Arhiiv: Diary

15. september 2022

Toimus Eesti teaduste akadeemia juhatuse istung.

15. september 2022

Naisakadeemikute ettepanekul toimus kohtumine sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina teadlastega. Kohtumisel osalesid akadeemikud Tiina Randma-Liiv, Anne Kahru, Maris Laan, Jakob Kübarsepp ja neli Ukraina teadlast: Olha Alieksieieva, Kateryna Lobanova, professor Oleksandr Tarasov ja professor Iryna Mihus. Kohtumise avas president Tarmo Soomere. Tutvustusringi juhatas sisse kohtumise idee autor Tiina Randma-Liiv. Järgnes vestlus vabas vormis, kontaktide vahetamine … Loe edasi

14. september 2022

Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehes ilmunud arvamusloos, et Eestis kulub ebaproportsionaalselt suur hulk raha kõigele muule kui õpetajatele palga maksmiseks. Selle põhjuseks on eelkõige ebaefektiivne koolivõrk. Lahendus peitub hariduse riikliku korralduse olulistes muudatustes. (14.09.22, Postimees, „Eesti hariduskulud on maailmas kõrged“, lk 13) Loe siit.

13. september 2022

Valter Lang kirjutab Eesti Päevalehe uues artiklisarjas „Mälupank. Ida-Viru eri“ Narva piirkonna esiajaloost enne 13. sajandit. (13.09.22, Eesti Päevaleht, „Eestlaste esivanemad võtsid Virumaa algsaamidelt üle“, lk 2-3). Loe siit.

13. september 2022

Arvi Freiberg osaleb Eesti teaduste akadeemia esindajana rahvusvahelise aasta „Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ nõuandvas komitees alusteaduste ja jätkusuutliku arengu aastale pühendatud konverentsil „Teadus, eetika ja inimareng“ Qui Nhon`is (Vietnamis). Rohkem infot siin.

10. september 2022

Marek Tamm kirjutab Postimehe arvamusrubriigis, et Eesti riigi ees seisvatest ülesannetest näivad kaks kõige kaalukamad: kuidas ehitada üles toimiv ja ühtne eestikeelne kooliharidus kõikidele Eesti õpilastele ning kuidas kehtestada selline kõrghariduse rahastusmudel, mis tagaks võimalikult kõrgetasemelise õppe- ja teadustöö Eesti hüvanguks. (10.09.22, Postimees, „Me peame rääkima haridusest“, lk 24). Loe siit.

10. september 2022

Tiit Tammaru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, kuidas mõjutab Ukraina põgenike saabumine Eesti rahvuskoosseisu. (10.09.2022, Postimees, „Ukraina põgenike mõju Eesti rahvastikule“, lk 10). Loe siit.

8. september 2022

ERRi Novaatori portaalis ilmub pikk intervjuu Mart Saarmaga. Ta tõdeb muuhulgas, et inimkonna vananemisega kaasneva ajuhaiguste epideemia vältimiseks tuleb nende uurimise rahastamist juba praegu kordades kasvatada. Loe siit.

3. september 2022

Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest. (3.09.22, Postimees, „Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest“, lk 8). Loe siit.

1. september 2022

Ajakirja Akadeemia septembrinumbris ilmus Jüri Engelbrechti artikkel „Tuleviku modelleerimine Kasvu piiride ainetel“. (Akadeemia 9/2022, 1675-1687)

31. august 2022

Mihhail Gorbatšov ei toonud meile vabadust, kuid tema perestroika võimaldas Eestil iseseisvuse taastada, kirjutab akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg ERRi arvamusloos. Loe siit.

31. august 2022

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja akadeemik Anto Raukase nimelise stipendiumi konkursi. Toetuse eesmärk on populariseerida energeetika ja füüsika erialasid ning toetada Virumaa noorte arengut ja panust Eesti energeetika ning tuumaenergeetika tulevikku. Stipendiumi idee ja rahaline toetus pärinevad Fermi Energialt. Loe lähemalt.

30. august 2022

Statistilised mudelid võivad viia segadusse ja näidata nagu sureksid ka koroonaaastail sündinud lapsed varem. Mudelitega tuleb olla ettevaatlik ja neist tulenev ei peaks alati pimesi seaduseks muudetama, kirjutavad Postimehe teadusportaalis Krista Fischer ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Loe siit.

30. august 2022

Jüri Allik osaleb haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud kooliaasta alguse vestlusringis „Eesti hariduse säilenõtkus“. Vaata järele siit.

30. august 2022

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos Venemaa-Ukraina sõja kolmest imperatiivist. Loe siit.

30. august 2022

Tarmo Soomere esineb Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi juubelikonverentsil ettekandega „Meri randu hammustamas”. Rohkem infot siin.

29. august 2022

Pealinn.ee portaal kajastab Tarmo Soomere sõnumeid Läänemere päevade tähistamiselt. Loe siit.

25. august 2022

Tarmo Soomere esineb ettekandega „Tallinna lahe randade müsteerium ehk setete liikumise põnevad mustrid“ Läänemere päeva raames toimuval seminaril ja osaleb paneelvestlusel „Meri algab rannikult – keskkonnaprobleemid ja kaitsemeetmed ühise mere erinevatel rannikutel“. Paneelvestlus toimub Noblessneri Valukojas.

23. august 2022

Akadeemia president Tarmo Soomere esindas Eesti teaduste akadeemiat L`Oréal – UNESCO noorte talentide stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ (For Women in Science) partnerorganisatsioonide nõupidamisel ja auhinnatseremoonial Riia tehnikaülikoolis ning andis koos L´Oréal Poola Baltikumi regiooni tegevjuhi ning UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretäriga üle diplomid ja auhinnad 2020., 2021. ja 2022. aastal parimateks tunnistatud Eesti laureaatidele. Rohkem infot … Loe edasi

21. august 2022

ERRi uudisteportaal avaldas Tarmo Soomere arvamusartikli „Tarmo Soomere: kliimamuutus – mööduv kerge palavik või äratuskell“. Loe artiklit siit. Artikkel ilmus esmalt ajakirjas Mente et Manu 2022, 3(1891), 18-19 (vt artiklit) ning avaldati ka 18.08.22 Sirbis (vt artiklit)

17. august 2022

17.–19. augustil toimus Lääne-Virumaal Viitna puhkekeskuses Eesti teaduste akadeemia korraldatud õpilaste teadusseminar. Seminari keskne teema oli MÄLU, mida erinevate valdkondade teadlased vaatlesid oma eriala seisukohalt. Eesti eri paigust kogunes kokku ligi 80 õpilast. Loe lähemalt.

15. august 2022

Päevalehe kultuurirubriigis ilmub arvamuslugu akadeemik Mart Kalmuga „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“. Kunstiteadlane hindab säilinud sõjaeelse vabariigi aegseid skulptuure kõrgelt, paljud hilisemad koopiad on tema sõnul kunstiliselt saamatud. (15.08.2022, Eesti Päevaleht „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“, lk 12,13). Loe siit.

10. august 2022

Urmas Varblane osales Äripäeva raadio saate „Infopankur“ vestlusringis, milles arutleti maailma majaduse olukorra teemal kümne aasta pärast. Varblase hinnangul me kümne aastaga küll tohutut muutust ei näe, kuid keskseks saab järjest kiirem areng energeetikas. Intervjuust rohkem Äripäeva veebis.

5. august 2022

Jaak Aaviksoo annab Vikerraadios pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmuste aegse kaitseministrina intervjuu Narva tanki teemal. Ta ütleb, et Narva tank tuleks teisaldada võimalikult kiiresti, tegeledes kindlasti võimalike riskide maandamisega. Kuula järele siit.