Arhiiv: Diary

Kuidas on digipööre avaldunud inimeste elukohavalikus? Rahvuspõhine kobardumine kahaneb ning jõukus- ja ametipõhine kasvab, rääkis Tiit Tammaru Vikerraadio saates „Labor“.

Rahvastiku areng järgib oma loogikat, mida poliitika saab küll pehmendada, kuid mitte ümber pöörata, kirjutas Tiit Tammaru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (18.04.26, Postimees, „Rahvastikumuutused kui paratamatus“, lk 8).

Eesti Rahva Muuseum tunnustas oma 117. sünnipäeval Oskar Kallase stipendiumiga Mare Kõivat, kes on rahvusvaheliselt mainekas folklorist ja kultuuriteadlane ning kelle pikaaegne pühendunud ja uuenduslik tegevus eesti rahvausundi, mütoloogia ja nüüdisfolkloori uurimisel on jätnud tugeva jälje humanitaarteadustesse. Loe lähemalt.

Nõndanimetatud reeglitepõhine maailmakord selgelt mureneb, ent uue piirjooned ei ole veel settinud, kirjutasid akadeemik Lauri Mälksoo ja Kopenhaageni Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Maria Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Eesti-suguste väikeriikide ellujäämisstrateegia peab tuginema rahvusvahelise õiguse printsiipidel, milleta me poleks sündida saanudki, leidsid autorid. (11.04.26, Postimees, „Mureneva maailmakorra sõnumid Eestile“, lk 8).

Postimehes ilmus Marie Underi 143. sünniaastapäeva puhul Jaan Unduski tehtud sissevaade teosesse, mis käsitleb poetessi kirjavahetust Ivar Ivaskiga. (11.04.26, Postimees, „Emalaev nimega Under“, lk 30–31).

„Inimesed ja kultuurid erinevad selle poolest, kas fookus on eilsel, tänasel või homsel, kuid just tulevikuteadlikkus, s.o oskus mõista tagajärgi, kujutleda alternatiive ja võtta oma tegude eest vastutus, aitab teha otsuseid, mis toetavad nii praegust heaolu kui ka tulevaste põlvkondade õigust elamisväärsele maailmale,“ kirjutas Anu Realo Sirbis. (10.04.26, Sirp, „Siin on ilus elada! Et hea … Loe edasi

Eesti Teaduste Akadeemias toimus minikonverents „Karl Rebane 100“.

Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK lõpetamisel anti üle tänavused Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiad. 5000 euro suurused preemiad pälvisid Margus Ott ja Kristiina Ross aastatel 2024–2025 valminud silmapaistva teadustöö eest. Lähem info.

Maarja Kruusma osales Tallinna Kirjanike Majas toimunud Eesti.ai avalikul arutelul „Tehisaru ohud ja nende maandamine – kelle käes on kontroll ja vastutus?“.

Akadeemia saalis toimus Tallinna Reaalkooli teaduspäeva aktus, kus tunnustati teadustöödega edasijõudnud ja olümpiaadidel silmapaistnud õpilasi ning neid juhendanud õpetajaid. Kõne pidas akadeemia peasekretär Anne Kahru.

Heikki Junninen selgitas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, miks kliima soojeneb. „Seni, kuni jätkub fossiilse süsiniku maapõuest välja pumpamine ja intensiivne kasutamine, ei ole kliimasoojenemist võimalik füüsikaseadusi arvestades peatada,“ kirjutas ta. (4.04.26, Postimees, „Miks kliima soojeneb? Teadus annab vastuse“, lk 6).

Novaatoris ilmus artikkel Tarmo Soomere ja Maris Eelsalu uuringust, mille järgi Eesti rannikuid kujundavate tuulte suunad püsivad paigal, kuid eri suundadest puhuvate tuulte osakaal on muutunud. Varasemast oluliselt vähem esineb loode- ja põhjaloode tuuli.

Eesti Teaduste Akadeemia ühines Eesti hea teadustava kokkuleppega. Loe lähemalt.

Ühismeedias laineid löövad spekulatsioonid tuntud inimeste surmalainest on alusetud ning järjestikusi surmasid Eestis ja välismaal aitab seletada tõenäosusteooria, selgitas Krista Fischer ERRi Novaatoris.

Kliimasoojenemine suurendab kasvuhoonegaaside lendumist, mis omakorda võimendab soojenemist veelgi. Tekib lumepalliefekt – kliimasoojenemine kütab iseennast, kirjutas Ülo Mander Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Inimtegevusest mõjutatud looduslikest ökosüsteemidest pärineb üha suurem osa heitest, mis võib juba ületada fossiilkütuste mõju. Lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele muutuvad üha olulisemaks ka kliimamuutustega kohanemise strateegiad, näiteks soode taastamine. See aga nõuab pikaajalist … Loe edasi

Väärtuspõhine tervishoid ja seda toetav hinnastamismudel võiks koosneda kolmest komponendist – valmisolek, mahupõhisus ja tulemuspõhine rahastus, kirjutas Joel Starkopf ERRi arvamusloos.

Eesti Teaduste Akadeemias toimus seminar teadusdiplomaatiast, mis oli suunatud eelkõige eri riikide suursaadikutele ja saatkondade töötajatele Eestis. Lähem info.

„Liivlased on tänapäeva Euroopas kõige kiiremini kasvav rahvas. Kui oli 2011 eelmine Läti rahvaloendus, siis oli liivlasi palju vähem kui viimasel rahvaloendusel kümmekond aastat hiljem ja see muidugi tähendab oma juurte leidmist,“ ütles Karl Pajusalu seoses liivi pärandi päevaga ERRi teleintervjuus.

Teadusel on globaalsete probleemide lahendamisel keskne roll, kirjutas Mart Saarma Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Eesti teadus on rahvusvaheliselt tugev, eriti alusuuringutes, kuid jääb tagasihoidlikuks teadmiste rakendamisel. Kui tahame oma teadlaste saavutusi paremini kasutada ja panustada globaalsete probleemide lahendamisse, tuleb meie tugevus siduda julgemalt ühiskonna ja majandusega. (21.03.26, Postimees, „Eesti teadus globaalprobleemide ajastul“, lk 8).

Sirbis ilmus Kurmo Konsa arvustus Jüri Engelbrechti 2025. aasta lõpus ilmunud raamatule „Puuduvad leheküljed“. Konsa tõi esile, et raamat väidab vaikselt, kuid järjekindlalt, et keerulisel ajal pole suurim oht mitte teadmatus, vaid see, kui me räägime keerukusest valede sõnadega – kui me püüame mittelineaarset maailma seletada lineaarse lohutusega. (20.03.26, Sirp, „Lünkade esteetika: teadlane, kes ei … Loe edasi

„Ehk oleks aeg liikuda looduse ja inimeste suhetes, kaasa arvatud looduskaitses, uue paradigma poole: et loodus on meie liitlane, kellega sõlmime sisult kahepoolsed lepingud,“ kirjutas Tarmo Soomere Maalehe arvamusloos. (19.03.26, Maaleht, „Kui sõlmiks loodusega lepingu?“, lk 24–25).

Alates 2024. aasta sügisest Ukraina kõrghariduse reformi nõustav akadeemik Jaak Aaviksoo rääkis intervjuus Postimehele nii sellest tööst kui ka Eesti kõrghariduse seisust ja tehisarust hariduses (17.03.26, Postimees, „Aaviksoo: ülikoolid tahavad õpetada, mida ise oskavad, mitte seda, mida väga vaja“, lk 5).

Jüri Allik kommenteeris Delfi Fortele, kas ka Eestis tuleks hakata teiste riikide kombel koolis nutiseadmete kasutamist kärpima. Ta suhtub sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiirangutesse skeptiliselt ja peab seadusega kehtestatud keeldu halvaks lahenduseks. Taolise keelu puhul kerkib Eestis ka põhiseaduslik probleem, sest põhiseadus annab igaühele õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Samuti on praktiline küsimus, kas keeldu … Loe edasi

Lauri Mälksoo kommenteeris Kuku raadio „Välismäärajas“ rahvusvahelise õiguse olukorda seoses sõjaga Iraanis ja Lähis-Idas. Ta rõhutas, et ei saa mitte kuidagi olla väikeste ja keskmise suurusega riikide huvides, et rahvusvahelise õiguse reeglid täiesti kõrvale heidetakse.