Teaduste akadeemias toimub konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala. Konkursi laureaatideks valitakse Martin Haamer (Tartu ülikool), Sten Heinoja (Eesti muusika- ja teatriakadeemia), Katriin Kristmann (Tallinna tehnikaülikool), Hanna Britt Soots (Tartu ülikool) ja Inge Varik (Tallinna tehnikaülikool). Lähem info uudises.
Tartu ülikooli muuseumis toimub raamatu „Academia Pernaviensise lugu: Tartu ülikool Pärnus aastail 1699–1710“ esitlus. Kuulajaskonnale tutvustavad trükist autorid Aldur Vunk, Janet Laidla ja Janika Päll, toimetaja Meelis Friedenthal ning kujundaja Janno Preesalu. Raamatu valmimisloost räägivad projektijuht Gea Kammer ja ülikooli kirjastuse juht Ivo Volt. Raamatu väljaandmise ühe toetaja, teaduste akadeemia, esindajana osaleb akadeemik Jaak Järv.
Eesti Polaarklubi külaliseks Paksus Margareetas toimuval polaarõhtul on akadeemik Maarja Kruusmaa. Lähem info.
Mõeldes Venemaast lähtuvast sõjalisest ohust, tuleb Eestil mõelda laiemalt kui kineetilisele sõjaohule. Igasugustele potentsiaalsetele agressiivsete sammudele eelneksid nõuded, mille vaidlusteema oleks rahvusvaheline õigus ja selle rikkumise süüdistused. Me peame põhjalikult ja säilenõtkelt tudeerima, mida väikeriik saab teha rahvusvahelise õiguse formaatides siis, kui teda rünnatakse, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (27.01.24, Postimees, „Rahvusvaheline … Loe edasi
Sirbis ilmub teaduste akadeemia järelehüüe akadeemik Hillar Abenile. (26.01.24, „In memoriam Hillar Aben 3. XII 1929 – 21. I 2024. Turmaliinist uksed on pöördunud“, lk 28). Loe siit.
Euroopa helge(ma) tuleviku üks sambaid on tugev teadus ja sellele toetuv innovatsioon. Teel selle poole vajatakse maailma muutvat finantseerimise raamprogrammi, mis suurendaks kogu Euroopa globaalset konkurentsivõimet – ja mis on kujuteldamatu ilma teaduse eesliinil püsimata. Detsembri keskel ALLEA avaldatud visiooni veatust teaduse finantseerimise süsteemist avab Sirbi veergudel Tarmo Soomere. (26.01.24, Sirp, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVIII) „Sotsiaalselt siduv ja laiapõhjaline hoonete renoveerimine.“ Seminari korraldavad Eesti teaduste akadeemia, energiatõhususe tippkeskus ja Eesti noorte teaduste akadeemia. Lähem info.
Füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Loe siit.
Arvi Freibergi esitab Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolekul ettekande „Säästvat arengut toetav teaduste dekaad: Reaalne plaan või (seni) pelgalt ambitsioon?“.
Jaak Aaviksoo osaleb ETV saate „Impulss“ arutelus õpetajate streigi teemal ning ütleb, et streigi juurpõhjused pole sündinud selle koalitsiooniga, vaid juba varem. Loe/vaata järele siit.
Eesti teaduste akadeemias anti üle akadeemik Mihhail Bronšteini nimelised majandusteaduste preemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest pälvisid Merike Kukk, Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm artiklite seeria „Leibkonnasisene varade jaotus ja varaline ebavõrdsus“ eest. Nad kõik töötavad Eesti Panga majandusuuringute allosakonnas ning lisaks kas Tallinna tehnikaülikoolis või Tartu ülikoolis. 5000 euro suuruse preemia … Loe edasi
Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates „Ökoskoop“ agriökoloogiast ja uurimistöödest, kus tegeletakse teemadega, mis puudutavad kliimamuutusi ja sellega seonduvalt uusi taimi – mida ja kuidas kasvatada. Kuula järele siit.
Jaak Aaviksoo annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu Eesti hariduses peituva raha teemal. Jaak Aaviksoo sõnul on vastutuse hajumine hariduse rahastamisel muutnud lahenduse leidmise väga keeruliseks. Ettepanekuid, et õpetajatele peaks palkadeks lisaraha leidma haridusministeerium, peab ta ebaõiglaseks. Loe/kuula järele siit.
Eesti teaduste akadeemia saalis toimub rahvusvaheline Viktor Muti 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Viktor Mutt (1923–1998) on üks rahvusvaheliselt enim tuntud Eesti päritolu biokeemik ja arstiteadlane. Lähem info.
Ameerika teadlased on akude tootmiseks välja töötanud uue meetodi, tänu millele saab liitiumi kasutamist akudes vähendada 70%. „Võib minna kolm kuni viis, isegi kuni kümme aastat, enne kui see tavaliste Li-ioonpatareide asendajana turule jõuab,“ kommenteerib Enn Lust avastust Delfi Fortele. Ta sõnab, et kuna tegemist on tahkel elektrolüüdil põhineva patareiga, mida on uurinud paljud teadlased juba … Loe edasi
Kuku Raadio saates „Kukkuv õun“ on külas Ülo Niinemets, kelle juhitav tippkeskus „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ asub kompama ja laiendama põllumajanduse piire. Tema meelest päris lendu minna ei saakski, sest kogu toidu tehisoludes kasvatamine ei pruugi õnnestuda. Samas on vaja end välja rebida Euroopa taimekasvatuse kammistaist, mis seotud liialt ühekülgse arusaamaga insenergeneetikast. Juba täna … Loe edasi
Ülo Niinemets ütleb Eesti maaülikooli pressiteates, et tänavu toetuse saanud ja tema juhitav teaduse tippkeskuse „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ eesmärk on agraarökoloogiliste jätkusuutlike viljelusviiside väljatöötamine, et vähendada toidutootmise globaalset jalajälge muutuvas kliimas. Loe lähemalt.
Folkloristiks saamisest ja folklorist olemisest räägib Vikerraadio saates „Labor“ Mare Kõiva. Tema sõnul on eestlased vaatamata oma väiksusele oma loitsudes nõudlikud, mis ole vastavuses päriselulise positsiooniga. Loe/kuula järele.
Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri hinnangul on 2050. aastaks ringluses kuni 80 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid, mis kujutab endast tõsist keskkonnaprobleemi. On viimane aeg sellele tähelepanu pöörata, kirjutab akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Räni-päikesepaneelid moodustavad kogu päikesepaneelide turust üle 90% ja jõuavad oma eluea lõppu järgmiste kümnendite jooksul. Valdavalt suunatakse neist materjaliringlusse praegu vaid alumiinium … Loe edasi
Jarek Kurnitski osaleb riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjoni avalikul istungil, kus antakse ülevaade hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest. Lähem info.
Teaduste akadeemia avaldab 2024. aasta riigi teaduspreemiate kandidaadid. Lähem info.
Maarja Grossberg-Kuusk ütleb Novaatori loos, et kahjuks näeme palju, et süsteem ei toeta, – eelkõige sissetuleku mõttes – et noored teeksid valiku teadlaskarjääri kasuks. Ta toob välja levinud eksiarvamuse, et Eestis pole piisavalt päikest, et päikeseparkide rajamine end ära tasuks. „Tegelikult on meil siiski suurem osa aastast piisavalt päikest, et päikesepaneelid töötaksid. Jah, meil on … Loe edasi
Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ arutlevad akadeemik Mart Kalm ja Tartu ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp selle üle, kas kirik on keset küla või küla keset kirikut. Ning kus üldse asub tänapäeva inimese elus vaimse ruumi koda ehk kirik. Kuula järele.
Tarmo Soomere ütles ETV saates „Hommik Anuga“, et oleme oma teaduse mõjukuselt jõudnud neljandale kohale maailmas. „See, et me sinna jõudnud oleme, selle taga on meie hea haridus“, ütles ta. Eesti teadus alustas 30 aastat tagasi kohaga kaugel teises sajas. Saatejuhiga tuli juttu veel tehisarust ja kliimamuutustest. Vaata järele.