Heikki Junninen selgitas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, miks kliima soojeneb. „Seni, kuni jätkub fossiilse süsiniku maapõuest välja pumpamine ja intensiivne kasutamine, ei ole kliimasoojenemist võimalik füüsikaseadusi arvestades peatada,“ kirjutas ta. (4.04.26, Postimees, „Miks kliima soojeneb? Teadus annab vastuse“, lk 6).
Novaatoris ilmus artikkel Tarmo Soomere ja Maris Eelsalu uuringust, mille järgi Eesti rannikuid kujundavate tuulte suunad püsivad paigal, kuid eri suundadest puhuvate tuulte osakaal on muutunud. Varasemast oluliselt vähem esineb loode- ja põhjaloode tuuli.
Eesti Teaduste Akadeemia ühines Eesti hea teadustava kokkuleppega. Loe lähemalt.
Ühismeedias laineid löövad spekulatsioonid tuntud inimeste surmalainest on alusetud ning järjestikusi surmasid Eestis ja välismaal aitab seletada tõenäosusteooria, selgitas Krista Fischer ERRi Novaatoris.
Kliimasoojenemine suurendab kasvuhoonegaaside lendumist, mis omakorda võimendab soojenemist veelgi. Tekib lumepalliefekt – kliimasoojenemine kütab iseennast, kirjutas Ülo Mander Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Inimtegevusest mõjutatud looduslikest ökosüsteemidest pärineb üha suurem osa heitest, mis võib juba ületada fossiilkütuste mõju. Lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele muutuvad üha olulisemaks ka kliimamuutustega kohanemise strateegiad, näiteks soode taastamine. See aga nõuab pikaajalist … Loe edasi
Väärtuspõhine tervishoid ja seda toetav hinnastamismudel võiks koosneda kolmest komponendist – valmisolek, mahupõhisus ja tulemuspõhine rahastus, kirjutas Joel Starkopf ERRi arvamusloos.
Eesti Teaduste Akadeemias toimus seminar teadusdiplomaatiast, mis oli suunatud eelkõige eri riikide suursaadikutele ja saatkondade töötajatele Eestis. Lähem info.
„Liivlased on tänapäeva Euroopas kõige kiiremini kasvav rahvas. Kui oli 2011 eelmine Läti rahvaloendus, siis oli liivlasi palju vähem kui viimasel rahvaloendusel kümmekond aastat hiljem ja see muidugi tähendab oma juurte leidmist,“ ütles Karl Pajusalu seoses liivi pärandi päevaga ERRi teleintervjuus.
Teadusel on globaalsete probleemide lahendamisel keskne roll, kirjutas Mart Saarma Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Eesti teadus on rahvusvaheliselt tugev, eriti alusuuringutes, kuid jääb tagasihoidlikuks teadmiste rakendamisel. Kui tahame oma teadlaste saavutusi paremini kasutada ja panustada globaalsete probleemide lahendamisse, tuleb meie tugevus siduda julgemalt ühiskonna ja majandusega. (21.03.26, Postimees, „Eesti teadus globaalprobleemide ajastul“, lk 8).
Sirbis ilmus Kurmo Konsa arvustus Jüri Engelbrechti 2025. aasta lõpus ilmunud raamatule „Puuduvad leheküljed“. Konsa tõi esile, et raamat väidab vaikselt, kuid järjekindlalt, et keerulisel ajal pole suurim oht mitte teadmatus, vaid see, kui me räägime keerukusest valede sõnadega – kui me püüame mittelineaarset maailma seletada lineaarse lohutusega. (20.03.26, Sirp, „Lünkade esteetika: teadlane, kes ei … Loe edasi
„Ehk oleks aeg liikuda looduse ja inimeste suhetes, kaasa arvatud looduskaitses, uue paradigma poole: et loodus on meie liitlane, kellega sõlmime sisult kahepoolsed lepingud,“ kirjutas Tarmo Soomere Maalehe arvamusloos. (19.03.26, Maaleht, „Kui sõlmiks loodusega lepingu?“, lk 24–25).
Alates 2024. aasta sügisest Ukraina kõrghariduse reformi nõustav akadeemik Jaak Aaviksoo rääkis intervjuus Postimehele nii sellest tööst kui ka Eesti kõrghariduse seisust ja tehisarust hariduses (17.03.26, Postimees, „Aaviksoo: ülikoolid tahavad õpetada, mida ise oskavad, mitte seda, mida väga vaja“, lk 5).
Jüri Allik kommenteeris Delfi Fortele, kas ka Eestis tuleks hakata teiste riikide kombel koolis nutiseadmete kasutamist kärpima. Ta suhtub sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiirangutesse skeptiliselt ja peab seadusega kehtestatud keeldu halvaks lahenduseks. Taolise keelu puhul kerkib Eestis ka põhiseaduslik probleem, sest põhiseadus annab igaühele õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Samuti on praktiline küsimus, kas keeldu … Loe edasi
Lauri Mälksoo kommenteeris Kuku raadio „Välismäärajas“ rahvusvahelise õiguse olukorda seoses sõjaga Iraanis ja Lähis-Idas. Ta rõhutas, et ei saa mitte kuidagi olla väikeste ja keskmise suurusega riikide huvides, et rahvusvahelise õiguse reeglid täiesti kõrvale heidetakse.
Eesti on teinud olulise ja vajaliku otsuse minna kõigis koolides üle eestikeelsele õppele. Kui selle sammu eesmärk on lõimumine, siis on järgmine loogiline etapp koos õppimine. Lõimumine ei tähenda üksnes ühist keelt, vaid ühist elu – õppimist, igapäevast suhtlust ja tegutsemist samas keskkonnas, kirjutas Tiit Tammaru Postimehe portaali arvamusloos.
Viimastel aastatel on Eestis kiiresti kasvanud ATH diagnooside arv ning koos sellega ka psühhostimulantide kasutamine. Eriti järsult on suurenenud lisdeksamfetamiini kasutus. Seda arengut esitatakse sageli kui meditsiinilist edulugu: inimesed saavad diagnoosi, ravi ja parema toimetuleku. Tähelepanuta jäetakse aga oluline asjaolu: tegemist on amfetamiiniga, mis võib tekitada psühhoosi, kirjutas Eero Vasar Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ (14.03.26, … Loe edasi
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimus akadeemik Jaan Einasto elutööd kokku võtva monograafia „Spinning the Cosmic Web“ esitlus. Lähem info.
Tiit Tammaru rääkis intervjuus Õpetajate Lehele, miks hariduslik ebavõrdsus sünnib sageli mitte maakondade, vaid koolide ja klasside sees, kuidas kooli õppekeel kujundab vene emakeelega noorte tulevikku ning miks peaks eestikeelsele õppele ülemineku järel olema järgmine siht õpilaste koos õppimise suurendamine. (10.03.26, Õpetajate Leht, „Tiit Tammaru: haridus kui sotsiaalne lift ei vii Eestis kõiki lapsi võrdselt … Loe edasi
Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“ ilmub 9.–23. märtsini keelenõusari „Akadeemikute eri“, milles kaksteist Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas viisteist keelesoovitust, millest osa avaldatakse ka ERRi teadusportaalis Novaator.
Elmo Tempel rääkis Vikerraadio saates „Labor“ hiiglaslikest raadiogalaktikatest ehk universumi kõige suurematest galaktikatest, millest paiskuvad kaugele välja raadiolaineid kiirgavad gaasijoad. Ta on uurinud, kuidas pikkades galaktikate ahelates valitsevad olud neid jugasid juhivad.
Akadeemik Urmas Varblane ja terviseökonomist Andres Võrk kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ tervishoiu ennetusmeetmete kulutõhususest. Haiguste ennetamine on odavam kui nende ravimine, töövõime säilitamine on odavam kui selle taastamine ning tervem ühiskond tähendab ka tugevamat majandust. Seetõttu ei ole ennetus pelgalt tervisepoliitika küsimus – see on ka arukas majanduspoliitika, leidsid autorid. (7.03.26, Postimees, „Parim investeering … Loe edasi
Eero Vasar selgitas Maalehes talisupluse mõju organismile ja seda, milliste terviseprobleemide puhul ei ole see ohutu.
Maarja Öpik rääkis intervjuus Postimehe Trinoklile, kuidas läheb meie muldadel ja mullaelanikel, miks tasub nii lastel kui täiskasvanutel näpud mullaseks teha, mida hakata peale plahvatuslikult kasvanud teadusartiklite kuhilaga ja kuidas AI ajastul teadmisteterasid sõkaldest eristada.
Mart Saarma kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eesti firma GeneCode plaanib 2027. aastal alustada Parkinsoni tõve patsientidel esimesi katseid uue ravimiga, mis oleks õnnestumise korral tõeline läbimurre selle haiguse ravis. See on suukaudne ravim, mille kasutamist saaks alustada kohe pärast diagnoosi. Väikesed molekulid levivad ajus hästi, pidurdades tõhusalt haiguse kulgu. Samuti pääsevad need ka … Loe edasi