Sirbis ilmub Jaan Unduski sulest artikkel „Rügav ekstravert, sügav introvert“, milles kirjutab vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutavast ja tõhusast isikunäitusest „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“. (04.08.2023, Sirp, „Rügav ekstravert, sügav introvert”). Loe siit.
Otse Postimehest rubriigis andis intervjuu Lauri Mälksoo, kelle hinnangul on Venemaa külmutatud varade võõrandamine juriidiliselt keerukas protsess. (tv.postimees.ee: „Lauri Mälksoo: Vene külmutatud vara äravõtmine võib meile kalliks maksma minna“, 04.08.2023). Vt intervjuud siit.
Akadeemik Ülo Niinemetsast saab maailma ühe tunnustatuima ökoloogiaalase teadusajakirja Oecologia peatoimetaja. Loe lähemalt Postimehe teadusportaali uudisest.
Karl Pajusalu räägib Pärnu Postimehes, miks ta peab liivi kultuuri Pärnumaa kontekstis väga tähtsaks ja leiab, et sellele võiks märksa rohkem tähelepanu pöörata. (29.07.23, Pärnu Postimees, „Karl Pajusalu: Pärnumaal söödud silgusoustki kuulub liivi kultuuri“, lk 4). Loe siit.
25. juulil ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringust selgub, et meiegi piirkonna kliimat mõjutav Atlandi hoovuste süsteem võib varsti kliimamuutuste tõttu kokku kukkuda. Sel teemal annab Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ intervjuu president Tarmo Soomere. „See on hirmuäratav signaal, et meile väga lähedal võib kliimasüsteemis midagi klõpsti katki minna. Kliimasüsteem jääb ju toimima, ta jääb toimima … Loe edasi
Tartust sai garnisonilinn 19. sajandi lõpus. 1892. aastal moodustati Peterburi sõjaväeringkonnas uue väekoondisena 18. armeekorpus, mille staap ja üks väeosadest – 95. Krasnojarski jalaväepolk – paigutati alaliselt Tartusse. Selle tulekust ja minekust kirjutab Tartu Postimehe artiklis Tõnu-Andrus Tannberg. (2107.23, Tartu Postimees, „Kuidas 95. Krasnojarski jalaväepolk tuli ja läks“, lk 6–7). Loe siit.
Kliimamuutuse tõelisuses on meie planeet sisenenud uude geoloogilisse ajastusse ehk antropotseeni. See on ajajärk, mil biosfääri mõjutab kõige enam inimeste tegevus. See kütab globaalset soojenemist, mille tagajärjedega tegelemine on meie aja üks pakilisemaid ülesandeid, sest enneaegu surevad juba tuhanded. Kui tahame endale ja lastele sellist tulevikku, mis oleks väärt seal elamist, siis peame radikaalselt vähendama … Loe edasi
Akadeemik Eero Vasar räägib Õhtulehes saunaskäimise kasulikkusest. Ta ütleb, et kui leilitada regulaarselt paar korda nädalas, parandab see protseduur südame ja veresoonkonna seisundit, alandab vererõhku ja kasvatab lihaseid. Lisaks vabastab see kehast stressi ja aitab kaasa heale unele. (15.07.23, Õhtuleht, „Saunamõnu saamiseks töötab keha nagu keemiatehas“, lk 22–23). Loe siit.
Akadeemik Martin Zobel ütleb Novaatori portaalis, et kui muru niitmise tihedust vähendada, saavad võimaluse ka teistsugused liigid, näiteks lehtrohundid nagu nurmenukk, härjasilm, kellukad ja jumikad. „Seega kohtades, kus tallamiskoormus pole suur, võiks muru harvemini niita ka tavalistel aastatel. Sellega saavutame suurema liigirikkuse ning hoiame kokku raha ja energiat. Tihedamat niitmist võiks harrastada rohkem tallatud piirkondades,“ … Loe edasi
Elmo Nüganen ütleb pikas Eesti Päevalehe intervjuus praegu tema ette valmistatava lavastuse „Dissonantsed“ kontekstis, et poliitiliste teisitimõtlejate ja dissidentide teema ei ole kunagi kuhugi kadunud. See kaob ehk alles siis, kui kõikides riikides on demokraatia ja sõnavabadus ning kõik kodanikuõigused on kaitstud. (14.07.23, Eesti Päevaleht, „Elmo Nüganen: mis viga praegu tänavale minna ja ükskõik mida … Loe edasi
Peeter Saari kirjutab Postimehes sellest, ms on madalal asuva kuuketta suurema läbimõõdu illusiooni loomus ja milliseid katseid saab iga huviline ise teha. (8.07.23, Postimees, „Kuu paisub ja kahaneb – ah käige Kuu peale!“, lk 30). Loe siit.
Urmas Kõljalg ütleb ERRi uudisloos, et meie söögiseente olukord ei ole hoolimata pikast eelnenud põuast halb. Kui suve teisel poolel tuleb vihma ja augustis on jahedamaid ilmu, võib saada head seenesaaki. Loe siit.
Prantsuse suursaadik Eric Lamouroux annab suursaadiku residentsis toimunud tseremoonial akadeemik Maarja Kruusmaale üle ordeni „Akadeemilised palmioksad“ ning rüütlikraadi Prantsuse ja Eesti teaduskoostöö ning kultuurisuhete edendamise eest. Loe lähemalt.
Kaevandusfirmade kavatsused hakata ammutama maavarasid sügavalt mere põhjast võivad viia ökokatastroofini. Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC kutsub oma avalduses üles kehtestama süvamerekaevandamisele moratooriumi, kuniks suudetakse kaevanduste keskkonnaohutus tagada. Teemat kommenteerib Vikerraadio saates Huvitaja Kalle Kirsimäe. Kuula järele.
Tasapisi oleme liikunud ühiskonda, kus tegelik elu ja valitsevad poliitilised visioonid on kaotamas oma kokkupuutepunkte. Inimesed lähevad hommikul tööle, noored kooli, ettevõtjad kavandavad investeeringuid, loojad püüavad seda reaalsust loomingusse valada ja kõigil on oma unikaalne kogemus ja sõnum. Sõnum, mida adressaatidel pole aega kuulata, sest aktivistlik poliitiline agenda ei võimalda, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Igaüks meist saab panustada oma genoomi ja iseenda tervisesse, harrastades tervislikku eluviisi ja seistes puhta elukeskkonna eest, kirjutab Maris Laan Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (22.06.23, Postimees, „Muutuv geneetiline kood ja meie valikud“, lk 8). Loe siit.
Eesti teaduste akadeemias esitletakse raamatut „Eesti Vabariigi preemiad 2023“, mis koondab lood meie riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning harukordsetest saavutustest. Raamatu veebiversiooni leiab siit.
President Tarmo Soomere jutustas Kuku Raadio saatele „Meretund“ eelmisel nädalal ÜRO peakorteris esitletud tehnoloogiast, mis laseb laevalainete salvestusest leida laeva kiiruse, asukoha ja kursi ning paljudel juhtudel isegi määratleda, mis laevaga oli tegemist. Kuula järele.
Esimest korda ligi 200 000 aasta jooksul ohustab juturobotini viinud tehniline revolutsioon meie evolutsioonilist enesetunnetust. Ehkki veel täna jääb tehisnutt inimaju võimetele suurusjärke alla, arenevad nuti mälumaht ja arvutusvõimsus eksponentsiaalselt kiirenevalt. Inimaju evolutsiooniline areng käib võrreldes sellega lõpmata aeglaselt, kirjutab akadeemik Arvi Freiberg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (17.06.23, Postimees, „Kas tehisnutid muudavad koolis õppimise tarbetuks?“, … Loe edasi
Urmas Varblane ütleb Sirbis ilmunud pikas intervjuus, et soov maksusüsteemi muuta on väga kiiduväärne, kuid see vajab laialdasemat arutelu. Praeguse juhtiverakonna rollis olles oleks ta kaalunud mõtet näidata üles suuremeelsust ja lükata valimislubadusena antud maksuküüru kaotamine aasta võrra edasi. See oleks võimaldanud võita aega ja lubanud algatada ühiskonnas laialdase arutelu, mis saab Eesti riigi eelarve … Loe edasi
Ehitussektoris toimuvad murrangulised muutused liikumisel senisest energiatõhususe parandamisest edaspidi hoone süsinikujälje vähendamiseni. Koos tulevikus üha kasvava ehitusmahuga toob see kaasa vajaduse uute roheoskustega ja tööturul kõrgelt hinnatud spetsialistide järele kogu ehitustsükli ulatuses, kirjutab Jarek Kurnitski Postimehe majandusportaalis.
President Tarmo Soomere andis venekeelses raadiokanalis Raadio4 ülevaate Kahhovka hüdroelekrijaama tammi õhkulaskmisega seonduvatest keskkonnamõjudest. Veehoidla ümbruses langeb põhjavee tase ja niisutus- ning veevarustussüsteemid lakkavad töötamast. Üleujutatud aladel tammist allavoolu saab tugeva löögi ökosüsteem ning jõkke jõuab mürgiseid ja muul moel ohtlikke aineid, sh reovett kanalisatsioonist ja loomade korjuseid. Need kantakse Mustale merele. Seal triivivad need … Loe edasi
Jüri Engelbrecht osales 14.–17. juunil Berlin-Brandenburgi teaduste akadeemia aastapäeva üritustel. 30 aastat täitus Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia asutamisest ning 323 aastat Preisi akadeemia asutamisest. Jüri Engelbrecht esines ürituse raames toimunud sümpoosionil, kus keskenduti Euroopa murrangutele ja muutustele.
Seadus on usaldusloome instrument. Üks väheseid, mis on riigi käsutuses. Seetõttu peab see olema konkreetne, üheselt mõistetav ja ajahambale vastupidav, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus. „Teadlase pilguga“. (10.06.23, Postimees, „Hea seadus loob usaldust“, lk 8). Loe siit.