2024
Riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse* nimelised eripreemiad pälvisid sel aastal kolm tööd:
- Timo Aava (Viini ülikool, juhendajad Börries Kuzmany ja Pärtel Piirimäe) sai 3000-eurose eripreemia doktoritöö „Minorities and the State. Non-Territorial Autonomy in Estonia in the Late Tsarist and Interwar Periods“ eest. Eestis 1925. a vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus on pakkunud küllaltki laialdast ühiskondlikku ja teaduslikku huvi. Eesti õigusteadlastest on seda varasemalt uurinud näiteks Karl Aun. Timo Aava ajalooalane töö näitab meile ideede ajalugu selle Eesti riigiõiguslikult olulise seaduse taga ja – mis ehk kõige tähtsam – Eesti riigiõigusliku lahenduse aluseks olnud ideid ning debatte laiemalt Euroopas. Õigusajalooliselt tuuakse esile nii baltisaksa kui juudi perspektiiv ning kogemus kultuuromavalitsuse seadusega. Oma käsitusega panustab töö Eesti riigiõiguse ajaloo avaramasse, nüansirikkamasse ja interdistsiplinaarsesse mõistmisse, minnes seejuures maailmasõdade vahelisel perioodil õigusajalooliselt juhtunu mõistmiseks Esimese maailmasõja eelsesse ajastusse välja.
- Armani Pogosjani (Tartu ülikool, juhendajad Eneken Tikk ja Katre Luhamaa) tunnustati 2200-eurose eripreemiaga magistritöö „Küberjulgeolek kui võimalik õigushüve Eesti Vabariigi ning Soome Vabariigi põhiseadustes“ eest. Töö uurib küberjulgeoleku kui võimaliku õigushüve seoseid põhiseaduse ning üksikisiku põhiõiguste ja -vabadustega. Lähteprobleemina on nähtud, et üksikisiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ei ole Eesti õigusruumis piisaval määral mõtestatud küberruumist tulenevate riskide maandamiseks ja ohtude vältimiseks. Töös on olulisel kohal Eesti ja Soome lähenemiste võrdlus küberjulgeoleku mõtestamisel õiguslikust perspektiivist. Seejuures joonistub välja Soome Eestist mõneti laiem arusaam küberjulgeolekust. Autor paneb ette määratleda küberjulgeolekut ning -turvalisust inimesekesksemalt, eelkõige läbi isiku põhiõiguste ja -vabaduste. Samuti pakub ta võimalusi küberjulgeoleku või -turvalisuse täiendavaks tagamiseks põhiseaduse pinnalt. Sellisena on töö nii tänases päevas aktuaalne kui ka tulevikku vaatav.
- Kertu Birgit Anton (Tartu ülikool, juhendaja Nele Siitam) pälvis 1500-eurose eripreemia bakalaureusetöö „Tulevaste põlvede kliimaalane kaebeõigus halduskohtumenetluses“ eest. Uurimistöös otsitakse vastust küsimustele, kas tulevikus elavate inimeste õigusi on võimalik kliimamuutuste eest kaitsta ja kes võiks saada seda teha. Haldusakti vaidlustamine kliimamõju alusel on Eestis põhimõtteliselt võimalik ja seetõttu ongi uurimistöö fookuses kaebeõigus tulevaste põlvede õiguste kaitseks kasvuhoonegaaside heidet lubava haldusakti tagajärgede eest. Autor leiab, et vastav kaebeõigus on olemas nii keskkonnaorganisatsioonidel, lastel kui kohaliku omavalitsuse üksustel. Keskkonnaorganisatsioonid saavad vaidlustada kliimamõjuga haldusakti avalikes huvides ning lapsed saavad tugineda enda subjektiivse õiguse riivele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab kaebeõiguse saamiseks tõendama, et haldusaktiga lubatav kasvuhoonegaaside heide seab ohtu tema seadusest tulenevate ülesannete täitmise. Uurimistöös tõstatatud küsimused on kerkinud üles erinevates Euroopa Liidu riikides ja töö väärtuseks on nende analüüs Eesti riigi- ja haldusõiguse kontekstis.
Rohkem infot üliõpilastele antavate 2024. a teaduste akadeemia preemiate kohta siin.
*Sihtkapitali eripreemiad on 2024. aastast nimetatud Uno Lõhmuse nimeliseks tänavu meie seast lahkunud sihtkapitali nõukoja endise esimehe ja liikme, õigusteadlase Uno Lõhmuse mälestuseks.
2023
Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad pälvisid 2023. aasta konkursil kaks tööd.
- Daniil Bardõbahhin (Tartu ülikool) pälvis 1500-eurose eripreemia bakalaureusetöö „Õigustloova akti asjassepuutuvus esimese või teise astme kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjades“ eest.
Uurimistöö eesmärk on määratleda esimese või teise astme kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjades õigustloova akti asjassepuutuvuse piirid. Autor on analüüsinud kõiki Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendeid, kus kontrolliti õigustloova akti põhiseaduspärasust. Töö on aktuaalsel teemal, mida ei ole Eesti õiguskirjanduses varem piisavalt uuritud. Uurimistöö sel teemal loob head lähtekohad riigiõigusega edasi tegelemiseks magistriõppes. - Teise, 2200-eurose sihtkapitali eripreemia pälvis Katariina Kuum (Tartu ülikool) magistritöö „Põhiseaduslikkuse järelevalve Euroopa Liidu õigusega seotud normide üle“ eest.Konkursitöö käsitleb kehtivas riigiõiguses vaieldavat ja seni põhjalikult läbi töötamata küsimust: millises ulatuses on võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve selliste Eesti siseriiklike õigusnormide üle, millel on seos või puutumus Euroopa Liidu õigusega? Nagu autor oma töös näitab, on Riigikohtu kui riigi kõrgeima kohtu ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu praktika olnud ebajärjekindel. See on võimaldanud mitmeid interpretatsioone. Selgust – nagu autor põhjendab – ei too ka hiljutine Riigikohtu teemakohane, nn kuuldeaparaadi otsus. Töö on hästi ja ülevaatlikult kirjutatud ning see hõlmab autori selgelt kirja pandud kriitikat Riigikohtu aadressil ja põhistatud omaenda seisukohti.
Rohkem infot teaduste akadeemia preemiate kohta siin.
2021
15. detsembril 2021 toimus Eesti teaduste akadeemias tänavuse üliõpilaste teadustööde konkursi parimate autasustamine. Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemia pälvis Birgit Aasa (Euroopa Ülikool-Instituut) doktoritöö „The principle of mutual trust in EU law – what is in a name?” eest. Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali tänukirja sai Urška Šadl Birgit Aasa teadustöö juhendamise eest.
2020
Eripreemia (800 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele Liine Johannes’ele (Tartu Ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonna praktikas 1939–1940. aastal ”eest.
2019
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas andis üle nõukoja juht Uno Lõhmus:
- Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (800 eurot) Karin Orgulas’ele (Tartu ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonnas 1930. aastal ärakirja ERA.1356.2.102 näitel” eest.
- Magistriõppe üliõpilasele (1500 eurot) Sven Anton’ile (Tartu ülikool) konkursitöö „Eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõiste põhiseaduse preambulis. Kultuuri mõiste käsitlemine õiguslikes ja poliitilistes dokumentides” eest.
Üliõpilaste teadustööde konkursi riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Välja anti ka kuue organisatsiooni eripreemiad, sh Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest, mille andis üle asepresident Arvi Freiberg.
Parimate autasustamine toimus 12. detsembril Tartus haridus- ja teadusministeeriumis. Tänavu esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati sel aastal 103 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 71 tööd. See moodustab 15% kõigist laekunud töödest.