Arhiiv: Diary

Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ innovatsioonist päikeseenergiatehnoloogiate arendamises. Ehitistesse integreeritud päikesepaneelides – näiteks Eestiski valmistatavates päikeseelektrit tootvates katustes – kasutatakse täna töökindlaid räni päikeseelemente. Siiski arendatakse ka uusi materjale, mis võimaldavad valmistada erikujulisi, painduvaid, osaliselt valgust läbilaskvaid ja kergeid päikesepaneele – selliseid, mida räni nii hästi ei võimalda. Nende eesmärk on laiendada päikeseelektri … Loe edasi

ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP poolt koordineeritava rahvusvahelise teadusnõukogu ISC (International Science Council) plastileppe ekspertrühma liikmete hulka kuuluv Anne Kahru räägib Vikerraadio saates „Labor“ plastisaastest, üleilmse plastileppe sõlmimise takistustest ja teadlaste soovitustest plastileppe kirjutajatele.

Kvantarvuteid ehitatakse selleks, et lahendada ülesandeid, mis tavaarvutitel võtaks liiga kaua aega – näiteks salasõnade lahtimuukimiseks või uute ravimite ja materjalide ennustamiseks.Siin on üks suur „aga“ – praktilise väärtusega ülesannete lahendamisel jääb kvantarvuti täna veel tavaarvutile alla, sest nad on väikesed ja kipuvad tegema palju vigu. Kuhu on kvantarvutitega jõutud, kirjutab Toomas Rõõm Postimehe veerus … Loe edasi

Soode taastamine tundub esmapilgul õilis, kuid rikub päris mitut roheleppe ja kaine mõistuse printsiipi. „Üldiselt saame metsade kuivendamise ja eeldatavasti ka taassoostamise puhul lihtsalt teise ökosüsteemi, mis võib, aga ei pruugi olla elurikkam,“ kirjutab Tarmo Soomere Maalehe arvamusloos. „Nii paljude tundmatute puhul on mere ja ranniku asjades rakendatud ettevaatusprintsiipi: kui pole päris kindel, siis ära lõhu. … Loe edasi

Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) avalikustas ERC Advanced Grants (edasijõudnud teadlaste toetuse) taotlusvooru tulemused. Toetuse saajate hulka kuulub ka akadeemik Ülo Niinemets, kelle teadusprojekt aitab mõista, millist rolli mängivad maakera süsinikubilansis samblad ja samblikud praegu ja tulevikus, kui atmosfääri süsihappegaasi (CO₂) sisaldus suureneb. Loe lähemalt uudisest ja artiklit ERRi Novaatorist.

Toimus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Vabariigi Riigikogu algatatud ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“ avaüritus, mille teema oli „Tehisaru: teooriast praktikani“. Riigikogu esimees Lauri Hussar ja akadeemia president Mart Saarma allkirjastasid sündmusel ühiste kavatsuste protokolli, milles väljendatakse ühist veendumust, et teadmistepõhine parlamentaarne arutelu ja otsustamine on tugeva ja kestliku demokraatia alussammas.

Inimkond on viimased 130 aastat kasutanud vahelduvvoolu, mida looduses ei esine. Kunstlikult loodud energiakandjal on palju probleeme, mida on tänapäeval tegelikult võimalik vältida, kirjutavad akadeemik TalTechi juhtivteadur Dmitri Vinnikov ning sama ülikooli vanemlektor Indrek Roasto Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ka alalisvool ei ole kuhugi kadunud ja tegelikult on seda meie ümber üha rohkem. See ei … Loe edasi

Teaduste akadeemias toimus Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) presidendi Maria Leptini avalik loeng ERC teadusgrantide süsteemist ning selle rollist tippteaduse edendamisel. Loengule järgnes planeeldiskussioon, mida juhatas akadeemia president Mart Saarma. Loe kogu visiidipäeva kokkuvõtvat uudist.

„Kiiresti muutuvatel aegadel on eriti oluline tunnetada ja hoida püsivaid väärtusi. Ka kõige keerukamatel hetkedel vajame sööki, jooki, kehakatet ja peavarju. Need ei teki üleöö. Need vajavad aega, ruumi, teadmisi ja oskusi, soojust, hoolt ja armastust, aga ennekõike kahe jalaga Maa peal olemist ja meile antud keskkonna suurepärast tundmist,“ kirjutab Tarmo Soomere Postimehe portaali arvamusloos, … Loe edasi

8. juunil tähistatud maailma ookeanide päeva puhul rääkis Tarmo Soomere ETV+ hommikuprogrammis sellest, millist rolli mängivad maailma ookeanid meie planeedi ökosüsteemile ja milline on olukord ookeanidega.

Mart Saarma kirjutab Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) presidendi Maria Leptini Tallinna visiidi eel Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et Eestil on olemas kõik eeldused selleks, et jõuda ERC grantide saamisel absoluutsesse Euroopa tippu. Seda veendumust toetavad asjaolud, et meie alusuuringute tase on paljudel aladel juba jõudnud rahvusvahelisse tippu ja me teame, mida me peame … Loe edasi

Euroopas nakatub igal aastal ligikaudu 3,5 miljonit inimest haiglanakkustesse, mille tagajärjel sureb hinnanguliselt üle 90 000 inimese. Umbes 70 protsenti neist nakkustest on põhjustanud ravile allumatud ehk resistentsed bakterid. Üheks paljulubavaks suunaks selle tõsise meditsiiniprobleemi lahendamisel on nanotehnoloogiate innovatiivne rakendamine, kirjutavad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) juhtivteadur akadeemik Anne Kahru ja sama instituudi juhtivteadur … Loe edasi

Just sotsiaalteadused pakuvad erinevaid katalüsaatoreid, mis teevad mõne uudse idee, praktika või toote võimalikuks, edukaks või ühiskonnas väärtuslikuks, kirjutavad kirjutavad akadeemikud Tiina Randma-Liiv ja Anu Realo Sirbis. „Ülikoolid ja poliitikakujundajad peaksid senisest tõhusamalt integreerima sotsiaalteadlasi tehnoloogia- ja teadusuuringute ning innovatsiooni strateegiatesse, samuti mõistma, et innovatsiooni edendamine tähendab kogu teadmiste spektri – sealhulgas sotsiaalteaduste – arendamist … Loe edasi

Vikerraadio „Reedese intervjuu“ külaline kirjandusteadlane ja akadeemik Jaan Undusk rääkis ajakirjanik Anvar Samostiga äsja inglise keeles ilmunud Lennart Meri raamatust „Hõbevalge“, selle lummusest ning mõjust eestlaste loole, aga ka sellest, et tegu oli maailmavaateteosega, mille ilmumise järel oligi Meri valmis Eestit Euroopasse tagasi tooma.

Tervist ja sotsiaalset heaolu elu jooksul mõjutavate tegurite keeruliste vastasmõjude hindamisel ei ole ükski teine uuringumeetod nii tõhus kui longituudsed ehk pikilõikeuuringud. Eestis aga süsteemseid sünnikohortide põhiseid ja üle elukaare ulatuvaid terviseuuringuid ei ole. Riiklik pikilõikeuuringute strateegia aitaks pikendada meie elanikkonna tervelt elatud aastaid ja vähendada vananeva rahvastikuga seotud sotsiaalmajanduslikke riske, kirjutavad Tartu Ülikooli inimese … Loe edasi

Tuumaenergial on Eestis perspektiivi ja see muutub ühel hetkel siin energiatootmise osaks, aga see juhtub pigem 15 aasta perspektiivis ning senikaua peaks Eestil olema valmidus ka põlevkivielektrit toota, ütles ETV saates „Esimene stuudio“ teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo.

Eesti Teaduste Akadeemias toimus teaduspärastlõuna XXXII: Energeetika aastaseminar 2025. Seminaril püüti leida vastuseid Eesti energiamajanduse väljakutsetele eelkõige elektrienergiat puudutavalt ning koostatavat energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 silmas pidades.

Erinevalt džinnist, kes allus vaid ühele isandale, võivad tehisaru käsutada kõik. Tuleviku töö on tehisaruga võimendatud, jäädes siiski inimeste tööks ja koostööks, mille viljakuse tagavad igaühe professionaalsus ja individuaalsed oskused, kirjutab teaduste akadeemia asepresident Jaak Vilo ERRi arvamusloos.

Jaak Aaviksoo kommenteerib Vikerraadio saates „Uudis+“ värsket koalitsioonilepet. Ta ütleb, et tegelik tõde selgub mitte koalitsioonileppes, vaid sügisel valmivas riigieelarve strateegias ja järgmise aasta eelarves.

Inimkonna kiired arenguetapid on saanud võimalikuks tänu loodusvarade mõõdutundetule ekspluateerimisele ja iga tehnoloogiline läbimurre on suurendanud nende arvu, kelle heaolu on küsitav ja mugavus olematu. Nii on inimkond meie planeedil võtnud üha rohkem ruumi, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (24.05.25, Postimees, „Kunst muutuste keerises vähem ruumi võtta“, lk 8). Loe siit.

Tartu Ülikooli Kliinikumi tänavuse preemia pälvib kardioloogiaprofessor akadeemik Jaan Eha. Loe lähemalt.

14. ja 15. mail toimus Soomes Espoos 19. Balti vaimse koostöö konverents „Bridging and Bonding: Migration across the Baltic Sea“, kus Tiit Tammaru esines ettekandega „Migratsiooni pööre Eestis: väljarändest sisserändeni“ (Migration turnaround in Estonia: From emigration to immigration).

Kirjastus Hurst Publishers andis mais välja Lennart Meri „Hõbevalge“ ingliskeelse tõlke. Teose tõlkis inglise keelde Adam Cullen. Varasem uudis ERRis.

Mida digitaalsemaks meie elu muutub, seda rohkem on selle turvalisena hoidmiseks vaja head krüptograafiat, kirjutab Dan Bogdanov Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Hea krüptograafia on selline, et pealtkuulajal on lihtsam ja odavam minna salajase krüpteeritud sõnumi saatja või saaja juurde ja veenda neid saladust ise avaldama. Need matemaatikaülesanded on nii rasked, et ka kõige võimsamate arvutite … Loe edasi