Mitmed akadeemia liikmed panustasid 17.–19. augustil Soome Teadusseltsi ja Tuglase Seltsi kutsel Eestile orienteeritud IV Uusikaupunki Rahu Sümpoosioni õnnestumisse. President Tarmo Soomere pidas laste sümpoosionil 17. augustil loengu „Soome ja Eesti ühine meri kliimamuutuste epitsentris“, vastas ühe paneeli liikmena 4. klassi õpilaste küsimustele, esines 18. augustil sümpoosioni avamisel tervituskõnega Eesti teaduste akadeemia poolt, pidas ava/võtmeloengu … Loe edasi
Dan Bogdanov annab Aktuaalses Kaameras kommentaari Pere Sihtkapitali uuringu skandaali kontekstis. Ta ütleb, et sellega, kuidas riik inimeste andmetega ringi käib, võib praegu rahule jääda. Küll aga on arenenud inimeste taju selles osas, mis nende andmetega tehakse ja nad nõuavad riigilt rohkem. Samuti on kõik uued andmetöötluse meetodid kiiresti arenev valdkond, mis tähendab seda, et … Loe edasi
Akadeemik Marek Tamm, Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor, ning Bielefeldi ülikooli ajalooteooria teadur Zoltán Boldizsár Simon avaldasid ühiselt raamatu „Ajaloolise aja kude” (The Fabric of Historical Time). Kirjastuse kodulehel leiab raamatu siin (tasuta alla laetav kuni 28.08.23).
Tiit Tammaru annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu rändesurve teemal. Ta ütleb, et rände maht kogu maailmas lähema 30–50 aasta perspektiivis on kasvav ja sellega peab kindlasti arvestama ka Eesti. See on teema, mis vajab väga erinevate valdkondade inimeste peade kokkupanemist. Kuula järele.
Akadeemia president Tarmo Soomere selgitab pressiteates skandaaliks paisunud Pere Sihtkapitali pereuuringuga seonduvat. Ta mõistab teaduseetika regulatsioonide rikkumise ja toimingupiirangu eiramise seotult Pere Sihtkapitali uuringuga üheselt hukka. Loe siit.
Eestis viimasel ajal lahvatanud skandaalides on lihtne näha erakonnapoliitilisi mustreid, ent tuleohtlikkus ei tulene kaugeltki üksnes erakondadest, vaid laiema ühiskonna meeleseisundist, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi uudisteportaalis.
Arvamusfestivali turvatunde ala arutelul „Kas biomeetria või kiip naha alla” osales Dan Bogdanov (Cybernetica AS teadusdirektor ja akadeemia küberturvalisuse komisjoni juht) ning rohekoostöö ala arutelul „Kuidas me ehitame järgmised 20 aastat?” Jarek Kurnitski (TalTech, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor).
Lauri Mälksoo kirjutab Sirbi artiklis „Riikide elu ja surm Austria-Ungaris” Natasha Wheatley värskelt ilmunud raamatust „The Life and Death of States: Central Europe and the Transformation of Modern Sovereignty”. Mälksoo sõnul „on teose põhiidee tõmmata tähelepanu Austria-Ungari keisririigist ning selle varemetelt võrsunud riigi- ja rahvusvahelisõiguslikele teooriatele, mis on mõjutanud XX sajandi õigusmõtet ja mõjutavad seda … Loe edasi
Akadeemik, TÜ keemiaprofessor Enn Lust kirjutab Delfi Fortes elektriautode akudest ja toob välja kaks olulist asja, mida akude kasutaja peab ohutustehnika tagamiseks järgima: 1) akud tuleb õigeaegselt välja vahetada – jälgida töötundide ning ka laadimis-tühjenemistsüklite arvu ning seda mitte ületada; 2) auto juures ei tohi teha omal käel ümberehitusi. Li-ioonaku süttimisel ei tohi kasutada vett, … Loe edasi
Sirbis ilmub Jaan Unduski sulest artikkel „Rügav ekstravert, sügav introvert“, milles kirjutab vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutavast ja tõhusast isikunäitusest „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“. (04.08.2023, Sirp, „Rügav ekstravert, sügav introvert”). Loe siit.
Otse Postimehest rubriigis andis intervjuu Lauri Mälksoo, kelle hinnangul on Venemaa külmutatud varade võõrandamine juriidiliselt keerukas protsess. (tv.postimees.ee: „Lauri Mälksoo: Vene külmutatud vara äravõtmine võib meile kalliks maksma minna“, 04.08.2023). Vt intervjuud siit.
Akadeemik Ülo Niinemetsast saab maailma ühe tunnustatuima ökoloogiaalase teadusajakirja Oecologia peatoimetaja. Loe lähemalt Postimehe teadusportaali uudisest.
Karl Pajusalu räägib Pärnu Postimehes, miks ta peab liivi kultuuri Pärnumaa kontekstis väga tähtsaks ja leiab, et sellele võiks märksa rohkem tähelepanu pöörata. (29.07.23, Pärnu Postimees, „Karl Pajusalu: Pärnumaal söödud silgusoustki kuulub liivi kultuuri“, lk 4). Loe siit.
25. juulil ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringust selgub, et meiegi piirkonna kliimat mõjutav Atlandi hoovuste süsteem võib varsti kliimamuutuste tõttu kokku kukkuda. Sel teemal annab Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ intervjuu president Tarmo Soomere. „See on hirmuäratav signaal, et meile väga lähedal võib kliimasüsteemis midagi klõpsti katki minna. Kliimasüsteem jääb ju toimima, ta jääb toimima … Loe edasi
Tartust sai garnisonilinn 19. sajandi lõpus. 1892. aastal moodustati Peterburi sõjaväeringkonnas uue väekoondisena 18. armeekorpus, mille staap ja üks väeosadest – 95. Krasnojarski jalaväepolk – paigutati alaliselt Tartusse. Selle tulekust ja minekust kirjutab Tartu Postimehe artiklis Tõnu-Andrus Tannberg. (2107.23, Tartu Postimees, „Kuidas 95. Krasnojarski jalaväepolk tuli ja läks“, lk 6–7). Loe siit.
Kliimamuutuse tõelisuses on meie planeet sisenenud uude geoloogilisse ajastusse ehk antropotseeni. See on ajajärk, mil biosfääri mõjutab kõige enam inimeste tegevus. See kütab globaalset soojenemist, mille tagajärjedega tegelemine on meie aja üks pakilisemaid ülesandeid, sest enneaegu surevad juba tuhanded. Kui tahame endale ja lastele sellist tulevikku, mis oleks väärt seal elamist, siis peame radikaalselt vähendama … Loe edasi
Akadeemik Eero Vasar räägib Õhtulehes saunaskäimise kasulikkusest. Ta ütleb, et kui leilitada regulaarselt paar korda nädalas, parandab see protseduur südame ja veresoonkonna seisundit, alandab vererõhku ja kasvatab lihaseid. Lisaks vabastab see kehast stressi ja aitab kaasa heale unele. (15.07.23, Õhtuleht, „Saunamõnu saamiseks töötab keha nagu keemiatehas“, lk 22–23). Loe siit.
Akadeemik Martin Zobel ütleb Novaatori portaalis, et kui muru niitmise tihedust vähendada, saavad võimaluse ka teistsugused liigid, näiteks lehtrohundid nagu nurmenukk, härjasilm, kellukad ja jumikad. „Seega kohtades, kus tallamiskoormus pole suur, võiks muru harvemini niita ka tavalistel aastatel. Sellega saavutame suurema liigirikkuse ning hoiame kokku raha ja energiat. Tihedamat niitmist võiks harrastada rohkem tallatud piirkondades,“ … Loe edasi
Elmo Nüganen ütleb pikas Eesti Päevalehe intervjuus praegu tema ette valmistatava lavastuse „Dissonantsed“ kontekstis, et poliitiliste teisitimõtlejate ja dissidentide teema ei ole kunagi kuhugi kadunud. See kaob ehk alles siis, kui kõikides riikides on demokraatia ja sõnavabadus ning kõik kodanikuõigused on kaitstud. (14.07.23, Eesti Päevaleht, „Elmo Nüganen: mis viga praegu tänavale minna ja ükskõik mida … Loe edasi
Teaduste akadeemiat külastasid USA suursaadik Eestis, George P. Kent ja majandusspetsialist Taimi Veedla. Räägiti Läänemere olukorrast ja elustiku eripäradest. Arutati Eesti ja rahvusvahelist olukorda ning riikide teaduskoostööd pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Tarmo Soomere tutvustas Eesti teaduste akadeemia tegevusi rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides.
Peeter Saari kirjutab Postimehes sellest, ms on madalal asuva kuuketta suurema läbimõõdu illusiooni loomus ja milliseid katseid saab iga huviline ise teha. (8.07.23, Postimees, „Kuu paisub ja kahaneb – ah käige Kuu peale!“, lk 30). Loe siit.
Urmas Kõljalg ütleb ERRi uudisloos, et meie söögiseente olukord ei ole hoolimata pikast eelnenud põuast halb. Kui suve teisel poolel tuleb vihma ja augustis on jahedamaid ilmu, võib saada head seenesaaki. Loe siit.
Prantsuse suursaadik Eric Lamouroux annab suursaadiku residentsis toimunud tseremoonial akadeemik Maarja Kruusmaale üle ordeni „Akadeemilised palmioksad“ ning rüütlikraadi Prantsuse ja Eesti teaduskoostöö ning kultuurisuhete edendamise eest. Loe lähemalt.
Kaevandusfirmade kavatsused hakata ammutama maavarasid sügavalt mere põhjast võivad viia ökokatastroofini. Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC kutsub oma avalduses üles kehtestama süvamerekaevandamisele moratooriumi, kuniks suudetakse kaevanduste keskkonnaohutus tagada. Teemat kommenteerib Vikerraadio saates Huvitaja Kalle Kirsimäe. Kuula järele.