Akadeemiate koostöökogu: Linnastumine võib edendada arengumaade majandust ja elatustaset

Akadeemiate koostöökogu IAP (Inter-Academy Panel) avaldas 5. oktoobril soovitused linnastumise mõjuga toimetulekuks madala ja keskmise sissetulekuga riikides ehk arengumaades.

Neis riikides on viimastel aastakümnetel toimunud ulatuslik linnastumine. Selle tulemusena paikneb arengumaades üha suurem osa maailma suurlinnadest. Ulatusliku linnastumisega kaasnevad mitmesugused linnade planeerimisega seotud väljakutsed, mis on muutunud ka rahvusvahelisel tasandil tõsiste arutelude teemaks. 2015. aastal võtsid ÜRO liikmesriigid vastu 17 säästva arengu eesmärki, mille seas on esile toodud ka linnade kestlik areng. 2016. aastal kiitis ÜRO heaks uue linnade tegevuskava.

Soovitused koostanud eksperdid leiavad, et linnastumine arengumaades võib põhjustada ebavõrdsust, sotsiaalseid rahutusi ning isetekkeliste, korralikult läbi planeerimata ja üle rahvastatud asulate kasvu. Samas võib linna läbimõeldud planeerimine sellised probleeme leevendada ning mõjutada positiivselt miljonite inimeste elu.

Töörühmas osalenud akadeemik ning Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru on koos kolleegidega juba aastaid uurinud globaalseid linnade arenguid, mille tulemused on muu hulgas koondatud raamatusse „Urban Socio-Economic Segregation and Income Inequality: A Global Perspective“. Tammaru märgib, et ebavõrdsus arengumaade linnades on tõepoolest oluliselt suurem kui kõrge sissetulekuga riikides, kuid need erinevused on hakanud juba vähenema. „Alanud positiivseid muutusi saaks linnade veelgi läbimõelduma planeerimise abil kiirendada, sidudes muu hulgas linnade planeerimise tugevamalt riiklike poliitikatega,“ ütleb ta.

Eksperdid sõnastasid võtmesoovitused, millele edasised poliitikad peaksid keskenduma:
1) läbimõeldud investeeringute planeerimine erinevatesse linnade taristuobjektidesse (sh füüsilised, sotsiaalsed ja majanduslikud)
2) samaaegne keskendumine põllumajanduse ja maaelu arengule, et vähendada ulatusliku linnastumise survet ning vähendada piirkondlike arengute erinevusi
3) keskmise suurusega ja väikelinnade planeeritud areng koos tõhusa linnajuhtimisega, et vähendada survet ülisuurte linnastute tekkeks
4) linnade läbimõeldud tihendamine, et vähendada linnade laialivalgumisega seotud kahju keskkonnale
5) suurlinnade isetekkeliste asulate uuendamine, et vähendada nendega seotud sotsiaalseid, tervislikke ja keskkondlikke probleeme
6) investeeringute suurendamine taskukohaste elamute arendamisse
7) jätkusuutliku ja hästitoimiva ühistranspordisüsteemi arendamine, tagades selle kättesaadavuse ja taskukohasuse võimalikult paljudele linnaelanikele
8) linnade haldusvõimekuse tugevdamine ning vertikaalse koostöö suurendamine riiklike poliitikatega elamuehituses, liikuvuses, taristu rajamises ja muudes linnaelu valdkondades
9) ÜRO uue linnade tegevuskava ja säästva arengu eesmärkide rakendamine kõigis nimetatud tegevustes

IAP eesmärk on koostöös liikmesorganisatsioonidega nõustada avalikkust ja pakkuda tuge mitmesugustele otsustuskogudele globaalprobleemide teaduslikuks lahendamiseks. IAP raames teevad koostööd üle 140 riikliku, regionaalse ja ülemaailmse liikmesakadeemia ning selle liikmete seas on üle 30 000 juhtiva teadlase, inseneri ja tervishoiutöötaja enam kui 100 riigis.

Soovituste täisteksti (IAP Statement on Implications of Urbanization in Low- and Middle- Income Countries) leiab siit: https://www.interacademies.org/statement/iap-statement-implications-urbanization-low-and-middle-income-countries