Detsembris ilmusid teadusajakirjade Estonian Journal of Archaeology, Estonian Journal of Earth Sciences, Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES värsked väljaanded.
Detsembris ilmunud ajakirjade lühiülevaated:
ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Ajakirja Estonian Journal of Archaeology uues numbris analüüsivad Ivar Leimus ja Andres Tvauri Tallinnas Jahu 6 krundil olnud 15. sajandi prügilast välja kaevatud 61 ainulaadset arvepenni. Neid messingist mündilaadseid žetoone kasutati abivahendina joontel arvutamiseks. Arvepenne hakati Prantsusmaal ja Inglismaal valmistama juba 13. sajandil ning 16.–18. sajandil olid need laialdaselt levinud ka Eestis; 15. sajandi lõpust pärinevad Tallinnast leitud pennid on meil siiski väga haruldased. Enamik leitud arvepenne olid valmistatud Saksamaal Nürnbergis, mõned ka Prantsusmaal.
Autorite kollektiiv eesotsas Maris Niinesalu-Mooniga käsitleb 2019. aastal Tallinnast Pärnu mnt 41 avastatud kolmikmatust, mis kuulub 4. sajandisse eKr. Matmispaiga teeb Eesti tingimustes haruldaseks, et see ei olnud kivikalme, vaid maasse kaevatud haud, et selle peale oli puistatud viljateri ning kaasa pandud esemed – ripatskelluke ja õhuke käevõru – osutusid ainulaadseks. Lisaks leiti haua ümbrusest tagiliblesid, mis vihjavad Eesti seni vanimale rauatöökohale. Matuseid ja matmiskohta analüüsiti erinevate loodusteaduslike meetodite abil.
Mari Tõrv ja Gunilla Eriksson vaatlevad Tamula neoliitilisse kalmistusse maetud inimeste toitumist stabiilsete isotoopide analüüsi valguses. Selgus, et toidusedel oli suhteliselt ühetaoline, koosnedes peamiselt mageveekaladest. Laste ja täiskasvanute toitumine mõneti erines, kuid meeste ja naiste toitumine mitte. Analoogiline toitumine iseloomustas ka indiviide ajaliselt varasemast Veibri matmispaigast, samas kui Lätis Zvejniekis oli varieeruvus suurem, seda nähtavasti tunduvalt pikema matmisperioodi tõttu.
ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY (Erinumber)
Estonian Journal of Archaeology 2023. aasta erinumber sisaldab Eesti Teadusagentuuri toetatud projekti PRG29 „Võõras vs. kohalik kesk- ja uusaja toitumisharjumustes Läänemere idaaladel: päritoluanalüüside kasutamine tarbimismuutuste jälgimisel“ tulemusi kokku võtvaid artikleid.
Erki Russow ja Arvi Haak kirjutavad söögi ja joogiga seonduvatest ainelistest jälgedest koduses keskkonnas. Ülevaade keskendub tarbimisharjumuste muutustele kesk- ja varauusajal ning ajas toimunud arengute tõlgendamisele.
Inna Põltsam-Jürjo käsitleb oma artiklis liha ja lihatoodete tarbimisega seotud norme 13.–16. sajandi Eestis. Keskajal oli inimeste toitumine allutatud mitmekülgsele kontrollile, sh saab kontrollimehhanismina käsitleda ka kindlate traditsioonide järgimist.
Eve Rannamäe ja Ülle Aguraiuja-Lätti annavad suure hulga kesk- ja varauusaegsete kodu- ja metsloomade luuleidude põhjal ülevaate loomade taksonoomiast, morfoloogiast ja levikust Eesti piires, samuti linna- ja maainimeste loomsete ressursside tarbimisest.
Sander Nuut jt keskenduvad koerte ja kasside rollile inimeste elus 13.–18. sajandil, esitades küsimuse nende lemmikloomana, tööloomana vms pidamise kohta. Huvitaval kombel võib koera pidada ka üheks inimeste toidulaua komponendiks.
Freydis Ehrlichi jt uurimus keskendub lindude zooarheoloogiale ja tarbimisele 1200.–1800. aastate Eestis. Ülekaalukalt leidus uurimismaterjalis kodukana luid, kuid elanikkonna sotsiaalne erinevus avaldus jahilindude esinemises jõukama rahva toidulaual.
Lembi Lõugas ja Ülle Aguraiuja-Lätti uurisid kesk- ja varauusajal toimunud muutusi meretoidu kasutamises ja tarbimises ning meretoidu importi Eesti eri piirkondadesse. Impordi kõige kaugemad lähtealad ulatusid näiteks kuivatatud turskade ja austrite puhul Põhjamere või muude Atlandi ookeani Euroopa ranniku meredeni.
Ülle Aguraiuja-Lätti ja Martin Malve kirjutavad stabiilsete isotoopide analüüside põhjal inimeste toitumisharjumustest kesk- ja varauusaegses Eestis. Need analüüsid lubavad vaadelda üksikindiviidide pikemaajalist toitumise eripära ja võimalikke eelistusi (nt meretoit).
Lõpuartiklis käsitleb Martin Malve kesk- ja varauusajal Eesti elanikke tabanud nakkushaigusi, mille raskemad vormid avalduvad muuhulgas haigestunu skeletis. Muutusi erinevates skeletiosades põhjustavad näiteks pidalitõbi, süüfilis ja tuberkuloos, ning valdavalt levisid need haigused linnainimeste seas.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 2023. aasta teise numbri artiklid käsitlevad teemasid Kambriumi ajastu merevee keemiast kuni geofüüsikaliste meetodite testimiseni karstiuuringutes.
Abdelfattah Azizi ja kaasautorid uurisid Maroko Anti-Atlase mäestiku Vara-Kambriumi setete geokeemiat, et hinnata terrigeense materjali päritolu ja taastada Kambriumi mere keskkonnatingimused. Põhi- ja jälgelementide koostis viitab sellele, et lähtekivimid olid tõenäoliselt Proterosoikumi graniidid ja metasedimendid. Ookeani redokstingimuste indikaatorid U/Al, V/Al ja Mo/Al viitavad sellele, et uuritud kihid tekkisid hapnikulises keskkonnas. See tähendab, et merevee hapnikusisalduse muutused ei olnud määrava tähtsusega üleminekul mikroobide-stromatoliitide kooslusest arheotsüaatide jt selgrootute faunale.
Jānis Karušs ja kaasautorid testisid elektritakistustomograafia (ERT) praktilist kasutuskõlblikkust maa-aluste karstikoobaste tuvastamiseks. Autorid jõudsid järeldusele, et ERT-meetodi ja sünteetilise modelleerimise abil ei suudeta alati tuvastada maa-aluseid õõnsusi ning õhuga täidetud karstivormide tuvastamise probleeme võib tekkida mitte ainult piirkondades, kus ümbritsevatel kivimitel on kõrge elektriline takistus, vaid ka seal, kus ümbritsevate kivimite takistus on madal.
Ülo Suursaar analüüsis tuulekiiruse komponentide ja keskmiste õhuvoolu omaduste variatsioone Eesti rannikul aastatel 1966–2021, keskendudes Sõrve poolsaarele Saaremaal. Selgus, et nii lääne- kui ka idasuunalised tuule alamkomponendid suurenesid aastatel 2004–2021 0,5 m/s võrra, mõjutades enim vastavalt poolsaare lääne- ja idarannikut. Merejää sunnitud koormus oli enam kui kaks korda suurem läänerannikul, kuid suhteline mõju oli seal väiksem leebemate jääolude tõttu. Edelasuunaline vool tugevnes uuringuperioodi jooksul eelkõige ida- ja põhjatuule kiiruse alamhulga suurenemise ja jääkatte vähenemise tõttu Riia lahel.
Daiga Pipira ja kaasautorid uurisid Ülem-Devoni/Alam-Karboni dolokriite – karbonaatseid setteid, mis moodustuvad pinnases. Erinevate sedimentoloogiliste ja geokeemiliste tunnuste põhjal näidati mullaprotsesside olulist rolli. Erilised vertikaalsed savi-dolomiidi struktuurid kujutavad endast varajaste puude juurte struktuure. Autorid jõudsid järeldusele, et mullaprotsesside ulatuslik areng ja vertikaalsete struktuuride teke olid tingitud hooajaliselt niiskest mussoonkliimast Devoni lõpu jäätumise perioodil ja sellega seotud globaalse meretaseme alanemisest.
Normunds Stivrins iseloomustas kolme peamise fütoplanktoni hõimkonna (tsüanobakterid, mändvetikad ja rohevetikad) ruumilist jaotust Läti järvedes ja tiikides, kasutades mitte-õietolmu palünomorfide analüüsi kaasaegsetest pinnaseproovidest. Tulemused näitasid rohevetikate domineerimist enamikus veekogudes üle kogu Läti. Mändvetikad olid ülekaalus ainult metsajärvedes, tsüanobakterid aga inimasustuse ja vaba aja veetmise keskuste lähedal, sealhulgas linnade ja põllumajandusmaa piirkondades. Tsüanobakterite rohkus on seotud kõrgemate keskmiste temperatuuridega, viidates võimalikule ohule, mis võib kliima soojenemisega kaasneda.
LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica aasta viimane number koosneb mansi keele uurimustest Elena Skribniku 70. sünniaastapäeva auks. Jeremy Bradley ja Rogier Blokland vaatlevad keeleandmete trükkimise praktilisi aspekte ja Unicode’i rolli uurali vähemuskeelte ajaloos, keskendudes mansi keelele. Bernadett Bíró ja Katalin Sipőcz analüüsivad ajalehes Lūimā Sēripos (Põhja Koit) avaldatud artikleid, milles kirjutatakse mansi keelest mansi keeles. Põhjamansi keelt uurivad Csilla Horváth ja Nikolett Mus, kes käsitlevad oma artiklis koopula kasutamise varieerumist nominaallausetüüpides, ning ka Susanna Virtanen, kes uurib aluse lausesisese paiknemise põhjusi. Gerson Klumppi artikli teema on sihitise diferentsiaalne markeerimine läänemansi keeles, kus sihitise kääne võib olla multifunktsionaalne daativ-latiiv.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale 2023. aasta detsembrinumbrist leiame kolm Hiina ja ühe Eesti autorite artikli. Eesti teadlaste artikkel „A two-step model for assessing the potential of shale-derived chemicals by oxidation of kukersite“ annab ülevaate kukersiidi kerogeeni alternatiivsest transformatsiooniprotsessist kemikaalideks. Artiklis esitatakse lihtsat mudelit kukersiidi oksüdeerimiseks, tuues esile resortsinooli ühikute olulise rolli, eriti oksüdatsiooniprotsessi alguses.
Märkimisväärset huvi pakub kindlasti artikkel „Classification and potential of continental shale oil resources in China and resource evaluation methods and criteria“. Artikli autorid esitavad kokkuvõtte ja analüüsi Hiina põlevkivi kiltkivi (shale oil) kohta tehtud uurimustest ning avaldavad uurimistöö käigus saadud geoloogilisi teadmisi. Artikli autorid pakuvad välja ressursside hindamise meetodid ja kvantitatiivsed mudelid. Autorid pööravad tähelepanu ka asjaolule, et põlevkivi kiltkivi (shale oil) ja põlevkivi (oil shale) vahel on ilmsed erinevused, kuid ka mõningaid seosed. Ilmne erinevus seisneb selles, et põlevkivi on settinud orgaaniline tahke mineraal, samas kui põlevkivi kiltkivi all mõeldakse enamasti orgaanikarikkas kildas leiduvaid vedelaid süsivesinikke, mis võivad esineda erineval kujul. Põlevkivi ja põlevkivi kiltkivi sarnasus seisneb aga selles, et põlevkivimaardlates in situ krakkimisel saadavad vedelad süsivesinikud sarnanevad põlevkivi kiltkivis leiduvatele süsivesinikele.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2023. aasta neljas number on pühendatud akadeemik Jaak Järve 75. sünnipäevale. Väljaande artiklite autorid on tema endised ja praegused õpilased, kes töötavad Eesti ja välismaa uurimisasutustes ja ettevõtetes. Artiklites pööratakse tähelepanu bioaktiivsete ühendite uuringutele ning nende toime võimalike mehhanismide väljaselgitamisele. Mitmes töös kasutatakse selleks keemilise kineetika uurimismeetodeid, mis on leidnud rakendust ka bioanalüüsi metoodikate ja selleks vajalike seadmete arendamisel. Samuti on uuringutes kasutatud valkude modelleerimist arvutil, mis võimaldab sügavamalt analüüsida biokatalüüsi regulatsiooniga seotud nähtusi. Ajakirjas tutvustatakse ka mitmeid firmasid, mida juhivad Jaak Järve õpilased või kus juubilar on ise tegev konsultandi või nõukogu liikmena.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värskest numbrist (2023, nr 4) leiab lugeja kuus kaastööd.
Numbri avaartikkel on ukraina autorite Olena Pavlova jt ajalooline ja tsivilisatsioonipõhine käsitlus Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. Agressioonisõda on terav konflikt kahe erineva poliitilise, majandusliku ja kultuurilise süsteemiga riigi vahel, mis mõjutab kogu piirkonda, suhteid kahe riigi vahel ja ähvardab hävitada kogu rahvusvahelise õiguse süsteemi. Vene-Ukraina konfliktil on sügavad ajaloolised juured. Artikkel püüab pakkuda lahendusi agressori karistamiseks ja viise tsivilisatsioonikonfliktide lahendamiseks.
Järgmises artiklis käsitlevad pakistani uurijad Muhammad Nadeem Mirza jt Hiina ja Venemaa omavahelise usaldamatuse struktuurseid allikaid. Hiina ja Venemaa on viimastel aastakümnetel võtnud vastu kohanemis-, normaliseerimis- ja lähenemisstrateegiad, mis muutsid nende koostöö terviklikuks strateegiliseks partnerluseks. Koostööd häirivad erinevad vaated ja hinnang maailmakorrale, kahepoolse kaubanduse ja investeeringute tasakaalustamatus, konkurents mõjusfääride üle, venelaste hirm hiina immigrantide pealetungi ees, ideoloogilised lahknevused ja asümmeetriline võimujaotus nende riikide vahel. Need lahkhelid pärsivad kahe riigi pikaajalist koostööd.
Kolmas artikkel, mille autor on Zoudan Ma Hiinast, käsitleb Hiina ja Korea vahelist piiri ja selle ületamist. Alguses oli see poliitiline missioon, diplomaatiline rituaal, mis arenes majanduslikuks läbikäimiseks. Piiriületust iseloomustas läbi ajaloo selle kahetine olemus, hõlmates nii rituaalseid kui olmelisi, eksootilisi ja kodumaiseid, rahvuslikke ja rahvusvahelisi elemente.
Poola teadlane Mateusz Rozmiarek käsitleb olümpiatsirkuse mõju 19. sajandi keskpaiga Poseni suurhertsogkonna poola rahvusest elanikele. Kuigi oli tegemist kohaliku meelelahutusega, aitas see kaasa elanike heaolule ning kehalisele ja vaimsele tervisele. Tsirkus soodustas profisportlaste esinemiste kaudu enesearengu hoiakuid ja vajadust pürgida seatud eesmärkide poole, mis oli eriti oluline poolakate iseseisvuspüüdluste kontekstis.
Hiina õpetlased Su Wang ja Qingqing Xiao esitavad oma artiklis Hiina vilistamiskunsti vaimse tõlgenduse. Vilistamine on inimeste üks varasemaid kuulmis- ja ideograafilisi vahendeid. Ainulaadse kultuurinähtusena on vilistamine (xiao)Hiinas levinud juba pikka aega, see oli religioosne maagia ja viis alkeemikute ja taoistide vormis hoidmiseks. Ühelt poolt on vilistamisel isiklike emotsioonide väljendamise ja meeleolu tõstmise funktsioon, teisalt aga võib see luua taeva ja inimkonna ühtsuse, see on inimese naasmine loodusesse.
Numbri lõpetab noore kasahhi õpetlase Rustem Dosmurzinovi uurimus kasahhide islamieelsest maailmapildist. Kesk-Aasia ja Kasahstan sealhulgas on tsivilisatsioonide ristteel olnud erinevate maailma usutraditsioonide – nagu zoroastrism, budism, kristlus (nestorianism), manihheism ja islam – interaktsiooni piirkond. Kasahhid ei katkestanud oma eluviisi tõttu sidemeid loodusega, mistõttu inimeste uskumused ja ebausk põhinesid animistlikel ja totemistlikel uskumustel ning maagial. Kasahhide maailmavaate nurgakiviks oli usk võimalusse muuta maailma inimeste traditsioonide hüvanguks ning see peegeldus erilistes riitustes, traditsioonides ja tavades.
Täiendav info:
Huvilised saavad kirjastuse veebi kaudu tellida teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta, vt lähemalt.
Eesti teaduste akadeemia kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot ajakirjade veebis.