Arhiiv: Diary

Tarmo Soomere pidas ettekande Eesti Rooma Klubi avalikule arutelul „Eesti rannikud globaalsete muutuste keerises“, mis toimus Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus.

Anu Raud rääkis ajalehes Sakala Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis avatud hernehirmutiste näitusest.

Urmas Varblane kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kui USA eesmärk on olnud Hiina arengut aeglustada, siis kaubandussõda ja tehnoloogilised piirangud on pigem sundinud Hiinat vähendama sõltuvust lääne tehnoloogiast ning investeerima jõuliselt kodumaisesse innovatsiooni. Donald Trumpi poliitika lõpptulemuseks võib olla mitte Hiina nõrgenemine, vaid selle kiirem tõus maailma juhtivaks majanduslikuks ja tehnoloogiliseks suurvõimuks, leidis autor. … Loe edasi

Jüri Allik rääkis intervjuus Postimehele Eesti psühholoogia eduloost, öeldes, et selle taga ei ole üks valdkond, vaid nende paljusus. (6.06.26, Postimees, „Akadeemik Jüri Allik: Eesti psühholoogia lugu on erakordne edulugu“, lk 22–23)

Novaatoris ilmus artikkel, kus on juttu sellest, et Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma tegi ettepaneku rahastada akadeemiat alates järgmisest aastast eraldi eelarverealt ning siduda selle maht 0,01 protsendiga SKT-st. See muudatus tagaks akadeemia sõltumatuse ja võimaldaks teadlastel riigijuhte senisest tõhusamalt nõustada. Samal teemal andis Mart Saarma Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu 4. juunil 2026.

Maarja Öpik ja Martin Zobel kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ elurikkuse nähtamatutest keerdkäikudest. Elame ajastul, mil inimtegevus kujundab ümber terveid ökosüsteeme. Kui taime- ja loomariigis toimuvat oleme märganud ammu, siis silmale nähtamatute mikroobide tegelikku mõju loodusele hakkame alles nüüd mõistma, kirjutasid autorid. (30.06.26, Postimees, „Elurikkuse nähtamatud keerdkäigud“, lk 8)

Ilmus raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2026“. Loe lähemalt.

Anne Kahru esines Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi üldkoosolekul teemal „Keskkonnatoksikoloogilisi mõtteid siit ja sealt”.

Toimus Eesti Teaduste Akadeemia loodusteaduste ja meditsiini osakonna seminar, kus esines Agu Laisk teemal „Elu võimalikkus hapnikurikkas õhus“. Lähem info.

Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhtisid ühisavalduses tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali. Osapooled sõnastasid seitse soovitust Eesti hariduse ja tööjõupoliitika kujundamiseks.

„Mul on teadlasena olnud õnne kogeda tõelist heureka-momenti. Ja mitte üks vaid koguni kaks korda,“ ütles 97-aastane akadeemik Jaan Einasto intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile. Siiamaani aktiivselt teadusega tegeleva akadeemikuga tuli juttu, kuidas hoida veel kõrges eas vaim erksana ning tunda maailma asjade vastu huvi.

Mõneti ootamatult on viimastel aastatel leitud, et vöötohatise vaktsiini saanud inimestel diagnoositakse dementsust vähem kui vaktsineerimata inimestel, kirjutab Pärt Peterson Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Täpselt siiski veel ei teata, kuidas vaktsineerimine vanemas eas võiks dementsusriski vähendada. Muuhulgas on pakutud, et tugevam immuunvastus võib aidata organismil paremini toime tulla vananemisega seotud põletikuprotsessidega, sh kesknärvisüsteemis. (23.05.26, Postimees, … Loe edasi

Pärilikkuse keskmisest suurem mõju inimese elukäigule, eriti hariduses võib olla hea märk suuremast võrdsusest ja vabadusest ühiskonnas, kirjutas Jüri Allik Postimehe arvamusloos. (22.05.26, Postimees, „Haritus on mõõdukalt päritav“, lk 14).

Peasekretär Anne Kahru osales 21.–22. mail Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASACi nõukogu koosolekul Küprosel.

Maris Laan käsitles Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalseid väljakutseid tervishoius. „Tervishoiu väljakutsete seljatamiseks ning arstiabi kättesaadavuse ja haiguste ennetuse parandamiseks on vaja nii globaalselt kui ka riigiti teaduspõhiseid ja tarku investeeringuid arsti- ja terviseteaduste innovatsiooni ning selle kasutuselevõttu praktikas,“ tõdes Maris Laan. (16.05.26, Postimees, „Kuidas hoida maailma tervena?“, lk 8).

Riias toimus Eesti ja Läti teaduste akadeemiate esimene ühine naisakadeemikute kohtumine. Loe lähemalt.

Akadeemia saalis toimus Euroopa Teadusnõukogu endise presidendi Jean-Pierre Bourguignon’ avalik ettekanne teemal „Kuidas teadus muutub: minevik ja tänapäev“. Ettekandele järgnes paneelarutelu, kus võeti fookusesse Euroopa teaduse tugevused ja nõrkused ning Eesti positsioon. Lähem info.

Riigikogus toimunud seminaril „Tehisaru hariduses: võimalused ja väljakutsed“ pidas Veronika Kalmus ettekande „Kiirendamine ja/või asendamine ehk milleks Eesti noored tehisaru kasutavad?“ ja Dan Bogdanov ettekande „Kontroll Eesti mõtte ja digivõime üle peab jääma Eestile“.

Akadeemikud Maris Laan ja Anne Kahru pälvisid Baltic Awards 2026 tunnustused. Loe lähemalt.

Riias toimunud Baltic Awards 2026 maineka rahvusvahelise auhinna tseremoonial pälvisid tunnustuse akadeemikud Maris Laan ja Anne Kahru. Loe lähemalt.

Peenhäälestuse mentaliteet on end päästmatult diskrediteerinud, ootus on selge visiooni ja seda ellu viiva otsustusvõime järele, mis taastaks omaaegse usu Eesti tulevikku ja motiveeriks kõiki ka selle nimel pingutama, kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Ta tõi välja ettepanekuid vajalike lahenduste osas majandusarengus, riigirahanduses ja riigireformis.

Tiit Tammaru kommenteeris ERRi portaalis Novaator tema osalusel valminud värsket teadustööd, mis näitab, et kiiresti kasvav tehnoloogiasektor muudab linnu ootamatul viisil: tehnoloogiasektori hea palgaga töötajad vähendavad küll rahvuste eraldumist, kuid samal ajal kasvatavad lõhet jõukamate ja vaesemate elanike vahel.

„Kultuurisõja“ asemel võiksime rääkida väärtuskonfliktidest, identiteedivaidlustest, mälukonfliktidest, polariseerumisest vms. See ei tee erimeelsusi väiksemaks, kuid aitab vältida olukorda, kus keel ise muudab iga vaidluse lahinguks, kirjutas Marek Tamm ERRi arvamusportaalis.

6.–7. mail 2026 osales Tarmo Soomere Euroopa teaduste akadeemiate nõuandva koja EASAC keskkonnapaneeli (Environment Steering Panel) koosolekul Hollandi Kuninglikus Teaduste Akadeemias Amsterdamis.