Märtsis jõudsid lugejateni teadusajakirjade Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Estonian Journal of Earth Sciences, Linguistica Uralica ja TRAMES värsked väljaanded.
Lühiülevaated märtsis ilmunud ajakirjadest:
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale 2022. aasta märtsinumbris leiame artikli „Comparison of the ecotoxic properties of oil shale industry by-products to those of coal ash“, autorid Tallinna Tehnikaülikoolist. Artiklis tutvustatakse tööd, milles uuriti Eesti põlevkivitööstuses tekkivate tahkete jäätmete ohtlikke omadusi Euroopa direktiivide nõuete valguses. Analüüsiti tuhavoogude omadusi ja võrreldi saadud tulemusi kivisöe omadega. Leiti, et uuritud põlevkivituha proovid olid kivisöe omadega väga sarnased nii koostiselt kui omadustelt ning seetõttu ei kvalifitseeru põlevkivituhk ja muud põlevkivi termilise töötlemise jäägid alates 2020. aasta algusest Eestis ohtlikeks jäätmeteks. Uus teadmine avardab nende jäätmete taaskasutusvõimalusi, mis mõjutab paljusid majandusvaldkondi.
Värskes ajakirjanumbris sisalduvad ka artiklid „The effect of pyrolysis conditions on the composition of Chinese Jimsar shale oil using FT-IR, 1H-NMR and 13C-NMR techniques“, kus kirjeldatakse pürolüüsil saadud põlevkiviõli funktsionaalrühmade ja struktuuriparameetriite sõltuvust pürolüüsi tingimustest ning „Effect of processing conditions on the improvement of properties and recovering yield of Moroccan oil shale“, kus selgub, milline on jääkmineraalaine mõju tekkiva orgaanilise fraktsiooni saagisele ja koostisele.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2022. aasta esimene number on pühendatud professor Ülo Lepiku 100. juubelile.
Temaatilises erinumbris on esindatud enamik valdkondi, millega Ülo Lepik pikka aega ja silmapaistvate tulemustega tegeles. Kaheksast avaldatud artiklist neli käsitlevad Haari lainikute rakendusi (Aziz jt, Hein ja Jaanuska, Cattani, Mehrparvar jt). Lellep ja Lenbaum ning Sorrenti jt uurismustööd keskenduvad vibratsioonide analüüsile. Värskes numbris on ka kaks mehaanika üldprobleemidele keskenduvat artiklit: Maiti ja Chakraverty tegelevad omaväärtuste leidmisega ning Janno jt pöördülesannete lahendamisega.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences märtsinumbris on avaldatud neli artiklit. Esimene uurimustöö on pühendatud klimatoloogiale, järgmised kolm artiklit keskenduvad aluspõhja geoloogiale ja paleontoloogiale.
Ülo Suursaar dokumenteerib ja analüüsib mere kuumalainete kõigi aegade rekordit, mis registreeriti Soome lahes 2021. aasta suvel. Viimase 50–60 aasta andmed näitavad Balti meres selget soojenemise trendi.
Carole J. Burrow ja Tiiu Märssannavad ülevaate Siluri akantoodidest ja esitavad neotüübid mõne algselt 19. sajandil Balti regioonist kirjeldatud liigi jaoks.
Jaak Nõlvak ja kaasautorid vaatlevad kitiinikute (orgaanilise kestaga mikrofossiilide) mitmekesist kooslust alam Kesk-Ordoviitsiumi kihtides Baldone puursüdamikus Kesk-Lätis, kus mituliiki on Baltikumis leitud esmakordselt. Autorid kirjeldavad nelja uut potentsiaalse biostratigraafilise tähtsusega liiki.
Dimitri Kaljo ja kaasautorid käsitlevad erinevate fossiilide levikut Siluri kihtides Ohesaare puuraugus eesmärgiga kindlaks teha Kesk-Ludfordi süsiniku isotoopanomaalia asukoht ning sellega seotud okeanoloogilised ja biootilised sündmused. Tõenäoliselt langeb see anomaalia kokku stratigraafilise lüngaga Torgu kihistu ülemises osas Ohesaare läbilõikes.
LINGUISTICA URALICA
Ajakirja Linguistica Uralica 2022. aasta esimeses numbris on ilmunud etümoloogiline uurimus läänemeresoome 8 ja 9 kohta (eesti kaheksa, üheksa ja soome kahdeksan, yhdeksän). Need arvsõnad on seotud algkeele tüvedega *kakte ’kaks’ ja *ükte ’üks’, kuid nende lõpuosis, mis väljendab kaugust arvuni 10, ei ole siiani saanud rahuldavat seletust. Valentin Gusev (Hamburgi Ülikool / Moskva Keeleteaduse Instituut) seostab läänemeresoome ja samojeedi andmed: ta rekonstrueerib kõnealuse sufiksi algläänemeresoome vormi *-ksama/-ksämä, pakkudes selle vasteks eenetsi -saa (tundraeenetsi eesaa ja metsaeenetsi neesaa ’üheksa’), ning rekonstrueerib nende põhjal alguurali numbrimoodustusliite *-kśama.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värskes 2022, 1 numbris on avaldatud kaks Eesti ja neli välisautorite kaastööd.
Numbri avaartiklis käsitlevad Piia Tammepuu, Anu Masso jt (Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool) Eesti e-residentsust ning platvormipõhist riigi ja indiviidi suhet. Digiriigis ei nähta ainult e-platvormi haldajat ja teenuste pakkujat, vaid ka organisatsiooni, mis kehtestab oma kaasamise reeglid digi-ID skeemide kaudu.
Sellele artiklile on täienduseks India teadlaste Shilpi Saxena ja Diksha Sharma artikkel kultuurilisest kodakondsusest diasporaa kontekstis.
Taivani (Hiina Vabariigi) õpetlased Sadia Rahman ja Wei-En Tan käsitlevad uiguuride näite põhjal Hiina Rahvavabariigi topeltstandardeid inimõiguste vallas. Siseriiklikult ja rahvusvaheliselt kasutatakse Hiina RV-s täiesti erinevaid standardeid. Artikli autorid väidavad, et Hiina RV tegevus ohustab universaalseid inimõigusi kogu maailmas.
Taivanilt on ka teine artikkel: Bireswar Dutta jt käsitlevad rohelist ostukäitumist arengumaades.
Leedu autor Arvydas Grišinas tutvustab oma artiklis meedia vahendatud poliitilisi uus-müüte. Küsitakse, miks sellised müüdid tekivad ning kuidas poliitilised, avalikud ja meedias osalejad selles protsessis suhtlevad. Uuringu raamiks on digikultuuri mustrid.
Ootamatult tähenduslikuks on muutunud väljaande lõpetav Elvira Küüni (Tartu Ülikooli Narva kolledž ja Tallinna Ülikool) artikkel Ukraina päritolu perekondade keelepoliitikast Eesti haridusruumis, milles käsitletakse Eesti ukrainlaste keelepraktikaid ja -hoiakuid. Uurimus põhineb pool-struktureeritud intervjuudel Ukraina immigrantidega. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas keeleideoloogia mõjutab hariduse keele valikut ning seda, miks mõned perekonnad hoiavad alal oma keele- ja rahvuskultuuri ning teised mitte. Sellest artiklist leiavad kasulikku nii Eesti kui ka teiste maade spetsialistid, kes peavad lahendama Ukraina sõjapõgenike ja nende laste probleeme ning lõimumist kohalikku keelekeskkonda ja -kultuuri.
Täiendav info:
Huvilistel on võimalik kirjastuse veebi kaudu tellida teavitus uue ajakirjanumbri ilmumise kohta, vt lähemalt.
Eesti teaduste akadeemia kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot ajakirjade veebis.