Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA avaldas 3. mail raporti „Fact or Fake? Tackling Science Disinformation” („Fakt või vale? Teaduse desinformatsiooni lahendamine”), mis käsitleb teaduse desinformatsiooni probleeme ja tagajärgi kolmes murettekitavas valdkonnas: kliimamuutused, vaktsiinid ja pandeemiad. Samuti leiab raportist arutelu, mida saab teha teadlikkuse suurendamiseks ja väärinfo levikust põhjustatud kahjude minimeerimiseks.
Teaduse desinformatsioon on teadusküsimustega seotud vale teave, mis on välja mõeldud või tahtlikult manipuleeritud eesmärgiga petta. See võib hõlmata nii tahtlikku valeinfo levitamist, aga ka väära teadusinfo levitamist ilma kavatsuseta tekitada kahju.
Väärinfot on raske vältida avatud ühiskondades, kus on tugevalt kaitstud üksikisiku õigused ja sõnavabadus. Potentsiaalsed lahendused hõlmavad mitmesuguseid psühholoogilisi, tehnilisi ja poliitilisi meetmeid, sh näiteks faktikontroll, teadlikkuse tõstmine, meediakirjaoskuse parandamine ja uuendused teaduskommunikatsioonis.
Raport pakub soovitusi, kuidas ergutada teadlasi valeandmetele reageerima, kuidas julgustada teaduskommunikaatoreid ning ajakirjanikke fakte ja allikaid hoolikalt kontrollima. Samuti kuidas parandada poliitikakujundajate teadlikkust väidete kontrollimise olulisusest ning nende levitajate motiividest ja kavatsustest.
Raporti peamised soovitused:
- Algatused teaduskirjaoskuse ja digitaalse meediapädevuse tõstmiseks.
- Rohkem dialoogi teaduskommunikatsiooni praktikate osas.
- Suurem fookus teaduse toimimise eripära tutvustamisel.
- Avalikkuse kaasamine uuringute tegemisse või kommunikatsiooni.
- Teaduslikest tõenditest rääkides väärtustada kõneleja intellektuaalset tagasihoidlikkust.
- Heade uurimistavade säilitamine ja kõrged eetilised standardid aususe ja usaldusväärsuse tagamiseks.
- Vastutustundlikud, ausad, läbipaistvad, kohandatud ja tõhusad teadusnõustamise mehhanismid.