Maris Laan käsitlses Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalseid väljakutseid tervishoius. „Tervishoiu väljakutsete seljatamiseks ning arstiabi kättesaadavuse ja haiguste ennetuse parandamiseks on vaja nii globaalselt kui ka riigiti teaduspõhiseid ja tarku investeeringuid arsti- ja terviseteaduste innovatsiooni ning selle kasutuselevõttu praktikas,“ tõdes Maris Laan. (16.05.26, Postimees, „Kuidas hoida maailma tervena?“, lk 8).
Akadeemia saalis toimus Euroopa Teadusnõukogu endise presidendi Jean-Pierre Bourguignon’ avalik ettekanne teemal „Kuidas teadus muutub: minevik ja tänapäev“. Ettekandele järgnes paneelarutelu, kus võeti fookusesse Euroopa teaduse tugevused ja nõrkused ning Eesti positsioon. Lähem info.
Riigikogus toimunud seminaril „Tehisaru hariduses: võimalused ja väljakutsed“ pidas Veronika Kalmus ettekande „Kiirendamine ja/või asendamine ehk milleks Eesti noored tehisaru kasutavad?“ ja Dan Bogdanov ettekande „Kontroll Eesti mõtte ja digivõime üle peab jääma Eestile“.
Riias toimunud Baltic Awards 2026 maineka rahvusvahelise auhinna tseremoonial pälvisid tunnustuse akadeemikud Maris Laan ja Anne Kahru. Loe lähemalt.
Peenhäälestuse mentaliteet on end päästmatult diskrediteerinud, ootus on selge visiooni ja seda ellu viiva otsustusvõime järele, mis taastaks omaaegse usu Eesti tulevikku ja motiveeriks kõiki ka selle nimel pingutama, kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Ta tõi välja ettepanekuid vajalike lahenduste osas majandusarengus, riigirahanduses ja riigireformis.
Tiit Tammaru kommenteeris ERRi portaalis Novaator tema osalusel valminud värsket teadustööd, mis näitab, et kiiresti kasvav tehnoloogiasektor muudab linnu ootamatul viisil: tehnoloogiasektori hea palgaga töötajad vähendavad küll rahvuste eraldumist, kuid samal ajal kasvatavad lõhet jõukamate ja vaesemate elanike vahel.
„Kultuurisõja“ asemel võiksime rääkida väärtuskonfliktidest, identiteedivaidlustest, mälukonfliktidest, polariseerumisest vms. See ei tee erimeelsusi väiksemaks, kuid aitab vältida olukorda, kus keel ise muudab iga vaidluse lahinguks, kirjutas Marek Tamm ERRi arvamusportaalis.
6.–7. mail 2026 osales Tarmo Soomere Euroopa teaduste akadeemiate nõuandva koja EASAC keskkonnapaneeli (Environment Steering Panel) koosolekul Hollandi Kuninglikus Teaduste Akadeemias Amsterdamis.
Jaak Aaviksoo kommenteeris akadeemia energeetikakomisjoni esimehena Aktuaalses Kaameras Eleringi plaan toetada 900 megavati ulatuses gaasijaamade rajamist . Ta tõi muuhulgas esile, et tõenäoliselt tänane kõige suurem väljakutse Eesti jaoks on selles, et meie jaoks on pikaajaline lahendus tuumaenergia. „Me oleme sellele tegelikult aastaid kaikaid kodaraisse loopinud ja jätkame seda tegevust, kui me oleksime võinud tegelikult põlevkiviga … Loe edasi
Tehisaru toimib võimendina nii globaalprobleemide lahendamisel kui ka nende süvendamisel. Kasu levib kiiresti, sest inimesed ja organisatsioonid otsivad võimalusi teha rohkem ja paremini. Kahju võimendumise vältimine nõuab aga teadlikku pingutust: õppimist, vastutust, kaitsevõimet, usaldusväärseid allikaid ja koostööd, kirjutas Meelis Kull Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. „Mida paremini suudame seda teha Eestis, Euroopas ja maailmas, seda suurem … Loe edasi
Haridus on üks kõige pakilisemaid globaalseid väljakutseid, kirjutas Jakob Kübarsepp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kõige olulisemad haridusega seotud katsumused on ebavõrdne ligipääs ja kvaliteet, õpitu vähene vastavus reaalsetele vajadustele, kasvav õpetajate puudus, õpilaste heaolu vähenemine ning digitaliseerimine ja tehisintellekti mõju. (25.04.26, Postimees, „Hariduse olulisus ühiskonna tulevikule“, lk 8).
„Kui me ka järgmiste valimiste eel ei suuda endale poliitiliselt selgeks teha, et teaduspõhine majandus ei ole mingi lisand olemasolevale mudelile, vaid selle asendus, siis jäämegi vaesemaks, aeglasemaks ja sõltuvamaks kui need riigid, kellega me ennast võrdleme,“ ütles Mart Saarma Sirbis ilmunud intervjuus. (24.04.26, Sirp, „Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks“, lk 28–30).
Üle anti teaduste akadeemia eriauhinnad õpilaste teadustööde konkursil. Loe lähemalt.
Toimus teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolek. Uudised siin ja siin.
Kuidas on digipööre avaldunud inimeste elukohavalikus? Rahvuspõhine kobardumine kahaneb ning jõukus- ja ametipõhine kasvab, rääkis Tiit Tammaru Vikerraadio saates „Labor“.
Rahvastiku areng järgib oma loogikat, mida poliitika saab küll pehmendada, kuid mitte ümber pöörata, kirjutas Tiit Tammaru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (18.04.26, Postimees, „Rahvastikumuutused kui paratamatus“, lk 8).
Eesti Rahva Muuseum tunnustas oma 117. sünnipäeval Oskar Kallase stipendiumiga Mare Kõivat, kes on rahvusvaheliselt mainekas folklorist ja kultuuriteadlane ning kelle pikaaegne pühendunud ja uuenduslik tegevus eesti rahvausundi, mütoloogia ja nüüdisfolkloori uurimisel on jätnud tugeva jälje humanitaarteadustesse. Loe lähemalt.
Nõndanimetatud reeglitepõhine maailmakord selgelt mureneb, ent uue piirjooned ei ole veel settinud, kirjutasid akadeemik Lauri Mälksoo ja Kopenhaageni Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Maria Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Eesti-suguste väikeriikide ellujäämisstrateegia peab tuginema rahvusvahelise õiguse printsiipidel, milleta me poleks sündida saanudki, leidsid autorid. (11.04.26, Postimees, „Mureneva maailmakorra sõnumid Eestile“, lk 8).
Postimehes ilmus Marie Underi 143. sünniaastapäeva puhul Jaan Unduski tehtud sissevaade teosesse, mis käsitleb poetessi kirjavahetust Ivar Ivaskiga. (11.04.26, Postimees, „Emalaev nimega Under“, lk 30–31).
„Inimesed ja kultuurid erinevad selle poolest, kas fookus on eilsel, tänasel või homsel, kuid just tulevikuteadlikkus, s.o oskus mõista tagajärgi, kujutleda alternatiive ja võtta oma tegude eest vastutus, aitab teha otsuseid, mis toetavad nii praegust heaolu kui ka tulevaste põlvkondade õigust elamisväärsele maailmale,“ kirjutas Anu Realo Sirbis. (10.04.26, Sirp, „Siin on ilus elada! Et hea … Loe edasi
Eesti Teaduste Akadeemias toimus minikonverents „Karl Rebane 100“.
Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK lõpetamisel anti üle tänavused Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiad. 5000 euro suurused preemiad pälvisid Margus Ott ja Kristiina Ross aastatel 2024–2025 valminud silmapaistva teadustöö eest. Lähem info.
Maarja Kruusma osales Tallinna Kirjanike Majas toimunud Eesti.ai avalikul arutelul „Tehisaru ohud ja nende maandamine – kelle käes on kontroll ja vastutus?“.
Akadeemia saalis toimus Tallinna Reaalkooli teaduspäeva aktus, kus tunnustati teadustöödega edasijõudnud ja olümpiaadidel silmapaistnud õpilasi ning neid juhendanud õpetajaid. Kõne pidas akadeemia peasekretär Anne Kahru.