Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse ajakirjade uued numbrid on ilmunud

Lühiülevaated detsembris ilmunud ajakirjadest:

ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Ajakirja Estonian Journal of Archaeology uus number sisaldab nelja olulist artiklit.

Irina Khrustaleva ja Aivar Kriiska esitavad Jägala Jõesuu V kiviaegse asulakoha leidude ruumilise ja kontekstuaalse analüüsi. Neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel eKr rajatud asulakohas avastati ühe süvendpõhjalise elamu ja ühe maapealse ehitusega hoone jäänused, samuti hulk tuleasemeid ning hilisemaid leide. Ehkki lühiajaliselt, on selles paigas elatud aastaringselt.

Teises kiviaega käsitlevas artiklis rekonstrueerivad Kristjan Sander ja Aivar Kriiska GIS-põhiselt muinasmaastikke Lääne-Eestis Vihterpalu, Teenuse ja Velise jõgede piirkonnas. Sellega seotud maastikuseire käigus avastati 45 enamasti hooajalist asulakohta ja 18 leiukohta, mis kõik kuuluvad hilismesoliitikumi ja neoliitikumi.

Lijana Muradiani uuringus esitatakse esimesed kaksteist AMS radiosüsinikdateeringut erinevatest pronksiaja ja eelrooma rauaaja kääbaskalmistuist Lääne-Leedus. Enamik dateeringuist langeb ajavahemikku 800–400 aastat eKr, nn Hallstati kalibreerimisplatoole, mis ei võimalda jälgida kääpamatuste traditsiooni detailsemat evolutsiooni selle perioodi sees. Hulk tõendeid osutab siiski sellele, et erinevad kalmekonstruktsioonid ja matmisviisid (individuaalsed, kollektiivsed ja kääpavälised matused) võisid esineda samaaegselt.

Erki Russow, Maxim Mordovin ja Igor Prokhnenko analüüsivad oma artiklis Comines’i tekstiilitööstust Flandrias ning sellega seotud 11 kangaplommileidu Eestist ja Ukrainast. Need plommid kuuluvad tõenäoliselt 15. sajandi esimesse poolde ja aitavad kaasa hiliskeskaegse ning varauusaegse kaubavahetuse uurimisele.

ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 2022. aasta detsembrinumbri artiklid käsitlevad kvaternaarigeoloogiat, Läänemere põhjasetteid ning meremüra mõju elustikule.

Henry Vallius ja kaasautorid analüüsisid raskmetallide levikut Läänemeres Soome lahe põhjasetete pindmises kihis ja võrdlesid 1995. ja 2014. aasta olukordi. Kogutud andmed näitavad, et üldiselt on uuritud elementide kontsentratsioon kahe aastakümne jooksul märgatavalt vähenenud. Näiteks elavhõbeda kontsentratsioon settekihi ülemises paaris sentimeetris on vähenenud keskmiselt poole võrra ning samuti on kogu uurimisalal oluliselt vähenenud nt kaadmiumi kontsentratsioon. Enamikul juhtudel näitasid 2014. aasta andmed saasteainete soovituslikest läviväärtustest madalamaid või vaid veidi kõrgemaid sisaldusi, mis viitab Läänemere keskkonna üldisele paranemisele.

Argo Jõeleht ja kaasautorid uurisid Vaivara deformatsioonivööndi maapõue struktuure Kirde-Eestis georadari (GPR) abil. GPR-sondeerimine näitas erinevat tüüpi deformatsioone, sealhulgas deformeerunud ja kallutatud lubjakiviplokke, murranguid ning kurdusid, mis viitavad glatsiotektoonilisele tekkele. Uuring kinnitas GPR-i kasutatavust sellises uurimistöös, kuid aluspõhjakivimite plokkide tuvastamiseks on vaja kasutada ka täiendavaid meetodeid.

Muhammad Saladin Prawirasasra ja kaasautorid analüüsisid laevadelt lähtuva veealuse müra mõju Läänemere viigerhüljestele nende migreerumisel Väinamerest Riia lahe lõunaossa. Tulemused näitasid sukeldumisprofiilide mõningaid ebakorrapärasusi – süvasukeldumisi ja mitmekordseid pinnaletulekuid ajal, mil hülged läbisid Suurt Väina ja ületasid Virtsu–Kuivastu parvlaevaliini. Saadud andmed on kooskõlas varem avaldatud uuringutega teiste hülgeliikide kohta. Autorid jõudsid järeldusele, et lühikese kokkupuuteaja tõttu ei mõjuta laevamüra oluliselt viigerhüljeste energiabilanssi.

Liudas Daumantas ja kaasautorid kirjeldasid eoolsete järvesetete läbilõiget Kagu-Leedus. Sedimentoloogilised analüüsid näitasid, et paleojärv tekkis sanduritasandikule Hilis-Pleistotseenis ning üleminek kiirele liiva kuhjumisele, mille põhjustas Läänemere piirkonna kliima soojenemine ja kuivemaks muutumine, algas Kesk-Holotseenis. Läbilõike alumise osa järvemuda ja karbonaatsete mineraalide suhted ning taimejäänused näitasid tsüklilisi keskkonnamuutusi ja hilinenud reaktsiooni paleotemperatuuridele. Uued andmed toetavad järvesetete dolomiidi ja kaltsiidi suhte ajalise viivitusega positiivset korrelatsiooni kliimamuutustega.

LINGUISTICA URALICA
Ajakirja Linguistica Uralica 2022. aasta viimases numbris eritlevad Jaakko Raunamaa ja Antti Kanner (Helsingi Ülikool) XV sajandi lõpu Novgorodi Vadja viiendiku rahvaloendusraamatu isikunimesid. Artiklis „Keskaegse Novgorodi nimede rühmitamine: Vadja viiendiku rahvaloendusraamatus esitatud isikunimede geograafiline varieeruvus“ kasutavad nad digitaalseid meetodeid, et rühmitada andmebaasis talletatud ligi 36 000 nime (nimevariante on 2748). Enamik nimesid on juba ristiusu päritolu ja ainult umbes 2% on selliseid, mis sisaldavad läänemeresoome jooni. Klasterdamistulemused näitavad, et isikunimetarvituse järgi võib piirkonna jagada erinevateks alarühmadeks. Autorid on avastanud erinevusi põhja- ja lõunapoolsetes nimemustrites. Tulemused on kooskõlas varasemate allikate ja uuringutega.

OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uuest numbrist leiame Tallinna Tehnikaülikooli autorite artikli „Kukersiitkivibensiini fraktsioonide viskoossusandmed“. Artikkel sisaldab uut teavet – selles esitatakse eksperimentaalseid viskoossusandmeid kukersiitpõlevkiviõli kergema osa kohta, mida sageli nimetatakse põlevkivibensiiniks.

Huvitav on Eesti teadlaste artikkel „Keevkihtpõletustehnoloogiale üleminekust põhjustatud põlevkivielektri elutsükli mõjude vähendamine“. Artiklis esitatakse põlevkivielektri elutsükli täishinnangu uurimistulemused. Uuringud toimusid aastatel 2004–2005 ja 2008, vastavalt enne ja pärast Eesti kahe suurima põlevkivielektrijaama osade katelde rekonstrueerimist.

Ajakirjas on ka Hiina teadlaste artikkel „Põlevkivi mehaaniliste omaduste sõltuvus kaevandmise puuraukude termilistest väärtustest ja nihkenurkadest“ ja Maroko uurijatelt „Tarfaya põlevkivi mineraalaine hüdropürolüüs ja selle omaduste sõltuvus põlevkivi erinevatest geoloogilistest settekihtidest“.

PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences detsembrinumbris on kaheksa artiklit Eesti ja välisautoritelt. Uurimustöid on erinevatel teemadel, näiteks orgaaniline keemia, neuroteadused, mageveeökoloogia, arbuskulaar-mükoriissed seened, antimikroobsed materjalid jm.

Jüri Engelbrecht ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased avaldasid analüüsi „Signaalid närvirakkudes filosoofia mõistetes“. Arvo Kaldmäe ja kaasautorite artiklis uuritakse vektorväljade mõningaid hiljuti defineeritud edasi- ja tagasiheite omadusi. Katrit Karus ning kaasautorid Eesti Maaülikoolist ja Lätist uurivad ahvena Perca fluviatilis L. vastsete toitumist nelja järve (Auciema, Akste, Kaiavere ja Prossa) litoraalis ja pelagiaalis. Silver Türk ja kaasautorid Tartu Ülikoolist käsitlevad oma töös šungiidivee mikrobioloogilisi ja keemilisi omadusi. Hiina teadlaste Yanlin Zhai jt artikkel analüüsib arbuskulaar-mükoriissete seentega inokuleerimise mõju Tagetes erecta juuretunnustele ja soolsustaluvusele.

TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värskes numbris on kuus artiklit.

Numbri avaartikkel on Türgi uurijate Sami Doğru ja Çağrı Güçlüteni käsitlus Vene Föderatsiooni lennuki allatulistamisest Türgi õhuruumis 24. novembril 2015. aastal. Seda intsidenti käsitletakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt ning erinevatest vaatepunktidest. Teema on oluline ka Vene Föderatsiooni alustatud sõja tõttu Ukraina riigi ja rahva vastu.

Sellele järgneb Ukraina autorite Volodymyr Pylypenko jt käsitlus rahvuslikust julgeolekust ja selle rahvusvahelise õiguse aspektidest. Artikli eesmärk on välja töötada teaduspõhised soovitused rahvusvahelisele üldsusele. Artikli ajend on juba pikemat aega toimunud Vene Föderatsiooni hübriidagressioon Ukraina vastu.

Austria õpetlane Besmir Shishko vaatleb jutuvestmist digiajastul, võttes arvesse jutustajate vanust ja sugu. Õigusetutele ja marginaliseeritud naistele kogu maailmas on digivahendid oma lugude jutustamiseks ja levitamiseks võimas vahend.

Kasahstani teadlased Manifa Sarkulova ja Roza Khassenova uurivad Baikonuri kosmodroomi kajastamist Kasahstani ja Kõrgõzstani kirjanduses. Kosmodroomi käsitletakse neis kui modernismi kingitust.

Fahd Mohammed Taleb Saeed Al-Olaqi Saudi Araabiast vaatleb kristlasena sündinud suurvesiiri Ibrahim Pashat Ottomani palees Konstantinoopolis. Ta sai sultan Suleiman I Toreda lemmikuks, kuid sultan hukkas mehe reetlikult.

Numbri lõpetab Hiina teadlase Qilin Zengi uurimus Feng Zikai mõtetest religioonist ja kultuurist, mis väljendus kirjavahetuses välismaiste õpetlaste, eriti Singapuri munga Guangqiaga. Kirjavahetus hõlmab perioodi 1950.–1970. aastateni. Palju ruumi on artiklis pühendatud ka Feng Zikai ja Guangqia õpetajale Hong Yile. Feng Zikai oli maalija, koomiksite autor, esseist ja budistlik mõtleja. Haarde poolest võiks teda võrrelda Uku Masinguga. Neil oleks kindlasti olnud teineteisele palju öelda.

Täiendav info:
Huvilised saavad kirjastuse veebi kaudu tellida teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta, vt lähemalt.

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot ajakirjade veebis.