Eesti teaduste akadeemia kirjastuselt on ilmunud 2021. aasta teine ajakirja Acta Historica Tallinnensia number. Värske ajakirja fookuses on varauusaegse Läänemere piirkonna kommunikatsiooniajalugu. Number sisaldab viit algupärast teadusartiklit, neist neli eesti ja üks inglise keeles.
Tartu Ülikooli Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küng uurib oma artiklis „Kullerpostikorraldus ja teadete edastamise kiirus Tallinna ja Rootsi vahel 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi esimesel kolmandikul“ seda, kuidas oli aastatel 1561–1632 korraldatud kirjade ja teadete edastus Tallinna ja Stockholmi vahel ning milline oli laiemalt Tallinna koht tolle perioodi Rootsi kommunikatsioonisüsteemis.
Tallinna Ülikooli praktilise ajaloo dotsent Kaarel Vanamölder on ajakirjanumbrisse panustanud artikliga „Millist ajalehte loeti Rootsi aja lõpus Riias? Hamburgi/Altona ajalehtede mõjust Rigische Novelleni sisule 1681–1701“. Selles püüab ta tuvastada 17. sajandi viimasel kahel kümnendil ilmunud Riia ajalehes Rigische Novellen trükitud uudiste päritolu. Artiklis on näidatud, et Rigische Novelleni väljaandmine sõltus otseselt värskete Hamburgi/Altona ajalehtede pidevast jõudmisest linna. Ühtlasi on tõestatud, et sõltuvalt aastaajast kulus postiühendusele Riia ja Hamburgi/Altona vahel keskmiselt 12–15 päeva.
Tartu Ülikooli üldajaloo teadur Hannes Vinnali artikkel „Turud, kommunikatsioon ja võrgustikud. Katsed mõtestada informatsioonikulude rolli ajaloos“ vaatleb seda, kuidas viimastel kümnenditel on majandusajaloo uuenemisse panustanud turgude arengu, kommunikatsiooni ja võrgustike uuringud. Artiklis pakutakse välja, et eri uurimissuundi ühendavaks lüliks on nn uuest institutsiooniökonoomikast pärit informatsioonikulude kontseptsioon. Informatsioonikulude ajalooline muutumine võimaldab näha seaduspärasusi selles, kuidas üksikisiku ühiskondlik funktsioon, näiteks kaubanduslik vahendus kaupmehe puhul, on sõltuvuses aja- ja kohaspetsiifilisest infomaastikust.
Kommunikatsiooniajaloole lisaks sisaldab uus number Tallinna Ülikooli vanemteaduri Anu Männi ja Tampere Ülikooli teadlase Tapio Salmineni ühisartiklit „Michel Sittow’s Maternal Grandfather and His Identification in Medieval Sources“. Artiklis kontrollitakse Soome ja Tallinna hiliskeskaegsete arhiiviallikate põhjal Paul Johanseni kunagist hüpoteesi, et kuulsa maalikunstniku Michel Sittowi emapoolne vanaisa oli soomerootsi päritolu talupoja soost väikekaubitseja Olaf Andersson Mölnare, kes oli sündinud kusagil Raasepori piirkonnas Soomes. Autorid järeldavad, et kuigi Johanseni väiteid tuleb nii mõneski küsimuses korrigeerida, on Olef Molneri side Soomega siiski tõestatud ja kutsuvad üles Eesti ja Soome vaheliste kaubanduslike ja suhtevõrgustike süsteemsemale uurimisele.
Ajakirjanumbri lõpetab Tartu Ülikooli teadlaste Ene Kõresaare ja Kirsti Jõesalu artikkel „Mälutööst elulooliste mälu-uuringuteni. Märkusi biograafilise kultuuriuurimise ja nõukogudejärgse Eesti mälu-uuringute seoste kohta“, mis keskendub mälu-uuringute ja eluloouurimise seostele nõukogudejärgsete mäluprotsesside dünaamika ja mälestuste uurimise taustal. Autorid näitavad, et eluloouurimise vaatenurgast on mälu-uuringud teinud viimastel kümnenditel läbi muutuse mäluaktivismist mäletamise kontekstide, mäletamisprotsessides tegutsejate, võimusuhete ja vastuolude kriitilise uurimiseni. Ühtlasi osutatakse olulistele lünkadele eluloolises mälutöös ja selle uurimises, iseäranis eestivenelaste elulugude uurimise väljajätetele ja probleemidele.
Ülevaate koostas: Acta Historica Tallinnensia peatoimetaja, Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm
Värske ajakirjanumbri artiklid leiab Eesti teaduste akadeemia kirjastuse veebilehelt.
Loe ka intervjuud Tallinna Ülikooli praktilise ajaloo dotsendi Kaarel Vanamöldriga.