Sirbis ilmus intervjuu KBFI senise direktori Urmas Nageli ja uue direktori akadeemik Martti Raidaliga. Jutuks tuli, mis on KBFIs senise direktori ametiajal muutunud, mis on jäänud lahendamata, kuidas näevad vahetuvad direktorid KBFI kohta Eesti teaduses ja milline tuleb instituudi järgmine arengujärk. (24.07.2026, Sirp, „Väike instituut, suur füüsika – KBFI hoiab Eesti füüsikat maailmakaardil“, lk 25–27)
Mart Kalm osales Pärnu Rannahotellis väitlussarja „Tagasi dispuudi ehk argumenteeritud väitluse juurde“ kohtumisel, mille teemaks oli „Loovus, kultuur ja Pärnu noored ehk kui Rail Balticu esimene rong Pärnu jõudis, oli kohalik kultuur ja loovus ja noored juba…“. Sündmus oli osa dispuutide sarjast, mis toimub Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30. juubeliaasta programmi raames koostöös Academia Pernaviensise … Loe edasi
Teaduste akadeemias kohtusid akadeemia ja kaitseväe juhid, et arutada, kuidas seniselt tõhusamalt rakendada Eesti teadlaste teadmisi ja potentsiaali meie riigi kaitsevõime tugevdamiseks. Akadeemia poolt osalesid president Mart Saarma, asepresident Jaak Vilo ja peasekretär Anne Kahru. Kaitseväe poolt osalesid juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski ning tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo … Loe edasi
Dan Bogdanov rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“ teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjoni e-riiki mõjutavate riskide analüüsist. Kuula järele.
Akadeemikud Jaak Vilo ja Martin Zobel valiti Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni EMBO liikmeks. Loe lähemalt.
Anu Realo oli külaline BBC Radio 4 saates „All in the Mind“ teemal „Can you change your personality?“ (Kas oma isiksust on võimalik muuta?), mis salvestati Cheltenhami teadusfestivalil. Ta räägib arutelus sellest, kui oluline on isiksus heaolu ja tervise jaoks ning kuidas kultuurilised erinevused isiksuseomadustes ei ole tegelikult nii suured, kui me sageli arvame.
Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon avaldas e-riiki mõjutavate riskide analüüsi, milles hinnati lisaks IT-teenuste töökindlusele ka ohtu Eesti inimeste põhiõigustele, majanduslikule heaolule ja põhiseaduslikule korrale. Komisjon töötas välja uue riskihindamise metoodika, hindas selle abil viit ohtu ja pakkus soovitused nende ennetamiseks. Neist neli ohtu tunnistati tähelepanuväärseks. Loe lähemalt.
Ivari Ilja kirjutas ERRi arvamusloos Rahvusooper Estonia probleemidest, mis on kujunenud pikema aja jooksul. Ta peab äärmiselt oluliseks, et Estonia jätkaks trupiteatrina, et meie väljapaistvatel lauljatel oleks stabiilne töökoht mis võimaldaks pühenduda kunstile, professionaalsele eneseteostusele ja Eesti ooperikultuuri arendamisele.
Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull ja akadeemik Meelis Kull kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et globaalprobleemid on vähemalt kaudselt enamjaolt tehnilise innovatsiooni vili. Tehisaru toob küll uued riskid, kuid seda võib rakendada ka stabiliseerimise teenistusse ehk innovatsioonihädade vastu. „Meil seisab ees valik, kas panna inimkonna ressursikasutusele teadlikult lagi peale ning kuhu see seada. Ning … Loe edasi
Anu Realo kirjutas ajakirjas Psychology Today isiklikust kogemusest seoses 2016. aasta Brexiti referendumiga (The Psychology of Uncertainty: A Brexit Story – Ebakindluse psühholoogia: Brexiti lugu).
„Skeptik võiks küsida, kas tänapäeva heitlikus maailmas on üldse erilist mõtet pöörata tähelepanu rahvusvahelisele õigusele, kui teatud suurriigid seda nagunii rikuvad ja parimal juhul enda huvides tõlgendavad. Paradoksaalselt muutub sellises olukorras rahvusvaheline õigus väikeriikide jaoks just eriti oluliseks,“ kirjutas Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Balti riikide koostöö rahvusvahelise õiguse vallas on juba enam kui … Loe edasi
Jaak Aaviksoo ütles ERR-i veebisaates „Otse uudistemajast“, et Ameerika Ühendriigid ei ole otseselt Euroopa julgeolekut hülgamas, vaid neil ei ole jõudu, et tagada Teise maailmasõja järgset maailmakorda. Samuti on tema sõnul Venemaaga suhtluskanalite taasavamine möödapääsmatu.
Teaduste akadeemia saalis toimus Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia ürituste sarja „Võimu ja vaimu dialoog“ neljas kohtumine teemal: teadmusmahuka majanduse valikud.
Anu Realo kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalsest väärtuste lahknemisest ja modernsuse paljususest. Globaalselt on viimase 40 aasta jooksul erinevused ühiskondade väärtushinnangutes kasvanud. Väärtuslõhe on enim süvenenud jõukate lääneriikide ja ülejäänud maailma vahel, eelkõige autonoomiat ja eneseväljendust puudutavates küsimustes. Väärtuste sarnasust kujundavad aga jõukus, geograafiline lähedus ja sarnane religioosne taust. Modernsus aga ei tähenda tingimata … Loe edasi
Ain Kaalepi 100. sünniaastapäeva puhul kirjutas Tõnu-Andrus Tannberg Tartu Postimehes sõjajärgsetest aastatest, mil päevakangelane sattus korduvalt poliitilise võimu hammasrataste vahele. Ta tutvustas lugejatele ühte tolleaegset dokumenti, millest sai alguse Kaalepi tembeldamine „kosmopoliidiks“. (12.06.206, Postimees, „Kuidas Ain Kaalepist sai „kosmopoliit taskuväljaandes““, lk 6–7).
Akadeemia saalis toimus Eesti Teaduste Akadeemia maapõueressursside komisjoni ja Eesti Geoloogiateenistuse ühisarutelu „Kriitiliselt kriitilistest maavaradest – Eesti võimalused“.
Kalle Kirsimäe selgitas intervjuus Kuku raadio saatele „Sihik“, et Eesti suurim geoloogiline küsimärk ei ole mitte fosforiit ega kuld, vaid hoopis kristalne aluskord. Järgnevatel aastatel loodavad Eesti geoloogid anda palju täpsema hinnangu sellele, milline maavaraline potentsiaal meie kristalsel aluskorral tegelikult on. Vastus sellele küsimusele võib osutuda oluliseks mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Euroopa jaoks, … Loe edasi
Jarek Kurnitski kirjutas Postimehe arvamusloos, et korterelamute renoveerimise lausaline toetamine on olnud mugav valik, kuid pikas perspektiivis ei pruugi see kindlustada tulemuslikkust. Eesti renoveerimiskava kutsub arutelule, kas vajaksime renoveerimispoliitikat, mis suunaks renoveerima ilma toetuseta seal, kus kinnisvara väärtus seda lubaks, ning jagaks toetusi vaid neile korteriühistutele, kes muidu pangalaenu ei saaks.
Tarmo Soomere pidas ettekande Eesti Rooma Klubi avalikule arutelul „Eesti rannikud globaalsete muutuste keerises“, mis toimus Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus.
Anu Raud rääkis ajalehes Sakala Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis avatud hernehirmutiste näitusest.
Urmas Varblane kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kui USA eesmärk on olnud Hiina arengut aeglustada, siis kaubandussõda ja tehnoloogilised piirangud on pigem sundinud Hiinat vähendama sõltuvust lääne tehnoloogiast ning investeerima jõuliselt kodumaisesse innovatsiooni. Donald Trumpi poliitika lõpptulemuseks võib olla mitte Hiina nõrgenemine, vaid selle kiirem tõus maailma juhtivaks majanduslikuks ja tehnoloogiliseks suurvõimuks, leidis autor. … Loe edasi
Jüri Allik rääkis intervjuus Postimehele Eesti psühholoogia eduloost, öeldes, et selle taga ei ole üks valdkond, vaid nende paljusus. (6.06.26, Postimees, „Akadeemik Jüri Allik: Eesti psühholoogia lugu on erakordne edulugu“, lk 22–23)
Novaatoris ilmus artikkel, kus on juttu sellest, et Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma tegi ettepaneku rahastada akadeemiat alates järgmisest aastast eraldi eelarverealt ning siduda selle maht 0,01 protsendiga SKT-st. See muudatus tagaks akadeemia sõltumatuse ja võimaldaks teadlastel riigijuhte senisest tõhusamalt nõustada. Samal teemal andis Mart Saarma Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu 4. juunil 2026.
Anu Realo oli külaline taskuhäälingus The Effing Audacity. Intervjuus teemal „Authenticity across cultures: The psychology of being yourself“ (Autentsus eri kultuurides: iseendaks olemise psühholoogia) rääkis ta sellest, kuidas kultuur kujundab isiksust, emotsioonide väljendamist ja meie arusaama sellest, mida tähendab „olla sina ise“. Ta käsitles individualistlike ja kollektivistlike kultuuride erinevusi ning selgitas, miks emotsioonide väljendamine ühiskonniti … Loe edasi