Vt teksti „Три главные задачи, с помощью которых мы ликвидируем коронавирус“ venekeelset tõlget pdf-failis.
Militaarretoorikat kasutades: oleme sõjas pärg- ehk koroonaviirusega. Passiivsete meetoditega oleme suutnud tõsist vastupanu osutada, kuid siiski rohkem kui ühe lahingu kaotanud. Meie ees on 3V väljakutsete vanik: võidame viiruse siis, kui käitume vastutustundlikult nii üksikisiku, tööandja kui ka riigi tasandil, suudame tagada piisava hulga kaasteeliste vaktsineerimise ja kaasajastame ventilatsioonisüsteemid.
Pikka aega kestnud piirangud harjumuspärastele tegevustele, sotsiaalne isoleeritus, mitmete majandusharude surutis ja paljude inimeste sissetulekute langus on oluliselt häirinud ühiskonna toimimist ja halvendanud mitmete niigi haavatavate kaasteeliste elukvaliteeti ja perspektiive. Meditsiinilises mõttes on löögi all eelkõige vanemad inimesed. Vaimse tervise probleemid ohustavad eri ühiskonnagruppe. Meditsiini- ja haridustöötajate õlgadel on mitmekordne koormus. Ettevõtjad tegutsevad määramatuse tingimustes. Pandeemia sotsiaalne mõju on aga suurim noorele põlvkonnale. Õpilaste ja üliõpilaste haridusse võivad jääda lüngad ja praegune kriis piirab oluliselt tööturule sisenevate noorte võimalusi.
Piirangute nähtav majanduslik mõju võib olla väiksem kui nende sotsiaalne mõju. Piirangud on juba polariseerinud ja pingestanud Eesti ühiskonda. Oleme olukorras, kus vajame nii kiiretoimelisi meetmeid tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks kui ka pikemas perspektiivis töötavaid lahendusi. Vajalikud otsused moodustavad 3V väljakutsete vaniku: vastutustundlik käitumine, vaktsineerimine ja ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine.
VASTUTUS. Eesti on valinud pandeemia käsitlemisel mitte käskude või keeldude, vaid eelkõige soovituste raamistiku. Selle edu põhineb vastutuse mõistlikul jagamisel inimeste, tööandjate ja riigi vahel.
Enamik kaasteelisi toimib vastutustundlikult riigi soovituste järgi. Maskide kandmine, füüsilise distantsi hoidmine, kontaktide vältimine ja vajadusel eneseisolatsioon suruvad maha viiruse levikut. Viimaste nädalate statistika näitab, et senised eelkõige üksikisikute vastutusele rajatud meetmed ei ole andnud oodatud tulemust. Piirangute jätkumine ja karmistamine paneb surve alla need, kes on soovitusi järginud ja kelle elukvaliteet on selle tõttu halvenenud. Seetõttu pole välistatud, et kasvab nende osakaal, kes suhtuvad soovitustesse ja piirangutesse üleolevalt.
Tööandjate roll ei peaks piirduma pelgalt kriisi majanduslike tagajärgedega tegelemisega. Vaid nendel on võimekus viiruse levikut ennetada ja piirata töö targa organiseerimise ning töötajate ja klientide kaitsmise kaudu (nt kaugtöö võimaldamine, elektroonilised koosolekud, tasuta kaitsevahendid, kontaktide piiramine jne). Selline vaade on kooskõlas strateegiliste ärihuvidega, sest ajutine kiire kasum ei kaalu üles majanduse pikaajalist vindumist.
Riigil on mitte ainult kohustus tegeleda kriisi ja selle tagajärgedega, vaid ka mandaat ja ülesanne ennetada viiruse ülemäärast levikut ja ohtlikku kasvu. Kui üksikisikutele ja tööandjatele delegeeritud vastutus ei tööta, tuleb riigil see ühiskonna huvides kompenseerida karmimate piirangutega ja ka sunnivahenditega. Nii, nagu riik kaitseb meid kurikaelte vastu, on riigil kohustus samavõrra kaitsta inimesi ja elutähtsate teenuste osutajaid hoolimatult käituvate inimeste eest.
VAKTSINEERIMINE. Kõik viirused, ka COVID-19, mängivad justkui inimkonnaga malet. Valged malendid on alati viirusel. Võimalikud on kolm lahendust: võit, viik ja kaotus. Minimaalne eesmärk on saavutada viik. Viiki saab mängida igavest tuld kasutades. Vaktsiinid on vahendid, mis lubavad viirusele igavest tuld anda.
Kiire vaktsineerimine suurendab järk-järgult nende osakaalu, kes enam ei nakatu. Piisava hulga vaktsineeritute olemasolu võimaldab sotsiaalse suhtluse taastada ja ühiskonna avada. Vastupidisel juhul peame arvestama pikka aega kestva surutisega.
Loodetavasti jätkub juba lähitulevikus vaktsiini kõigi Eesti elanike jaoks. See ei tähenda, et pandeemia kaob iseenesest. Kui kriitiline hulk elanikke jääb vaktsineerimata, jätame viirusele laia kandepinna. Kui viirus jääb ringlema, jääb ta ka muteeruma, kuni jõuab uute tüvedeni, mille vastu praegused vaktsiinid ei pruugi aidata. Seega tähendab vaktsineerimises osalemine vastutustundlikku käitumist üldise hüve nimel ning vaktsineerimisest keeldujad on ohuks mitte niivõrd iseendile, kuivõrd kogu ühiskonnale.
Kõik Euroopas heaks kiidetud vaktsiinid on suurepärase toimega ning tagavad praktiliselt sajaprotsendilise kaitse raskelt haigestumise vastu. Seetõttu on mõistlik vaktsineerimises kahtlejaid ja umbusaldajaid motiveerida, oponentide argumente süstemaatiliselt kummutada ja vaktsineerituid premeerida läbi piirangute lõdvendamise.
VENTILATSIOON. Viiruse võitmiseks on tarvis viiruse leviku allasurumise passiivsetelt meetmetelt minna üle aktiivsetele võtetele. Nakatumisohu vähendamiseks tuleb viiruse kontsentratsiooni süstemaatiliselt vähendada: viirust kandvad aerosoolipiisad ruumidest eemaldada ning viiruseosakesed füüsiliselt deaktiveerida.
Ruumide regulaarsele õhutamisele peame lisama hoonete ventilatsioonisüsteemide kaasajastamise. Meie kliimas koondub suures osas aastast elukorraldus paljusid inimesi koondavatesse siseruumidesse. Koroonaviiruse nakkus saadakse rõhuvas enamuses kas lähikontaktis nakkuskandjaga või puuduliku ventilatsiooniga ruumides. Viirus levib eelkõige õhu kaudu ning püsib õhus nakkuskandja väljahingatavates aerosoolipiisakestes aktiivsena mitu tundi. Väiksemad piisakesed võivad õhuvooludega kanduda kaugele ja ohustada paljusid.
Viiruse kontsentratsiooni saab vähendada spetsiifiliste õhupuhastitega, mis hävitavad viiruseosakesi teatava lainepikkusega ultraviolettkiirguse abil. Kuna selliseid seadmeid on Eestis vähe kasutatud ning tegemist on kiirgusohtlike toodetega, on tarvis kiireid samme nende ohutuse tagamiseks, sertifitseerimiseks ja reaalseks kasutuselevõtmiseks.
Hea ventilatsioon pakub pikaajalist hüve. Õhupuhastid ja viirust hävitavad seadmed võivad pakkuda efektiivseid lahendusi ka tuleviku kriisidele. Esmatähtis on haridus- ja hooldeasutuste ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine või uute süsteemide rajamine. See on investeering tulevikku, mille kaudu saame pikaks ajaks soodsa sisekliima ja võimekuse tõkestada teiste respiratoorsete haiguste levikut.
Eesti teaduste akadeemia 02. märtsil 2021