Eesti on Euroopa Liidus üks suuremaid saastajaid sotsiaalse koguprodukti kohta, ulatudes 8,87 tonnini süsinikdioksiidi ekvivalenti. ELis tervikuna on sama saastenäit 5,86 ja maailmas 4,86. Seega on taastuvate energiaallikate rakendamine meie jaoks eriti oluline, kirjutab akadeemik Enn Lust Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Tuule- ja päikeseenergia toodang kõigub erinevalt, mistõttu tuleb neid kombineerida, sest nende madalaima tootlikkuse … Loe edasi
Jaak Aaviksoo kirjutab ERRis ilmunud arvamusloos, et Eesti jaoks on oluline sõnastada oma tegelikud poliitilised prioriteedid, mis tugineksid meie konkurentsieelistele ja püsiksid sihini jõudmiseks vajaliku aja jooksul muutumatuna. „On kahetsusväärne, et oleme viimase kümnendi jooksul end justkui välisele saatusele allutanud ja leppinud vinduva majandusarenguga, lootes samas heade aegade iseeneslikku tagasitulekut. On aeg oma hoiakuid muuta … Loe edasi
Marek Tamm mõtiskleb Sirbis raamatute tähtsuse üle. Raamatukogu on isiksuse laiendatud portree: sinna kuuluvad teosed, mis on omanikule mingil põhjusel olulised, vajalikud või tähenduslikud.
Siseministeeriumil võiks olla julgust tõdeda, et korterelamutesse varjendite ehitamise nõue ei ole efektiivne. See tuleks asendada kiiremate meetmetega, st panustada varjumiskohtade rajamisse nii olemasolevates kui uutes hoonetes, kirjutab Jarek Kurnitski Eesti Päevalehe portaali arvamusloos.
„Suur osa praegustest vastasseisudest ja eri nägemustest tundub tulenevat sellest, et põllumajandusliku ja metsandusliku maakasutuse eri tüübid paiknevad eri ministeeriumite haldusalas. Pole vahet, kuidas see on ajalooliselt kujunenud. Aeg on edasi läinud,“ kirjutab Tarmo Soomere Eesti Päevalehe portaalis ilmunud arvamuses.
Energia Avastuskeskuses avati uus päikeseenergiale pühendatud püsinäitus, mille raames arutasid eksperdid Eesti energeetika ja päikeseenergia tuleviku üle. Paneeldiskussioonis osales ka Maarja Grossberg-Kuusk.
Tiit Tammaru kommenteerib Kanal2 saate „Täistund” teemakäsitluses valitsuses küpsevat plaani lubada Eestisse senisest kaks korda rohkem oskustöötajaid kolmandatest riikidest. Tammaru näeb plaanitava töörände põhiprobleemi venekeelse kogukonna jätkuvas kasvus. Ta rõhutab, et rändemedalil on teine külg, seondub lõimumisega. Sellega mitte tegelemine tekitab varem või hiljem probleeme.
President Mart Saarma kohtus Vabariigi Presidendi Alar Karisega. Kohtumisel vahetati mõtteid Eesti tööstuse toetamisest innovatsiooni ja rakendusteaduste kaudu, et soodustada kõrgtehnoloogilise tööstuse arenemist. Arutati võimalusi ülikoolide ja ettevõtete omavahelise tihedama koostöö soodustamiseks ning vajadusest toetada doktoriõpet. Räägiti, teadus- ja arendustegevuste rahastamisest ja samuti ka erarahastuse kaasamisest. Kohtumisel osalesid Vabariigi Presidendi teadusnõunik Arko Olesk, teaduste akadeemia asepresidendid … Loe edasi
Eesti teaduste akadeemias toimus teaduspärastlõuna (XXX): Kuidas terviseandmed aitavad haigusi ennetada ja ravida? Sündmuse veebileht.
Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ ilmub Ene Ergma lugu tema kogemustest seotult emakeelega, mida ta hakkas Venemaal elades tõeliselt hindama ja selle üle uhkust tundma. (22.03.25, Postimees, „Emakeele jäävuse seadus“, lk 9). Loe siit.
Eesti edu võti peitub innovatsioonis, eelkõige ettevõtete teadus- ja arendustegevuse märgatavas kasvus, kirjutavad akadeemia president Mart Saarma ja innovatsiooniekspert Indrek Tammeaid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Nad toovad esile, et Eestis vajavad erilist tähelepanu kolm teemat: 1) rakendusuuringud ja arendustegevus, eriti ettevõtetes. Rakendusuuringutesse tuleb jõuliselt panustada ja nende ülesanne peaks olema ühiskonna suurte väljakutsete lahendamine; 2) … Loe edasi
20.–21. märtsil osalesid akadeemikud Lauri Mälksoo ja Tarmo Soomere Hamburgi ja Baltimaade teaduste akadeemiate ühisel konverentsil „Current and future security architecture for the Baltic States and Europe“ Berliinis. Lauri Mälksoo pidas ettekande „Baltic Experiences and Views on Russia and International Law” sessioonis „Russia and Europe – Backgrounds and developments“. Tarmo Soomere juhatas sisse Marina Kaljuranna peaettekande … Loe edasi
Akadeemik Marek Tamm ning Tallinna ülikooli digihumanitaaria ja tehisaru külalislektor ja rahvusraamatukogu kultuuriandmete strateegiajuht Krister Kruusmaa kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tehisaru keelelise ja kultuurilise joondamise puhul võtmetähtsusega leida mõistlik tasakaal kahe eesmärgi vahel: tagada heatasemeline eestikeelne ja -meelne tehisaru,samal ajal tagades, et kellegi autoriõiguseid ei saaks mõtlematult rikutud. Kui see õnnestub, võib tehisarust … Loe edasi
Õhtulehe portaalis ilmub intervjuu Mart Saarmaga, kes toob esile kvaliteedi tähtsust väikerahvale – läbilöömiseks peavad haridus, teadus, tööstus ja teenused olema kvaliteetsed. Ta rõhutab ka vaidluste ja debattide oululisust ning ütleb, et ründama peaks ideid, mitte nende väljaütlejat.
Ajakirjas Eesti Loodus ilmub intervjuu akadeemia peasekretäri Anne Kahruga, kes räägib keskkonnatoksikoloogiast ja toob muuhulgas esile, et sissejuhatus toksikoloogiasse peaks olema materjalitehnoloogide ja inseneride õppekavades kohustuslik.
Mart Saarma pälvib Barclay de Tolly sõprade klubi galaõhtul teenetemärgi „Eestimaa au ja uhkus“. Loe lähemalt.
ENTA ja Õhtulehe koostöösarjas „Fakt teadust päevas“ ilmub Tarmo Soomere teadusamps teemal „Kas inimkond on Maa kliimat mõjutanud?“
Maarja Kruusmaa kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tehisaru kiire areng ei ole piisav, et robotid inimestele kehalises võimekuses järele jõuaks, sest probleem on mitte aru puuduses, vaid väheses kehalises võimekuses. Lisaks tehisintellekti arengule on vaja suuri läbimurdeid ka muudes tehnoloogiavaldkondades: materjaliteaduses, mikrokiipide tehnoloogias ja salvestustehnoloogiates. (8.03.25, Postimees, „Kas tehisaru areng toob kaasa robotite imevõimed?“, … Loe edasi
Mart Saarma kirjutab Postimehes, et teaduslik vabadus ja teaduslik mõttevabadus on teaduse jaoks elu ja surma küsimus ning see on ülioluline ka ühiskonna arengu seisukohalt. Samuti rõhutab ta seda, et enamikust teadlastest teistsugusel seisukohal olevate teadlaste seisukohad on kindlasti avatud kriitikale, kuid kritiseerida tuleks seisukohta, mitte seda esitavat inimest. (7.03.25, Postimees, „Teaduses ei saa olla … Loe edasi
Andres Metspalu kirjutab Postimehes meenutustest Eesti geenivaramu sünnist. Ta toob esile, et meil oleks vaja viia laialdane geneetiline testimine Eesti geenivaramust kui teadusasutusest edasi tervishoiusüsteemi ning rakendada tulemusi haiguste ennetamises ja ravis. (6.03.25, Postimees, „Meenutusi Eesti geenivaramu sünnist“, lk 14–15). Loe siit.
Mart Saarma osaleb majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2025“ arutelupaneelis teemal „Innovatsioon ja ambitsioon ehk kuidas murda Eestist maailma“.
Akadeemik Jaak Aaviksoo arutles koos professor Birute Klaas-Langiga ETV2 kultuurisaates „Kultuuristuudio. Arutelu“ selle üle, kuidas saab eestikeelne teadus hakkama domineerivalt ingliskeelses maailmas. Jaak Aaviksoo ja tõi muuhulgas esile, et keeleloome tuleks fokuseerida just sinna, kus ta paljuneb, juurdub ja kannab vilja.
President Mart Saarma kohtus rahandusminister Jürgen Ligiga.
Ajuteadus ja tehisaru toetuvad üksteisele juba aastakümneid. Me elame põneval ajal, kus iga uus neuroteaduslik tõdemus võib viia parema tehisintellektini, ning iga parem tehisintellekt võib võimaldada meil veelgi paremini aju saladusi lahti muukida, kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ inimese füsioloogia professor, akadeemik Eero Vasar ja neuroteadlane Jaan Aru. (1.03.25, Postimees, „Ajuteaduse ja tehisaru sünergia“, lk … Loe edasi