Arhiiv: Diary

Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Jarek Kurnitski kirjutab Postimehes, et energia-, elamu- ja rohemajanduse teemad peaksid olema ka valimistel üks peateema, et kaua otsitud nn pikk plaan koos selgete juhtmõtetega üles leida. (17.01.23, Postimees, „Rohepöörde poolt ja vastu“, lk 13). Loe siit.

Tarmo Soomere kommenteerib Postimehes Lätis Jekabpilsis toimunud üleujutust. Tema sõnul üleujutusi Eesti jõgede kallastel esineb ja seda ka tulevikus, kuid kuna jõed on Daugavast oluliselt lühemad, siis eeldatavasti jäävad üleujutused siiski lokaalseks ja ohustavad ainult jõelammi ehitatud asju. Loe siit.

Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmub kaks arvamust Maarja Kruusmaalt, kus ta toob välja nii peamised tugipunktid kriisijuhtidele kui säilenõtkuse olulisuse kriisihalduses. Ta kirjutab, et kriisiaegsed juhtimisotsused ei põhine vaid faktidel, vaid on alati ka väärtuspõhised. Samuti, kui süsteemide dubleerimine ja varuga ehitamine on enamasti kallis, siis säilenõtkuse suurendamiseks on odavamad viisid koostöö harjutamine, kogemuste … Loe edasi

Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ paradigma muutusest ventilatsioonis. Möödunud aastal toimusid olulised edusammud nii viiruse eralduse kvantifitseerimisel kui ka ventilatsiooni efektiivsuse määramisel punktsaasteallikaga. Neist sündis detsembris uus Euroopa post-Covid ventilatsiooni projekteerimismeetodi ettepanek, milles on kandev roll ka akadeemik Kurnitskil. (14.01.23, Postimees, „Koroona tõi ventilatsiooni paradigma muutuse“, lk 6). Loe siit.

Sirbis ilmub järelehüüe akadeemik Ülo Lillele (16.09.1931−02.01.2023). (13.01.23, Sirp, In memoriam. Akadeemik Ülo Lille 16. IX 1931−2. I 2023, lk 37). Loe siit.

Visionääride puuduses on pea kõik Euroopa demokraatiad ja kui nad ka tekivad, siis tuleb välja, et nende visioonid on väga raskesti ühitatavad ühiskonna laiemate arusaamade või tarviliste kompromissidega, ütles Jaak Aaviksoo Vikerraadio „Reedeses intervjuus”. Loe/kuula järele.

Arvi Freiberg osales IYBSSD 2022 (International Year of Basic Sciences for Sustainable Development) nõuandva komitee ülemaailmsel koosolekul. ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele (aastaks 2030) suunatud arutelus oli kõne all alusteaduste dekaadi väljakuulutamine analoogselt ookeaniteaduste ja jätkusuutliku arengu dekaadiga. Rohkem infot alusteaduste aastast . Eesti teaduste akadeemia kaasosalusel toimunud alusteaduste aasta sündmused.

Tiit Tammaru on Vikerraadio saate „Labor“ külaline, et rääkida inimeste kolimisest maa ja linna vahel, eriti suunaga linnast tagasi maale ja eriti seoses loodetavasti läbi oleva koroonapandeemiaga. Kuula järele.

Soolise palgalõhe vähendamiseks ei ole üht ja ainuõiget lahendust, sest selle kujunemist mõjutavad mitmed omavahel seotud tegurid. Probleem ei ole ei tööturu nõudluse ja pakkumise vahekorras ega naiste karjäärivalikutes, vaid üldisemalt ka eri ametite väga erinevas palgatasemes ja sotsiaalse ebavõrdsuse ulatuses, kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Ellu Saar. (7.01.2023, Postimees, „Naiste tööturult äratoomine ei ole … Loe edasi

Aasta esimese Vikerraadio „Reedese intervjuu“ külaline on Ellu Saar. Ta toob muu hulgas välja, et kogu poliitika ei peaks olema suunatud ainult majanduskasvule. Eesmärgiks peaks olema võrdsem ja õiglasem ühiskond. Samuti tulevad jutuks olulisemad probleemid koolisüsteemis ja nende võimalikud lahendused. Kuula järele.

Teaduste akadeemia peasekretär Jaak Järv, akadeemik Richard Villems ja akadeemia vastutav koordinaator Ülle Sirk käisid külas Mart-Olav Niklusel, et talle üle anda Eesti teaduste akadeemia medal. Mart-Olav Niklus oli üks neljast akadeemia medali saajast, kes tehti teatavaks 7. detsembril toimunud akadeemia üldkogul. Külaskäiku kajastas Tartu Postimehe veebiväljaanne.

Akadeemiat külastasid Korea Vabariigi parlamendi teaduse, ringhäälingu ja kommunikatsiooni komitee esimees Jung Chung-Rae, liikmed Jung Phil-Mo ja Hong Suk Joon ning parlamendi kantselei ametnik Kim Yongwoo. Korea Vabariigi suursaatkonda esindasid kohtumisel nõunik Cho Gye-Yoen ja esimene sekretär Wi Min Bok. President Tarmo Soomere kutsel osalesid kohtumisel Korea delegatsiooniga Eesti teaduste akadeemia peasekretär akad Jaak Järv, … Loe edasi

Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ütleb Delfi Ärilehele, et riik ei peaks omanikuna Eesti Energiale peamiseks ülesandeks panema Elektrilevi enda küljest lahti haakimist. Tema sõnul tuleb pikemas vaates kogu Läänemere piirkonda tootmist juurde tekitada, kuid akuutsem teema on juba täna tegeleda elektrisüsteemi tasakaaluga. Loe siit.

ERRi arvamusrubriigis ilmub Jaak Aaviksoo essee, mis on varem ilmunud Riigikogu Toimetistes. Mõistmine on õppimise ülim siht ja võluvõti. Kuni võtit ei ole, saab vaid „ära õppida ja üles öelda“, ent uks teadmiste imelisse ja rikkalikku maailma jääb suletuks, kirjutab akad Aaviksoo. Loe siit.

Tarmo Soomere võtab Vikerraadio saates „Lõpp hea, kõik hea“ kokku lõppeva aasta teaduses. Muu hulgas toob ta esile, et 2022. aastal toimus paradigma muutus teadusnõustamises: „Selle aasta kõige suurem läbimurre teaduse ja poliitika vahelistes suhetes tuleneb Ukraina sõjast. Seni on teadlased arvanud, et piisab sellest, kui me anname nõu riigi valitsusele, ministritele, parlamendile ja rahvasaadikutele … Loe edasi

Jõuluaeg seostub paljudele mõttega valguse sünnist ja peatsest võidukäigust. Valguse ja teaduse seoste üle mõtiskleb Postimehe veeru „Teadlase pilguga“ 2022. aasta viimases loos Tarmo Soomere. (23.12.22, Postimees, „Valguskiir pimeduses võib tulla matemaatikast“, lk 8). Loe siit.

Maarja Kruusmaa kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et valitsused ja Euroopa Liit tervikuna peavad olema suutelised oma kriisijuhtimist põhimõtteliselt muutma. Tänu elatustaseme tõusule ja uutele tehnilistele vahenditele on meil head võimalused ohjeldada võimalikku kriiside kaskaadi. Vajame paindlikke koostöömudeleid, kiiret kõigi ressursside kaasamist ja kohalikku otsustusjulgust, mis põhineb ühistel väärtustel. (17.12.22, Postimees, „Apokalüpsise ratsanikega tuleb tegeleda … Loe edasi

Ülo Niinemets kirjutab Sirbis sellest, et avatud teaduspublitseerimise kasv on kaasa toonudnn röövpublitseerijad. (16.12.22, Sirp, „Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni“, lk 44–45). Loe siit.

Maalehes vastavad küsimustele Eesti maaülikooli vanemteadur Allan Sims ja akadeemik Veiko Uri. Muuhulgas tuleb jutuks, et Eesti teadlaste vahel on põhimõtteline lõhe seisukohas, kas metsade puhul on olulisem sidumine või varu. Ökoloogid peavad elurikkuse aspekti prioriteetseks ning arvavad, et õige oleks metsades lihtsalt hoida võimalikult suurt süsiniku varu, et see poleks atmosfääris. Metsateadlased on seisukohal, … Loe edasi

Marek Tamm esineb Eesti Teadusagentuuri korraldataval foorumil „TeadusEST 2022: Teadlase roll muutuvas ajas“ ettekandega „Teadussüsteem ja teadmissüsteem: mis vajab muutmist?“ ning osaleb Eesti teadussüsteemi jätkusuutlikkuse teemat käsitlevas paneelarutelus. Ürituse info.

Toimus Eesti teaduste akadeemia juhatuse istung.

Õhtulehe veebiväljaandes ilmub Jüri Engelbrechti essee „Ühiskond ja teaduslik mõtlemine“, kus põhirõhk on ühiskonna toimimise põhitõdel. Ühiskond on inimkooslus, mis on omavahel seotud ja mis järgib kindlaid reegleid ning selleiseloomustamiseks sobivad hästi komplekssüsteemide põhimõtted. Loe esseed siit.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel anti üle Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad, mille pälvisid Sille Remm (Zürichi ülikool), Juhan-Henrik Uppin (Eesti muusika- ja teatriakadeemia) ja Mona Küüts (Tartu ülikool). Loe lähemalt.