Arhiiv: Diary

Akadeemikud Jaak Vilo ja Martin Zobel valiti Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni EMBO liikmeks. Loe lähemalt.

Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon avaldas e-riiki mõjutavate riskide analüüsi, milles hinnati lisaks IT-teenuste töökindlusele ka ohtu Eesti inimeste põhiõigustele, majanduslikule heaolule ja põhiseaduslikule korrale. Komisjon töötas välja uue riskihindamise metoodika, hindas selle abil viit ohtu ja pakkus soovitused nende ennetamiseks. Neist neli ohtu tunnistati tähelepanuväärseks. Loe lähemalt.

Ivari Ilja kirjutas ERRi arvamusloos Rahvusooper Estonia probleemidest, mis on kujunenud pikema aja jooksul. Ta peab äärmiselt oluliseks, et Estonia jätkaks trupiteatrina, et meie väljapaistvatel lauljatel oleks stabiilne töökoht mis võimaldaks pühenduda kunstile, professionaalsele eneseteostusele ja Eesti ooperikultuuri arendamisele.

Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull ja akadeemik Meelis Kull kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et globaalprobleemid on vähemalt kaudselt enamjaolt tehnilise innovatsiooni vili. Tehisaru toob küll uued riskid, kuid seda võib rakendada ka stabiliseerimise teenistusse ehk innovatsioonihädade vastu. „Meil seisab ees valik, kas panna inimkonna ressursikasutusele teadlikult lagi peale ning kuhu see seada. Ning … Loe edasi

„Skeptik võiks küsida, kas tänapäeva heitlikus maailmas on üldse erilist mõtet pöörata tähelepanu rahvusvahelisele õigusele, kui teatud suurriigid seda nagunii rikuvad ja parimal juhul enda huvides tõlgendavad. Paradoksaalselt muutub sellises olukorras rahvusvaheline õigus väikeriikide jaoks just eriti oluliseks,“ kirjutas Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Balti riikide koostöö rahvusvahelise õiguse vallas on juba enam kui … Loe edasi

Jaak Aaviksoo ütles ERR-i veebisaates „Otse uudistemajast“, et Ameerika Ühendriigid ei ole otseselt Euroopa julgeolekut hülgamas, vaid neil ei ole jõudu, et tagada Teise maailmasõja järgset maailmakorda. Samuti on tema sõnul Venemaaga suhtluskanalite taasavamine möödapääsmatu.

Teaduste akadeemia saalis toimus Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia ürituste sarja „Võimu ja vaimu dialoog“ neljas kohtumine teemal: teadmusmahuka majanduse valikud.

Anu Realo kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalsest väärtuste lahknemisest ja modernsuse paljususest. Globaalselt on viimase 40 aasta jooksul erinevused ühiskondade väärtushinnangutes kasvanud. Väärtuslõhe on enim süvenenud jõukate lääneriikide ja ülejäänud maailma vahel, eelkõige autonoomiat ja eneseväljendust puudutavates küsimustes. Väärtuste sarnasust kujundavad aga jõukus, geograafiline lähedus ja sarnane religioosne taust. Modernsus aga ei tähenda tingimata … Loe edasi

Ain Kaalepi 100. sünniaastapäeva puhul kirjutas Tõnu-Andrus Tannberg Tartu Postimehes sõjajärgsetest aastatest, mil päevakangelane sattus korduvalt poliitilise võimu hammasrataste vahele. Ta tutvustas lugejatele ühte tolleaegset dokumenti, millest sai alguse Kaalepi tembeldamine „kosmopoliidiks“. (12.06.206, Postimees, „Kuidas Ain Kaalepist sai „kosmopoliit taskuväljaandes““, lk 6–7).

Akadeemia saalis toimus Eesti Teaduste Akadeemia maapõueressursside komisjoni ja Eesti Geoloogiateenistuse ühisarutelu „Kriitiliselt kriitilistest maavaradest – Eesti võimalused“.

Kalle Kirsimäe selgitas intervjuus Kuku raadio saatele „Sihik“, et Eesti suurim geoloogiline küsimärk ei ole mitte fosforiit ega kuld, vaid hoopis kristalne aluskord. Järgnevatel aastatel loodavad Eesti geoloogid anda palju täpsema hinnangu sellele, milline maavaraline potentsiaal meie kristalsel aluskorral tegelikult on. Vastus sellele küsimusele võib osutuda oluliseks mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Euroopa jaoks, … Loe edasi

Jarek Kurnitski kirjutas Postimehe arvamusloos, et korterelamute renoveerimise lausaline toetamine on olnud mugav valik, kuid pikas perspektiivis ei pruugi see kindlustada tulemuslikkust. Eesti renoveerimiskava kutsub arutelule, kas vajaksime renoveerimispoliitikat, mis suunaks renoveerima ilma toetuseta seal, kus kinnisvara väärtus seda lubaks, ning jagaks toetusi vaid neile korteriühistutele, kes muidu pangalaenu ei saaks.

Tarmo Soomere pidas ettekande Eesti Rooma Klubi avalikule arutelul „Eesti rannikud globaalsete muutuste keerises“, mis toimus Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus.

Anu Raud rääkis ajalehes Sakala Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis avatud hernehirmutiste näitusest.

Urmas Varblane kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kui USA eesmärk on olnud Hiina arengut aeglustada, siis kaubandussõda ja tehnoloogilised piirangud on pigem sundinud Hiinat vähendama sõltuvust lääne tehnoloogiast ning investeerima jõuliselt kodumaisesse innovatsiooni. Donald Trumpi poliitika lõpptulemuseks võib olla mitte Hiina nõrgenemine, vaid selle kiirem tõus maailma juhtivaks majanduslikuks ja tehnoloogiliseks suurvõimuks, leidis autor. … Loe edasi

Jüri Allik rääkis intervjuus Postimehele Eesti psühholoogia eduloost, öeldes, et selle taga ei ole üks valdkond, vaid nende paljusus. (6.06.26, Postimees, „Akadeemik Jüri Allik: Eesti psühholoogia lugu on erakordne edulugu“, lk 22–23)

Novaatoris ilmus artikkel, kus on juttu sellest, et Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma tegi ettepaneku rahastada akadeemiat alates järgmisest aastast eraldi eelarverealt ning siduda selle maht 0,01 protsendiga SKT-st. See muudatus tagaks akadeemia sõltumatuse ja võimaldaks teadlastel riigijuhte senisest tõhusamalt nõustada. Samal teemal andis Mart Saarma Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu 4. juunil 2026.

Maarja Öpik ja Martin Zobel kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ elurikkuse nähtamatutest keerdkäikudest. Elame ajastul, mil inimtegevus kujundab ümber terveid ökosüsteeme. Kui taime- ja loomariigis toimuvat oleme märganud ammu, siis silmale nähtamatute mikroobide tegelikku mõju loodusele hakkame alles nüüd mõistma, kirjutasid autorid. (30.06.26, Postimees, „Elurikkuse nähtamatud keerdkäigud“, lk 8)

Ilmus raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2026“. Loe lähemalt.

Anne Kahru esines Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi üldkoosolekul teemal „Keskkonnatoksikoloogilisi mõtteid siit ja sealt”.

Toimus Eesti Teaduste Akadeemia loodusteaduste ja meditsiini osakonna seminar, kus esines Agu Laisk teemal „Elu võimalikkus hapnikurikkas õhus“. Lähem info.

President Mart Saarma osales Euroopa Akadeemiate Ühenduse (All European Academies, ALLEA) peaassambleel Varssavis. Sündmusel pöörati erilist tähelepanu Ukraina teaduse ja teadlaste abistamisele rahvusvahelise koostöö ja teadlasvahetuse kaudu (lisainfo ALLEA kodulehel: ALLEA Issues Appeal for Support of Ukrainian Science – ALLEA). Poola Teaduste Akadeemia eestvedamisel toimus Euroopa teaduste akadeemiate juhtide kohtumine, kus tutvustati Euroopa Liidu rahastusprogramme … Loe edasi

Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhtisid ühisavalduses tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali. Osapooled sõnastasid seitse soovitust Eesti hariduse ja tööjõupoliitika kujundamiseks.

„Mul on teadlasena olnud õnne kogeda tõelist heureka-momenti. Ja mitte üks vaid koguni kaks korda,“ ütles 97-aastane akadeemik Jaan Einasto intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile. Siiamaani aktiivselt teadusega tegeleva akadeemikuga tuli juttu, kuidas hoida veel kõrges eas vaim erksana ning tunda maailma asjade vastu huvi.