Tänavused riigi teaduspreemiate kandidaadid on selgunud

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2022. aasta teaduspreemiate määramiseks.

ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, à 40 000 eurot)
Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

  • Irina Belobrovtseva
  • Viive Rosenberg
  • Ingrid Rüütel
  • Ene-Margit Tiit

TEADUSLIKU AVASTUSE/LEIUTISE PREEMIA (üks preemia, 50 000 eurot)
Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

  • Mart Loog (kollektiivi juht), Mihkel Örd, Mardo Kõivomägi, Rainis Venta, Ervin Valk, Ilona Faustova Uute CDK fosforüülimise mehhanismide avastamine – paradigma muutus rakutsükli regulatsiooni mõistmisel;
  • Arved Vain – Mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse uurimisest skeletilihases ning skeletilihase biomehaaniliste parameetrite määramise meetodite ning seadmete arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamine.

AASTAPREEMIATE (kaheksa preemiat, à 20 000 eurot) määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:

Täppisteadused

  • Ivo Heinmaa ja Raivo Stern – Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud;
  • Jüri Lember – Paarikaupa Markovi mudelid;
  • Velle Toll – Inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamine loomulike eksperimentide abil.

Keemia ja molekulaarbioloogia

  • Riina Aav – Makrotsüklid käeliste supramolekulaarsete retseptoritena;
  • Priit Väljamäe –Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine.

Tehnikateadused

  • Juri Belikov – Matemaatilise juhtimisteooria meetodid taastuvenergia integreerimisel madala inertsusega elektrivõrkudes;
  • Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin, Hans Tiismus –  Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad.

Arstiteadus

  • Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile ja Aleksei Baburin – Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele;
  • Aare Märtson ja Katre Maasalu – Haruldaste ja enamlevinud ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus;
  • Pärt Peterson ja Kai Kisand Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud;
  • Margus Viigimaa – Ateroskleroosi ja selle riskitegurite diagnostika ning ravi innovatsioonid.

Geo- ja bioteadused

  • Tsipe Aavik ja Aveliina Helm – Elurikkuse ja loodushüvede hoidmist ning taastamist tagavad maastikuskaalalised protsessid;
  • Kadri Põldmaa – Uurimus bakterite, seente, taimede ja putukate interaktsioonidest;
  • Tuul Sepp – Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis;
  • Siim Veski ja Anneli Poska – Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes;
  • Ülo Väli – Lindude bioindikatsiooni- ja liigikaitseuuringud.

Põllumajandusteadused

  • Evelin Loit ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju mullale, saagile ja kvaliteedile;
  • Ebe Merilo ja Hannes Kollist – Taimede kohanemine muutuvas kliimas;
  • Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses.

Sotsiaalteadused

  • Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;
  • Katrin Tiidenberg – Sotsiaalmeedia ja digikultuur;
  • Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine.

Humanitaarteadused

  • Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze – Udmurdi kultuuri uuringud;
  • Amar Annus – Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas;
  • Karsten Brüggemann  – Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulek etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu;
  • Eerik Jõks – Eesti keelemuusika indogermaani (saksa, ladina) ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel;
  • Kersti Lust – Eesti pere ja küla aegade tuules: 19. sajandi mikroandmete analüüs.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja juba 32. korda.

Komisjon ootas konkursile ettepanekuid 16. detsembriks 2021. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.