Septembris ilmusid teadusajakirjade Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja Trames värsked väljaanded.
Lühiülevaated septembris ilmunud ajakirjadest:
LINGUISTICA URALICA
Ajakirja Linguistica Uralica tänavuses septembrinumbris kirjutab Niklas Metsäranta (Helsingi Ülikool) uurali keelte sugulusterminoloogiast artiklis „’Õde’, ’tütar’ ja ’vend’: uurali keelte laenatud sugulusterminite etümoloogiast“. Tema uurimistöö taustaks on Kone rahastatud interdistsiplinaarne projekt KINURA, mis uurib uurali keeli kõnelevate rahvaste sugulussuhete ja kontaktide arengut. Artiklis käsitletakse üksikasjalikult sugulussõnade ’õde’ (nt ersa sazor ’noorem õde’), ’vend’ (nt soome veli ’vend’) ja ’tütar’ (nt eesti tütar) indoeuroopa päritolu. Nende sõnade etümoloogilisi seoseid saab tõlgendada mitmel viisil. Sellest lähtudes pakub Metsäranta välja kõige tõenäolisema stsenaariumi, kuidas need sõnad on sattunud uurali keelte sõnavarra. Ta pöörab võrdselt tähelepanu fonoloogiale ja semantikale, keskendudes laensõnade suhtelisele kronoloogiale.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uuest numbrist leiame viis artiklit Hiina, Eesti ja Kasahstani autoritelt. Artiklid „Selection of favourable targets for the in-situ conversion of continental oil shale in China“ ja „Numerical simulation and optimization of the in-situ heating and cracking process of oil shale“ käsitlevad põlevkivi muundamist, kasutades in-situ meetodit. Kindlasti pakub märkimisväärset huvi artikkel „The Lille-Blokker model – an excellent tool to describe the structure of kukersite“. Kukersiidi orgaanilise aine struktuur on olnud teadusliku uurimise ja vaidluste teemaks saja aasta jooksul, kuid autorid näitavad, et kukersiiti kirjeldab hästi mudel, mille Ülo Lille ja Peter Blokker selle aastatuhande alguses iseseisvalt välja pakkusid. Põlevkivi struktuuri tundmine aga ennustab põlevkivi kerogeeni käitumist oksüdatsioonis ja muudes keemilistes transformatsioonides.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2023. aasta kolmas number on eriväljaanne, mis on pühendatud 10. novembril 2022 Tallinnas toimunud rahvusvahelisele interdistsiplinaarsele konverentsile „Empowerment of Public Health, Health Care and Wellbeing – Education, Research, and Practice“. Väljaanne koosneb 17 artiklist Eesti ja välismaa autoritelt ning kajastab tervise ja heaolu valdkonna uurimistöö tulemusi, mida tutvustati konverentsil suuliste ettekannetena.
Eriväljaandes pööratakse tähelepanu järgmistele olulistele teemadele: patsiendi tervis ja heaolu, krooniliste haigete käsitlus ja ennetus, vaimne tervis, ravi koordineerimine, tervishoiu juhtimine, tervishoiualane väljaõpe, eriõendus, töötervishoid ja töökultuur.
Kuigi keskmine eluiga Eestis pikeneb, on tervena elatud aastate arv püsinud endisel tasemel. Teisisõnu, elanikkond elab küll kauem, kuid haigena. Krooniliste haiguste osakaal on kasvutrendis, mis on tingitud nii riskikäitumisest kui ka ebatervislikest eluviisidest, mida on Eestis rohkem kui Euroopas keskmiselt. Interdistsiplinaarsel meeskonnal on ainulaadne võimalus mõjutada patsienti, võimestades teda võtma vastutuse enda tervise ja tervisekäitumise eest. Patsiendi proaktiivne käsitlus mõjutab patsiendi tervistulemit, parendab elukvaliteeti ja rahulolu saadud teenusega. Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise aluseks on meeskonnatööle orienteeritud kvalifitseeritud ja kompetentne personal.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värske number (2023, nr 3) keskendub Euroopa ja Jaapani partnerlusele. Lugeja leiab ajakirjast seitse artiklit, mis avavad Euroopa ja Jaapani suhete erinevaid tahke.
Avaartiklis käsitlevad Patrik Ström (Stockholmi Majandusülikool) ja Maaja Vadi (Tartu Ülikool) kolme vaatenurka, mis üldistavalt iseloomustavad ülejäänud kuut artiklit. Nad eristavad teemade gruppe, mis hõlmavad geomajanduslikke ja geopoliitilisi vaateid, rahvusvahelisi suhteid ning jätkusuutlikkust ja rohemajandust. Need teemad toovad esile mõned koostegevuse valdkonnad ja annavad ülevaate sellest, kus ja kuidas Euroopa ja Jaapan saaksid ühendada oma jõud.
Bart Gaens (Soome Välissuhete Instituut) analüüsib, kuidas Euroopa Liit ja Jaapan püüavad pakkuda Hiina poliitilisele ja majanduslikule initsiatiivile alternatiivset mudelit. Artikkel avab ühenduvuse sisu ja näitab selle seoseid geopoliitikaga. Ühenduvust vaadeldakse kui baasi koostööks, kusjuures tuuakse välja sünergia, täiendavuse ja jagatud huvide roll Euroopa ja Jaapani suhetes. Ühenduvuse kontseptsiooni varal luuakse ka kuuest elemendist koosnev analüütiline raamistik.
Euroopa äritegevuse barjääre Jaapanis (alates formaalsetest tõketest, sh tariifid, kuni mitteformaalsete tõketeni nagu näiteks sotsiaalsed normid) käsitlevad Erja Kettunen (Turku Ülikool) ja Claes G. Alvstam (Göteborgi Ülikool). Autorid keskenduvad Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu eelsele ja järgsele perioodile ning tõstavad esile olulised küsimused Jaapani perspektiivist vaadatuna. Ekspertide intervjuudest ja teistest allikatest selgub, et majanduspartnerluslepingu jõustamine on olnud eeldatust aeglasem nii formaalsete kui mitteformaalsete barjääride tõttu.
Põhjamaade Jaapani-suunalist koostööd analüüsib Kristín Ingvarsdóttir (Islandi Ülikool), kes otsib vastust küsimusele, kas ja kuidas Jaapanile keskendunud ühisalgatusi praktiliselt ellu viidi. Tulemused näitavad, et Põhjamaade koostöös kasutatakse erinevaid protsesse ja võtteid. Ühisalgatuste õnnestunud tulem kinnitab, et Põhjamaade koostöö idee on praktikas rakendatav.
Marco Zappa (Ca’ Foscari Veneetsia Ülikool) analüüsib, kuidas peale suuri maavärinaid Jaapanis ja Itaalias muudeti nn targa linna idee rakendamisel linnastumise kontseptsiooni ja energia tootmise ning selle jaotamise süsteeme jätkusuutlikumaks. Selgub, et targa linna idee ajendab ja soodustab erinevate osapoolte koostööd ning tuuakse esile, millistele aspektidele tuleks enam tähelepanu pöörata, et osapoolte tulem vastaks nende sidusrühmade ootustele ja pingutustele.
Targa linna kontseptsiooni rakendamise poliitikaid Jaapanis ja Euroopa Liidus analüüsib Kie Sanada (Stockholmi Majandusülikool). Artikkel toob välja, millistes aspektides on Euroopa Liidu ja Jaapani targa linna käsitlustel ühisosa. Sarnasusi on protsessi elementides nagu detsentraliseeritud haldus ja finantseerimine regionaalpoliitiliste meetmete abil. Sanada väidab, et need mehhanismid suurendavad siseriiklikku ruumilist ebaõiglust, kusjuures seda ülekohut õigustatakse neoliberaalsusega.
Oana-Maria Bîrlea (Babeș-Bolyai Ülikool) analüüsib, kuidas peale teist maailmasõda asuti Jaapanis reklaamides kasutama nn pehmet jõudu ning kuidas sellega seotud väärtuste kompleks muutus oluliseks ekspordivõimekust arendavaks teguriks. Artiklis käsitletakse kawaii mõistet, mis on segu erinevatest väärtustest ja seisunditest nagu nostalgia, haavatavus, armsus, süütus, puhtus jne. Autor kirjeldab mitut kaasust, mis näitavad selle kultuurilise fenomeni leviku põhjusi ja protsessi.
Täiendav info:
Huvilised saavad kirjastuse veebi kaudu tellida teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta, vt lähemalt.
Eesti teaduste akadeemia kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot ajakirjade veebis.