Värskelt etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks valitud Mare Kõiva on intervjueeritav Postimehe rubriigis „Nädala vastaja“. Mare Kõiva ütleb muuhulgas, et Eesti ühiskonnas muudaks ta eelkõige haridussüsteemi. „Haridus peaks olema hea ja ühtlane vaatamata elukohale, päritolule ja võimalustele. Hea tuleviku nimel peaksid kõik õppima kõiki aineid – loobumine keemiast ja füüsikast, kõige madalama tasemega matemaatika valimine, kärbitud … Loe edasi
Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmub Tarmo Soomere arvamuslugu teadustöö eetikast, mis tugineb tema avasõnadele 24. novembril toimunud teaduspärastlõunal „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika, meedia ja poliitika ristteel“. (9.12.23, Postimees, „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika ja poliitika ristteel“, lk 8). Loe siit.
Tarmo Soomere on külas Kuku raadio saates „Kahe vahel“, kus tuleb juttu tarkustest ja teadmistest, mida võiks Eesti riik oluliste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eriti kui teadmised ja tarkused on selleks ellu kutsutud. Tarmo Soomerelt küsitakse muuhulgas tarkusi Riigikogu obstruktsiooni lõpetamise, õpetajate palkade tõstmise ja tervikuna Eesti elu parendamise kohta. Kuula järele.
Toimub teaduste akadeemia üldkogu istung. Antakse üle Eesti teaduste akadeemia medalid Uno Lõhmusele, Urmas Tartesele ja Ülle Sirgile ning ja tänukirjad Dimitri Kaljole ja Eero Vasarale ning Alma Tomingase nimeline medal Mari Moorale.Alma Tomingase medali laureaat, Tartu ülikooli prorektor, professor Mari Moora peab ettekande „Silmaga nähtav taimekoosluste elurikkus kujuneb koostöös nähtamatu elurikkusega“. Akadeemik, Eesti maaülikooli … Loe edasi
Me kasutame tihti rohepöördest rääkides loosungeid, läheneme pealiskaudselt ja unustame ära vajalikud kõrvaltegevused, ütleb Jarek Kurnitski intervjuus rohepöörde ja energiatõhususe teemadel Kuku raadio saates „Sihik“. „Tuuleparke tuleb loomulikult ehitada – ei ole kahtlust, aga tuleb ka salvestus ehitada. Turu tingimused peavad olema sellised, et ettevõtted saavad sinna investeerida. Kui need asjad on tegemata, siis ei … Loe edasi
Novaatoris ilmub pikk intervjuu Marek Tammega ajaloo uurimisega seotud teemadel. Ta tõdeb muu hulgas, et ühiskondlikud vaidlused, mis põhinevad mineviku erineval tõlgendamisel, viivad harva sisuka tulemuseni. „Poliitilisi probleeme tuleb lahendada ennekõike tulevikuvaates, mitte vaieldes minevikutõlgenduste üle. Viimased võiks jääda ennekõike ajaloolaste pärusmaaks. See aga ei tähenda, et ajaloolistest teadmistest pole kasu keeruliste konfliktide paremaks mõistmiseks,“ … Loe edasi
Praegu autotööstuses elektrienergia kasutuselevõtuks arendavate suundade jaoks vajatakse sisepõlemismootoriga autoga võrreldes oluliselt rohkem kriitilisi tooraineid. See on hind, mida tuleb maksta keskkonnasõbralikele elektriautodele üleminekul, kirjutab Jakob Kübarsepp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Vähem on räägitud sõidukitest, kus vesinik asendab kas täielikult või osaliselt bensiini, diislikütust või gaasi. See võimaldaks jätkata enam kui sada aastat kasutuses olnud … Loe edasi
Krista Fischer ütleb Postimehe portaalis ilmunud artiklis, et koroonapandeemia ajal päästsid nii distantsõpe kui ka kiirtestid tõenäoliselt päris palju elusid ja kui kiirtestid saabusid, siis kadus vajadus distantsõppe järele. Loe lähemalt.
Eesti teaduste akadeemias toimus Hispaania teadlaste ühenduse Eestis (ACEE) teadusfoorum, kus akad Jüri Engelbrecht tervitas osalejaid ja tutvustas neile akadeemia välisvahetusprogrammi.
Postimehe teadusportaal kirjutab, et akad Jaan Einasto juhitud töörühma 2020.—2023. aastal tehtud teadustöödest nähtub, et universumi kujunemise uurimiseks oluline tiheduse häirituse teooria on kohati puudulik. Loe siit.
President Tarmo Soomere ja välissuhete nõunik, akadeemik Jüri Engelbrecht kohtusid Kasahstani suursaadik Nurlan Seitimoviga. Selgitati mõlema riigi teadusüsteemi, selle tugevusi ja kitsastkohti, ning õppetööd ülikoolides. Kõneldi Eesti ja Kasahstani teaduste akadeemiate koostöölepingu perspektiividest, taasiseseisvunud Eesti kogemuste rakendamisest Kasahstani teaduse nähtavamaks muutmiseks ja tugevamaks lõimumiseks rahvusvahelise tippteadusega. Tarmo Soomere tutvustas Tallinna tehnikaülikooli lainetuse dünaamika labori koostööd … Loe edasi
Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ arutleb akadeemik Maarja Kruusmaa kalanduse professori Markus Vetemaaga, mida kala mõtleb ja kuidas robot tunneb. Kuula järele.
Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Euroopa merekomitee hiljutisi mõtteid ja soovitusi, millise nurga alt on mõistlik rannapiirkonna muutumist vaadelda, kuidas mõõta ranna seisundit ja mil moel oleks õige looduse käigule või inimmõjule vahele segada. Selle aluseks on mõistmine, et rand on meeletult keeruline süsteem, kus lõikuvad loodusjõud, spetsiifiline keskkond ning inimeste unistused ja … Loe edasi
Tartus Eesti looduseuurijate seltsi saalis toimub tänavune Eesti teaduste akadeemiaga assotsieerunud seltside ümarlaud, mis keskendub säästva arengu temaatikale. Arvi Freiberg esineb ettekandega „ÜRO AGENDA 2030 ja Maa taluvuspiiride dialektika kui kõigi teaduste tänane konnasilm“. Sellele järgneb arutelu seltside võimalikust rollist ÜRO säästvat arengut toetava teaduse kümnendis. Loe lähemalt.
24. ja 25. novembril toimub Tartu ülikooli raamatukogus akadeemik Hando Runneli 85. sünnipäevale pühendatud konverents „LUULETAJA loomuldasa, elukutselt eestlane“. Konverentsi korraldavad kirjastus Ilmamaa ning ülikooli eesti kirjanduse rahvusteaduse professuur. Konverentsi esimesel päeval teeb teiste seas Hando Runneli loomingu teemal ettekande akadeemik Jüri Engelbrecht. Lähem info. 21. novembril avati TÜ raamatukogus Hando Runneli sünnipäevaks valminud näitus … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVII): „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika, meedia ja poliitika ristteel“. Võetakse fookusesse see, kuidas paistab Eesti teadustöö eetika süsteem välja globaalses vaates, millised on meie tugevused ja nõrkused ning kuidas need võivad realiseeruda igapäevatöös ja eriolukordades. Pere Sihtkapitali näitel analüüsitakse põhjalikumalt ühe juhtumi libastumiste anatoomiat. Mõeldakse koos, mida sellest õppida ja kuidas … Loe edasi
Jõhvi kontserdimajas toimub Õiglase Ülemineku Foorum 2023, mis annab hoo sisse ülikoolide koostöös loodud kuueaastasele teaduskonsortsiumile. Akadeemikutest esinevad tervitussõnavõtuga Toomas Asser ja ettekandega „Õigus ja õiglus sünnivad teadmisest“ Tarmo Soomere. Akadeemik Enn Lust osaleb paneelarutelus „Teadlaste visioon Ida-Virumaa tulevikust, võimalikud lahendused: haridus, ettevõtluskoostöö, sotsiaalne heaolu“. Lähem info.
Jüri Engelbrecht kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahvusvahelise teadusnõukogu ISC selle aasta juulikuus avaldatud kahest raportist, millega visandati teekaardi edasiseks tegevuseks. Nende raportite kandev idee on tähelepanu pööramine missiooniteadusele säästvaks arenguks ehk teiste sõnadega teadusele ühiskonna probleemide lahendamiseks. Selle teostamiseks on vaja palju jõupingutusi ning eelkõige arusaamist nii poliitilistes ringkondades kui ka ühiskonnas, eeskätt suure … Loe edasi
Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise välja kuulutatud uudishimu päeval kohtus akadeemik Jaak Järv Zoomi vahendusel Haljala kooli 9. klassiga ja akadeemik Jakob Kübasepp Tallinna tehnikagümnaasiumi 11. klassidega. Jaak Järv rääkis teemal „Kuidas molekulid omavahel suhtlevad“ ning Jakob Kübasepp teemal „Rohetehnoloogiad terase kui tehiskeskkonna selgroo fookuses“.
Eesti teaduste akadeemias toimub 16.–17. novembril rahvusvaheline Soome lahe teaduskonverents „Soome lahe koostöö tulevik: Kuidas ühiselt hoida merekeskkonda suurte muutuste ajastul.” (The future of Gulf of Finland co-operation: A nucleus to transboundary nurture of the marine environment in transition). Lähem info.
„Kui Soomes, Iirimaal ja näiteks ka Norras toetavad erinevad toetused ja pensionid vaesusriski vähendamist 50% võrra, siis Eestis on vastav näitaja üle kahe korra väiksem. Seega praegune toetuste süsteem ei toeta sugugi vaesuse vähendamist, ja eriti just riskigruppide vähendamist Eestis,“ ütleb akadeemik Ellu Saar Novaatoris ilmunud ühe minuti loengus „Kelle nägu on vaesus Eestis?“.
Peeter Saari kirjeldab Postimehes ilmunud artiklis muinasjutulis-libateaduslikke ja tõsiteaduslikke katseid ületada ülemaailmne gravitatsioon. (11.11.23, Postimees, „Pole paremat asja kui lendav vaip“, lk 30). Loe siit.
Mõne erandiga ei jõua valdav osa Eestis tehtavast huvitavast teadusest mitte kunagi teadusmahuka ettevõtluseni. Enamasti põhjusel, et tee rakendusteni on vaevarikas ja võib kesta aastakümneid. Siiski ei tundu olukord Eesti teadusmahuka innovatsiooni lainel lootusetu, sest lähiaastatel käivituvad rakendusuuringute keskuse loomine ja mitmed teadus-arendustegevust toetavad programmid, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Kalle Kirsimäe. (11.11.23, Postimees, „(Teadus)innovatsiooni … Loe edasi
Akadeemik Jarek Kurnitski valiti Soome kliimapaneeli liikmeks. Loe lähemalt.