Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Pärast Rakvere 1. keskkooli lõpetamist 1954. a asus ta õppima kompositsiooni Tallinna muusikakoolis. Tema õpingud katkestas sõjaväeteenistus ning selle lõppedes astus Arvo Pärt Tallinna riikliku konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille lõpetas 1963. aastal.
Aastatel 1958−1967 töötas Arvo Pärt helirežissöörina Eesti Raadios, pärast mida sai temast vabakutseline helilooja. Umbes sama ajavahemikuga piirneb ka tema varane, nn modernistlik looming. Arvo Pärdi varaseid teoseid võib pidada säravateks eksperimentideks, mida valitud stiilist või tehnikast sõltumata iseloomustab täpne ja jõuline dramaturgiline idee ning väga kontsentreeritud muusikaline materjal ja viimistletud vorm. Aastatel 1960−1970 oli Pärt ka üks viljakamaid filmimuusika loojaid Eestis.
Ajavahemik 1968−1976 tähistab Arvo Pärdi loomingus kriisiaastaid, mil ta lakkas komponeerimast ning süvenes vanamuusika uurimisse. 1976. aastal sündis täiesti uus ja originaalne muusikaline keel – tintinnabuli, mis on kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest. Selles stiilis on ta komponeerinud tänaseni.
1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perega Viini, kust aasta hiljem koliti Berliini. Sellest ajast on ta ilma pikemate pausideta pidevalt komponeerinud. Tema loomingus on esiplaanil vokaalteosed, mis põhinevad liturgilistel või muudel kristlikel palvetekstidel. Sel perioodil sai alguse ka helilooja tänaseni kestev koostöö plaadifirmaga ECM, mis on toonud Pärdi loomingule hulgaliselt kuulajaid üle maailma. Tema muusika jõudis kiiresti paljude nimekate festivalide, orkestrite ja ansamblite repertuaari, levis tele- ja raadioülekannete kaudu. 1984. aastal ilmus ECMi egiidi all Pärdi autoriplaat „Tabula rasa”, mis pani aluse uuele plaadisarjale ECM New Series. Selles sarjas on ilmunud kõik Pärdi olulisemate teoste esmasalvestused.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal taastus ka Arvo Pärdi side Eesti ja siinse muusikaeluga. Tema viimase kümnendi looming hõlmab u 30 varemloodud teose seadet uuele koosseisule ning kümmekond uut originaalkompositsiooni. Alates 2010. aastast elab Pärt püsivalt Eestis. Samal aastal asutati Arvo ja abikaasa Nora Pärdi algatusel Laulasmaale Arvo Pärdi keskus, eesmärgiga luua helilooja isikuarhiiv. Keskus, mille töös osaleb ka helilooja ja tema perekond, on loominguliseks kohtumispaigaks kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu.
Arvo Pärt on paljude muusikaakadeemiate ja ülikoolide audoktor või -liige. Kolmeteistkümnel korral on ta olnud Grammy auhinna nominent, neist kahel korral (2007, 2014) on Pärdi muusikaga CD pälvinud Grammy auhinna. Teda on autasustatud kümnete autasude ja teenetemärkidega, nende seas Jaapani keiserliku perekonna kultuuripreemia Praemium Imperiale (2014) ja Ratzingeri preemia (2017). Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti Arvo Pärt 2011. aastal.
Arvo Pärdi looming on oluliselt avardanud muusikast arusaamise piire. Tema muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum puudutab ja mõjutab paljusid kuulajaid hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast või vanusest.