Lindau 70. foorumil osalesid Kristjan Kalam ja Urmeli Katus

Tänavusel noorte teadlaste kohtumisel Nobeli preemia laureaatidega osalesid Eestist Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam ja Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik Urmeli Katus.

Järjekorras 70. Lindau foorum toimus 27. juunist 2. juulini 2021 ning programm pakkus laia valikut arutelusid, vestlusi, esitlusi ja suhtlusüritusi interaktiivsetes formaatides. Ligi 70 tundi kestvas programmis osales 74 Nobeli preemia laureaati ja ligi 700 noort teadlast umbes 100 riigist. Kroonviiruse pandeemia tõttu veebis toimunud aastapäevakohtumisel käsitleti aktuaalseid teemasid nagu tulevikupandeemiad, geenide muutmine ja muundamine, kliimamuutused, usaldus teaduse vastu ja Lindau foorumi tulevik.

Kuigi konverents toimus virtuaalselt, oli Kristjan Kalami sõnul sellegipoolest tegu väga toreda ja kohati vahetu sündmusega. „Näiteks paluti kuu aega enne konverentsi kõigil, kes end musikaalseks peavad, saata lühiklipp endast laulmas pala „Say a little prayer for you“ või mängima mõnel pillil „Ood rõõmule“. Kõigist klippidest töödeldi kokku terviklik pala, mida mängiti avatseremoonial ette – oli väga meeleolukas ja hästi tehtud.”

„Et vaim ei väsiks, olid korraldajad sellel aastal lisanud programmi pooletunnised „treeningpausid”, mis varieerusid Qi gong`ist jõutreeninguni,” tõi korralduse positiivse näitena välja ka Urmeli Katus. 

Kalam ütles, et nobelistide kuulamiseks ja nendega suhtlemiseks olid erinevad formaadid: loeng, vabas vormis arutelu, paneeldiskussioon jms. Ettekanded ja diskussioonid salvestati ning osalejatel on võimalik loenguid järele kuulata või taasavastada. „Peaaegu kõigil juhtudel oli avatud ka küsimuste ja vastuste voor. Nii mõnegi nobelistiga läks vabas vormis arutelu tõepoolest väga vahetuks ja siiraks ning räägiti elulisematel teemadel kui teadustöö spetsiifika." Kalam tõi näiteks Donna Stricklandi, kellega sai räägitud üksjagu naiste rollist teaduses ning  töö- ja pereelu ühildamisest. Samuti Steven Chu, kellega vesteldi peamiselt teaduse ning  poliitika sarnasustest ja erinevustest. „Ta andis ka näpunäiteid, kuidas teadlasena poliitikutega suhelda. Mõistagi oli ka teaduslikke ettekandeid – enim jäid meelde Didier Quelozi ettekanne eksoplaneetidest ning Kip Thorne’i ettekanne mustadest aukudest ja gravitatsioonilainetest,” rääkis Kalam.

Konverents lõppes paneeldiskussiooniga teemal „Miks usaldada teadust?“, mis oli Kalami sõnul samuti väga huvitav. „Seal tõstatus väga erinevaid teemasid, alates sellest, mida üldse tähendab teaduse usaldamine, kuni selleni, millal ja miks kaob paljudel inimestel lapselik uudishimu maailma vastu ning kuidas seda uudishimu ja avastamise erutust jälle ellu kutsuda."

 „Võtan ürituselt kaasa teadmise, et teaduskogukonnas peab toimuma avatud teadmiste jagamine ja ideede vahetamine,” võttis enda vahetu kogemuse kokku Urmeli Katus. 

Möödunud suvel toimuma pidanud 70. Lindau foorum lükati kroonviiruse tõttu aasta võrra edasi. Osalemisõiguse võitnud noorteadlased said võimaluse osaleda veebiüritusel Online Science Days.

Lindau Nobeli laureaatide kohtumised noorte teadlastega said alguse 1951. aastal ning on kujunenud ainulaadseks rahvusvaheliseks teadusfoorumiks. Lindau kohtumiste teemad vahelduvad kolme Nobeli preemia teadusvaldkonna vahel – füüsika, keemia või füsioloogia ja meditsiin.

Kristjan Kalam (1989) on Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur, ta kaitses magistrikraadi 2016. aastal Tartu ülikoolis ja on peale seda jätkanud õpinguid doktorantuuris. Tema doktoritöö teema on „Aatomkihtsadestatud multifunktsionaalsete nanolaminaatide ja tahkete lahuste magnetoelektriline- ning struktuuranalüüs“.

Urmeli Katus (1989) on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik. Ta lõpetas Tartu ülikoolis aastal 2015 magistriõppe ning on jätkanud peale seda oma õpinguid doktorantuuris. Tema doktoritöö teema on „Geneetilised, käitumuslikud ja elukeskkonnast tulenevad tegurid ülekaalu, rasvumise ja insuliinresistentsuse etiopatogeneesis“.