Arhiiv: Diary

Teaduste akadeemia saalis toimub akadeemia keskkonnakomisjoni ja NATARCi korraldatud konverents „Eesti looduse ühtne andmeruum“, kus arutatakse, kas ja millist ühtset looduse andmeruumi Eesti vajab ja kuidas selleni jõuda. Lähem info.

„Arvan, et aastal 2040 tuleb Eesti elektritootmise baaskoormus tuumajaamast ning ilmastikust sõltuv tootmine käib tuule ja päikesega. Ja väga loodan, et on olemas ka vähemalt üks plokk põlevkivivõimsust. Kuidas see saab toimida? – mitte me ei keela ära põlevkivi tarbimist, vaid ütleme, et põlevkivi põletamine peab olema heitmevaba,“ ütles teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg … Loe edasi

President Tarmo Soomere peab Jūrmalas, Lätis 13.–16. mail toimunud initsiatiivi Baltic Earth V konverentsil „New Challenges for Baltic Sea: Earth System Research“ plenaarettekande Regime shifts as an archetypal phenomenon of climate and climate change (13.05.2024) ning kaks suulist ettekannet: Coastal vulnerability of the eastern Baltic Sea with respect to extreme minima of sea level (K. … Loe edasi

Teaduste akadeemias toimub tulevikukrüptograafia konverents, kus arutletakse, kuidas kaitsta matemaatika abil valitsuste, ettevõtete ja üksikisikute andmeid tulevikutehnoloogiate eest. Konverentsi korraldavad küberturvalisuse tippkeskus Eestis ja Lõuna-Moravas (CHESS), Eesti teaduste akadeemia, riigi infosüsteemi amet (RIA) ja Cybernetica. Lähem info konverentsi kodulehel.

President Tarmo Soomere osaleb initsiatiivi Baltic Earth juhtkomitee koosolekul Jūrmalas, Lätis.

Anu Raud sõnab ERR-i kultuuriportaali vestlussarja „ID“ intervjuus, et ahnus on maailmale kõige rängem koorem, mida kanda. „Inimesed peaksid liikuma askeetlikuse ja vähemnõudlikuse suunas, et aru saada, et kui eelmised kingad veel kannavad, siis ei osta uusi, ja kui mõned asjad lähevad natukene katki, siis parandad. Ja kui ostadki uue asja, annad sellele, kellele ei … Loe edasi

Parem rahastamine võimaldab kindlasti saavutada paremaid tulemusi, ent oluline on ka rahastuse korraldus ja sellest johtuv huviline käitumine nii asutuste kui inimeste tasemel, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehes ilmuvas arvamuslugude sarjas „Kuhu kaob haridusraha?“. Loe siit.

Jüri Engelbrecht kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalprobleemide keerukusest. Üle 20 aasta tagasi, uue aastasaja alguses loetleti hulk globaalprobleeme, mida tuleks sel sajandil lahendada. Pika nimekirja lahendamist nõudvate probleemide juures jäi kõlama küsimus: kuidas inimkond kõigi muutuste ja ohtudega hakkama saab? „Küllap on see praegugi kõige olulisem küsimus. Lihtne vastus sellele küsimusele on see, et … Loe edasi

Loodusressursside aastakonverentsil 2024 „Tõde või tegu“ Rakvere AQVA SPA konverentsikeskuses esineb president Tarmo Soomere avaettekandega „Tarkus kujundab loodusressursside väärtuse“ ja akadeemik Veiko Uri ettekandega „Eesti metsandus kliimamuutuste valguses“. Lähem info.

President Tarmo Soomere osales 7.–9. mail Eesti ametliku esindajana NATO teaduse- ja tehnoloogiaorganisatsiooni mereteaduse ja -tehnoloogia ekspertkomitee (NATO Science and Technology Organisation, STO, Marine Science and Technology Experts Committee, MSTC) istungil La Spezias, Itaalias.

Euroopa teaduste akadeemiad teevad ühispöördumise Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste kandidaatide poole, rõhutades, et tugev, avatud ja vaba teadus ning haridus on Euroopa tuleviku nurgakivi. Loe siit.

Hiljuti kõrgeima erialase tunnustusega – Rydbergi kuldmedaliga – autasustatud akadeemik Jarek Kurnitski räägib Vikerraadio saates „Labor“ tema juhtimisel välja töötatud ventilatsioonivalemist, mille abil saab tõkestada viiruste levikut. Loodetavasti jõuab see Euroopa standardisse ja sedakaudu ka hoonete ventilatsiooni projekteerimise praktikasse. Kuula järele.

Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütleb intervjuus ERR-i uudisteportaalile, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 tunnistab esmakordselt, et ilma põlevkivijaamade reservvõimuseta pole võimalik elektriturgu pärast 2030 aastat tasakaalustada. Tema sõnul pole võimalik, et riik maksab kinni roheenergiale üleminekuga seotud kulud, vaid need võetakse ikkagi tarbija taskust. Ei tasu ka unistada, et Eesti elektrihind langeks Põhjamaade … Loe edasi

Meie tänased nutitelefonid ja arvutid töötavad ränist tehtud kiipidel. Insenerid on aga näinud nende kiipide piire ning siht on seatud fotoonika ja kvantmehaanika suunas – lootusega lahendada arvutiga veelgi keerulisemaid ülesandeid, kirjutab Dan Bogdanov Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Teadlaste hinnangul kulub tänastest arvutitest palju kiiremini tegurdava kvantarvuti ehitamiseks vähemalt 20 aastat. Postkvant-krüptograafia uurib aga juba … Loe edasi

Jüri Allik räägib Õhtulehele õnnelikkusest ja põhjustest, miks on Eesti maailma õnneraportis 34. kohal. Ta ütleb, et õnnelik olemisest piisab mingist rahahulgast, aga selleks, et olla väga õnnelik, üksnes rahast ei piisa. Lisaks toob ta muuhulgas esile, et üldiselt jääb inimene enam-vähem sellele õnnelikkuse tasemele, kus ta oli noorest peast, hilisemas elus muutub see üsna … Loe edasi

Mare Kõiva räägib Vikerraadio hommikuprogrammi „Vikerhommik“ intervjuus 1. mai ja volbripäeva kommetest nii Eestis kui välismaal. Tema sõnul on 1. mail tehtud tihti aiatöid, puhastatud ja põletatud see kõigest vanast. Seejuures on alati leitud hetk ka tähistamiseks. Kuula/loe järele.

Vikerraadio saates „Reporteritund“ arutleb akadeemik Marek Tamm koos Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga, kuidas on mõjunud Eestile 20 aastat Euroopa Liidus ning mil moel on selle ajaga muutunud Eesti ja mil moel Euroopa Liit. Saates meenutatakse, millised olid meie ootused ja eeldused Euroopa Liidu suhtes enne liitumist, mis neist ootustest ja mõnel juhul … Loe edasi

Me kõik vajame vähemalt elementaarseid teadmisi immunoloogiast, et mõista paremini meie organismi talitlust, kirjutab Raivo Uibo ülemaailmse immunoloogia päeva puhul ilmunud ERRi arvamusloos.

Peame olema võimelised tootma igal ajahetkel meile vajamineva energia ise, ütleb Tarmo Soomere Eesti Päevalehele antud intervjuus. „Olen veendunud, et Eesti võlukepike või Nokia on rohepöördeks, õigemini roheleppeks vajalike tehnoloogiate väljatöötamine, katsetamine, vähemalt prototüüpimine või isegi tootmine.“ Loe siit.

Tõnu Tannberg pälvib Hendrik Sepa nimelise artiklipreemia artikliga Vene sõjaväe kohalolust Tartus tsaaririigi lõpuperioodil. Loe lähemalt.

Paraku interneti virtuaalsusest ega apteegiriiulilt immuunsüsteemi tugevdavat imevahendit ei leia, kirjutab Pärt Peterson Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Küll aga aitavad immuunsüsteemi võimekust tugevdada tervislikud eluviisid. Samuti tasub hea immuunsuse säilitamiseks piirata oma pideva stressi allikaid. (27.04.24, Postimees, „Immuunsust tugevdada ei saa, aga tervislik eluviis aitab“). Loe siit.

Ahjusooja raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ üks autoreid Mart Kalm ütleb Pealinna portaalile antud intervjuus, et linnaehituses toimub suur murrang: „Tallinnas on see siiani olnud väga tagurlik, välja arendamata. Linnavalitsus ei ole ju osanud aastakümneid sellele tähelepanu pöörata ning nüüd viimasel ajal näeme, kuidas nüüdisaegne käsitlus tänapäeva ruumist on ka Tallinnasse jõudmas.“ Loe siit.

„Me oleme olukorras, kus ühiskond on äärmiselt plahvatusohtlik. Ükskõik mis asi sobivas soustis ette visata – ja osa ühiskonnast läheb põlema. Sellisel ajal tuleb reageerida teistmoodi. Rahulikkusega, akadeemilisusega, järelemõtlemisega. Faktidele ja ainult faktidele toetumisega,“ ütleb Tarmo Soomere Eesti Päevalehele antud pikas intervjuus, kus tuleb muuhulgas juttu veel riigipea rollist, teadusest ja teadusnõust, tarkusest, tehisintellektist ja … Loe edasi

President Tarmo Soomere on külas ERRi venekeelse telekanali ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“. Juttu tuleb Eesti teaduse prioriteedidest, teaduse rollist kriiside lahendamisel ja kliimamuutustest. Vaata järele (al 00:27:06).