Arhiiv: Diary

Pärt Peterson kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et koroonapandeemia üleöö maailma rambivalgusesse tõusajal tõusnud mRNA-tehnoloogiale leitakse täna rakendust kaitseks teistegi nakkushaiguste eest. Nii on näiteks värske uuring näidanud mRNA-vaktsiinide efektiivsust ka gripiviiruse vastu ja neid testitakse praegu ka Epstein-Barri viiruse vastu. Lisaks liigub mRNA-tehnoloogia ka vähiravisse ning esialgsed uuringud melanoomi ja kõhunäärmevähiga näitavad häid tulemusi. … Loe edasi

Sirbi intervjuus rääkis Kalle Kirsimäe kasvavast survest maapõueressurssidele, ringmajanduse olulisusest ning Eesti maavaradest ja strateegilise vaate ja tegevuskava olulisusest nende kasutuselevõtuks. Seoses võimaliku fosforiidi kasutuselevõtu planeerimisega Eestis ütles ta, et alustuseks peame ennast käsitlema kogu maailmamajanduse avatud turu konkurentsikeskkonna osana. „Paistab, et meil pole mingit võimalustki oma fosforiidi omahinnaga võistelda. Vähemalt praegu,“ ütleb ta. (12.12.25, … Loe edasi

Kuku Raadio saates „Kukkuv õun“ arutas akadeemik Jarek Kurnitski koos TalTechi kaasprofessori Martin Thalfeldtiga, kuidas hoonete renoveerimise kaudu energiatarvet vähendada.

Inaugureeriti seitse uut teaduste akadeemia liiget: Rainis Haller (matemaatika), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Heikki Junninen (füüsika), Veronika Kalmus (sotsioloogia), Meelis Kull (tehisaru), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin) ja Maarja Öpik (mullateadus). Vaata sündmuse pilte siit.

Toimus teaduste akadeemia uurija-professorite konverents.

Lauri Mälksoo sõnas ETV saates „Esimene stuudio“, et USA presidendi Donald Trumpi valitsuse avaldatud riikliku julgeoleku strateegia dokument on justkui lapse kriitika oma vanemate suunal. Ühtlasi tõi ta välja, et suures pildis ei ole rahvusvahelise õiguse jaoks praegu kõige paremad ajad, kuid säärast olukorda pole põhjustanud üks sündmus, vaid jada erinevaid seikasid.

Maarja Kruusmaa rääkis Vikerraadio saates „Labor“ Eesti osalusest rahvusvahelises Arktika ja Antarktika uurimistöös ning polaaraladel toimetamist korraldavates rahvusvahelistes lepetes.

1. detsembril Antarktika päeva raames teaduste akadeemias korraldatud seminari „Polaarteadus, keskkond ja poliitika“ raames rääkisid Kuku raadio „Meretunnis“ Antarktika lepingu ajaloolisest tähtsusest ja seda ohustavatest teguritest Eesti Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi, akadeemia polaaruuringute komisjoni esimees akadeemik Maarja Kruusmaa, Välisministeeriumi Arktika erisaadik Toomas Lukk, meteoroloogid Priit Tisler ja Jonne Kotta ning Eesti kontaktisik Antarktika lepingu süsteemis … Loe edasi

Mart Ustav räägib Vikerraadio saates „Kajalood“ sellest, milliste teadmiste ja jõupingutustega jõudis ta ettevõtteni, kus töötab 60 teaduskraadiga inimest.

Viimasel ajal on toimunud immunoloogia tormiline areng. Sellel on meditsiinis järjest olulisem roll – ka haiguste varajases avastamises ja ennetamises, kirjutab Raivo Uibo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (6.12.25, Postimees, „Immuunuuringud aitavad haigusi avastada varem“, lk 8).

Kõrgetasemeliste teadmistega töötajad aitavad ettevõtetel väärtusahelas ülespoole rühkida. Seega tuleks riigil 50 täiendava doktoriõppe koha jagamisel eelistada valdavalt erialasid, mis panustavad majandusse, kirjutab Jarek Kurnitski ERRi arvamusloos.

Akadeemia saalis toimus akadeemik Jüri Engelbrechti raamatu „Puuduvad leheküljed“ (Postimehe kirjastus, 2025) esitlus. Autoriga vestles Toomas Tiivel.

Tartu Lydia hotelli sündmuskeskuses toimunud teadusfoorumil TeadusEST esines Mart Saarma ettekandega „Teaduse tippkeskustest pilguga kahelt kaldalt“. Värske akadeemik Meelis Kull rääkis Eesti tehisintellekti tippkeskusest. Teadusfoorumi järel toimus samas teaduste akadeemia kogumiku „Teadusmõte Eestis (XI). Globaalprobleemid“ esitlus.

Toimus teaduste akadeemia üldkogu istung, mille avalikus osas esines ettekandega peaminister Kristen Michal, kes andis ka üle Karl Schlossmanni nimelise medali akadeemik Toomas Asserile, ning käsitleti innovatsiooni ja rakendusteaduste rolli Eesti arengus. Istungi kinnises osas valiti seitse uut akadeemia liiget.

Jaak Aaviksoo ütles ERRi intervjuusaates „Otse uudistemajast“, et Eesti ülikoolid on liiga tsunftikorra kaitsele suunatud ning rõhutas, et akadeemilise vabadusega peab kaasnema ka vastutus.

Akadeemias toimus akadeemia välisliikme ja Nobeli auhinna laureaadi Svante Pääbo avalik loeng „About Neandertals, and how they live on in many of us today“ (Neandertallastest ja sellest, kuidas nad paljudes meist edasi elavad).

Akadeemias toimus Antarktika päeva raames konverents „Polar Science, Environment and Politics“, mille korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia, Välisministeerium, Kliimaministeerium ja Eesti Polaarklubi.

Mõnes linnas elavad jõukamad ja vähem jõukad inimesed üksteisest üsnagi eraldi, teistes rohkem segiläbi. Tiit Tammaru räägib Vikerraadio saates „Labor“ koos oma kolleegidega tehtud uuringust, kust selgub, et jõukusepõhine eraldumine on hakanud Euroopa suuremates linnades aeglustuma, sealhulgas Tallinnas.

„Maavarade otsingute ja uuringutega kehtivad lihtsad reeglid – sa ei tohi valetada, näidata asju ilusamalt, kui need tegelikult maa sees on, ja kõik, mida oled teada saanud, tuleb välja öelda ehk midagi (negatiivset) ei jäeta enda teada,“ ütleb intervjuus Postimehe Trinoklile Kalle Kirsimäe, kellega tuleb jutuks maavarade ja nende kaevandamine nii meil kui laiemalt.

Arktika ja Antarktika on meie planeedi kõige vähem uuritud piirkonnad. Need külmad, kauged ja raskesti ligipääsetavad alad mõjutavad otseselt Maa kliimat, ilma ja ookeanide ringlust. Kõik, mis toimub polaaraladel, omab mõju ka sellest palju kaugemal, ka siin, Läänemere ääres, kirjutab Maarja Kruusmaa Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (29.11.25, Postimees, „Polaarne geopoliitika“, lk 8).

Tartu Postimehes ilmub intervjuu aasta töösturi tiitli pälvinud ravimiarendustehase Icosagen juhi ja akadeemiku Mart Ustaviga. (28.11.25, Tartu Postimees, „Mart Ustav: me teeme väärt tööd, mida tasub teha, sest raskeid haigusi on palju“, lk 12).

„Me oleme liikumas klassikalisest majandus-, sotsiaal- ja maksupoliitika teemadest väärtuste ja identiteedipoliitika teemade juurde. Ühiskonda ei käivita enam küsimus sellest, kuidas jagada ümber vara või korraldada paremini sotsiaalsüsteemi, vaid käivitab küsimus inimeste eraelust, sümbolitest, väärtustest ja identiteetidest,“ ütleb Marek Tamm Vikerraadio „Reedeses intervjuus“, kus tuleb juttu sellest, millest on tekkinud ühiskonda lõhestavad kultuurisõjad ning kas … Loe edasi

Anu Realo räägib Postimehe podcastis „Mis meist saab?“ eestlase identiteedist, müütilisest tööarmastusest ja sellest, et me oleme Euroopa suurimad kliimaskeptikud.

Ilma struktuursete muutusteta rahastusskeemis nii riigi kui ka ülikoolide tasemel pole enamus ülikoolide probleeme lahendatavad, kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Ta lisas, et vältida tuleks haridusarutelude kroonilist haigust – laialivalguvate konsensusdokumentide tootmist, mis on kui riiulil tolmuv „kiri jõuluvanale“ ning toidab ebarealistlikke ootusi ja nendega paratamatult kaasnevat pettumust.