Eesti paistab silma sellega, et meie naised on keskmiselt pool aastat kauem haridust saanud kui mehed. Samas oleme Euroopa Liidus esikohal soolise palgalõhe poolest. Levinud on arvamus, et matemaatilised ained on poiste jaoks lihtsamad kui tüdrukutele. Tegelikkus näitab aga, et matemaatilise võimekuse erinevus sugude vahel on väiksem kui indiviidide vahel, kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub akadeemik Jüri Engelbrechti värske raamatu „A Journey into the Nonlinear World“ esitlus.
Lauri Mälksoo kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on levinud diskursus, mille järgi on väikeriikidel rahvusvahelise õigusega eriline suhe – see on „väikeriikide tuumapomm“. Ent Mongoolia näite pinnalt näeme, kuidas väikeriiki on võimalik teatud juhtudel võimupoliitiliselt viia ka oma rahvusvahelise kohustuse rikkumiseni. Mongoolia puhul suutis Venemaa selle riigi käitumist mõjutada mh seetõttu, et Mongoolia ajaloos … Loe edasi
Pärnu Postimehes ilmub intervjuu Mart Kalmuga, kes ütleb, et tema silmis on oluline mitte lasta Pärnu linnal laiali valguda ja mitte nõrgestada maantee äärseid kaubanduskeskusi, et need ei tasuks end äriliselt ära. Kõige olulisem on kesklinna säilitamine. Ehitada tuleks üles tugevam kesklinn, kuhu saab nii auto kui ühistranspordiga ja kus oleks võimalikult palju elu, kortereid … Loe edasi
Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutab koos Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsaga ERRi arvamusloos, et vale on valitsuse lähenemine, mis näeb peamise strateegilise probleemina eelarve tasakaalu saavutamist, täpsemalt selle poole liikumist. Riigieelarve ja selle tasakaalustatus on vahendid mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk ise. „Seega vajame sisuliseks otsustamiseks selget arusaamist, mis probleemi me lahendame ja mis peaks tegelikult olema … Loe edasi
Dan Bogdanov räägib Vikerraadio saates „Huvitaja“ sellest, kui hästi meie sõnumirakendused kaitstud on. Kuula järele.
Anu Raud esitleb ERM-i Heimtali muuseumis oma järjekordset raamatut „Päevalill ja torupill“, mis kõneleb aastakümnete eest olnud ajast.
Academia Pernaviensise 325. aastapäeva tähistamise raames Pärnus peavad ettekanded Tarmo Soomere ja Mart Kalm. Tarmo Soomere räägib teemal „Linna kodu mere ääres“ ja Mart Kalm teemal „Pärnu ja moodne arhitektuur“. Loe lähemalt.
Telegram tutvustab ennast turvalise jutuside äpina, kuid pakub seda teenust vaid kahekõnedes ning pärast seda, kui kasutajad läbivad selle sisse lülitamise tülika kadalipu. Seega ei ole Telegram sarnane jutuside äppidega, mis pakuvad privaatsust kõigile vestlustele ja kogu aeg, kirjutab Dan Bogdanov Eesti Päevalehe portaali arvamusloos.
Elmo Tempel on külas Vikerraadio teadussaatel „Labor“ ja räägib suurtest taevavaatlustest ning galaktikate ja universumi arengu mõistmisest. Kuula järele.
Enn Lust kirjutab Postimehe Tehnika portaali arvamusloos, et vesiniku ja hajutatud energeetika lahendused on tulnud selleks, et jääda ja kiiresti laieneda. Viidata sellele, et vesinikutehnoloogiate läbimurret pole näha ja sestap on see energeetikavaldkond läbi kukkunud, on tema sõnul ääretult pinnapealne argument, mis on eriti jõuliselt kaitsmas jätkuvalt ülikasumlikku süsinikupõhist energeetikat.
„Peamise kohustusena peab Ukraina okupatsioonialal tagama tsiviilelanikele võrreldes eelnenuga võimalikult sarnase kulgemise. Ehk et sõda ei tohi tsiviilelanike õigusi ja tegemisi kahjustada. Samas peab reeglite järgimine balansseerima tsiviilelanike õiguste ja ka okupeeriva armee vajaduste vahel,“ selgitas Lauri Mälksoo Vikerraadio hommikuprogrammis rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi Ukrainale seoses Kurski oblastis võimu hoidmisega. Kuula järele.
Eestis loodud võimekus keeruliste infotehnoloogiliste süsteemide turvaomaduste analüüsiks ning kaitsemeetmete loomiseks ja valikuks aitab nii meie kui ka meie liitlaste kaitsetööstusi, mis lähiaastatel kindlasti kiirelt arenevad, kirjutab Dan Bogdanov ERRi portaalis ilmunud arvamusloos.
Lauri Mälksoo ütleb „Aktuaalses kaameras“, et Ukrainal on rahvusvahelise õiguse järgi õigus Venemaa pinnal sõda pidada, kuna on sõjas see pool, kes langes agressiooni ohvriks. Küll aga peab Ukraina nendel aladel kinni pidama okupatsioonivõimu reeglitest. Loe/vaata järele.
Paide arvamusfestivalil hariduse alal toimub teaduste akadeemia naisakadeemikute kogu korraldatud arutelu „Rohkem naisi reaalteadustesse!“. Arutelu juhib füüsik, teaduse populariseerija ja AS Metrosert juhatuse esimees Aigar Vaigu. Arutelus osalevad akadeemikud Krista Fischer ja Maarja Grossberg-Kuusk ning Tartu ülikooli doktorant ja õpetaja Hanna-Britt Soots ja Tallinna reaalkooli õpilane Saskia Põldmaa.
Kirjastuselt Springer ilmus Jüri Engelbrechti raamat „A Journey into the Nonlinear World“, mis on autori isiklik lugu mittelineaarsete nähtuste uurimisega tegelemisest enam kui poole sajandi jooksul. Rohkem infot siin.
Sellest, kes on USA president, ei pruugi otseselt sõltuda kogu maailma saatus. Küll aga on oluline, milliseks kujuneb maailma kõige võimsama majandusega kogukonna suhtumine teadmistesse ja tulevikku, kirjutab akadeemia president Tarmo Soomere Postimehe portaali arvamusloos. Milles seisneb praeguse USA asepresidendi Kamala Harrise tugevus, paistab kohe silma, kui vaadata ta minevikku ja vastutusvaldkondi. Tarmo Soomere ütleb, … Loe edasi
Mare Kõiva pälvib Põlva rahvahariduse seltsi välja antava Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna. Loe lähemalt.
Anu Realo ütleb Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP ilmunud Eesti mürareostusest rääkivas artiklis, et uuringute järgi on Eestis võrreldes paljude teiste riikidega suur käitumisvabadus ja käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid lõdvad. (19.07.24, Eesti Päevaleht LP, „„See häirib mind!““, lk 30–32).
Õhtulehes ilmub intervjuu Ene Ergmaga, kelle töö tulemusel kuulub Eesti juba ligi kümme aastat Euroopa kosmoseagentuuri. (19.07.24, Õhtuleht, „Edasi tähtede poole! Ene Ergma: me ei tohi öelda, et sina ei või unistada, sest sa elad nii pisikeses riigis“, lk 4–5). Loe siit.
Tõnu Tannberg kirjutab Tartu Postimehes aastatel 1877–1878 toimunud Vene-Türgi sõja tahust meie ajaloos, mis on seni tagaplaanile jäänud. Nimelt paigutati selle sõja ajal Vene impeeriumi Balti kubermangude korteritesse massiliselt sõjavange. Eestisse paigutati ligi 900 türgi sõjavangi ning Tartusse üks kindral ehk paša koos kahe tentsikuga. Tegemist oli Hadži Osman-pašaga, kes oli vangi langenud 28. detsembril … Loe edasi
Avaldatakse akadeemik Jaak Aaviksoo juhtimisel koostatud hariduskulude analüüs, mis märgib, et kui investeeringute osakaal hariduskuludes ületab oluliselt Euroopa Liidu keskmist, siis kulu õpetajate palkadele jääb endiselt teistele riikidele alla. Eriti kehv on olukord kutsehariduses, mis vajab kindlasti raha juurde. Probleem on ka keskse ülevaate puudumine, kuhu hariduses raha tegelikult läheb. Üks suur järeldus on, et … Loe edasi
Jaak Vilo kirjutab ERRi arvamusloos, et Eesti jaoks vajalikku tehisintellekti arengut ja rakendusi kiirendav meede oleks investeerida igal aastal kümnetesse uutesse doktorantuuri projektidesse, mis võimaldaks talendikatel noortel alustada vastavate uurimisküsimuste kallal pusimist. Lisaks inimestele on vaja andmeid, arvuteid tehisintellekti treenimiseks ja rakendamiseks ning elektrit, sest arvutite suurim kulu on elektri- ja ülalpidamiskulu. „Ülikoolid, uurimiskeskused, innovaatilised … Loe edasi
Karl Pajusalu pälvib Eesti ja Läti keeleauhinna. Loe lähemalt.