Akadeemik Dan Bogdanov osales Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis toimunud kohtumise „Noorte eneseteostus tuleviku-Pärnus“ väitluspaneelis. Sündmus toimus väitlussarja „Tagasi dispuudi ehk argumenteeritud väitluse juurde“ raames ja oli osa dispuutide sarjast, mis toimub Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30.juubeliaasta programmi raames koostöös Academia Pernaviensise mõttekoja ja Eesti Väitlusseltsiga. Lähem info.
Akadeemikud Meelis Kull ja Rainis Haller kommenteerisid Delfi Ärilehes AI-hiiu OpenAI teadet, et tema tehisaruagendid lahendasid Navier-Stokesi võrrandite probleemi. Meelis Kulli sõnul on AI areng matemaatikas olnud viimastel kuudel sedavõrd kiire, sest selles valdkonnas on võimalus vastuseid kontrollida. Paljudel teistel elualadel on tehisaru raskem sama edukalt edasi viia, sest osa teadmisi on vaid inimeste peades … Loe edasi
Tarmo Soomere rääkis Vikerraadio „Reporteritunnis“ Pärnu hiljutise suursaju ja selle tagajärgede kontekstis, miks ja kuidas tuuled, tormid ja padusajud on viimase pikema aja vältel suunda ja intensiivsust muutnud ning mida lähemas ja kaugemas tulevikus veel võib oodata. Kuula järgi.
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ koos professor Mati Lauriga sellest, mis iseloomustab ajalooprofessor Sulev Vahtre elutööd. Kuula järele.
„Riigikogu valimiste eel vajab Eesti mitte vähem poliitikat, vaid paremini põhjendatud poliitikat,“ kirjutasid Mart Saarma ja Marek Tamm Postimehe veeru „Teadlase pilguga“ sarja „Teaduspõhised valikud Eestile“ avaloos. Sarja raames püüavad akadeemikud ja nende kaasautorid näidata, mida nad Eesti jaoks olulistes valdkondades eri valikute tagajärgede kohta teavad, mida veel ei tea ja milliseid küsimusi tuleks enne … Loe edasi
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis üle Vabaduse Tammepärja aumärgid, mille pälvis teiste seas akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg. Loe lähemalt.
Mare Kõiva osales Kuku raadio saate „Ufonautika“ arutelus, kus uuriti inimese kohtumisi tundmatu ja anomaalsega: kuidas neid kogemusi läbi ajaloo on tõlgendatud, mida teavad neist folkloristika ja surmalähedaste kogemuste uurimine ning kuidas eristada kogemust, uskumust ja tõendit.
Tiit Tammaru kirjutas Postimehe arvamusloos üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuringust kust selgus, et noorte elukohaeelistused ei ole sugugi suurte linnade kesksed. Ka Eesti väiksematel linnadel ja valdadel on võimalus suurematesse linnadesse õppima ja tööle läinud noori tagasi võita. Küsimus pole siin niivõrd uutes kinnisvaraarendustes kuivõrd tõhusas renoveerimises.
Väärtustel on muidugi oluline koht haridussüsteemi ülesehitamisel, aga need kujunevad oluliselt laiemal alusel kui kooliharidus ja nende normeerimine ja piiritlemine hariduskontseptsioonis on sügavalt küsitav, kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi portaali arvamusloos.
Ene Ergma kirjutas Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ Eesti iseseisvuse taastamisest, öeldes, et Eestile ei ole iseseisvust kunagi antud, me oleme selle mõlemal korral ise võtnud.
Õhtulehe saates „Väljast“ on külas Maarja Kruusmaa, kellega saatejuhid arutlevad tehisaru võlu ja valu üle ning räägivad sellest, millised ohud ja võimalused end tehisintellekti taha peidavad.
Ülo Niinemets rääkis maailma toidupööret käsitlevas Postimehe artiklis Briti teadlaste huvirühma EAT-Lancet välja töötatud toitumismudelist, mis on ühtaegu tervislik ja vähendab toidutootmise massiivset jalajälge. EAT-Lanceti dieet soovitab päevas tarbida umbes 2500 kilokalorit, mis koosneb peamiselt taimsest toidust ja kus liha kogus piirdub 100 grammiga nädalas. Sellise dieediga oleks võimalik toita 10 miljardit inimest, kasutades selleks … Loe edasi
Eestis on praegused korterelamute renoveerimise toetusrahad kasutatud ja Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab alles aastal 2028. Kui Eesti valitsus lähemaks kaheks aastaks korterelamute renoveerimiseks raha ei eralda, raugeb tööde tempo, kannatab Eesti jaoks edukas tegevusvaldkond ning tõenäoliselt tõusevad korteriomanike kulutused. Oluline on leida nii kiire lahendus järgmise aasta toetusvooru rahastamisele kui ka vajadusel üle vaadata … Loe edasi
Sirbis ilmus intervjuu KBFI senise direktori Urmas Nageli ja uue direktori akadeemik Martti Raidaliga. Jutuks tuli, mis on KBFIs senise direktori ametiajal muutunud, mis on jäänud lahendamata, kuidas näevad vahetuvad direktorid KBFI kohta Eesti teaduses ja milline tuleb instituudi järgmine arengujärk. (24.07.2026, Sirp, „Väike instituut, suur füüsika – KBFI hoiab Eesti füüsikat maailmakaardil“, lk 25–27)
Mart Kalm osales Pärnu Rannahotellis väitlussarja „Tagasi dispuudi ehk argumenteeritud väitluse juurde“ kohtumisel, mille teemaks oli „Loovus, kultuur ja Pärnu noored ehk kui Rail Balticu esimene rong Pärnu jõudis, oli kohalik kultuur ja loovus ja noored juba…“. Sündmus oli osa dispuutide sarjast, mis toimub Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30. juubeliaasta programmi raames koostöös Academia Pernaviensise … Loe edasi
Teaduste akadeemias kohtusid akadeemia ja kaitseväe juhid, et arutada, kuidas seniselt tõhusamalt rakendada Eesti teadlaste teadmisi ja potentsiaali meie riigi kaitsevõime tugevdamiseks. Akadeemia poolt osalesid president Mart Saarma, asepresident Jaak Vilo ja peasekretär Anne Kahru. Kaitseväe poolt osalesid juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski ning tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo … Loe edasi
Dan Bogdanov rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“ teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjoni e-riiki mõjutavate riskide analüüsist. Kuula järele.
Akadeemikud Jaak Vilo ja Martin Zobel valiti Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni EMBO liikmeks. Loe lähemalt.
Anu Realo oli külaline BBC Radio 4 saates „All in the Mind“ teemal „Can you change your personality?“ (Kas oma isiksust on võimalik muuta?), mis salvestati Cheltenhami teadusfestivalil. Ta räägib arutelus sellest, kui oluline on isiksus heaolu ja tervise jaoks ning kuidas kultuurilised erinevused isiksuseomadustes ei ole tegelikult nii suured, kui me sageli arvame.
Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon avaldas e-riiki mõjutavate riskide analüüsi, milles hinnati lisaks IT-teenuste töökindlusele ka ohtu Eesti inimeste põhiõigustele, majanduslikule heaolule ja põhiseaduslikule korrale. Komisjon töötas välja uue riskihindamise metoodika, hindas selle abil viit ohtu ja pakkus soovitused nende ennetamiseks. Neist neli ohtu tunnistati tähelepanuväärseks. Loe lähemalt.
Ivari Ilja kirjutas ERRi arvamusloos Rahvusooper Estonia probleemidest, mis on kujunenud pikema aja jooksul. Ta peab äärmiselt oluliseks, et Estonia jätkaks trupiteatrina, et meie väljapaistvatel lauljatel oleks stabiilne töökoht mis võimaldaks pühenduda kunstile, professionaalsele eneseteostusele ja Eesti ooperikultuuri arendamisele.
Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull ja akadeemik Meelis Kull kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et globaalprobleemid on vähemalt kaudselt enamjaolt tehnilise innovatsiooni vili. Tehisaru toob küll uued riskid, kuid seda võib rakendada ka stabiliseerimise teenistusse ehk innovatsioonihädade vastu. „Meil seisab ees valik, kas panna inimkonna ressursikasutusele teadlikult lagi peale ning kuhu see seada. Ning … Loe edasi
Anu Realo kirjutas ajakirjas Psychology Today isiklikust kogemusest seoses 2016. aasta Brexiti referendumiga (The Psychology of Uncertainty: A Brexit Story – Ebakindluse psühholoogia: Brexiti lugu).
„Skeptik võiks küsida, kas tänapäeva heitlikus maailmas on üldse erilist mõtet pöörata tähelepanu rahvusvahelisele õigusele, kui teatud suurriigid seda nagunii rikuvad ja parimal juhul enda huvides tõlgendavad. Paradoksaalselt muutub sellises olukorras rahvusvaheline õigus väikeriikide jaoks just eriti oluliseks,“ kirjutas Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Balti riikide koostöö rahvusvahelise õiguse vallas on juba enam kui … Loe edasi