Ülo Lepik, Eesti teaduste akadeemia vanim liige, on sündinud 11. juulil 1921. aastal Tartus. 1940 lõpetas ta Treffneri gümnaasiumi ja samal aastal asus õppima Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonnas. Sõjaolukorra tõttu katkesid tema õpingud ülikoolis kahel korral ning lõpudiplomi füüsika erialal sai ta alles 1948. aastal.
1947. aastal asus Ülo Lepik tööle Tartu ülikooli teoreetilise mehaanika kateedris, kus ta on aegade jooksul olnud laborant, õpetaja, vanemõpetaja, teoreetilise mehaanika kateedri juhataja ja professor. 1952 kaitses ta ülikooli juures kandidaaditöö teemal „Materjali kokkusurutavuse mõju elastsete plastsete plaatide stabiilsusele“ ja 1956 omistati talle dotsendikutse. Doktorantuuris oli Ülo Lepik Moskva ülikooli juures ning 1959 kaitses samas doktoriväitekirja „Elastsete-plastsete plaatide ja varraste mõningaid tasakaalu küsimusi“. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti Ülo Lepik 1993. aastal mehaanika alal. Aastast 1996 on ta Tartu ülikooli emeriitprofessor.
Ülo Lepik on ülemaailmselt tunnustatud mehaanikateadlane. Talle kuulub teerajaja roll plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas. Üsna kõrges eas, peale 70ndat eluaastat, vaimustus Ülo Lepik kaoseteooriast ja hiljem Haari lainikutest ning nende rakendamisvõimalustest diferentsiaal-ja integraalvõrrandite lahendamiseks, tema kaasautorluses ilmus veel 2014. aastal Springeri kirjastuses monograafia.
Õppejõuna on Ülo Lepik õpetanud peale mehaanika ka matemaatilisi aineid, nagu variatsiooniarvutus ja tõenäosusteooria. Tema juhendamisel on kaitstud 13 doktori- ja kandidaadiväitekirja. Ta on trükis avaldanud ligi 200 teadusartiklit, kolm monograafiat ning on paljude kõrgkooliõpikute autor ja kaasautor. Akadeemik Lepik on olnud mitme rahvusvahelise erialase teadusorganisatsiooni liige ning erialaste teadusajakirjade toimetuskolleegiumi liige.
Ülo Lepiku tööd on tunnustatud järgmiselt: kolmel korral (1982, 1989, 1996) Tartu ülikooli medal, 1998 Riigivapi IV klassi teenetemärk, 2001 Eesti teaduste akadeemia medal, 2012 Tartu Tähe kavaler, 2014 Eesti teaduste akadeemia H. Kerese nimeline medal. 2016. aastal sai Ülo Lepik riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Kogu Ülo Lepiku elu teaduses on kui sild Eesti Vabariigist Eesti Vabariiki üle nõukogude aja. Ta on suutnud kõigis neis aegades kanda teaduslikku ekstsellentsust, kuid samas jääda inimeseks –Teadlaseks suure algustähega ning süstida oma kolleegidesse ja õpilastesse teaduslikku väärikust, sirgjoonelisust ja ausust.