Karl Pajusalu kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ keelte uuestisünnist. Kuigi keelte surm on tänases maailmas palju tavalisem kui keelte sünd, näib, et keeli tekib hooga juurde. Maailma keelte suurtes andmebaasides, nagu seda on Ethnologue, on esitatud juba üle 7000 keele, neist ligi pool on küll märgitud ohustatuks. Sellest hoolimata keelte üldarv suureneb ja peale täpsema kirjeldamise … Loe edasi
Üha enam tehakse avalikkuses juttu sellest, et teadus peaks rahvamajandusse järjest rohkem ja otsesemalt panustama ning ettevõtetega koostööd tegema. Maarja Grossberg-Kuusk arutleb ajakirja TööstusEST märtsikuu numbri artiklis, kuidas seda saavutada nii, et teadlased oleksid motiveeritud ja ettevõtjad ei pelgaks riske võtta. Loe siit.
Akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Jaan Undusk osalevad koos paljude teiste erinevate elualade esindajatega Kadriorus presidendi kantselei ees päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimuval eestikeelsete tekstide suurel ettelugemisel. Loe lähemalt.
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXIX) „Eesti teaduskeele võimalused ja väljakutsed“. Lähema vaatluse alla võetakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele hetkeolukord ning võimalikud edasised suundumused selles vallas. Lähem info.
Loomingu Raamatukogus ilmus kaks Friedrich Nietzsche tähelepanuväärset esseed Richard Wagnerist. Teose tõlkija ja järelsõna autor Jaan Undusk räägib intervjuus Vikerraadio saatele „Delta“, et kuigi sõbralike suhete alguses suhtus Nietzsche suurde heliloojasse pojaliku kiindumusega, tabas teda varsti arusaamine, et Wagner töötab filosoofi maailmavaatele hoopis vastu. Loe/kuula järele siit.
Tarmo Soomere annab intervjuu Vikerraadio hommikuprogrammis. Lisaks peatsele uue akadeemiku valimisele globaalmuutuste valdkonnas tuleb juttu akadeemia missioonist ja rollist ühiskonnas. Tarmo Soomere toob esile, et teema, kus akadeemia on praegu muutunud suhteliselt rahutuks, on tuleviku energiapoliitika ja rohepööre. „Kuna me ei tea, mis on õige, siis me näitame natuke rahutust üles, juhtides tähelepanu arvutusvigadele, erimeelsustele … Loe edasi
Anu Realo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tema ja teiste Warwicki ülikooli teadlaste hiljutine uuring näitas, et inimeste heaolu sõltub ennekõike sellest, kuidas nad ise oma une kvaliteeti tajuvad ja mitte sellest, kuivõrd hästi nad unemonitori hinnangul magasid. (9.03.24, Postimees, „Võta aega magada, jõuad elada“, lk 8). Loe siit.
President Tarmo Soomere pidas Metsküla kooli heategevuskontserdil inspiratsioonikõne, rõhutades, et suur ja väike näevad maailma erinevalt ja sageli peavadki toimima erinevalt. Isaac Asimovile Viidates märkis ta, et areng toimub ainult siis, kui tuleme välja mugavustsoonist. Retsept selleks ei ole kunagi ei lihtne ega valutu ning tõeline lahendus tuleb raskuste ületamisest, mitte nende vältimisest.
Poliitikud on otsustanud kasvatada taastuvenergia osakaalu kümnelt protsendilt saja protsendini, aga eesmärgi täitmine kujuneb tarbijale kestvalt kalliks. Otsides tarbija hinnataluvusele sobivamat elektritootmise portfelli, tuleb tuuleenergia osas kaaluda maismaatuuleparke, kirjutab teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ERRi arvamusloos.
Sirbis ilmub akadeemik Marek Tamme juhitud vestlusringi järgmiseks seitsmeks aastaks valitud kümne uue riikliku teaduse tippkeskuse valimise teemal. Seda konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast – kelle seas on nii toetuse saanuid kui ka neid, kelle taotlus jäi rahastamata. (8.03.24, Sirp, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“, lk 34–36). Loe siit.
Teaduste akadeemias toimub akadeemia ja Tartu ülikooli korraldatud rahvusvaheline teadushariduse ekspertseminar „Expanding the Focus of Research in Science Education: New Trends and Best Practices“. Lähem info.
Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütleb kommentaarina ERRi teleuudistele, et meretuuleparkide kulu ületab maismaaparke kuni 5,5-kordselt ja seetõttu tuleb ka toetus neile kõrgem. Vaata järele.
Kanal2 telesaates „Minu Tallinn“ pakub kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa põgusa, aga põneva sissevaate teaduste akadeemia maja ajalukku ja arhitektuuri. Vaata järele.
Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ viimastel aastatel kättesaadavaks saanud uue põlvkonna suhteliselt kiirelt kaalu langetavad preparaatidest, milles kasutatakse GLP-1 agoniste. Uuringud näitavad aga, et kiirelt kadunud kehakaal taastub, kui ravimi tarvitamine lõpetatakse. Hiigelkasumeid teenivad ravimifirmade esindajad ütlevad, et rasvumine on krooniline haigus ja seda tulebki eluaeg ravida. Samal ajal on juba praegu nende … Loe edasi
„Peaksime olema murelikud viimasel ajal järjest suurema raadamismahu pärast, toimugu see siis ehitiste-trasside rajamiseks või hoopis niidukoosluste tekitamiseks metsa arvelt. Ka pole metsandusinimestele mõistetavad ulatuslikud plaanid hävitada kuivendatud aladel kasvavaid tootlikke ja terveid metsi sookoosluste taastamise nimel. Need on protsessid, mis lähitulevikus hakkavad mõjutama Eesti metsamaa pindala vähenemise poole,“ ütleb Veiko Uri Postimehe lisalehe Maa … Loe edasi
Ene Ergma rääkis oma sünnipäeva eel ETV2 saates „Plekktrumm“, et inimene ei jõua kunagi loojana sellisele tasemele, kus nii perfektne süsteem nagu kosmos kokku panna, lisades, et maapealne teadmatus suure universumilabori toimingutest on pannud inimesi ka loodusega halvasti ümber käima. Loe/vaata järele siit.
Eesti kirjandusmuuseumis toimub pidulik seminar „Mare Kõiva 70“, kus juubilar peab ettekande „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse.“ Lähem info.
Eesti Päevalehe portaalis ilmub artikkel tekkinud väärtuskonfliktist seotult L’Oréal Balticu algatatud programmiga „Naised teaduses“, mis toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga Baltikumi naisteadlaste professionaalset arengut. Nimelt tegutseb L’Oréal endiselt Venemaal. L’Oréal kinnitab, et sooviks aastaid väldanud koostööd edaspidigi elus hoida. Loe siit. Õhtupoolikul Delfis ilmunud artikkel annab edasi värskelt Balti riikide … Loe edasi
„Jah, me ei tea iseennast, me ei tunne oma universumit. Kõik see avaldub hetkel, mil meil tuleb teha otsuseid. Ka vastikuid,“ nendib peagi 80. sünnipäeva tähistav Ene Ergma Vikerraadio saates Päevatee. Tähtedesse kirjutatud – Ene Ergma 80. Juttu tuleb sellest, mida silm koduaknast vaadates märkab ja sellest, mis vanu fotosid vaadates meenub. Kuula järele.
„Me peame olema ettevaatlikud üldistamisega, et rahvusvaheline õigus on igal ajal ja iga riigi suhtes selline, nagu meie seda oleme kogenud. Aga mida me saame teha, on ikkagi võimalikult palju rääkida – see on ka üks õppetund 1939.–1940. aastast, mil Balti riigid ei rääkinud piisavalt,“ ütleb akadeemik Lauri Mälksoo Vikerraadio saates „Eesti lugu. Rahvusvaheline õigus … Loe edasi
Anu Raud on Vikerraadio saate „Vikerhommik“ külaline. Ta ütleb, et maailm võib korrastuda ka kindamustrites ja rõhutab, et kandes vabariigi aastapäeval mustriga kindaid, tunnustame inimest, kes on selle ilu loonud. Eesti sünnipäeval valutab Anu Raud südant selle üle, et maaellu suhtutakse kergemeelselt: „Minu jaoks on hirmuäratav, kuidas gümnaasiume tahetakse maal hävitada ja see tramburai Metsküla … Loe edasi
Just praegu, kui geopoliitilise olukorra tõttu on Eestil oht kaotada välisinvestoreid, tuleb meil väga hoolsalt hoida inimesi, kes loovad tulevikukindlust meil siin kohapeal; inimesi, kelle käes on võti selleks, et majanduskasvu peatumine ei tähendaks heaolu halvenemist, kirjutab Toomas Asser ERRi arvamusloos, mis põhineb Tartu Ülikooli Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel peetud kõnel. Loe siit.
Sirbis ilmuvad artiklid 2024. aasta teaduse elutööpreemiad pälvinud akadeemik Raivo Uibost ja akadeemik Jakob Kübarsepast ning Wiedemanni keelauhinna pälvinud akadeemik Hando Runnelist (23.02.24, Sirp, „Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo“, lk 9 ja „Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp“, lk 8, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“, lk 7).
Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel on võtmeroll hoonete energiatõhususe suurendamisel. Selleks et elamute renoveerimine laieneks kõikidesse Eesti piirkondadesse ja oleks vastuvõetav rohkematele, on vaja olulisi muutusi, kirjutab akadeemik Tiit Tammaru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta avab oma arvamusloos lähemalt selleks vajalikke olulisi tegevussuundi. (23.02.24, Postimees, „Kuidas kiirendada hoonete renoveerimist?“, lk 8). Loe siit.