt bakalaureuseõpingud muusikapedagoogikas ning omandanud magistrikraadi muusikateaduses, mõlemad cum laude. Doktoritöö kirjutamise kõrval annab Meeta loenguid ja juhendab üliõpilasi, tegutseb muusikatoimetajana mitmes kontserdiorganisatsioonis ning kirjutab muusikaarvustusi kultuuriväljaannetele.

Keiu Paapsi

Tervise Arengu Instituut, epidemioloogia

Kasvajad ei tunne vanusepiire

Olen Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika teadur ja arstiteaduse doktorant. Minu doktoritöö keskendub laste ja noorte vähiandmete uurimisele. Lootes, et tema teadustöö aitab seni vähe tähelepanu saanud teemat ühiskonnas rohkem esile tuua, on Keiu missiooniks aidata omalt poolt kaasa, et läbi parema poliitikakujundamise, tervishoiusüsteemi juhtimise ja veel põhjalikemate teadusuuringute oleks ka meie lastele ja noorukitele tagatud parim võimalik ravi ja seeläbi parem homne.

Madli Raudkivi

Tallinna ülikool, sotsioloogia

Hoolduspere – kellele ja milleks?

Ma olen on Tallinna ülikooli sotsioloogia eriala doktorant. Minu doktoritöö keskendub hooldusperedele ehk inimestele, kes hoolitsevad lühemat või pikemat aega mitte-bioloogilise lapse eest. Igapäevaselt töötan avalikus sektoris sotsiaalkindlustusametis kõrge riskikäitumisega laste teemadel. Annan ka erinevaid loenguid ja seminare Tallinna ülikoolis ning Tallinna tehnikaülikoolis.

Kristo Raun

Tartu ülikool, suurandmete nooremteadur

Otsetee otsusteni – vastavuskontrolli tegemine voogandmetel

Olen doktorant Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis. Mulle meeldib andmetes kaevata ja probleeme lahendada. Seetõttu uurin kuidas algoritmid ja andmestruktuurid saaksid aidata andmetele tuginedes äriprotsessides kiiremini otsuseid langetada. Pärit olen Tallinnast, aga viimased 4 aastat oleme perega elanud Viljandimaal. Vabal ajal meeldib kodus midagi ehitada, perega aega veeta, raamatuid lugeda. Hindan mitmekülgsust ja vaheldusrikkust.

Heigo Rosin

Eesti muusika- ja teatriakadeemia, löökpillid

Solist ja orkester: võistlus või koostöö?

Heigo Rosin on Eesti esimene löökpillimängija, kes on spetsialiseerunud soolo- ja
kammermuusikale. Klassikaliste löökpillide erialal on tal kaks bakalaureuse- ja magistrikraadi (Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Flaami kuninglik konservatoorium) ning solistidiplom Aarhusi kuninglikust muusikaakadeemiast. Hetkel õpib Heigo doktoriõppes Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja on seal sellest aastast ühtlasi löökpilliõppejõud. Pikemat aega on ta juba õpetanud Tartus Heino Elleri muusikakoolis.

Martin Sarap

Tallinna tehnikaülikool, elektrotehnika

Kihtlisandusmeetodi abil elektrimasinate jahutamine

Olen Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur ning töötan elektrimasinate grupis kihtlisandustehnoloogia ehk 3D printimisega. Doktoritöö raames mõtlen välja ja katsetan erinevaid meetodeid, kuidas metalli 3D printimist ära kasutada elektrimasinate jahutamiseks. Lisaks õpetan tudengeid aines „Elektromagnetism ja elektrimasinad“, juhendan mitut bakalaureuse- ja magistritudengit ning viin läbi töötube nii Noore inseneri programmi kui ka Rakett 21 raames.

Liza Sedler

Eesti kunstiakadeemia, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana

Tööd tutvustav populaarteaduslik artikkel Novaatoris

Olen Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Oma uurimistöös keskendun ENSV kodudisaini kuvanditele arhitektide ja disainerite graafikas ja tekstides 1960. aastatel. Minu eesmärgiks on selgitada ajaloolise disaini ideoloogilisi, kultuurilisi ja tehnilisi mõjureid ning valgustada disainerite vähetuntud loomingukülgi. Oma kõnes püüan näidata, kuidas nt ENSV koduköögi disainis peegeldusid leppimatud poliitilised pinged, disainerite unistused ja tavainimese ihad. Teadvustades mineviku disaini varjatud saladusi, võib projekteerida kaasaegset kodu vabanedes eelarvamustest ja toetudes kasutajate tõelistele vajadustele.

Gertha Teidla-Kunitsõn

Tallinna ülikool, sotsiaaltöö

Digitugevast haridusest ehk IKT-st meie koolinoorte igapäevaelus

Minu nimi on Gertha Teidla-Kunitsõn ja ma olen Tallinna ülikooli sotsiaaltöö doktorant. Oma doktoritöös uurin, kuidas valmistab tänane haridus ette noori täiskasvanueluks digitaalsel ajastul ning miks on nii, et osad noored saavad digivahendite kasutamisest rohkem kasu, teised aga rohkem kahju. Igapäevaselt töötan analüütikuna, ent veel hiljuti võis mind kohata Tallinna ülikoolis nooremteaduri ja -lektorina. Minu huvi teaduse vastu on juhtinud kaks kogemust: kogemus ajast, mil elasin Jordaanias ja töötasin sealsete põgenikega ning minu suur kirg foorumteatri vastu.

Hans Tiismus

Tallinna tehnikaülikool, elektrotehnika

Elektrimasinate 3D-printimine

Minu nimi on Hans Tiismus. Äsja lõpetasin doktoriõppe Tallinna tehnikaülikoolis elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis. Selle raames uurisin milliseid uusi võimalusi avab metalli 3D-printimine elektrimootorite ehituses ning kuidas saavutada parimad omadused prinditud magnetsüdamikes.
Olen kõrgelt motiveeritud noorteadlane, sooviga ise kasvada ning proovida muuta ka maailm enda ümber paremaks kohaks.