Ülo Niinemets ütleb Eesti maaülikooli pressiteates, et tänavu toetuse saanud ja tema juhitav teaduse tippkeskuse „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ eesmärk on agraarökoloogiliste jätkusuutlike viljelusviiside väljatöötamine, et vähendada toidutootmise globaalset jalajälge muutuvas kliimas. Loe lähemalt.
Folkloristiks saamisest ja folklorist olemisest räägib Vikerraadio saates „Labor“ Mare Kõiva. Tema sõnul on eestlased vaatamata oma väiksusele oma loitsudes nõudlikud, mis ole vastavuses päriselulise positsiooniga. Loe/kuula järele.
Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri hinnangul on 2050. aastaks ringluses kuni 80 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid, mis kujutab endast tõsist keskkonnaprobleemi. On viimane aeg sellele tähelepanu pöörata, kirjutab akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Räni-päikesepaneelid moodustavad kogu päikesepaneelide turust üle 90% ja jõuavad oma eluea lõppu järgmiste kümnendite jooksul. Valdavalt suunatakse neist materjaliringlusse praegu vaid alumiinium … Loe edasi
Jarek Kurnitski osaleb riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjoni avalikul istungil, kus antakse ülevaade hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest. Lähem info.
Teaduste akadeemia avaldab 2024. aasta riigi teaduspreemiate kandidaadid. Lähem info.
Maarja Grossberg-Kuusk ütleb Novaatori loos, et kahjuks näeme palju, et süsteem ei toeta, – eelkõige sissetuleku mõttes – et noored teeksid valiku teadlaskarjääri kasuks. Ta toob välja levinud eksiarvamuse, et Eestis pole piisavalt päikest, et päikeseparkide rajamine end ära tasuks. „Tegelikult on meil siiski suurem osa aastast piisavalt päikest, et päikesepaneelid töötaksid. Jah, meil on … Loe edasi
Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ arutlevad akadeemik Mart Kalm ja Tartu ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp selle üle, kas kirik on keset küla või küla keset kirikut. Ning kus üldse asub tänapäeva inimese elus vaimse ruumi koda ehk kirik. Kuula järele.
Tarmo Soomere ütles ETV saates „Hommik Anuga“, et oleme oma teaduse mõjukuselt jõudnud neljandale kohale maailmas. „See, et me sinna jõudnud oleme, selle taga on meie hea haridus“, ütles ta. Eesti teadus alustas 30 aastat tagasi kohaga kaugel teises sajas. Saatejuhiga tuli juttu veel tehisarust ja kliimamuutustest. Vaata järele.
NATO aluslepingu keskse lubaduse jätkuva vastupidavuse ja säilenõtkuse kasuks räägib tõsiasi, et tegemist on nüüdseks juba pika ja väärika ajalooga organisatsiooniga, mis pole oma liikmesriike põhiküsimuses kunagi hätta või maha jätnud, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe arvamusloos. (6.01.24, „NATO kui juriidiline nähtus“, lk 18–19). Loe siit.
Maailmas on terav konkurents talentide ligimeelitamiseks. Riigi konkurentsivõime on otseselt seotud talentide osakaaluga rahvastikus, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. 2023. aasta talentide konkurentsivõime raportis paikneb Eesti 134 analüüsitud riigi seas kõrgel 20. kohal. Raport näitab, et riigi sisemajanduse koguprodukti ja talentide edetabeli koha vahel on väga tugev seos. Seega on talentide ligitõmbavus otseselt … Loe edasi
Jarek Kurnitski räägib ERRi Novaatori portaalis, et kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid puuduvad enam kui pooltes Eesti kodudes. Puuduliku ventilatsiooni korral võib lisaks kõrgele CO2 tasemele esineda ka liigset õhuniiskust. Küll aga saab ka ventileerimata korteris palju ise õhuvahetuseks ära teha. Loe siit.
Postimees kirjutab 27. detsembril 75. juubelit tähistanud akadeemik Mati Karelsonist, kes on aidanud suunata keemiat täppisteaduse radadele. (Postimees, 28.12.23, „Mati Karelson – põhjalik teerajaja keemias“, lk 14). Loe siit.
Mare Kõiva räägib Vikerraadio saates „Lõpp hea, kõik hea“, miks on saun saanud eestlaste hulgas nii erilise tähenduse ning millise pildi maalib kõrge tähelennu teinud dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“ eestlase olemusest. Kuula/loe järele.
„Rohepööre ei ole midagi võimatut. See ei ole vastuolus loodusseaduste ega ühiskonna funktsioneerimise alustega. Loodus pakub meile energiat. Ole ainult tark ja kasuta. Salvestamise võimaluse pead aga ise välja mõtlema. See võib tunduda kallis. Aga hind on oma olemuselt kokkulepe ja sõltub sellest, mida oluliseks peame,“ kirjutab Tarmo Soomere Postimehe Arvamus/Kultuur lisas. Arvamuslugu baseerub tema … Loe edasi
Üks konkreetne kuumalaine, suvi või isegi aasta ei anna alust lõplikult öelda, mis on kliimas muutunud. Küll aga saame öelda, et radikaalselt on suurenenud sagedate kuumalainete tõenäosus. Me oleme sisenenud täiesti teise kliimaga ajajärku, ütleb Postimehe aastalõpuintervjuus akadeemia president Tarmo Soomere. Eesti teeb tema sõnul väga õigesti vähemalt kahes aspektis: püüdes tasapisi loobuda fossiilsetest energiaallikatest … Loe edasi
Akadeemik Anne Kahru osaleb Eesti teadusagentuuri korraldataval konverentsil „TeadusEST 2023: Teaduse ees avanevad horisondid“ paneelarutelus „Tipptasemel teadus“.
Vikerraadio saates „Labor“ räägib värske akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk päikeseenergeetikast – päikesepaneelide kolmest põlvkonnast, kasulikest ja kahjulikest kristallidefektidest ning paneelide keskkonnamõjust, aga ka noor- ja naisteadlaste rollist. Kuula järele.
Postimehe lisas Arvamus/Kultuur ilmub Jarek Kurnitski arvamuslugu energiatõhususest rohepöörde kontekstis. Ta toob välja, et kui riik kahekordistaks panustamist energiasäästumeetmetesse, st 430 miljoni euroni aastas, võiks see mobiliseerida erasektori investeeringuid kolmekordses mahus. Sel juhul tuleks peaaegu kogu panustamine riigile tagasi maksutuludena umbes 420 miljoni euro ulatuses aastas. Juurde tekiks umbes 25 000 uut töökohta ja mõju … Loe edasi
Ellu Saar kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ vaesusest Eestis ja sellest, keda see kõige rohkem ohustab. Ta toob esile, et Eesti sotsiaalkaitse süsteem teinud küllalt selleks, et vähendada teatud riskigruppide vaesust. (16.12.23, Postimees, „Kelle nägu on vaesus Eestis?“, lk 8). Loe siit.
Riigikontrolli saalis toimub Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali põhiseaduse kommentaaride XI peatüki „Riigikontroll“ esitlus. Lähem info.
Akadeemiat külastasid Moldova suursaadik dr Ion Stăvilă ja tema nõunik Anastasia Sturza. Arutati Eesti ja Moldova teaduskoostöö väljavaateid ning teadusdiplomaatia olulistust. President Tarmo Soomere andis ülevaate Eesti teaduse ja ka akadeemia arengutest 1990. aastatest tänaseni ning tutvustas tegevusi rahvusvahelistes organisatsioonides.
Jarek Kurnitski räägib Raadio 2 hommikuprogrammis lumisel ajal jääpurikate tekke põhjustest katuseräästasse. Jääpurikad võivad tekkida siis, kui katus on soojustamata või siis, kui renoveeritud majades on jäänud välisseina ja katuslae liitekoht hõredaks ja see ei ole õhupidav. Samuti tuleb juttu soojustamise võimalustest erinevatel aegadel ehitatud majadele. Kuula järele.
Eesti kirjandusmuuseumis toimuval meditsiiniantropoloogia konverentsil Medica XVI „Koosolemine. Trendid haiguse ja ravi maastikel“ esineb akad Mare Kõiva ettekandega „Kui sarnased on online loitsud vanemate tekstidega?“ Lähem info.
Postimehes ilmub intervjuu Jaak Aaviksooga, kes aitab haridus- ja teadusministeeriumil paremini mõista, kuhu kulub Eesti haridusraha. Tema hinnangul tuleks üldhariduse rahastamise süsteem üle vaadata. Seoses piirkondliku ebavõrdsusega peab olema arusaam, kas poliitiline eesmärk tagada igal pool Eestis sama palk on mõistlik. Samuti julgustaks ta andma praeguse sihtotstarbelise raha omavalitsuste kätte ilma sildita. Nõuda tuleks vaid seda, … Loe edasi