Euroopa teaduse eetikakoodeks 2023

Tõe esikohale seadmine, ausus ja vastutustundlikkus teadustöös on nii kogu teadussüsteemi kui ka teaduslike tulemuste usaldusväärsuse alus. Euroopa teaduse eetikakoodeksi esmane ülesanne on pakkuda toetavat raamistikku teadlaste ja teiste teadustöös osalejate eneseregulatsioonile selles vallas nüüdisaegses majanduslikus ja poliitilises mõttes pingestatud ühiskondlikus ruumis, kus ootused teadusele järjest kasvavad.

Euroopa teaduse eetikakoodeksi esimese versiooni koostasid 2011. aastal Euroopa teaduste akadeemiate ühendus ALLEA ja Euroopa Teadusfond. Eesti teaduste akadeemia on ALLEA asutajaliige.

Euroopa Komisjon rakendab koodeksit hea teadustava sõnastuse etalonina kõigis Euroopa Komisjoni finantseeritud teadusprojektides.

Koodeksit täpsustatakse vastavalt vajadusele. 2017. aastal täiendati koodeksit seonduvalt arengutega sellistes valdkondades, nagu Euroopa teadusuuringute reeglistik, teaduse kommunikatsioon, sotsiaalmeedia kasutamine, avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele ja kodanikuteadus.

2023. aasta jaanilaupäeval esitletud sõnastuse aluseks oli põhjalik arutelu Euroopa teadusruumi kesksete sidusrühmadega nii avalikust kui ka erasektorist, tagamaks ühist omanikutunnet. Uuendused peegeldavad täienenud arusaamist teaduskultuuri olulisusest teaduseetikas ja heade teadustavade rakendamisel, aga ka kõigi teadustöö osaliste kasvanud teadlikkust diskrimineerimise, tühistamise ja tõrjutuse mehhanismidest ning vastutust õigluse, mitmekesisuse ja kaasatuse edendamisel. Muudatuste eesmärk on tagada, et koodeks täidab jätkuvalt oma eesmärki kõigi teadusharude ja uute valdkondade või lähenemiste puhul.

Eestikeelse sõnastuse koostasid teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, presidendi abi Kerlin Remmel, ALLEA president 2006–2011 akadeemik Jüri Engelbrecht, Eesti teaduste akadeemia esindaja ALLEA alalise teaduse ja eetika töörühmas akadeemik Raivo Uibo ja keeleteadlane akadeemik Karl Pajusalu. Ettepanekud sõnastuse täpsustamiseks palume saata kerlin.remmel@akadeemia.ee.