Eesti teaduste akadeemia 30. mai energeetikakonverentsil „Eesti energiapoliitika. Energiatrilemma-tasakaal“ osalenud eksperdid sõnastasid eelkõige poliitikakujundajatele mõeldud soovitused Eesti energiamajanduse korrastamiseks. Eksperdid pakkusid välja nii üldised soovitused kui ka lühiajalised leevendusmeetmed kõrgetele energiahindadele ja pikemaajalised lahendused jätkusuutliku energiamajanduse kujundamiseks.
Eksperdid rõhutasid, et rohepöördeks ja Euroopa energiasõltumatuse saavutamiseks on vajalik tehnoloogia arendus ning ühiskondlike hoiakute muutus. Vältimatult vajalik on teaduspõhise ühiskonna eeldusteks oleva haridus- ja teaduspoliitika eesmärkide, väljundite ning vahendite kokkuleppimine. Senised plaanid fossiilkütustest loobumiseks transpordis, energiatootmises ja tööstuses on ebareaalsed, sest puuduvad turukõlbulikud asendustehnoloogiad ning ühiskond ei tea kogu protsessi hinda.
Sõda Euroopas, Vene nafta- ja ka kaalutletav gaasiboikott kiirendavad fossiilkütustest loobumise vajadust, kuid samas sunnib maailma poliitiline olukord meid hindama rohepöörde eesmärkide reaalsust ja elluviimise võimalusi ning ühiskonna arengu loogikat, sh suutlikkust.
Turul tekkinud defitsiidi, energiatootmise struktuuri ja fossiilkütuste tõrjutuse tõttu pole kütuste- ja energiahinnad enam tarbijale taskukohased ning sisendina majandustegevusele vastuvõetavad. Lõpptarbijale pakutud toimetulekutoetused ja piirhinna kehtestamine on täna vajalik kodutarbija toimetulekuks ja majanduse konkurentsivõime säilitamiseks, kuid see ei loo eeldusi probleemse süsteemi muutmiseks. Rohepöörde eesmärgist lähtuvalt tuleb globaalne tööstuslik ökosüsteem üles ehitada uutel alustel, mis eeldab uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning uut väärtussüsteemi.
Konverentsi panelistid pakkusid meie energiamajanduse kitsaskohtade lahendamiseks üldised soovitused. Muuhulgas tõid nad esile, et energiamajanduses peab jälgima tasakaalu energia kättesaadavuse, hinna ja keskkonnamõjude vahel. Süsteemi toimimise edukus sõltub kohaliku loodusressursi olemasolust, väärindamise tehnoloogiast, seadmete ja materjalide elukaare süsiniku jalajäljest ning poliitikute ja juhtide teadmistest, oskustest ja vastutusest. Elektri hinna alanemiseks ei ole ühtegi eeldust ja maagaasi hind võib tänasega võrreldes kahekordistuda. Energia hinnatõusu võib mõningal määral aeglustada Euroopa söe- ja tuumajaamade sulgemise plaanide ajastamine pikemale perioodile.
Eelolevaks sügis-talveks pakkusid eksperdid elektri- ja maagaasi kõrgele hinnale lühiaegseid leevendusmeetmeid, tuues muuhulgas esile vajaduse elektri ja maagaasi lõpphinna maksude ja tasude siseriiklikuks vähendamiseks. Kodu- ja väiketarbijatele tuleks võimaldada elektriostul nn universaalteenust. Selleks tuleb leida riigihankega elektrimüüja, kellega tarbijad sõlmivad pikaajalised otselepingud. Maagaasi võimalike tarneriskide maandamiseks tuleks aga eelolevaks talveks tagada katlamajade valmidus põlevkiviõli kasutamiseks ja luua võimekus veeldatud maagaasi vastuvõtuks.
Pikemaajaliste meetmete seas tõid eksperdid muuhulgas esile vajaduse suurendada energeetikasektori keskkonnasõbralike tehnoloogiate teadusuuringute riikliku rahastamise mahtu, tagada siseriiklik elektritootmine ning jätkata diskussiooni ja arendustegevust tuumaenergeetika kasutuselevõtuks. Samuti luua lisaks tänase päev-ette ja päevasisesele turule lepinguriskide-, uute kapitaliinvesteeringute- ja süsteemiteenuste turud,luua võimalused ligipääsuks Põhjamaade soodsama elektritootmise struktuuriga elektriturule ning mitmekordistada hoonete energiatõhususe meetmete investeeringuid.
Ekspertide soovitused leiab konverentsi veebilehelt.
Konverents on järelevaadatav teaduste akadeemia Youtube`i kanalis.
Konverentsi korraldas teaduste akadeemia energeetikakomisjon.