Teaduse, teadusliku mõtteviisi ja kultuuri väärtustamiseks antavad stipendiumid, preemiad ja auhinnad.
Väljaandmise aluseks olevad dokumendid leiate lehelt Alusdokumendid
Preemiad
Riiklikud teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.
- Ilmunud preemiaraamatud
- Riiklike teaduspreemiate saajate nimistu Vikipeedias.
Kontakt ja lisainformatsioon: Terje Tuisk, terje.tuisk@akadeemia.ee
Riiklikud teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.
Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid teaduspreemiate määramiseks 10. detsembriks 2025 elektrooniliselt teaduste akadeemia konkursside e-keskkonnas.
PREEMIATE VALDKONNAD
1. Elutööpreemia. Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, üks preemia, 65 000 eurot.
2. Aastapreemiad. Eelneva nelja aasta (2022–2025) jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks (kuni 8 preemiat, á 20 000 eurot järgmistes valdkondades:
1) loodusteadused;
2) tehnika ja tehnoloogia;
3) arsti- ja terviseteadused;
4) põllumajandusteadused ja veterinaaria;
5) sotsiaalteadused;
6) humanitaarteadused ja kunstid.
3. Preemia teadusliku avastuse eest vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö ees (kuni üks preemia, 50 000 eurot).
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning evalveeritud rakenduskõrgkoolide akadeemilised otsustuskogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustukogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.
Teaduskollektiivi esitamisel peab kõigil kollektiivi liikmete teaduslik panus olema ettepanekus täpselt ja detailselt kirjeldatud.
Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.
Aastapreemiaga autasustatud teadustöötajaid ja teadusrühmi võib taas esitada aastapreemia määramiseks kaheksa aasta möödudes preemia määramisest.
ESITATAVAD MATERJALID JA ANDMED
NB! Soovitame kindlasti aegsasti enne kandidaadi esitamist taotlusvormiga tutvuda.
Kõigi valdkondade kandidaatide puhul:
- Kandidaadi/kandidaatide isiku- ja kontaktandmed, ETISe profiili link
- Kandidaadi või töörühma juhi Web of Science'i, Scopuse ja Google Scholari publikatsioonide ning tsiteeringute arv, h-indeks (võimalusel maha arvata omatsiteeringud), patentide ja patenditaotluste arv. Töörühma liikmete kohta esitada Google Scholari andmed. Aastapreemiate puhul kõik küsitud andmed perioodil 2022–2025.
- Töörühma esitamise korral ettepanek preemiasumma jagunemiseks töörühma liikmete vahel preemia määramise korral.
- Esitaja kontaktandmed
- Failid:
- esildis, kuni 3 lk;
- organisatsiooni juhtorgani otsus;
- vajadusel CV(d) (kuni 3 lk iga töörühma liikme kohta kõik koos ühe failina). Esitada juhul, kui on soov midagi ETISe andmetele lisada. ETISes olevaid andmeid ei ole vaja uuesti esitada.
- publikatsioonide ning muude materjalide nimistu ja/või publikatsioonid/materjalid.
Täpsemaid detaile vt vormist, avastuspreemia puhul tuleb põhidokumendid esitada inglise keeles.
Lisainfo: Terje Tuisk, terje.tuisk@akadeemia.ee
2025
2025. a riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 06.02.2025 nr 38.
- Preemiate üleandmine on järelvaadatav siit.
- Riigi teaduspreemiate laureaadid kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate kandidaadid.
2024
2024. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 12.02.2024, nr 37.
- Riigi teaduspreemiate laureaadid kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2024. a riigi teaduspreemiate kandidaadid 28.12.2023. Kandidaatide nimekirja vt siit.
2023
2023. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 10.02.2023, nr 53.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2023“
- Laureaatide nimekiri akadeemia kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2023. a riigi teaduspreemiate kandidaadid 28. detsembril 2022. Vt kandidaatide nimekirja siit.
2022
2022. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 10.02.2022 nr 37.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2022“
- Laureaatide nimekiri akadeemia kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2022. a riigi teaduspreemiate kandidaadid. Vt kandidaatide nimekirja siit.
2021
2021. aasta riigi teaduspreemiate määramine. Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 11.02.2021 nr 69.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2021“
- Laureaatide nimekiri akadeemia kodulehe uudises.
- Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas 2020. aasta 29. detsembril 2021. aasta riigi teaduspreemiate kandidaadid. Nimekirja vt siit.
2020
2020. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 06.02.2020 nr 49.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2020“
2019
2019. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 14.02.2019 nr 44.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2019“
2018
2018. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 08.02.2018 nr 27.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2018“
2017
2017. aasta riigi teaduspreemiate määramine: Vabariigi valitsuse korraldus „Riigi teaduspreemiate määramine“, vastu võetud 10.02.2017 nr 44.
- Raamat „Eesti Vabariigi preemiad 2017“
Varasemate riigi teaduspreemiate saajate nimistut vaata siit.
Akadeemik Mihhail Bronšteini nimeliste majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi.
2026. aastal antakse välja kaks preemiat:
- Preemia suurusega kuni 10 000 (kümme tuhat) eurot oluliste ja üldjuhul juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest.
- Preemia suurusega kuni 5000 (viis tuhat) eurot tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduslike tööde eest, kusjuures taotleja doktoritöö kaitsmise aastast ei ole möödunud rohkem kui viis aastat või taotleja pole veel jõudnud doktoritöö kaitsmiseni.
Preemiatele võivad kandideerida kõik Eesti teadusasutustes töötavad teadlased ja eksperdid ning Eesti kodakondsusega või Eesti pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega, kuid väljaspool Eestit töötavad teadlased ja eksperdid. Kandideerida saab nii üksikteadlane või ekspert kui ka neist koosnev teadustöörühm.
Preemiatele esitatud teadustööd või nende tsüklid peavad olema publitseeritud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades või antud välja tunnustatud teaduskirjastustes või Eesti ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste poolt monograafiana või kogumiku peatükina aastail 2023–2025.
Akadeemik Mihhail Bronšteini nimeliste majandusteaduste preemiate statuut on leitav siit.
Preemiate algataja ja finantseerija on akadeemik Mihhail Bronšteini perekond.
Preemiakandidaadi või kandidaatide ülesseadmiseks tuleb sisestada hiljemalt 18. detsembril 2025 elektrooniliselt aadressil https://ta-konkursid.ee järgmine informatsioon:
- motiveeritud esildis (kuni 3 lk) koos selgitusega, mille poolest on kandidaadi või kandidaatide saavutused olulised Eesti ja kogu maailma seisukohalt ning millisele preemiale kandidaat või kandidaadid esitatakse;
- preemiale esitatud teadustöö või tööde tsükkel;
- kandidaadi või kandidaatide curriculum vitae (kuni 3 lk);
- esitaja ja tema esindaja kontaktandmed;
- soovi korral muud preemia kontekstis olulised dokumendid või materjalid.
Preemiad antakse välja jaanuaris 2026.
2025. aastal anti välja kaks preemiat. Rohkem infot siin.
2024. aastal anti välja kaks preemiat. Rohkem infot siin.
2023. aastal anti välja kaks preemiat. Rohkem infot siin.
Lisainfo: Ülle Sirk, ylle.sirk@akadeemia.ee
Humanitaarteaduste aastapreemiad on kutsutud ellu, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid.
Preemiatele saab esitada kõiki Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavaid humanitaarteaduste valdkonna teadlasi ning Eesti kodakondsusega või Eesti pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega, kuid väljaspool Eestit töötavaid humanitaarteadlasi.
Preemiatele esitatud teadustööd või nende tsüklid peavad olema publitseeritud eelretsenseeritavates ajakirjades või antud välja tunnustatud teaduskirjastustes või Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste poolt monograafiana või kogumiku peatükina konkursi väljakuulutamise aasta või sellele eelneva kalendriaasta jooksul.
Kandidaate saavad esitada kõik humanitaarteaduste valdkonnas positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutused.
Preemiate algataja ja finantseerija on Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi (EHAK) nõukoda, millesse kuulub esindaja igast humanitaarteaduste vallas positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutusest.
2026. A KONKURSS
2026. aastal antakse välja kaks preemiat, mõlemad suurusega 5000 (viis tuhat) eurot.
Kandidaatide esitamine
Preemiatele saab esitada kõiki Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavaid humanitaarteaduste valdkonna teadlasi ning Eesti kodakondsusega või Eesti pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega, kuid väljaspool Eestit töötavaid humanitaarteadlasi. Preemia antakse üksikteadlasele.
Preemiatele esitatud teadustööd või nende tsüklid peavad olema publitseeritud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades või antud välja tunnustatud teaduskirjastustes või Eesti ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste poolt monograafiana või kogumiku peatükina aastail 2024–2025.
Kandidaate saavad esitada kõik humanitaarteaduste valdkonnas aastatel 2024/2025 positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutused.
Esitatavad materjalid ja andmed
Preemia kandidaadi või kandidaatide ülesseadmiseks tuleb sisestada hiljemalt 7. jaanuaril 2026 elektrooniliselt aadressil https://ta-konkursid.ee järgmine informatsioon:
- kandidaadi kontaktandmed,
- esitatava teadustöö või tööde tsükli pealkiri,
- esitaja kontaktandmed
Failidena esitada:
- motiveeritud esildis (kuni 3 lk) koos selgitusega, mille poolest on kandidaadi saavutused humanitaarteaduste valdkonnas olulised;
- humanitaariaga tegeleva teadus-arendusasutuse juhtorgani või ülikooli humanitaariat koondava allüksuse juhtorgani otsus kandidaadi/kandidaatide esitamise kohta;
- kandidaadi curriculum vitae (kuni 3 lk);
- preemiale esitatav teadustöö;
- teadustööde tsükli esitamise puhul tööde loetelu koos DOI-koodidega;
- preemiale esitatava teadustööde tsüklis sisalduvate tööde failid (mahukate failide puhul kokkupakitult);
- soovi korral muud preemia kontekstis olulised dokumendid või materjalid.
Hindamine
Esitatud kandidaate hindab preemiakomisjon, mis koosneb EHAKi nõukoja liikmetest ja teaduste akadeemia eestseisuse nimetatud esindajatest.
Konkursi tulemused
Preemiad kuulutatakse välja ja antakse üle Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil Tartus 10. aprillil 2026.
Kontakt ja lisainfo: Piret Suurväli, piret.suurvali@akadeemia.ee
Konkursi õiguslik alus:
Alates 2024. aastast annavad Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega välja „Baltic Women in Science“ stipendiume.
Stipendiumi eesmärk on aidata kaasa naisteadlaste nähtavusele ja edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas ning inspireerida teadlaste järgmisi põlvkondi. Konkurss stipendiumitele korraldatakse igas riigis eraldi, laureaadid kuulutatakse välja ühisel tseremoonial.
Kolmele 7000 euro suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui seitse aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses.
Stipendium antakse tunnustusena senise töö eest ja taotluses esitatud aastase uurimistöö elluviimise toetuseks. Stipendiumi tuleb kasutada teadusuuringute tegemiseks Eestis. Rahakasutust hiljem ei kontrollita, aasta möödudes tuleb esitada lühike ülevaade tehtud uurimistööst ja selle tulemustest.
2025. AASTA KONKURSS
Naisteadlastele antakse välja kolm 7000 euro suurust stipendiumit järgmiselt:
- Doktorant loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste või põllumajanduste ja veterinaaria valdkondades (Frascati valdkonnad 1–4)
- Teaduste doktor loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste või põllumajanduste ja veterinaaria valdkondades (Frascati valdkonnad 1–4), kelle kraad on kaitstud mitte enam kui seitse aastat tagasi. Kui taotleja on peale doktorikraadi kaitsmist olnud emapuhkusel, siis pikeneb see aeg 18 kuu võrra iga lapse kohta.
- Teaduste doktor sotsiaalteaduste või humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas (Frascati valdkonnad 5–6), kelle kraad on kaitstud mitte enam kui seitse aastat tagasi. Kui taotleja on peale doktorikraadi kaitsmist olnud emapuhkusel, siis pikeneb see aeg 18 kuu võrra iga lapse kohta.
(Frascati manuaali teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaator)
KONKURSI AJAKAVA
- tähtaeg 16. juuni, taotlusi saab esitada aadressil ta-konkursid.ee
- tulemused selguvad novembris
- Balti riikide ühine auhinnatseremoonia toimub Riias 27. novembril
ESITATAV INFO JA MATERJALID
- Nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm (sisaldab kandidaadi kontaktandmeid, andmeid akadeemilise ja tööalase karjääri ning uurimisprojekti kohta, millele toetust taotletakse.
- Failidena esitada:
- uurimiskava,
- soovituskiri akadeemiliselt nõustajalt või teadusasutuselt, kus projekt läbi viiakse,
- publikatsioonide nimekiri (koos DOI-de või linkidega publikatsioonile),
- CV (esitada juhul, kui soovite lisada midagi täienduseks oma ETISe CV-le).
HINDAMINE
Hindamisel võetakse arvesse kandidaadi senine teadlastee ja saavutused ning planeeritav uurimisprojekt: selle fookuses oleva probleemi lahendamise olulisus teadusvaldkonnas, projekti teaduslik tase, eesmärgid, valitud metoodika ja sisu, teadusliku lähenemise originaalsus ja uurimisküsimuste ja probleemi kirjelduse selgus, eesmärkide saavutatavus etteantud ajaraamis. Lisaks võetakse arvesse ka teisi esitatud dokumente ja informatsiooni.
Eestis hindab kandidaate Eesti teaduste akadeemia poolt moodustatud komisjon, mida juhib akadeemia peasekretär Anne Kahru ning mis on hetkel moodustamisel.
Lisainfo: Terje Tuisk, terje.tuisk@akadeemia.ee, +372 511 0356
____
Kuni 2023. aastani anti stipendiume välja L’Oréal Balticu algatuse „Naised teaduses“ raames. Algatus tegutses Lätis 2005–2023, Eestis ja Leedus 2017–2023. Koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga toetati Baltikumi naisteadlaste professionaalset arengut, aidates neil saavutada uusi eesmärke ja tuues seeläbi kasu nii teadusele kui ühiskonnale laiemalt. Ühiskondlikele väljakutsetele aitab lahendusi leida teadus ja teadus vajab võrdselt nii mehi kui ka naisi.
Ülemaailmne algatus „Naised teaduses“ (For Women in Science) loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal selle kaudu ühiselt panustanud teaduse arengusse. Algatuse kaudu tunnustatakse noori naisteadlasi ja toetatakse neid oma eesmärkideni jõudmisel ja oma teadussaavutuste võimalikult laial tutvustamisel.
Programmi info: www.forwomeninscience.com
„BALTIC WOMEN IN SCIENCE“ STIPENDIUMITE LAUREAADID EESTIS
| 2024 à 7000 eurot | • Dr Mari Tõrv, Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia kaasprofessor ning keemia instituudi analüütilise ja füüsikalise keemia teadur • Kadri-Ann Pankratov, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi tehnoloogia nooremteadur • Dr Marju Himma, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusuuringute kaasprofessor Uudis võitjate kohta. Auhinnatseremoonia järelvaatamine. |
L’ORÉAL BALTICU ALGATUSE „NAISED TEADUSES“ LAUREAADID
| 2023 à 7000 eurot | • Dr Triin Laisk, Tartu ülikooli genoomika instituudi reproduktiivgeneetika ja genoomika kaasprofessor • Kertu Liis Krigul, Tartu ülikooli genoomika instituudi mikrobioomika nooremteadur Vaata rohkem siit. |
| 2022 à 6000 eurot | • Dr Ester Oras, Tartu ülikooli teadlane • Karolina Kudelina Tallinna tehnikaülikooli doktorant Vaata rohkem siit. |
| 2021 à 6000 eurot | • Dr Kaija Põhako-Esko, teadlane • Mari-Ann Lind, Tartu ülikooli doktorant Vaata rohkem siit. |
| 2020 à 6000 eurot | • Prof Maarja Grossberg, Tallinna tehnikaülikooli teadlane • Lisandra Marina Da Rocha Meneses, Eesti maaülikooli nooremteadur. Vaata rohkem siit. |
| 2019 à 6000 eurot | • Dr Tuul Sepp, Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur • Kaarin Parts, Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia doktorant |
| 2018 6000 eurot | Dr Karin Kogermann, Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna farmaatsia instituudi dotsent ja juhtivteadur |
| 2017 6000 eurot | Dr Els Heinsalu, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Vaata pikemat uudist siit. |
BERNHARD SCHMIDTI PREEMIA
on asutatud eesmärgiga tõsta esile Eestis töötavate noorte teadlaste ja inseneride saavutusi arendustegevuses ja teaduslike uurimistulemuste levitamisel.
Preemia statuut (pdf)
Preemiasaajad
Rünno Lõhmus – 2001
Arne Asper, Kristo Heero, Sven Heiberg – 2005
Jaan Raik – 2007
AKADEEMIA STIPENDIUMID
on loodud monograafiliste teadustööde ning populaarteaduslike raamatute koostamise lõpetamise ja vormistamise toetamiseks.
Stipendiumide eeskiri (pdf)
Alates 1951. aastast kogunevad noored teadlased ja Nobeli auhinna laureaadid Lindau saarele Saksamaal, et tutvuda, vahetada teadmisi, ideid ning kogemusi.
2026. aastal 28. juunist kuni 3. juulini 75. korda toimuv Lindau kohtumine on pühendatud pühendatud erinevaid teadusvaldkondi siduvale teadusele. Kohtumisele saavad kutse vastava valdkonna nobelistid ja ~600 noort kõikjalt maailmast.
Eestis saab Lindau kohtumisele pääsemiseks taotluse esitada Eesti Teaduste Akadeemiale. Rohkem infot Lindau kohtumiste kohta leiab nende kodulehelt, tutvustavat videot näeb siit.
KANDIDEERIMINE
Osalemistaotlusi saavad esitada noored kelle uurimisvaldkond hõlmab vähemalt kahte Nobeli preemiate valdkonda (füüsika, keemia, füsioloogia/meditsiin) või asub ühe Nobeli preemia valdkonna ja mõne teise loodus- või sotsiaalteaduste valdkonna kokkupuutekohas. Taotlusi saavad esitada üliõpilased (bakalaureuse, magistri või doktoritudengid) või noored teadlased (järeldoktorid); vt iga taseme nõudeid valikukriteeriumite dokumendist (pdf). Enne dokumentide koostamist tutvuge kindlasti kriteeriumitega, otsused tehakse CV ja soovituskirjade põhjal. Oluline on tähele panna, milline info peaks kindlasti CV-s kajastatud olema.
Kandideerimine on avatud 15. oktoobrini 2025 teaduste akadeemia konkursside elektroonilises keskkonnas: ta-konkursid.ee/.
2026. aasta kandidaatide valiku kriteeriumid (pdf).
Lisaks kandidaadi andmetele tuleb keskkonda üles laadida:
- kandidaadi põhjalik CV (inglise keeles),
- kaks soovituskirja (inglise keeles, digiallkirjastatud). (Vt ingliskeelne juhend soovituskirja koostamiseks siit; juhend on aastast 2023, aga üldjoontes kehtib ka praegu).
KONKURSI AJAKAVA
- 15. oktoober 2025 – tähtaeg taotluste esitamiseks Eesti Teaduste Akadeemiale.
- 21. oktoober – Eesti teaduste akadeemia valitud kandidaatide nomineerimine Lindau kohtumise komisjonile.
- 12. november – valitud kandidaatide täiendavate andmete sisestamine Lindau kohtumiste elektroonilisse andmebaasi. Sel teemal võtame kandidaatidega eraldi ühendust peale tulemuste selgumist.
- 2026. a märtsi keskpaik – Lindau kohtumiste nõukogu teeb lõpliku valiku.
- 28. juuni – 3. juuli 2026 – toimub kohtumine nobelistidega Lindaus.
KULUD
Kohtumisele pääsenute elamiskulud Lindaus (majutus ja toitlustamine) katavad kohapealne korralduskomitee ja Eesti Teaduste Akadeemia ühiselt, sõidukulud katab Eesti Teaduste Akadeemia.
Kontakt ja lisainfo: Terje Tuisk, terje.tuisk@akadeemia.ee
Lisainfo Lindau kohtumise kohta: http://www.lindau-nobel.org
Lindau kohtumine 2025
Järjekorras 74. Lindau kohtumine oli pühendatud keemiale ja toimus 29. juunist 4. juulini. Üritusel osales 33 Nobeli laureaati, kes kohtusid enam kui 600 noore teadlasega kogu maailmast, et pidada viljakaid arutelusid ja inspireerivaid kohtumisi. Eestist osalesid Tartu Ülikooli analüütilise keemia nooremteadur ja doktorant Marta-Lisette Pikma (Vares) ja sama ülikooli bioorgaanilise keemia teadur ning teadus- ja arendusasutuse ProtoBios järeldoktor Tõnis Laasfeld. Rohkem infot.
Lindau kohtumine 2024
Järjekorras 73. Lindau kohtumine oli pühendatud füüsikale ja toimus 30. juunist 5. juulini. Üritusel osalesid 37 Nobeli preemia laureaati ja Fieldsi medali laureaat Efim I. Zelmanov, kes kohtusid ligi 650 noore teadlasega üle kogu maailma, et vahetada teadmisi, ideid ja kogemusi. Eestist osales Tartu ülikooli materjaliteaduse teadur Kristjan Kalam, kelle muljeid saab lugeda tema Lindau päevikust.
Lindau kohtumine 2023
72. Lindau kohtumine oli pühendatud arstiteadusele ja füsioloogiale ning toimus 25.–30. juunil. Eestist osalesid Tartu ülikooli arstiteaduskonna 5. kursusel õppiv Brita Laht ning Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese füsioloogia teadur Kattri-Liis Eskla. Osalejate muljed leiab siit. Rohkem infot Lindau kohtumiste veebilehel.
Lindau kohtumine 2022
71. Lindau kohtumine oli pühendatud keemiale ja toimus 26. juunist kuni 1. juulini 2022. Rohkem infot siin. Noorte majandusteadlaste kohtumine Nobeli preemia laureaatidega majandusteaduse alal toimus 23.–27. augustini 2022. Rohkem infot siin.
Lindau kohtumine 2021
70. Lindau kohtumine toimus 27. juunist 2. juulini 2021 virtuaalselt ligi 70 tundi kestnud programmina. Eestist osalesid Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam ja Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik Urmeli Katus. Osalejate muljed leiab siit. Rohkem infot Lindau kohtumiste veebilehel.
Lindau kohtumine 2020
2020. aasta kohtumine toimus 28. juunist kuni 1. juulini online-teaduspäevade formaadis. Eestist osalesid Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam ja Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik Urmeli Katus, kes said kutse ka 2021. aasta kohtumisele. Rohkem infot siin.
Lindau füüsikakohtumine 2019
69. Lindau kohtumine toimus 30. juunist 5. juulini 2019. a ning oli pühendatud füüsikale. Peamised teemad olid kosmoloogia, laserfüüsika ja gravitatsioonilained. Eestit esindas Priidik Gallagher Tartu ülikooli füüsika instituudist. Kohtumisele oli kutsutud 42 Nobeli preemia laureaati, sh 2018. a füüsikaauhinna pälvinud Donna Strickland ja Gérard Mourou. Täpsemalt Lindau kohtumise kodulehel www.lindau-nobel.org. Vt Priidik Gallagheri muljeid „Füüsikakohtumine Lindaus“.
Lindau füsioloogia ja arstiteaduse kohtumine 2018
Juunis 2018 toimus 68. Lindau kohtumine (valdkond: füsioloogia ja arstiteadus). Eesti-sisese avaliku konkursi alusel valis akadeemia välja kolm andekat noort teadlast Eesti esindamiseks teises, siis juba rahvusvahelises voorus, mille lõpptulemusel õiguse kohtumisel osalemiseks said kõik Eestist väljavalitud:
- Uku Haljasorg (järeldoktor, Weizmann Institute of Science, Iisrael)
- Kristi Huik (järeldoktor, National Institute for Health, USA)
- Liis Lemsalu (doktorant, Tartu Ülikool; nooremteadur, Tervise Arengu Instituut)
Nende ühist kokkuvõtet vt siit.
Kohtumisel osales kaheastmelise konkursi tulemusena ca 600 andekat noorteadlast üle kogu maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada 39 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest. Täpsem info kohtumiste kohta: www.lindau-nobel.org.
Lindau keemiakohtumine 2017
Juunis 2017 toimus 67. Lindau kohtumine (valdkond: keemia ja lähedased erialad). Eesti-sisese avaliku konkursi alusel valis Akadeemia välja kolm andekat noort keemikut Eesti esindamiseks teises, siis juba rahvusvahelises voorus, mille lõpptulemused selgusid: õiguse osaleda kohtumisel sai Gert Preegel Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogiainstituudist. Tema kokkuvõtet vt siit.
Kohtumisel osales kaheastmelise konkursi tulemusena üle 400 andeka noorteadlase üle kogu maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest. Täpsem info kohtumiste kohta: www.lindau-nobel.org.
Lindau füüsikakohtumine 2016
Juunis 2016 toimus 66. Lindau kohtumine (valdkond: füüsika ja lähedased erialad). Kohtumisel osalemise õiguse võitis kaheastmelise konkursi tulemusena umbes 400 andekat noorteadlast 80 riigist üle maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest.
Eesti aeaduste akadeemia poolt nimetatuna osales kohtumisel Tartu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja.
Eestist on 2006. aastast alates akadeemia vahendusel Lindausse lähetatud 18 noort teadlast; osaluskulud katab kohtumisi korraldav kogu koostöös akadeemiaga. Vaata osaleja vahetuid muljeid siit.
Nobelistide loengud on järelvaadatavad veebis: www.mediatheque.lindau-nobel.org/
Lindau kohtumine 2015
Noorteadlaste ja Nobelistide interdistsiplinaarne kohtumine – füsioloogia ja arstiteadus, füüsika, keemia.
29.06–03.07.2015, Lindau, Saksamaa
Käesoleva aasta kohtumine toimus interdistsiplinaarsena, osalejateks kraadiõppurid ja teadurid mitmelt erialalt: füsioloogia ja/või arstiteadus, füüsika, keemia. Eestis valib konkursipõhiselt kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia; seekordseks Eesti esindajaks osutus nanotoksikoloog Olesja Bondarenko (PhD; Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut). Muljeid Lindaust vt siit.
Lindau kohtumine 2014
Noorte majandusteadlaste ja Rootsi riigipanga majandusteaduse auhinna laureaatide kohtumine.
19.–23.08.2014, Lindau, Saksamaa
Looduskaunis Lindau linnakeses kohtuvad augustis 2014 viiendat korda paarkümmend Rootsi riigipanga poolt Alfred Nobeli mälestuseks antava majandusauhinna laureaati ja 450 andekat noort majandusspetsialisti ja -teadlast kogu maailmast. Kohtumine loob avatud keskkonna põlvkondadevaheliseks multikultuurseks kogemustevahetuseks ja aruteluks, mille keskmeks on seekord kavandatud nii ülemaailmse majandus- ja finantskriisiga seotud küsimused, keskpanganduse süsteemi arengud kui ka rahvusvahelise vabakaubandusega seotud probleemid.
Majandusüliõpilased, -spetsialistid ja noorteadlased valitakse oma riigi parimate hulgast. Eestis nimetab kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia, lõppvaliku teeb Lindau Nõukogu hindamiskomisjon. Valituks osutus Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder.
Stipendiumi eesmärk
Akadeemik Anto Raukase stipendium on loodud energeetika ja füüsika erialade populariseerimiseks ning Lääne- ja Ida-Virumaa noorte arengu toetamiseks ja panuse andmiseks Eesti energeetika ning tuumaenergeetika tulevikku. Stipendiumi algataja on Fermi Energia.
Eesti Teaduste Akadeemia (TA) kuulutab välja stipendiumi konkursi ja määrab stipendiumikomisjoni koosseisu. Stipendiumikomisjon koosneb TA energeetikakomisjoni nimetatud liikmetest ja stipendiumi fondi panustanud ettevõttete esindajatest. TA energeetikakomisjon on stipendiaatide valimise korraldaja
Stipendiumi sihtrühm
Stipendiumile saab kandideerida noor, kes on:
1) energeetika või füüsika bakalaureuse või rakenduskõrghariduse õppekavade esimese aasta üliõpilane;
2) omandanud keskhariduse Lääne-Virumaa või Ida-Virumaa õppeasutuses.
Stipendiumi suurus
Stipendium summas 2000 eurot antakse välja kahele tudengile aastas.
Stipendiumile kandideerimine
Pärast konkursi väljakuulutamist täidab kandidaat online-vormi akadeemia konkursside keskkonnas https://ta-konkursid.ee/ ning esitab määratud tähtajaks järgnevad dokumendid:
- Motivatsioonikiri, milles kandidaat selgitab ja põhjendab oma huvi füüsika, energeetika ja tuumaenergeetika vastu ning kirjeldab, kuidas ta soovib panustada valdkonna arengusse.
- Tõend ülikoolist (dekanaadist, instituudist või õppeosakonnast), mis tõestab üliõpilase staatust ja õpitavat eriala ning kinnitab, et üliõpilane õpib täiskoormusega ehk 75% esimese semestri õppekavast on läbitud.
- Gümnaasiumi või kutseõppeasutuse diplomi koopia (sh hinneteleht), mis tõendab Lääne-Virumaa või Ida-Virumaa õppeasutuses omandatud keskharidust.
** **
Anto Raukase stipendiumi statuut.
Anto Raukase stipendiumikomisjon.
Senised Anto Raukase stipendiumi saajad.
Stipendiumi fond
Stipendiumi fondile pani aluse Fermi Energia OÜ ja fond on panustamiseks avatud ettevõtetele, ettevõtjatele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele. Stipendiumi fondi panustaja võib esitada stipendiaatide valiku eritingimusi.
Anto Raukas oli MTÜ Eesti Tuumajaama üks asutaja ning kandis kindlat veendumust, et Eesti rajab oma tuumajaama. Anto Raukas selgitas väsimatult Eesti ühiskonnas elektritootmise mitmekesistamise vajadust tuumaenergiaga, tuumaelektrijaama keskkonnaeeliseid ja ohutusmeetmeid.
Alates 2015. aastast annab Eesti teaduste akadeemia välja eriauhindu õpilaste teadustööde riikliku konkursil. Traditsiooniliselt on akadeemikutest koosnev žürii võitjad välja valinud peale vestlusi parimate tööde autoritega õpilaste teadusfestivalil.
2025. aasta konkurss
I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) sai Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Moorits Lill tööga „YOLO objektituvastusmudelite treenimine ja võrdlus mageveekalade seire näitel“ (juhendajad Marge Oopkaup ja Jürgen Soom). Autor lõi masinõppe mudeli kalade tuvastamiseks videokaadritelt ja pani selle tööle väikesel eri-riistvaral. Kuigi töö on tehniliselt väga keerukas, saavutas autor täpse, efektiivse ja odava lahenduse, mida saab kasutada mageveekalade uurimiseks ja loendamiseks.
II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) sai Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Laureen Kalvet tööga „Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustega kaasnevad kehavigastused Pärnu maakonna näitel“ (juhendajad Jane Idavain ja Liisa-Marie Lääne). Autor on teinud originaalse uurimuse sissevaatega kurba statistikasse, millega sageli algavad liiklusuudised kevadest sügiseni – elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetused. Ta võrdles Transpordiameti ja tervisevaldkonna statistikaid ja tuvastas muuhulgas, et Transpordiamet alahindab noorema vanuserühma poistega toimuvaid õnnetusi, mis põhjustavad samal ajal võrreldes teiste rühmadega palju tõsisemaid vigastusi.
III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Ralf Robert Paabo tööga „Veebipõhise füüsikamootori ja kasutajaliidese programmeerimine“ (juhendaja Julia Polikarpus). Autor lõi oma tööga füüsikalise maailma matemaatilise mudeli veebipõhise tarkvaralahendusena. Taolise „mootori“ peale on võimalik omakorda luua erinevaid keskkondi, simulatsioone ja mänge.
Lisaks tõi akadeemia komisjon tunnustusega esile veel kolme õpilase tööd.
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Helena Grossi töö „Kulakuks tunnistamine ja selle vaidlustamine ühe Läänemaa talupere näitel“ (juhendaja Indrek Pajur). Uurimus annab argumenteeritud analüüsi kulakuks kuulutamise protsessist ühe perekonna näitel. Autor on oskuslikult tõlgendanud nii kirjalikke kui suuliseid andmeid ehk seda, kuidas inimesed ajaloosündmusi mäletavad ja neist räägivad.
- Parksepa Keskkooli 8. klassi õpilase Marten Verner Misniku töö „Kooli valgustuse energiatõhususe tõstmine“ (juhendajad Ando Tuul ja Ene Kärg). Autor võrdles, mõõtis ja hindas eri tüüpi valgustite kasutamise ja väljavahetamise otstarbekust energiasäästu seisukohast oma kooli näitel. Ta tuvastas, et luminofoori asendamine LED-toruga tasub end ära umbes kahe aastaga.
- Hiiu Kooli 9. klassi õpilase Randar Roosipõllu loovtöö „Kooliõpilaste investeerimisalased teadmised, võimalused ja eesmärgid Hiiu Kooli III astme õpilaste näitel“ (juhendajad Kristjan Roosipõld, Jane Tüksammel ja Anne Roosipõld). Uurimistöö toob väga hästi välja põhikooli õpilaste investeerimisalased teadmised, harjumused ja hoiakud ning osutab rahandusalaste teadmiste ja praktiliste oskuste pakkumise vajadusele koolis.
2024. aasta konkurss
Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest:
I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) sai Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Laur Matthias Matzen tööga „Muutlikkuse otsimine planeeditekke kettalt tähele langeva aine koostises tähe HD 100546 näitel“ (juhendajad Mihkel Kama ja Toomas Reimann). Koos tähtedega moodustuvad ka nende planeedid. Sellega kaasnevaid keemilisi muundumisi kajastavad nende tähtede spektrid. Töö autor uuris neid protsesse ühe kauge tähe HD100546 kohta, kasutades Euroopa lõunaobservatooriumi andmeid ja enda loodud tarkvara, astudes nii sammukese lähemale Päikesesüsteemi tekke mõistmisele.
II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) sai Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilane Maret Hallik tööga „Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel“ (juhendajad Ilmar Tammisto ja Silver Loit). Toidudiplomaatiat kui diplomaatilise suhtluse vahendit on kasutanud ka Eesti Vabariik. Töö autor näitas, kuidas ajaloo erinevatel perioodidel muutusid riiklike vastuvõttude menüüd ja pakutavad toidud. Uurimus aitab mõista toidukultuuri ja sellega seotud etiketi ning kommete tähtsust meie järjest kiiremini liikuvas maailmas.
III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) sai Pirita majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane Miia Malm tööga „Erinevused eesti ja soome keele akustilises foneetikas“ (juhendaja Jaanika Regi). Keelega toimuvaid protsesse saab jälgida nii ajas kui ka suguluskeeli võrreldes. Töö autor on eesti ja soome keele akustilise foneetika uuringus võrrelnud meie riigipeade tänapäeval ja 85 aasta eest peetud kõnesid. Elutempo kiirenemine mõjutab ka meie kõnet.
Akadeemia tänukirjad said ka tunnustuse pälvinud gümnaasiumiõpilaste juhendajad.
2023. aasta konkurss
Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest:
- I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Leene Pärtel töö „Taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis“ eest (juhendaja Ott Maidre).
Eesti kunstnike maalidel kujutatud taimeliikide taksonoomiline analüüs lubas autoril teha huvitavaid üldistusi nii elurikkuse kui ka ühiskonnas levinud vaadete ja ideoloogiate muutumisest 20. sajandi jooksul. Tegu on väga originaalse tööga, kus on kombineerunud humanitaar- , sotsiaal- ja keskkonnateaduste erinevad aspektid. - II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kristiine Kaldmaa töö „Matemaatikaülesannete keelekasutuse ja tulemuste vaheline seos aastatel 2014–2021 riigieksamite näitel“eest (juhendajad Julia Polikarpus ja Kati Ain).
Töö autor näitas, et matemaatikaülesannete lahendamise edukus oleneb ka sellest, kuidas on ülesanne kirja pandud. Kuna varem on õppeülesannete tekstide keelekasutust uuritud suhteliselt vähe, on autori töö tulemused olulised ja väärivad eksamite korraldajate tõsist tähelepanu. - III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) Nõo reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilane Annette Bogdanov uurimustöö „Ajalooliste supernoovade otsimine digitaliseeritud fotoplaatidelt“ (juhendajad Taavi Tuvikene ja Peet-Märt Irdt) eest.
Töö autor otsis saja aasta vanuste tähistaeva ülesvõtete digitaliseeritud fotoplaatidelt seni avastamata supernoovasid. Artefakte välistades avastas autor Neitsi galaktikaparve galaktikatest viis seni kirjeldamata supernoova kandidaati. Nende lõplikuks identifitseerimiseks ja kaardistamiseks tuleks veel uurida teiste andmebaaside fotoplaate.
Tunnustatute juhendajad said tänukirjad.
2022. aasta konkurss
Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest:
- I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) Tartu Annelinna Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Virginia Ždanova töö „Rahvusvahelise klassikalise loterii Eurojackpot kulukuse statistiline uuring“ (juhendaja Natalia Ivanova).
Akadeemia komisjon tõi tunnustusena esile, et töö autori esitatud loteriitulemuste analüüs näitab kujukalt, kuidas statistika korrastab ja selgitab juhuslike sündmuste poolt hägustatud maailmapilti ja avab nende sündmustega seotud nähtuste ja protsesside vahelisi seoseid. Eelduseks on muidugi lähteandmete piisavalt suur kogum ja selge probleemide püstitus. Need eeldused on selles töös igati täidetud. - II preemia π×150 eurot (472,24 eurot) Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane James Daniel Rock töö „Lasteaiaks ettevalmistava raamatu loomine muukeelsetele lastele“ (juhendaja Liis Reier).
Komisjon ütles tagasisides, et autori määratletud „praktiline töö“ sisaldab väga mitmetahulist ning oluliste järeldusteni viivat Eesti haridussüsteemis ilmneva keelelõhe analüüsi, mis väärib omaette tähelepanu ja tunnustust. Samas ei piirdu autor järelduste kirjapanekuga, vaid astub väga konkreetse sammu mainitud probleemide lahendamiseks. Ta loob raamatu, mille eesmärgiks on muukeelsete lase ettevalmistamine lasteaiaks. - III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Eetu Kalevi Heikkilä, töö „Pöörlemistelg, mille korral pöördkeha ruumala on minimaalne“ (juhendaja Hendrik Vija).
Akadeemia hindamiskomisjon tõi esile, et huvitav ja selgelt püstitatud probleem on saanud lahenduse matemaatilise analüüsi abil. Samuti on autor selgitanud saadud tulemuse kasutuspiire ja pakkunud võimalikke arendusi. Ingliskeelne töö on teostatud ja esitatud professionaalselt.
Tunnustuse pälvisid lisaks ka kaks põhikooli õpilaste tööd:
- Tallinna Reaalkooli 9. klassi õpilane Liisa Grete Pürg, töö „Koroonateemaliste artiklite kommentaariumi keel Delfi ja Postimehe näitel“ (juhendaja Reet Varik),
- Aste Põhikooli 7. klassi õpilased Karl Vapper ja Siim Vatsfeld tööga „Mullapüksid 2021“ (juhendajad Ülle Soom ja Inge Vahter).
Tunnustatute juhendajad said tänukirjad.
2021. aasta konkurss
Auhinnad õpilastele ja nende juhendatele:
- Ingel-Ethel Kanistik (Tallinna Inglise kolledži 9. klass), töö „Probiootiliste laktobatsillide mõju Helicobacyer Pylori poolt põhjustatud põletikuvastusele“, juhendajad Pirjo Spuul ja Tiina Mägi.
Akadeemia komisjon tõi tunnustusena esile, et töös iseloomustatud probiootiliste laktobatsillide pärssivat toimet patogeense mikroorganismi (H. pylori) kasvule saab edukalt kasutada selle tüüpilise „mustade käte“ tekitatud infektsiooni tõrjumiseks.
- Maria Helene Tomberg (Gustav Adolfi gümnaasiumi 12. klass), töö „Indrek Hargla ajaloolises kriminaalromaanis „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ kujutatud Tallinna vanalinna ja linnasarase ajalooline tõepärasus“, juhendaja Anu Kell.
Hindamiskomisjon ütles oma tagasisides, et tõenäoliselt oleme kõik kas head olustikukirjeldust lugedes või tuttavas linnas filmitud kaadreid vaadates juurelnud nende tõepärasuse üle. „Uurimus on romaanis kujutatud Tallinna vanalinna ja linnasarase ajaloolisest tõepärasusest ette võtnud kaasahaarava, aga samas sihikindla teekonna kujutletava ja tegeliku linnapildi analüüsimisele,“ põhjendas akadeemia žürii eriauhinna valikut.
- Riho Männik (Ruila põhikooli 9. klass), töö „Hobiarheoloogilised leiud Ruila piirkonnast“, juhendaja Ingrid Kitt.
Akadeemia hindamiskomisjon tõi esile, et eesmärgi saavutamiseks kasutab autor oskuslikult ja tulemuslikult arheoloogia-alaseid teaduslikke uurimistöid, arhiiviallikaid ning intervjuusid nii kutselise arheoloogi kui ka hobidedektoristiga. „Ühtlasi analüüsib ta avastatud leiud ning valib neist näituse jaoks välja sobilikumad. Töö on väga heaks näiteks erinevate allikaliikide kasutamise kohta ühe konkreetse eesmärgi saavutamiseks,“ tunnustas žürii.
2020. aasta konkurss
Tulenevalt eriolukorrast koroonaviiruse leviku tõkestamiseks jäi 2020. aastal Tartus Eesti rahva muuseumis toimuma pidanud õpilaste teadusfestival ära. Siiski valis akadeemia žürii kirjalike tööde seast välja oma lemmikud ja eriauhinnad anti järgmistele töödele:
- Joel Kokla (Tallinna prantsuse lütseum, 12. klass) töö „Prantsuse arhitekti Hector Guimard’i 1899. aasta joonise põhjal juugendstiilis kanapee loomine“ eest, juhendaja Liis Reier;
- Kaarel Kivisalu (Tallinna reaalkool, 12. klass) töö „Gravitatsiooni mõju erinevate kvantmehaaniliste süsteemide soojusmahtuvusele“ eest, juhendaja Jaan Kalda;
- Karl-Joan Alesma (Viljandi gümnaasium, 12. klass) töö „Kunsti genereerimine teksti põhjal“ eest, juhendaja Malle Eglit;
- Anni Hipp Visla (Risti põhikool, 8. klass) töö „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel“ eest, juhendajad Tuul Sepp, Pille Pirk;
- Indrek Tennus (Tartu Herbert Masingu kool, 11. klass) töö „A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa isikunimed ja nende kontekstuaalsed sünonüümid“ eest, juhendaja Andrus Org.
2019. aasta konkurss
- Richard Luhtaru (Hugo Treffneri gümnaasium) töö „Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil“ eest;
- Merilin Radvilavičius (Viimsi gümnaasium) töö „Mulla pH ja toitainete sisalduse mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okkamõõtmetele Puhatu ammendatud freesturbaväljal“ eest;
- Tambet Tammemägi (Rocca al Mare kool) töö „Eesti-Inglise koodivahetuse funktsioonid Eesti noormeeste vestluses arvutimängu kontekstis“ eest:
- Cathrin Benita Poopuu (Saaremaa ühisgümnaasium) töö „Puugid: bioloogia, levik saare maakonnas ning nende poolt levitatavad haigused“ eest;
Auhinnad juhendajatele:
- Siim Oks ja Andreas Valdmann Richard Luhtaru töö juhendamise eest;
- Katri Ots ja Hille Eek Merilin Radvilavičiuse töö juhendamise eest;
- Parry Jahnke Tambet Tammemäe töö juhendamise eest;
- Inge Vahter ja Julia Geller Cathrin Benita Poopuu töö juhendamise eest.
2018. aasta konkurss
- Alex Savolainen (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) töö „Alumiinium-õhk patarei – lihtne ja odav konstruktsioon“ eest;
- Karl Robert Kuum (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Vananemisega kaasnevate geeniekspressiooni muutuste määramine inimese skeletilihases reaalaja PCR meetodil“ eest;
- Daniil Vaino (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Arvutite või seadmete juhtimine aju rütmide või elektrilise aktiivsuse kaasabil“ eest;
- Aleksandra Lilleorg (Tallinna Reaalkool) töö „Bulgakov „Meister ja Margarita”. Erinevused ja nende tagamaad 1968. aasta väljaande ja 2010. aasta väljaande vahel” eest;
- Emilia Rozenkron (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kärjeleediku (Achroia grisella) ja vahaleediku (Galleria mellonella) kasvatamisest ja polüetüleeni lagundamise võimest” eest.
2017. aasta konkurss
Realia
- Hartvig Tooming (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga“ eest;
Naturalia
- Britha Kuldsaar (Saaremaa Ühisgünaasium) töö „Vaktsineerimine – poolt ja vastu Kuressaare elanikkonna seas“ eest;
Socialia
- Sixten Alex Luik ja Richard Annilo (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil“ eest;
Humaniora
- Karel Külm, Ädu Arvisto ja Mattias Aksli (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Hobuse 2 koolihoone makett“ eest.
2016. aasta konkurss
- Aksel Allas (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel“ eest;
- Taimo Priinits ja Andres Anissimov (Viljandi Gümnaasium), töö „Eesti kahepaiksete vanuse määramine skeletokronoloogilisel meetodil“ eest;
- Kerstin Vestel (Pärnu Sütevaka Gümnaasium), töö „Unehäired gümnaasiumiealistel noortel“ eest.
2015. aasta konkurss
- Lisanna-Lee Leiman (Saaremaa Ühisgümnaasium 7. klass) töö „Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas“ eest;
- Ele Loonde (Gustav Adolfi Gümnaasium 11. klass) töö „Telesaate „Klassikatähed 2014“ osalejate representatsioon veebimeedias Delfi, Menu ja Õhtulehe näitel“ eest;
- Kertu Tuuling (Saaremaa Ühisgümnaasium 12. klass) töö „Elu polüskleroosiga“ eest.
Teadusauhinnad üliõpilastele on Eesti teaduste akadeemia loodud rahalised teadusauhinnad üliõpilastele, mis on sisse seatud eesmärgiga avaldada tunnustust teadustöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ning stimuleerida võimekate üliõpilaste iseseisvat uurimistegevust. Alates 2016. aastast on Eesti teaduste akadeemia üliõpilastööde konkurss liidetud Eesti teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga.
2024. a konkurss
- Ministri käskkiri 2024. a konkursi tulemuste kohta (pdf).
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
a) Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ π×500=1570,80 eurot) Paul Erik Ollile (Tartu Ülikool) konkursitöö „Alternatiivsetest kristallatsioonitsentritest kasvatatud räni-nanotraatidel põhinev fotokatood vesiniku fotoelektrokatalüüsiks“ eest; - magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes:
a) Eesti Teaduste Akadeemia presidendi I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ (π×1500=4712,39 eurot) Joosep Niinemäele (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Osavõimsusega toitemuundurite rakendamine Future Circular Collider osakestekiirendi toitmisel“ eest;
b) Eesti Teaduste Akadeemia presidendi II eripreemia „Ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ (π×1000=3141,59 eurot) Andra Annuka Loigule (Tartu Ülikool) konkursitöö „Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses“ eest.
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimeline eripreemia:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (1500 eurot) Kertu Birgit Antonile (Tartu Ülikool) konkursitöö „Tulevaste põlvede kliimaalane kaebeõigus halduskohtumenetluses“ eest;
- magistriõppe üliõpilasele (2200 eurot) Armani Pogosjanile (Tartu Ülikool) konkursitöö „Küberjulgeolek kui võimalik õigushüve Eesti Vabariigi ning Soome Vabariigi põhiseadustes“ eest;
- doktoriõppe üliõpilasele (3000 eurot) Timo Aavale (Viini Ülikool) konkursitöö „Vähemusrahvused ja riik. Mitteterritoriaalne autonoomia Eestis tsaaririigi lõpuperioodil ja sõdadevahelisel ajal“ eest.
Tänukirjad Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelise eripreemia saanud tööde juhendajatele:
- Börries Kuzmanyle ja Pärtel Piirimäele Timo Aava doktoritöö „Minorities and the State. Non-Territorial Autonomy in Estonia in the Late Tsarist and Interwar Periods“ juhendamise eest;
- Eneken Tikule ja Katre Luhamaale Armani Pogosjani magistritöö „Küberjulgeolek kui võimalik õigushüve Eesti Vabariigi ning Soome Vabariigi põhiseadustes“ juhendamise eest;
- Nele Siitamile Kertu Birgit Antoni bakalaureusetöö „Tulemaste põlvede kliimaalane kaebeõigus halduskohtumenetluses“ juhendamise eest.
2023. a konkurss
- 2023. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi väljakuulutamine. Haridus ja teadusministri käskkiri 30.06.2023 nr 1.1-2/23/189.
- Konkursi väljakuulutamise teade.
- Ministri käskkiri 2023. a konkursi tulemuste kohta (pdf).
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
a) Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ (π×500=1570,80 eurot) Sergei Poljatšihhinile (Tartu Ülikool) konkursitöö „Lavastuse „100% Narva“ analüüs poliitilise teatri vaatenurgast“ eest; - magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes:
a) Eesti Teaduste Akadeemia presidendi I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ (π×1500=4712,39 eurot) Mihkel Kreele (Aix-Marseille' Ülikool) konkursitöö „Segunemise printsiibid: korrelatsioonide ilmnemine“ eest;
b) Eesti Teaduste Akadeemia presidendi II eripreemia „Ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ (π×1000=3141,59 eurot) Lisabeth Hintile (Tartu Ülikool) konkursitöö „Matemaatikat ja muusikat lõimiv õppematerjal 1.–klassile“ eest.
Eesti teaduste kadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiat doktoriõppe astmel sobiva töö puudumise tõttu välja ei antud, eripreemiad määrati järgmiselt:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (1500 eurot) Daniil Bardõbahhinile (Tartu Ülikool) konkursitöö „Õigustloova akti asjassepuutuvus esimese või teise astme kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjades“ eest;
- magistriõppe üliõpilasele (2200 eurot) Katariina Kuumale (Tartu Ülikool) konkursitöö „Põhiseaduslikkuse järelevalve Euroopa Liidu õigusega seotud normide üle“ eest.
2022. a konkurss
Eripreemiad
- Eesti teaduste akadeemia presidendi elegantseima üliõpilastöö eripreemia (πx1000=3141,59 eurot) Sille Remm konkursitöö „Bakterile Mycobacterium tuberculosis loomuomane ravimiresistentsuse mehhanism: pilguheit Rv1410 ja LprG vahendatud lipiidiekspordi molekulaarsesse mehhanismi“ eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemia ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia (πx500=1570,80 eurot) ) Juhan-Henrik Uppin konkursitöö „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi lootustandvate sähvatuste eripreemia (πx250 =785,40 eurot) Mona Küüts konkursitöö „Lehtedest inspireeritud robot, mis ühendab tikitud struktuuri ja ioonide indutseeritud käitamist“ eest.
Tänukirjad juhendajatele
Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukirjad pälvisid premeeritud tööde juhendajad: Sille Remmi juhendaja Markus A. Seeger, Juhan-Henrik Uppini juhendaja Žanna Pärtlas ja Mona Küütsi juhendaja Indrek Must.
2021. a konkurss
Eripreemiad
- Eesti teaduste akadeemia presidendi elegantseima üliõpilastöö eripreemia (πx1000=3141,59 eurot) Tiina-Erika Friedenthal konkursitöö „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses“ eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia (πx500=1570,80 eurot) Mart Ratas konkursitöö „Mittelineaarse lainelevi numbriline analüüs” eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi lootustandvate sähvatuste üliõpilastöö eripreemia (πx250=785,40 eurot) Paul Johannes Raud konkursitöö „Aatomi kõrvalekalle mõttevihmas. Clinamen’i mõiste Lucretiusel ja Gilles Deleuze’il” eest.
Tänukirjad juhendajatele
- Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Liina Lukasele elegantseima üliõpilastöö eripreemia võitnud Tiina-Erika Friedenthal’i konkursitöö „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses“ juhendamise eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Jüri Majakule ebatraditsioonilise töö eripreemia võitnud Mart Ratase konkuritöö „Mittelineaarse lainelevi numbriline analüüs” juhendamise eest;
- Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Daniele Monticellile lootustandvate sähvatuste eripreemia võitnud Paul Johannes Raua konkursitöö „Aatomi kõrvalekalle mõttevihmas. Clinamen’i mõiste Lucretiusel ja Gilles Deleuze’il” juhendamise eest.
2020. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad.
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad
- Eesti teaduste akadeemia presidendi I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ (πx1000=3141,59 eurot) magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes saab Kerda Keevend (Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool Zürichis) töö „Anorgaaniliste nanokristallide kasutamine korrelatiivse katoodluminestsents-elektronmikroskoopia bioloogilistes rakendustes” eest. Kerda Keevendi doktoritöö videotutvustus.
- Eesti teaduste akadeemia presidendi II eripreemia „Ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ (πx500=1570,80 eurot) magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes – Hare Unt (Sisekaitseakadeemia) töö „Sõjalise kohaviitevõrgustiku kasutuselevõtmise võimalikkus ühtse standardina Eesti jõustruktuurides maismaal asukoha määramiseks” eest
- Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ (πx250=785,40 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes – Rahel Toomik (Tartu Ülikool) töö „Pico della Mirandola elegantseim kõne: üheksa võtmesõna analüüs” eest
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemia (800 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes
- Liine Johannes (Tartu Ülikool) töö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonna praktikas 1939.–1940. aastal ”eest.
2019. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Johannes Heinsoo’le doktoritöö „Kvantarvutused ülijuhtivate kvantbittidega“ (ETH Zürich, juhendaja Prof Dr Andreas Wallraff);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö (unconventional) eest Lehti Saag’ile doktoritöö „Eesti esiajalugu geneetika vaatevinklist: uus teave vana DNA uuringutest“ (Tartu Ülikool, juhendajad Mait Metspalu, PhD; Kristiina Tambets, PhD; Toomas Kivisild, PhD);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Karina Loid’ile teadustöö „Kas ekraanil kuvatavad kasutamisteavitused vähendavad nutitelefoni kasutamisaega või -kordi ja eneseraporteeritud probleemset nutitelefonikasutust? Tõendid kahekuulisest eksperomendist“ (Tartu Ülikool, juhendajad Karin Täht, Dmitri Rozgonjuk).
2018. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Gaspar Epro’le doktoritöö „Triceps surae lihaskõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 15 aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon“ eest (Saksa Spordiülikool Kölnis, German Sport University Cologne, juhendajad prof dr Kiros Karamanidis ja prof dr Gert-Peter Brüggemann);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liiri Oja’le doktoritöö „Kes on „naine“ inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes“ eest (Euroopa Ülikool-Instituut, European University Institute, juhendaja prof Martin Scheinin);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Aune Altmets’ale lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ eest (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, juhendajad Laine Parts, MSc ja Kaie Eha, MSc).
Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:
- Danel Ahman’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Fibratsioonilised arvutuslikud efektid“ (Edinburg’i Ülikool, juhendaja prof Gordon Plotkin);
- Alejandro Guerra Manzanarez’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Täieliku masinõppe töövoo rakendamine pahavara tuvastamiseks süsteemikutsete ja pääsuõiguste alusel“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad dr Hayretdin Bahsi ja dr Sven Nõmm);
- Tanel Sõrmus’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Valgusega reguleeritavad cAMP-sõltuva proteiinkinaasi inhibiitorid“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Kaido Viht);
- Lisbeth Neevits’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Melanoomi ravikulutuste hindamine Haigekassa andmete põhjal – võimalused melanoomi kulude vähendamiseks, suurendades varajast avastamist teledermatoskoopia abil“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad Priit Kruus, MSc ja Riina Hallik, MSc);
- Johanna Ross’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Arne Merilai ja dr Sirje Olesk);
- Helen Asuküla’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Gravitatsiooni-lained üldrelatiivsusteoorias ja skalaar-tensortüüpi gravitatsiooni-teooriates“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Piret Kuusk);
- Katrin Petritšenko’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Kahefotoonse neeldumisspektroskoopia rakendus metallorgaanilistes ühendites: Elektronülemineku elektrilise dipoolmomendi muutus sõltuvalt lahusti polaarsusest“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendaja dr Aleksander Rebane);
- Kaie Eha’le lootustandvate sähvatuste eripreemia võitnud Aune Altmetsa lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ juhendamise eest.
2017. a konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Rauni Lillemets’ale doktoritöö „Genereerivate hulkade ja jadade süsteemid“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad akad Eve Oja ja dr Aleksei Lissitsin);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liisa Eero’le magistritöö „Paberi kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektroskoopilisel meetodil“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad dr Signe Vahur ja prof Ivo Leito);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Oliver Paukson’ile bakalaureusetöö „Mõistuse ja vere vahel: MMA sportlaste hegemooniline maskuliinsus“ eest (Tallinna Ülikool, juhendaja Peeter Vihma, MA).
Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:
- Bruno Strandberg’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „π-fotoproduktsioon ja Comptoni hajumine deuteeriumilt piioni ergastamise lävendil“ (Glasgow Ülikool, juhendaja dr John R.M. Annand);
- Hanna Hõrak’ule tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Õhulõhede CO2 signaaliülekande regulaatorvalkude tuvastamine läbi osoonitundlikkuse“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Hannes Kollist ja dr Mikael Johan Brosché);
- Kaisa Ling’ule tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Neobarokse kujundi otsinguil“ (Tartu Ülikool, juhendaja prof Jüri Talvet);
- Pikne Kama’le tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel“ (Tartu Ülikool, juhendajad dr Heiki Valk, dr Ester Oras ja dr Christina Fredengren);
- Geidi Hein’ale tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Keraamiline jahutav säilitusnõu puu- ja köögiviljadele“ (Eesti Kunstiakadeemia, juhendaja Heikki Zoova, MA);
- Tanel Uibokand’ile ja Kaur Vahtrik’ule tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Töödeldud taimse biomassi tehnoloogilised omadused ning rakendusvõimalused“ (Tallinna Tehnikakõrgkool, juhendaja prof Toomas Pihl).
2016. aasta konkurss
Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:
- elegantseima üliõpilastöö eripreemia Arvo Kaldmäe’le (Tallinna Tehnikaülikool) doktoritöö „Diskreetsete ja hilistumistega mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees“ eest (juhendaja Ülle Kotta, PhD);
- ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Piret Uustal’ile (Eesti Kunstiakadeemia) magistritöö „Turvaseade paarisuhtevägivalla ohvritele“ eest (juhendaja Heikki Zoova, MSc);
- lootustandvate sähvatuste eripreemia Mari Kalma’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele“ eest (juhendaja prof Raul Eamets);
Diplomid:
- Kristel Urke’le (Tartu Ülikool) magistritöö „Rahvusvahelise kaitse taotlejad – kes vastutab solidaarses Euroopas?“ eest;
- Andres Kimber’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Vaated, helid ja maastik – lohukivid Rebala muinsuskaitsealal“ eest;
- Triin Korb’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Biodegradatiivse potentsiaaliga mikroobikooslused Eesti graptoliitargilliidist“ eest;
- Iris Reinula’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Taimede geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelised seosed“ eest.
Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt konkursi korras väljaantav auhind, mille eesmärgiks on väärtustada teaduse populariseerimist ning avaldada tunnustust silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks muutmisel või on edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu. Konkursi tingimusi vt teadusagentuuri kodulehelt.
2025. a konkurss
Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. september 2025. Osalemistingimustega saab lähemalt tutvuda ETAgi kodulehel. Dokumendid tuleb esitada ETAGi konkursside lehel.
2024. aasta konkurss
2023. aasta konkurss
2022. aasta konkurss
2021. aasta konkurss
- 2021. a Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi tulemuste kinnitamine (pdf). Haridus- ja teadusministri käskkiri 10.11.2021 nr 1.1-2/21/323
- 2021. a Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi väljakuulutamine (pdf). Haridus- ja teadusministri käskkiri 28.06.2021 nr 1.1 2/21/176.
2020. aasta konkurss
- 2020. a Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi tulemuste kinnitamine (pdf). Haridus- ja teadusministri käskkiri 26.10.2020 nr 1.1-2/20/257.
- 2020. a Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi väljakuulutamine (pdf). Haridus- ja teadusministri käskkiri 29.06.2020 nr 1.1-2/20/150.
Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot) – Jüri Engelbrecht, kelle pikaajaline panus teaduse populariseerimisse Eestis on mõjutanud kogu ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest.
2019. aasta konkurss