Ahjusooja raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ üks autoreid Mart Kalm ütleb Pealinna portaalile antud intervjuus, et linnaehituses toimub suur murrang: „Tallinnas on see siiani olnud väga tagurlik, välja arendamata. Linnavalitsus ei ole ju osanud aastakümneid sellele tähelepanu pöörata ning nüüd viimasel ajal näeme, kuidas nüüdisaegne käsitlus tänapäeva ruumist on ka Tallinnasse jõudmas.“ Loe siit.
„Me oleme olukorras, kus ühiskond on äärmiselt plahvatusohtlik. Ükskõik mis asi sobivas soustis ette visata – ja osa ühiskonnast läheb põlema. Sellisel ajal tuleb reageerida teistmoodi. Rahulikkusega, akadeemilisusega, järelemõtlemisega. Faktidele ja ainult faktidele toetumisega,“ ütleb Tarmo Soomere Eesti Päevalehele antud pikas intervjuus, kus tulebb muuhulgas juttu veel riigipea rollist, teadusest ja teadusnõust, tarkusest, tehisintellektist ja … Loe edasi
President Tarmo Soomere on külas ERRi venekeelse telekanali ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“. Juttu tuleb Eesti teaduse prioriteedidest, teaduse rollist kriiside lahendamisel ja kliimamuutustest. Vaata järele (al 00:27:06).
„Kui me kavandame Euroopa Liidu tulevikku, siis ei tule seda tingimata näha ühtsuse suurendamises, vaid pigem paljususe kasvatamises. Euroopa Liidu identiteet ei põhine mitte ühtsetel, vaid ühistel, jagatud väärtustel ja arusaamadel. Ja mida rohkem on seda, mida jagada, seda rikkalikum see identiteet on,“ kirjutab Marek Tamm Eesti Euroopa Liitu astumise 20. aastapäevale pühendatud Eesti Päevalehe … Loe edasi
Globaalmuutuste akadeemikuks valitud Ülo Mander ütleb Vikerraadio hommikuprogrammi intervjuus, et loodusgeograafid üle maailma on viimasel ajal rohkem tähelepanu pööranud keskkonnaprobleemide põhjuste uurimisele – eeskätt kasvuhoonegaaside tekkimise ja ka nende võimaliku sidumise uurimisele, et kuidagimoodi pidurdada või leevendada käimasolevat kliimasoojenemise protsessi. Ülo Manderi sõnul näitavad väga paljud faktid, et fossiilsete kütuste meeleheitlik pidurdamine ei too kaasa … Loe edasi
On aeg põhjalikult muuta meie ettekujutust Eesti maavarast põlevkivist, mille põletamise ja õliks ajamise aeg saab otsa. Ometi on selles pruunis kivis peidus midagi hoopis väärtuslikumat – 300 miljonit aastat tagasi loodud unikaalsed orgaanilised struktuurid, kirjutab akadeemik Margus Lopp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Viimased 7–8 aastat on Tallinna tehnikaülikooli tööstuskeemia laboris arendatud projekti Kerox, et … Loe edasi
Toimus teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolek. President Tarmo Soomere andis üle autasud ning esitas kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2023. aastal. Riigi teaduse elutööpreemia laureaat, akadeemik Jakob Kübarsepp pidas ettekande teemal „Triboloogia – nähtamatu, kuid oluline“. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem esines ettekandega „Eesti sõjaline kaitse“. Teises, kinnises osas kiideti heaks alanud aasta eelarve, arutati akadeemia seaduse muudatusi ja valiti uueks akadeemia liikmeks globaalmuutuste … Loe edasi
Vähene doktoriõppe lõpetanute arv võib saada takistuseks nii Eesti ülikoolide kui ka riigi arengule, kirjutab Jaak Vilo ERRi portaali arvamusloos, mis algselt ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis. Loe arvamust.
Maailma riigid pingutavad kõvasti, et vähendada või tagasi pöörata aastakümnete jooksul meie keskkonnale tekitatud kahju. Selle nimel töötavad ka Tallinna tehnikaülikooli jõuelektroonikud eesotsas akadeemik Dmitri Vinnikoviga, kes räägivad oma tööst lähemalt Novaatori portaalis.
Teaduste akadeemias toimus akadeemia juhatuse laiendatud istung akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside ja ühendustega. Ühiselt arutati akadeemia ja seltside vahelist koostööd ning võimalusi paremaks ühiseks dialoogiks ühiskonnaga. Peasekretär Jaak Järv esitas ülevaate senisest koostööst. Seltside esindajad tutvustasid enda tegevusi ja jagasid mõtteid tulevikukoostööst. Seltside arhiividega seonduvast rääkis rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja Gristel Ramler. Arutelu võttis kokku president … Loe edasi
Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ lugejale põhimõtteid, millest teaduste akadeemia peab akadeemikute valimisel lähtuma. Heaks tooniks peetakse, et liikmeid oleks maksimaalselt 80. Uusi liikmeid valitakse vähemalt kord kolme aasta kohta. Kui mitu ja millisel erialal, pole lihtne otsus. Ühest küljest on väga erinevate erialade pakkimine ühe institutsiooni sisse väikeses riigis igati mõistlik. Teisest … Loe edasi
Ajakirja Keel ja Kirjandus 3. numbris räägib Mare Kõiva 1970. aastate Eesti vabameelsest vaimsest ja akadeemilisest õhkkonnast, rahvaluuleuurijate töö telgitagustest ning järjepidevusest ja uuendustest folklooris ja selle uurimises. Loe siit.
8. aprillil suri Ediburghis 94. aasta vanusena Šoti füüsik Peter Higgs. Intervjuus Postimehele räägib tema tegevusest Martti Raidal – et teda meenutada ja selgitada lähemalt Higgsi bosonit ehk Higgsi osakest, mille olemasolu Peter Higgs esimesena ennustas. (11.04.24, Postimees, „Õnnelik „ühe osakese mees“ Peter Higgs“, lk 11). Loe siit.
Tartus AHHAA keskuses antakse üle tänavused teaduste akadeemia eriauhinnad õpilaste teadustööde konkursil. Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest pälvivad Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Laur Matthias Matzen, Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilane Maret Hallik ja Pirita majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane Miia Malm. Loe lähemalt.
Tallinna ülikoolis toimub esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Kolm päeva kestvast konverentsist loodetakse nii valdkonnasisest sidujat kui sildade loojat koostööks teiste valdkondadega. Marek Tamme sõnul seisnebki tulevik eri valdkondade teadmiste ristamises. Loe/kuula lähemalt siit.
Üldhariduse rahastamisprobleeme ei saa taandada pelgalt hariduspoliitiliseks küsimuseks. Need vajavad jätkusuutlikuks lahenduseks eelkõige õiguste, kohustuste ja vastutuse selgemat jaotust kolme osapoole – riigi, omavalitsuste ja haridusministeeriumi vahel, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe arvamusloos. (10.04.24, Postimees, „Kuhu kaob üldharidusest raha?“, lk 12). Loe siit.
Tervis on meile kõige lähem ja seetõttu otsime viise seda hoida ja turgutada. Vikerraadio saade „Teise mätta otsast“ uurib, mida soovitab selleks immunoloog ja kuidas näeb tervistavate praktiseerimist antropoloog. Immunoloogi vaadet avab akadeemik Pärt Peterson, kes on uurinud immuunsüsteemi „läbisaamist“ inimese organismi ja haigustekitajatega. Teise mätta otsas on Marko Uibu ehk antropoloog ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor ning … Loe edasi
Teadlikkuse kasv ja tehisintellekti progress nõuavad privaatsuse uut kvaliteeti ning e-riigi teenuste edasiarendamine värsket käsitlust nii privaatsusest kui ka andmekaitsest, kirjutab Dan Bogdanov Eesti Päevalehe portaalis. Ta annab viis soovitust, kuidas saame oma kodanike andmeid paremini kaitsta. Loe siit.
Jüri Allik kirjutab Postimehes järelehüüde hiljuti meie seast lahkunud Daniel Kahnemanile, kes on ja ilmselt jääb üheks kõige tuntumaks psühholoogiks kogu maailmas. (6.04.24, Postimees, „Daniel Kahneman – eriomaselt vaheda mõtteilmaga õpetlane“, lk 27). Loe siit.
Päikese- ja tuuleenergia „energiaauke“ ei sobi katma soojuselektri- ega ka aatomielektrijaamad, sest need ei tooda kasumit, kui ei tööta ühtlase optimaalse elektrit genereeriva koormusega. Vaja on seadmeid nii elektri salvestamiseks kui ka salvestatud energia vajadusel taas elektrienergiaks muundamiseks, kirjutab akadeemik Enn Lust Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta juhib selle aasta algusest tööle hakanud jätkusuutliku rohelise … Loe edasi
Akadeemik Dimitri Kaljo pälvis Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia nõukogu otsuse alusel Gottfried Albrecht Germanni märgi. Germanni märgiga tunnustatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kui ka mujal tegutsevaid isikuid, kes on märkimisväärselt panustanud asutuse arengule ja eesmärkide täitmisele. Märk antakse üle 17. aprillil toimuval teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul. Lähem info.
Teaduste akadeemias toimub konverents, kus ennast tutvustavad globaalmuutuste akadeemiku kohale esitatud kaheksa kandidaati. Lähem info.
Kinos Artis esilinastub dokumentaalfilm „Mees missioonil“, mis portreteerib teaduste akadeemia presidenti, mereteadlast ja matemaatikut Tarmo Soomeret. Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk. Lähem info.
Euroopa Liidu majandustegevusest tekib aastas jäätmeid 2,5 miljardit tonni ehk 5 tonni inimese kohta. Lisaks tekitab iga inimene aastas peaaegu pool tonni olmejäätmeid. Hoolimata jõupingutustest ei ole jäätmete kogus vähenenud, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Jakob Kübarsepp. ELi ringmajanduse tegevuskavas on võetud eesmärgiks vähendada prügilasse ladestamist maksimaalselt võimaliku piirini. Jäätmete minimeerimist on võimalik saavutada, … Loe edasi