Mare Kõiva rääkis Vikerraadio saates „Euroopa aeg“ volbri tähistamisest: kui vana see komme on, mis on sellel kombel seost pühak Walpurgaga, missugustes Euroopa riikides volbrit tähistatakse ja missugustel mägedel nõiad suurpeole – sabatile – kogunevad.
Akadeemik Lauri Mälksoo ütles ERRi „Ukraina stuudios“, et olukorras, kus USA poolt käivad arutelud võimaliku Krimmi de jure Venemaa osana tunnustamise osas, peaks Eesti ja Euroopa jääma järgima rahvusvahelist õigust.
Andres Metspalu kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et meil on vähe näiteid, kus teaduslik avastus või mõni uus tehnoloogia oleks pannud aluse uuele tootmisharule ja edukale ettevõttele. Tänapäeval võtab igasugune teaduse praktikasse juurutamine liiga palju aega. Näiteks Geenivaramu arendamiseks on kulunud ligi 25 aastat tööd ning alles nüüd hakkab selle käigus loodud teadmine ja ekspertiis … Loe edasi
Eesti tööviljakus on Euroopa võrdluses langenud, see osundab teravalt ka kutse- ja kõrghariduse probleemidele. Edasi liikumiseks vajame struktuurseid ümberkorraldusi, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe arvamusloos. (25.04.25, Postimees, „Kõrghariduses on raskete valikute langetamine vältimatu“, lk 14–15). Loe siit.
Toimus Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek. Üldkogul kuulutati välja Paul Ariste medali saaja. Tunnustuse pälvis emeriitprofessor Jaan Puhvel (vt uudist). Akadeemia president Mart Saarma esitas kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2024. aastal. Aastakoosoleku ettekanded ja vestlusring võtsid fookusesse tehisaru, mis hõlmab pea kõiki elualasid ning mille mõju on lähitulevikus teadusele, haridusele, kultuurile ja majandusele erakordselt suur. Lähem info siin.
Pärt Peterson kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, kuidas pikendada eluiga. Lihtne praktiline vastus on, et tuleb vältida vananemisega seotud haigusi. Kui kaua keegi elab, see sõltub mitmest asjaolust – nii geenidest, elukvaliteedist kui ka ravimitest. (19.04.2025, Postimees, „Kuidas pikendada eluiga?“, lk 8). Loe siit.
Riigikogus toimuval seminaril „Teaduspoliitika. Teadmispõhine poliitika. Kuidas tagada parim teadusekspertiis?“ pidas Jaak Aaviksoo ettekande „Eesti kõrghariduse valikutest“ ja Mart Saarma ettekande „Mõtteid teadusnõustamise arendamiseks“. Marek Tamm osales paneeldiskussioonis „Kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud?“ ja Mart Saarma paneeldiskussioonis „Kuidas parandada dialoogi teadlaste, poliitikute ja ametnike vahel?“.
Delfi Forte sarjas „Ekspert eetris“ oli külas Anu Realo, et arutada kestliku tuleviku tähenduse ja võimalikkuse üle seoses projektiga SustainERA. Jutuks tuli, kuidas Anu Realo selle uurimisteemani jõudis, mida ta mõtleb kestlikust tulevikust rääkides ja mida plaanitakse SustainERA projekti käigus saavutada.
Akadeemik Mati Karelsoni ja Chemestmedi teadusdirektor Sigrid Selberg kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ravimiarenduses on viimastel aastatel muutunud järjest olulisemaks RNAde epigeneetikal põhinevad avastused, mis võivad tuua murrangulisi läbimurdeid ennekõike neurodegeneratiivsete, metaboolsete ja psühhiaatriliste haiguste ravis. (12.04.25, Postimees, „Meditsiin otsib lahendusi vananevale ühiskonnale“, lk 8). Loe siit.
Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi saalis esitleti kahe akadeemiku postmarke: „Viktor Masing 100“ ja „Alma Tomingas 125“. Need avasid Eesti Posti uue margisarja „Suured eestlased“, mis tutvustab maailma mastaabis mõjukate eestlaste panust teadusesse, kultuuri ja ühiskonda. Samal päeval täitus Viktor Masingu sünnist 100 aastat ning selle tähistamiseks toimus Tartu Ülikooli ja Eesti Botaanikaühingu eestvedamisel veel rida … Loe edasi
Peaminister Kristen Michali juhitava teadus- ja arendusnõukogu (TAN) uus koosseis pidas oma avaistungi. Lisaks akadeemia president Mart Saarmale on TANi liikmete seas veel kolm akadeemikut: Toomas Asser, Dan Bogdanov ja Mart Ustav. Loe lähemalt.
AHHAA teaduskeskuses toimunud õpilaste teadusfestivalil anti üle Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ehk π-preemiad teadlastee lootustandva alguse eest õpilaste teadustööde konkursil. Loe lähemalt.
Eesti Teaduste Akadeemias toimus teaduspärastlõuna „Kuidas ohjata kliimamuutusi teaduspõhiselt?“.
Vikerraadio „Reporteritunnis“ teemal „Kas Eestisse peaks lubama rohkem välistööjõudu?“ andis kommentaari Tiit Tammaru. Ta ütles, et Eestisse sisserändajad on meie elanike keskmisest kõrgema haridusega ja tulevad eelkõige ida poolt, kõneledes vene keelt esimese või teise keelena. Ta leidis, et äsja riiki tulijatele rakendada ajutise töörände kaheaastast perioodi, mis näitab inimese sobivust nii ettevõttesse kui ka … Loe edasi
President Mart Saarma kohtus Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni esindajatega. Vesteldi suurettevõtjate väljakutsetest ning teadlaste ja ettevõtjate vahelisest koostööst.
President Mart Saarma kohtus Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega. Vahetati mõtteid ettevõtjate väljakutsetest ning teadlaste ja ettevõtjate vahelisest koostööst.
Mart Saarma oli külaline ETV2 saates „Plekktrumm“, kus oli juttu nii teaduste akadeemiast, Eesti teadusest kui ka tema teadustööst. Muuhulgas ütles Mart Saarma, et vastuolulistesse küsimustesse peaks kaasama ka enamusest teistsuguse arvamusega inimesi, sest diskussioonis selgub tõde ja samas on nii lihtsam tabada valeinfot.
President Mart Saarma pidas Eesti doktorikooli kevadkoolis „Teadlase ettevõtlusteekond“ ettekande oma kogemusest teaduspõhise ettevõtjana. Ettekande järel toimus arutelu, mida juhtis Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko.
Kuku raadio saates „Välismääraja“ on külas Lauri Mälksoo. Aruteluteemaks on, kas rahvusvaheline õigus peab vastu USA presidendi Donald Trumpi valitsuse katsetele maailma ümber korraldada. Lauri Mälksoo ütleb, et rahvusvahelises õiguses on toimunud ja toimumas sellised muutused, kus mingid vanad reeglid ja institutsioonid enam ei tööta sellisena, nagu nad disainitud olid – aga uusi veel ei … Loe edasi
Kuna enamik ülikoolide teadlasi tegelevad alusuuringutega, peavad nad ainsaks tõeliseks mõõdikuks bibliomeetriat, kus arvestatakse artiklite arvu hea renomeega ajakirjades. Samas vajaksid ettevõtted – ja Eesti majandus üldisemalt – teadlastelt mitte niivõrd artikleid, vaid avastusi ja leiutisi. Riigi ja rahva rikkuse suurendamiseks on vajalik kõrgtehnoloogiline ettevõtlus, mida toidab teaduslik innovatsioon, kirjutab Mart Ustav Postimehe veerus „Teadlase … Loe edasi
President Mart Saarma pidas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse aastakonverentsil ettekande teadustulemuste rakendamisest.
Vikerraadio „Reporteritunnis“ on külas akadeemik Urmas Varblane koos Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsaga. Fookusteemaks on: kuigi Eesti majanduse taastumine on alanud, on globaalne majanduspilt muutunud keerukamaks ja see ohustab ka meie kasvu. Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse valitsuse kõrgemad maksud.
Tarmo Soomere osales 2. ja 3. aprillil Eesti Teaduste Akadeemia ametliku esindajana Euroopa Merekomitee foorumil (02.04.2025) ja kevadisel plenaaristungil (03.04.2025) Brüsselis.
Tarmo Soomere osales 31. märtsil ja 1. aprillil kutsutud külalisena valitsuse teadusnõunike rahvusvahelise võrgustiku (International Network for Governmental Science Advice, INGSA) Euroopa sektsiooni asutamiskonverentsil Oxfordis ja pidas seal õhtusöögikõne „Science advice in national and multinational settings: an Estonian perspective“.