Hiljutises Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies' Science Advisory Council) avalduses toetavad teadlased moratooriumi kehtestamist süvamere kaevandamistele. Teadlased hoiatavad oma pöördumises mere ökosüsteemide katastroofiliste tagajärgede eest ja seavad kahtluse alla süvamere kaevandamise äritegevuse, kuni taaskasutuse potentsiaali ei ole täielikult uuritud.
Ülemaailmselt kasvav vajadus haruldaste mineraalide järele suurendab ärihuvi süvamere kaevandamise vastu. Süvamere kaevandamise toetajad väidavad, et haruldaste mineraalide suurenenud nõudlust roheliste tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu ei saa katta maismaa-allikatest. Lähiajal võib Rahvusvaheline Merepõhjaamet ISA (International Seabed Authority) anda rohelise tule ookeanisügavuste tööstuslikule arendamisele.
EASAC on prognooside uurimise järel skeptiline, et süvamere kaevandamine on kriitiliste maapõueressursside vajaduse katmiseks vajalik. Teadlased toetavad avalduses süvamere kaevandamistele moratooriumi kehtestamist seni, kuni on välja töötatud keskkonnakaitse teaduslikud standardid kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega.
„EASACi avaldus on suunatud peamiselt avaookeani süvamere ressursside kasutuselevõtule. Kuigi Läänemere bassein on olemuslikult süvamerest erinev, on võimalikud merepõhja häiringutest tulenevad keskkonnaprobleemid samasugused. Arvestades Läänemere suurt reostuskoormust ning merepõhja setetesse kuhjunud saaste- ja toitaineid võivad need olla isegi veel rängemad,“ ütles akadeemik ja Tartu ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe.
Võimalike merepõhja kasutamisega seotud mõjude selgitamiseks on lisaks merepõhja ökosüsteemidele esmalt vaja teada meresetetesse seotud potentsiaalselt ohtlikke aineid (raskmetallid, aga ka toitained nagu fosfor), nende sisaldusi ja levikut ning võimalikku vabanemist sette häirimisel. See kaasneb näiteks ka mere tuuleparkide rajamisega.
„Eesti kontekstis on hetkel merepõhja geoloogilistest ressurssidest kõige olulisemad kruus ja liiv, aga võimalik et tulevikus ka raua ja mangaani konkretsioonid, mille teaduslike geoloogiliste uuringutega tegeletakse just praegu Eesti geoloogiateenistuses, Tartu ülikoolis ning Tallinna tehnikaülikoolis,“ tõi esile Kalle Kirsimäe. Nende uuringute fookuses on ennekõike konkretsioonide tekkepõhjuste selgitamine, aga ka võimalike teiste olulisemate kaasnevate elementide jaotumine.
„Samuti on oluline, et Läänemere raua ja mangaani konkretsioonid on nagu omalaadsed ajakapslid, mis aeglaselt kasvades talletavad informatsiooni Läänemere arengust ja selle keskkonnaseisundi muutumisest,“ sõnas akadeemik Kirsimäe. Soome lahe idaosas Venemaal nimetatud konkretsioone ka lühikest aega kaevandati ning nende kasutamist võimaliku maapõueressursside alternatiivina uuritakse samuti Soome geoloogiateenistuses.
EASACi avalduse „Deep-Sea Mining: assessing evidence on future needs and environmental impacts“ leiab siit: https://easac.eu/publications/details/deep-sea-mining-assessing-evidence-on-future-needs-and-environmental-impacts.