Tänavusel noorte teadlaste kohtumisel Nobeli preemia laureaatidega Lindaus osalesid Eestist Tartu ülikooli arstiteaduskonna 5. kursusel õppiv Brita Laht ning Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese füsioloogia teadur Kattri-Liis Eskla.
Järjekorras 72. Lindau kohtumine oli pühendatud arstiteadusele ja füsioloogiale ning toimus 25.–30. juunil. Üritusel osalesid 38 Nobeli preemia laureaati ja arvutiteadlane Shwetak N. Patel, kes sai 2018. aastal ACM-i andmetöötluse auhinna. Nobelistid kohtusid enam kui 600 noore teadlasega üle kogu maailma, et vahetada teadmisi, ideid ja kogemusi.
Brita Laht ütles, et Lindau kohtumise kuus päeva olid hommikust hilise õhtuni täidetud põnevate ja motiveerivate loengute, paneeldiskussioonide, noorte teadlaste ettekannete, töötubade ja seltskondlike üritustega. „Nobeli preemia laureaatidega oli võimalus koos jalutada, lõunatada ja õhtustada ning mõnda neist kohtasin ka tantsupõrandal. Sain tuttavaks paljude noorte teadlastega üle maailma, kellega saime arutleda nii teaduse kui tavaelu üle. Arvan, et need tutvused on selle kohtumise üks kõige väärtuslikum ja meeldejäävam osa. Üks eredaimatest hetkedest oli ka lõuna knock-out hiiremudeli loomise eest Nobeli meditsiinipreemia saanud Mario R. Capecchiga, kes andis head nõu nii karjääri kui parimate pitsarestoranide osas,“ jagas ta muljeid. Nobeli preemia laureaatide sõnavõttudes jäid Brita Lahele ühise joonena meelde interdistsiplinaarsed lähenemised, mitmekesised uurimisgrupid, enda intuitsiooni järgimine ja teaduse tegemine nii, et see oleks lõbus.
Kattri-Liis Eskla ütles, et Lindau kohtumine on tagantjärele vaadates nagu unenägu. „Tundub uskumatu, et sain võimaluse veeta terve nädala 39 Nobeli preemia laureaadiga. Selline võimalus avaneb vist elus ainult üks kord. Vahel oli tunne, et pean ennast näpistama – kas tõesti olen ühes ruumis inimestega, kes on oma uskumatute saavutustega muutnud maailma? Nobelistid ei väsinud kordamast, et õnn on avastuse juures äärmiselt oluline komponent,“ rääkis ta.
Kattri-Liis Esklat puudutas kõige enam võimalus vestelda Francis Arnoldi ja Tim Huntiga. Vestlusest Francis Arnoldiga, kes pälvis Nobeli keemiaauhinna suunatud evolutsiooni rakendamise eest ensüümiarenduses, võttis ta kaasa teadmise, et me kõik oleme summa meie kogemustest. „Ära mine kaasa pop-teemadega, mida tahavad kõik uurida. Selle asemel jää endale kindlaks, isegi kui teema on pealtnäha kuiv ja teiste jaoks vähe atraktiivne. See annab sulle võimaluse olla milleski esimene, tunda ennast teemas mugavalt ja olla tipp-teadlane väga konkreetses valdkonnas,“ resümeeris ta nobelisti sõnumi. Tim Hunt, kes sai Nobeli preemia rakkude jagunemist kontrolli all hoidvate valgumolekulide avastuste eest, rõhutas vajadust meeles pidada, et teoreetiliselt võimatud asjad on siiski võimalikud: Kõik suurepärased avastused on sündinud juhuslikult. Miks ei võiks te unistada kõige suuremaid ja võimatumaid unistusi?
Kattri-Liis Eskla tõi esile, et lisaks teadusteemalistele ettekannetele toimusid erinevad paneeldiskussioonid ka väga aktuaalsetel teemadel nagu mitmekesisus, tehisintellekt ja meditsiin, geenitöötlustehnoloogia Euroopa Liidus, teadus ja haridus ning kliimamuutus ja selle mõju tervisele.
Rolexi võõrustatud partnerüritusel oli tal võimalus vestelda neuroteadlase Grégoire Courtine´i, neurokirurg Jocelyne Blochi ja Nobeli preemia laureaat Randy Schekmaniga, kes arutlesid teemal teadus, meditsiin ja tehnika. Courtine ja Bloch töötasid välja implanteeritava „silla“, mis aitab halvatud inimestel uuesti kõndida.
„Märkasin, et nobelistid on ju tegelikult samasugused inimesed nagu meie – neile meeldib teha nalja, nad naudivad head seltskonda, ka neil tuleb ette inimlikke eksimusi ja ennekõike teevad nad tööd, mida armastavad. Olen äärmiselt tänulik võimaluse eest kohtuda mitte ainult suurepäraste Nobeli preemia laureaatidega, vaid ka kõigi imeliste noorte teadlastega üle kogu maailma. See kogemus andis mulle usku, motivatsiooni ja teadmist, et igaühest meist võib saada tulevane nobelist. Miks mitte? Elizabeth Blackburn, kes pälvis Nobeli preemia telomeraasi-nimelise ensüümi avastamise ja uurimise eest, ütles, et tuleb lihtsalt usaldada protsessi,“ sõnas Kattri-Liis Eskla.
Lindau kohtumised toimuvad juba alates 1951. aastast. Kohtumiste teemad vahelduvad kolme Nobeli preemia teadusvaldkonna vahel – füüsika, keemia või arstiteadus ja füsioloogia.
Eesti teaduste akadeemia toetab Lindausse kutsutud Eesti teadlaste osalemist.
Lisainfot leiab Lindau kohtumiste veebilehelt: https://www.lindau-nobel.org/current-meeting/. Siit saavad huvilised järele vaadata kohtumise käigus toimunud loenguid, paneeldiskussioone ja noorte teadlaste ettekandeid.