Tänavu möödub sada aastat sellest, kui Ameerika Ühendriigid Balti riikide iseseisvust seaduslikult tunnustasid. Selle ajaloolise juubeli puhul avaldas Acta Historica Tallinnensia ingliskeelse teemanumbri (nr 2/2022), mis analüüsib Balti riikide tunnustamisega seotud sündmusi ning küsimusi Esimese maailmasõja ajal ja mõned aastad pärast seda. Teemanumbri külalistoimetajad on Tallinna Ülikooli doktorandid James Montgomery Baxenfield ja Kevin Rändi.
Teemanumber sisaldab kokku kuut artiklit. Numbri avab kahe külalistoimetaja ühine ülevaatlik sissejuhatus „Precarious Roads to Recognition: Estonia, Latvia, and Lithuania, 1917–1922“, mis selgitab laiemalt tunnustamisega seotud õiguslike põhimõistete tähendust toonases kontekstis ja avab Balti riikide tunnustamise keerulist protsessi.
Numbri teises artiklis toob Heidi Rifk (Tallinna Ülikool) esile baltisakslaste kui ühe etnilise vähemuse vaatenurga rahvusriikide tekkele Eestis ja Lätis. Tema artikkel „Conciliation or Disappointment? Baltic German Reactions to Estonian and Latvian Recognition“ osutab asjaolule, et sakslaste kogukond ei olnud ühtne, samuti ei olnud seda ka nende reaktsioon Balti riikide de jure tunnustamisele.
Eero Medijainen (Tartu Ülikool) pöörab oma artiklis „The United States and Estonia, 1918–1921: Approval de facto before Recognition“ tähelepanu Eesti de facto ja de jure tunnustamise vahele jäänud sündmustele ning Eestit, Ameerikat ja Venemaad ühendanud probleemidele, mis edendasid või pidurdasid Eesti lõplikku tunnustamist.
Ēriks Jēkabsons (Läti Ülikool) keskendub oma artiklis „The Path to Recognition from the United States, 1919–1922: The Case of Latvia“ Läti de jure tunnustamisele ja paigutades tunnustamisega seotud avalikud vastukajad diplomaatiliste ja poliitiliste sündmuste konteksti.
Sandra Grigaravičiūtė (Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimiskeskus) artikkel „The International Recognitions of Lithuania and Their Value (1918–1924“ uurib Leedu de facto ja de jure tunnustamise ajaloolist konteksti, juriidilise tunnustamise tähendust ja poliitilist väärtust, alustades Saksamaa de jure tunnustusega 1918. aastal ja lõpetades Bulgaaria de jure tunnustusega 1924. aastal.
Teemanumbri lõpetab Eva Piirimäe (Tartu Ülikool) kokkuvõtlik järelsõna, pealkirjaga „Self-Determination and Recognition in the Baltic States“, mis keskendub enesemääramise ja tunnustamise idee intellektuaalsete lätete avamisele ajaloolis-võrdlevas kontekstis.
Teemanumber on teaduste akadeemia kirjastuse veebis tasuta loetav siin.
Ülevaate koostas: Acta Historica Tallinnensia peatoimetaja Marek Tamm