Arhiiv: Diary

10. veebruar 2024

Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ metallidest kui materjaliringluse liidritest. Metallid on ühed vähesed materjalid, mille omadusi korduv taaskasutus ei halvenda ja nende ringlus on võimalik lõputult. Tulevikus kasvab materjaliringlus veelgi, kuid selle kõrval on ringmajanduse edendamiseks veelgi suurema potentsiaaliga suund jäätmete vähendamisele ja toodete korduskasutusele. (10.02.24, Postimees, „Metallid – materjaliringluse liidrid“, lk 8). … Loe edasi

8. veebruar 2024

Valitsus kinnitab riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. Elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvivad akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning akadeemik ja Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo. Kõik laureaadid leiab siit. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvib akadeemik Hando Runnelile järjepideva ning mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse … Loe edasi

8. veebruar 2024

Enne e-hääletamise kritiseerimist tuleks heita pilk paberhääletamise kitsaskohtadele. Paljud nn e-vead on tegelikult üldisemad mured, mis esinevad ka paberhääletamise korral. Kui nõuda e-hääletamise katkijätmist näiteks põhjendusega, et häälte salajasus pole tagatud, siis tuleks paberhääletamine hoopis kiiremini ära lõpetada, kirjutab Dan Bogdanov ERRi arvamusloos.

8. veebruar 2024

Kesteriidi uurimisest, päikeseenergeetika suundumustest ja noore teadlase elust räägib ajakirja Horisont veebruari-märtsikuu numbris ilmunud intervjuus Maarja Grossberg-Kuusk. Loe siit.

7. veebruar 2024

Kui kliimaseaduse eesmärk on jagada laiali ülesandeid riiklikul tasemel juba võetud kohustuste katteks, siis saame endale mitte ühiskonna kindlustunnet kasvatava seaduse, vaid keskkonnakoormiste käsulauad ja neid pole kellelegi vaja, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi portaali arvamusloos.

7. veebruar 2024

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 151 inimest. Nende seas on kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Jarek Kurnitski ja Veiko Uri, kes pälvivad Valgetähe III klassi teenetemärgi. Lähem info siin.

7. veebruar 2024

Akadeemikud Anne Kahru, Jakob Kübarsepp ja Elmo Nüganen külastasid Kohtla-Järve gümnaasiumi ning esinesid 10.–12. klasside õpilastele loengutega akadeemikute päeva raames. Anne Kahru pidas loengu teemal „50 rohelist varjundit“, Jakob Kübarsepp rääkis teemal „Terase kui tehiskeskkonna selgroo keskkonnasäästlik tootmine ja kasutus“ ning Elmo Nüganen teemal „Teater, film, teatri/filmikool täna ja tulevikus“.

6. veebruar 2024

Automaksu aruteludes on kaalutud ka võimalust, et linnades sõitjaid maksustataks teisiti kui maapiirkondades. Selleks et teada, kas auto on sõitnud linnas või maal, pakuti ühe võimalusena välja GPS-seadmetega jälgimist. Ettepanek sai tagasilööke, sest inimeste asukoha reaalajas jälgimine ei ole tänase ühiskonna privaatsuse tajuga kooskõlas ning ka Euroopa õigusruum ei pea inimeste asukohtade laialdast jälgimist proportsionaalseks, kirjutab Dan … Loe edasi

3. veebruar 2024

Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 1. veebruaril avaldatud teaduste akadeemiate koostöös valminud manifestist „Reclaiming Europe“, mis nõuab uut ja paremat Euroopa mõtestamist ning suuremat tähelepanu ja tuge teadmiste arengule nendes Euroopa piirkondades, mida on seni grupeeritud Ida-Euroopa nimetuse alla. Manifestile allakirjutanud rõhutavad, et Venemaa agressioon on teinud nähtavaks ühe Eesti jaoks olulise aspekti. … Loe edasi

2. veebruar 2024

Eesti rahva muuseumi juurde kuuluv Heimtali muuseum pälvis Muuseumiroti auhinna kategoorias „Kogukonna sõber: kogukonnaga koos“ näituse „Anu Raud. Elumustrid“ korraldamise eest. Näituse pani kokku Anu Raud koos Tuuli Tubin McGinley´i ja Ene-Liis Semperiga. Lähem info.

2. veebruar 2024

Teaduste akadeemias toimub konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala. Konkursi laureaatideks valitakse Martin Haamer (Tartu ülikool), Sten Heinoja (Eesti muusika- ja teatriakadeemia), Katriin Kristmann (Tallinna tehnikaülikool), Hanna Britt Soots (Tartu ülikool) ja Inge Varik (Tallinna tehnikaülikool). Lähem info uudises.

31. jaanuar 2024

Tartu ülikooli muuseumis toimub raamatu „Academia Pernaviensise lugu: Tartu ülikool Pärnus aastail 1699–1710“ esitlus. Kuulajaskonnale tutvustavad trükist autorid Aldur Vunk, Janet Laidla ja Janika Päll, toimetaja Meelis Friedenthal ning kujundaja Janno Preesalu. Raamatu valmimisloost räägivad projektijuht Gea Kammer ja ülikooli kirjastuse juht Ivo Volt. Raamatu väljaandmise ühe toetaja, teaduste akadeemia,  esindajana osaleb akadeemik Jaak Järv.

30. jaanuar 2024

Eesti Polaarklubi külaliseks Paksus Margareetas toimuval polaarõhtul on akadeemik Maarja Kruusmaa. Lähem info.

27. jaanuar 2024

Mõeldes Venemaast lähtuvast sõjalisest ohust, tuleb Eestil mõelda laiemalt kui kineetilisele sõjaohule. Igasugustele potentsiaalsetele agressiivsete sammudele eelneksid nõuded, mille vaidlusteema oleks rahvusvaheline õigus ja selle rikkumise süüdistused. Me peame põhjalikult ja säilenõtkelt tudeerima, mida väikeriik saab teha rahvusvahelise õiguse formaatides siis, kui teda rünnatakse, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (27.01.24, Postimees, „Rahvusvaheline … Loe edasi

26. jaanuar 2024

Sirbis ilmub teaduste akadeemia järelehüüe akadeemik Hillar Abenile. (26.01.24, „In memoriam Hillar Aben 3. XII 1929 – 21. I 2024. Turmaliinist uksed on pöördunud“, lk 28). Loe siit.

26. jaanuar 2024

Euroopa helge(ma) tuleviku üks sambaid on tugev teadus ja sellele toetuv innovatsioon. Teel selle poole vajatakse maailma muutvat finantseerimise raamprogrammi, mis suurendaks kogu Euroopa globaalset konkurentsivõimet – ja mis on kujuteldamatu ilma teaduse eesliinil püsimata. Detsembri keskel ALLEA avaldatud visiooni veatust teaduse finantseerimise süsteemist avab Sirbi veergudel Tarmo Soomere. (26.01.24, Sirp, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon … Loe edasi

26. jaanuar 2024

Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVIII) „Sotsiaalselt siduv ja laiapõhjaline hoonete renoveerimine.“ Seminari korraldavad Eesti teaduste akadeemia, energiatõhususe tippkeskus ja Eesti noorte teaduste akadeemia. Lähem info.

25. jaanuar 2024

Füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Loe siit.

25. jaanuar 2024

Arvi Freibergi esitab Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolekul ettekande „Säästvat arengut toetav teaduste dekaad: Reaalne plaan või (seni) pelgalt ambitsioon?“.

23. jaanuar 2024

Jaak Aaviksoo osaleb ETV saate „Impulss“ arutelus õpetajate streigi teemal ning ütleb, et streigi juurpõhjused pole sündinud selle koalitsiooniga, vaid juba varem. Loe/vaata järele siit.

23. jaanuar 2024

Eesti teaduste akadeemias anti üle akadeemik Mihhail Bronšteini nimelised majandusteaduste preemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest pälvisid Merike Kukk, Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm artiklite seeria „Leibkonnasisene varade jaotus ja varaline ebavõrdsus“ eest. Nad kõik töötavad Eesti Panga majandusuuringute allosakonnas ning lisaks kas Tallinna tehnikaülikoolis või Tartu ülikoolis. 5000 euro suuruse preemia … Loe edasi

22. jaanuar 2024

Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates  „Ökoskoop“ agriökoloogiast ja uurimistöödest, kus tegeletakse teemadega, mis puudutavad kliimamuutusi ja sellega seonduvalt uusi taimi – mida ja kuidas kasvatada. Kuula järele siit.

22. jaanuar 2024

Jaak Aaviksoo annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu Eesti hariduses peituva raha teemal. Jaak Aaviksoo sõnul on vastutuse hajumine hariduse rahastamisel muutnud lahenduse leidmise väga keeruliseks. Ettepanekuid, et õpetajatele peaks palkadeks lisaraha leidma haridusministeerium, peab ta ebaõiglaseks. Loe/kuula järele siit.

19. jaanuar 2024

Eesti teaduste akadeemia saalis toimub rahvusvaheline Viktor Muti 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Viktor Mutt (1923–1998) on üks rahvusvaheliselt enim tuntud Eesti päritolu biokeemik ja arstiteadlane. Lähem info.