Maarja Öpik ja Martin Zobel kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ elurikkuse nähtamatutest keerdkäikudest. Elame ajastul, mil inimtegevus kujundab ümber terveid ökosüsteeme. Kui taime- ja loomariigis toimuvat oleme märganud ammu, siis silmale nähtamatute mikroobide tegelikku mõju loodusele hakkame alles nüüd mõistma, kirjutasid autorid. (30.06.26, Postimees, „Elurikkuse nähtamatud keerdkäigud“, lk 8)
Ilmus raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2026“. Loe lähemalt.
Anne Kahru esines Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi üldkoosolekul teemal „Keskkonnatoksikoloogilisi mõtteid siit ja sealt”.
Toimus Eesti Teaduste Akadeemia loodusteaduste ja meditsiini osakonna seminar, kus esines Agu Laisk teemal „Elu võimalikkus hapnikurikkas õhus“. Lähem info.
President Mart Saarma osales Euroopa Akadeemiate Ühenduse (All European Academies, ALLEA) peaassambleel Varssavis. Sündmusel pöörati erilist tähelepanu Ukraina teaduse ja teadlaste abistamisele rahvusvahelise koostöö ja teadlasvahetuse kaudu (lisainfo ALLEA kodulehel: ALLEA Issues Appeal for Support of Ukrainian Science – ALLEA). Poola Teaduste Akadeemia eestvedamisel toimus Euroopa teaduste akadeemiate juhtide kohtumine, kus tutvustati Euroopa Liidu rahastusprogramme … Loe edasi
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhtisid ühisavalduses tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali. Osapooled sõnastasid seitse soovitust Eesti hariduse ja tööjõupoliitika kujundamiseks.
„Mul on teadlasena olnud õnne kogeda tõelist heureka-momenti. Ja mitte üks vaid koguni kaks korda,“ ütles 97-aastane akadeemik Jaan Einasto intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile. Siiamaani aktiivselt teadusega tegeleva akadeemikuga tuli juttu, kuidas hoida veel kõrges eas vaim erksana ning tunda maailma asjade vastu huvi.
Mõneti ootamatult on viimastel aastatel leitud, et vöötohatise vaktsiini saanud inimestel diagnoositakse dementsust vähem kui vaktsineerimata inimestel, kirjutab Pärt Peterson Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Täpselt siiski veel ei teata, kuidas vaktsineerimine vanemas eas võiks dementsusriski vähendada. Muuhulgas on pakutud, et tugevam immuunvastus võib aidata organismil paremini toime tulla vananemisega seotud põletikuprotsessidega, sh kesknärvisüsteemis. (23.05.26, Postimees, … Loe edasi
Pärilikkuse keskmisest suurem mõju inimese elukäigule, eriti hariduses võib olla hea märk suuremast võrdsusest ja vabadusest ühiskonnas, kirjutas Jüri Allik Postimehe arvamusloos. (22.05.26, Postimees, „Haritus on mõõdukalt päritav“, lk 14).
Peasekretär Anne Kahru osales 21.–22. mail Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASACi nõukogu koosolekul Küprosel.
Maris Laan käsitles Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalseid väljakutseid tervishoius. „Tervishoiu väljakutsete seljatamiseks ning arstiabi kättesaadavuse ja haiguste ennetuse parandamiseks on vaja nii globaalselt kui ka riigiti teaduspõhiseid ja tarku investeeringuid arsti- ja terviseteaduste innovatsiooni ning selle kasutuselevõttu praktikas,“ tõdes Maris Laan. (16.05.26, Postimees, „Kuidas hoida maailma tervena?“, lk 8).
Riias toimus Eesti ja Läti teaduste akadeemiate esimene ühine naisakadeemikute kohtumine. Loe lähemalt.
Akadeemia saalis toimus Euroopa Teadusnõukogu endise presidendi Jean-Pierre Bourguignon’ avalik ettekanne teemal „Kuidas teadus muutub: minevik ja tänapäev“. Ettekandele järgnes paneelarutelu, kus võeti fookusesse Euroopa teaduse tugevused ja nõrkused ning Eesti positsioon. Lähem info.
Riigikogus toimunud seminaril „Tehisaru hariduses: võimalused ja väljakutsed“ pidas Veronika Kalmus ettekande „Kiirendamine ja/või asendamine ehk milleks Eesti noored tehisaru kasutavad?“ ja Dan Bogdanov ettekande „Kontroll Eesti mõtte ja digivõime üle peab jääma Eestile“.
Akadeemikud Maris Laan ja Anne Kahru pälvisid Baltic Awards 2026 tunnustused. Loe lähemalt.
Riias toimunud Baltic Awards 2026 maineka rahvusvahelise auhinna tseremoonial pälvisid tunnustuse akadeemikud Maris Laan ja Anne Kahru. Loe lähemalt.
Peenhäälestuse mentaliteet on end päästmatult diskrediteerinud, ootus on selge visiooni ja seda ellu viiva otsustusvõime järele, mis taastaks omaaegse usu Eesti tulevikku ja motiveeriks kõiki ka selle nimel pingutama, kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Ta tõi välja ettepanekuid vajalike lahenduste osas majandusarengus, riigirahanduses ja riigireformis.
Tiit Tammaru kommenteeris ERRi portaalis Novaator tema osalusel valminud värsket teadustööd, mis näitab, et kiiresti kasvav tehnoloogiasektor muudab linnu ootamatul viisil: tehnoloogiasektori hea palgaga töötajad vähendavad küll rahvuste eraldumist, kuid samal ajal kasvatavad lõhet jõukamate ja vaesemate elanike vahel.
„Kultuurisõja“ asemel võiksime rääkida väärtuskonfliktidest, identiteedivaidlustest, mälukonfliktidest, polariseerumisest vms. See ei tee erimeelsusi väiksemaks, kuid aitab vältida olukorda, kus keel ise muudab iga vaidluse lahinguks, kirjutas Marek Tamm ERRi arvamusportaalis.
6.–7. mail 2026 osales Tarmo Soomere Euroopa teaduste akadeemiate nõuandva koja EASAC keskkonnapaneeli (Environment Steering Panel) koosolekul Hollandi Kuninglikus Teaduste Akadeemias Amsterdamis.
Jaak Aaviksoo kommenteeris akadeemia energeetikakomisjoni esimehena Aktuaalses Kaameras Eleringi plaan toetada 900 megavati ulatuses gaasijaamade rajamist . Ta tõi muuhulgas esile, et tõenäoliselt tänane kõige suurem väljakutse Eesti jaoks on selles, et meie jaoks on pikaajaline lahendus tuumaenergia. „Me oleme sellele tegelikult aastaid kaikaid kodaraisse loopinud ja jätkame seda tegevust, kui me oleksime võinud tegelikult põlevkiviga … Loe edasi
Tehisaru toimib võimendina nii globaalprobleemide lahendamisel kui ka nende süvendamisel. Kasu levib kiiresti, sest inimesed ja organisatsioonid otsivad võimalusi teha rohkem ja paremini. Kahju võimendumise vältimine nõuab aga teadlikku pingutust: õppimist, vastutust, kaitsevõimet, usaldusväärseid allikaid ja koostööd, kirjutas Meelis Kull Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. „Mida paremini suudame seda teha Eestis, Euroopas ja maailmas, seda suurem … Loe edasi
Haridus on üks kõige pakilisemaid globaalseid väljakutseid, kirjutas Jakob Kübarsepp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kõige olulisemad haridusega seotud katsumused on ebavõrdne ligipääs ja kvaliteet, õpitu vähene vastavus reaalsetele vajadustele, kasvav õpetajate puudus, õpilaste heaolu vähenemine ning digitaliseerimine ja tehisintellekti mõju. (25.04.26, Postimees, „Hariduse olulisus ühiskonna tulevikule“, lk 8).
„Kui me ka järgmiste valimiste eel ei suuda endale poliitiliselt selgeks teha, et teaduspõhine majandus ei ole mingi lisand olemasolevale mudelile, vaid selle asendus, siis jäämegi vaesemaks, aeglasemaks ja sõltuvamaks kui need riigid, kellega me ennast võrdleme,“ ütles Mart Saarma Sirbis ilmunud intervjuus. (24.04.26, Sirp, „Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks“, lk 28–30).