Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kirjutab Sirbis, et erinevuste ilmnemine ja suurenemine Euroopa teaduse eetikakoodeksi ja Eesti hea teadustava vahel ei ole kindlasti hea. „Vajame rohkem koostööd ja üksteise mõistmist. Nii maailma, Euroopa, Eesti kui ka ülikoolide ja asutuste tasemel,“ ütleb president Soomere.
Selle aasta jaanilaupäeval esitletud Euroopa teaduste akadeemiate ühenduse ALLEA teaduse eetikakoodeksi kolmandas redaktsioonis on sõnastatud võimalus, et ka asutused ja institutsioonid võivad eksida, st olla süüdi teaduseetika rikkumises. See on viimaste aastate üks põhimõttelisi samme. Klassikalise arusaama kohaselt, mida jagab ka Eesti hea teadustava, saab süüdi olla ainult teadlane. Asutusel on palju vastutust, kohustusi ja rolle, aga süülisus teaduseetika rikkumises pole nende hulka kuulunud.
ALLEA eetikakoodeks ütleb otse: „Teaduseetika rikkumise menetlemine käsitleb nii üksikisikute kui ka institutsioonide rolli hea teadustava rikkumises.“ See seisukoht on äärmiselt oluline mitte ainult teadlaste toetamise, vaid ka teadlaste kaitsmise aspektist.
Tarmo Soomere kirjutab, et Eesti teaduste akadeemiale koos teiste ALLEAsse kuuluvate akadeemiatega on usaldatud Euroopa teaduse eetikakoodeksi sõnastamine. Sellest mandaadist tuleneva vastutuse tõttu ei ole Eesti teaduste akadeemia pidanud mõistlikuks formaalselt liituda Eesti hea teadustavaga. Kuigi oleme kindlalt seisukohal, et Eesti hea teadustava on Eestis järgimiseks.
President Soomere toob esile, et 2017. aastal toimunud diskussioonis olid akadeemial veel mõned tähelepanekud Eesti hea teadustava kohta. Lähtusime diskussiooni algatamisel ALLEA ja Euroopa teadusfondi (ESF) koodeksi 2011. aasta versioonist, mille järgi eriarvamusi ei tohiks käsitleda teaduseetika rikkumisena. Seetõttu avaldasime arvamust, et heade tavade kohta käivaid dokumente üldiselt ei kanoniseerita. Need on elavad dokumendid (järgimiseks), mida vaadeldakse avatud ja pidevalt täienevate kokkulepete peegeldusena. Ka asutuste ja institutsioonide käsitlemisel pidasime mõistlikuks selgemat seisukohavõttu. Sest ALLEA koodeksi 2017. aasta redaktsiooni arusaam väärkäitumisest laienes ka institutsioonidele – mida Eesti hea teadustava ei käsitle. Esitletud aspektid ei olnud kriitika, vaid tähelepanekud. Akadeemia ootus oli, et tekib diskussioon, kuidas koos edasi minna.
Loe lähemalt Sirbi artiklist „Teadustöö eetikakoodeksi rakendamine teadlase kaitseks“.
Artikkel tugineb Tarmo Soomere ettekandele, mille ta pidas 22. septembril 2023 toimunud Eesti teadusagentuuri teaduseetikaseminaril „Kuidas toetada teadlasi eetilise teadustöö tegemisel“. Seminar on järelevaadatav Youtube´ist.