Tarmo Soomere osales akadeemilise põllumajanduse seltsi kutsel 15. juunil Tartus Eesti maaülikooli tehnikamajas konverentsil „Rohelepe maal ja linnas“ ettekandega „Rohepööre kui looduse nõiakunsti konarlik tõlge tehnoloogia keelde“. Rohkem infot leiab siit.
Hiljuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi tunnustuse Stipendium Estonicum Eri Klas pälvinud Jaan Undusk rääkis Klassikaraadio saates „Suveduur“ saadud stipendiumist, rahvusluse väärikusest ja vääritusest ning sellest, kuidas isiksuse otsing on iseenese otsing kellegi teise kaudu. Kuula järele/loe siit.
Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe osales Euroopa Polaarnõukogu (European Polar Board, EPB) kevadkoosolekul Bolognas 13.–18 juunil. Koosoleku peamine eesmärk oli Euroopa Polaarnõukogu uue strateegiadokumendi 2022–2027 esialgse kavandi koostamine. Rein Vaikmäe on Euroopa Polaarnõukogu strateegia koostamise töörühma liige.
Akad Jaak Järv osales teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniettevõtjate kohtumisel Londonis. Peamine huvi oli saada ülevaade kaasaegasetest arengusuundadest haridustehnoloogia valdkonnas (EdTech). Rohkem infot siin.
Rohepöörde eduks on tarvis lahendada Maailma Energianõukogu trilemma: tagada mõistliku hinnaga ja võimalikult loodushoidliku, kuid samas kvaliteetse energia olemasolu, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (11.06.22, Postimees, „Rohepööre pole vastuolus loodusseadustega“, lk 8). Loe siit.
Toimus Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali konverents „Kriis ja põhiseadus“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 30. aastapäevale. Riigiõiguse teadlastele, praktikutele ja huvilistele suunatud konverents keskendus põhiseaduse rollile kriisides – seda nii pandeemia kui julgeolekuolukorra nurga alt. Samuti vaadati tagasi põhiseaduse sünnile, meenutati põhimõttelisi valikuid ja tulisemaid vaidluspunkte Eesti riikluse alusteksti väljatöötamisel ja vastuvõtmisel. Rohkem infot siin.
L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ stipendiumi pälvisid inimeste muistset toitumist ja selle seoseid tervisega uuriv dr Ester Oras ja tehisintellektil põhinevat elektrimasinate rikete ennetamise süsteemi loov Karolina Kudelina. Loe lähemalt siit.
Tarmo Soomere osales Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC nõukoja (EASAC Council) koosolekul Liblices (Praha lähistel) 8.–10. juunil Eesti teaduste akadeemia esindajana.
Akadeemik ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk pälvis tänavuse Eri Klasi stipendiumi. Stipendium on mõeldud Eesti kultuuri- või ühiskonnategelasele tema panuse eest eesti kultuuri heaks ning innustuseks jätkuvale pühendumisele oma riigi hüvanguks. Loe siit.
Riigikogu Toimetistes kirjutab Tarmo Soomere teadusnõustamisest Eesti kontekstis (Riigikogu Toimetised nr 45, 2022, „Teadusnõustamine Eesti kontekstis“, lk 167-176) . Samuti ilmub Urmas Varblase ja Tartu ülikooli doktorandi Mathias Juusti artikkel USA ja Hiina võitlusest maailmamajanduse juhtrolli pärast. (Riigikogu Toimetised nr 45, 2022, „USA ja Hiina võitlus maailmamajanduse juhtrolli pärast“, lk 39-50). Loe siit ja siit.
President Tarmo Soomere arutas Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia presidendi prof Christoph Markschiesiga akadeemiate ees seisvaid väljakutseid ja akadeemiatevahelise koostöö laiendamise võimalusi.
President Tarmo Soomere osales Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia pidulikul koosolekul (Leibniztag) Berliini kontserdisaalis.
Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia aastakoosoleku piduliku vastuvõtu raames kirjutasid presidendid Tarmo Soomere ja Christoph Markschies alla akadeemiate koostööprotokolli laiendusele, mis seab teadusnõustamise ühiseks oluliseks ülesandeks.
Eesti vajab selget ja arusaadavat, laiematele avalikele huvidele vastavat kõrghariduspoliitikat, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Tarmo Soomere esines võtmeettekandega initsiatiivi Baltic Earth 4. aastakonverentsil Jastarnias (Poola, 30. mai–4. juuni) rannikute haldamise jätkusuutliku juhtimise valikuid käsitlevas sessioonis. Lisaks oli ta veel kahe võtmeettekande, kolme suulise ettekande ja ühe stendiettekande kaasautor. Rohkem infot konverentsist siin.
Tallinna tehnikaülikooli teadlaste rühm, kuhu kuulub ka akadeemik Margus Lopp, on loonud lahenduse, kuidas põlevkivi tõhusamalt ja keskkonnasõbralikult kasutada. Loe siit.
Teaduste akadeemias toimus energeetikakonverents „Eesti energiapoliitika. Energiatrilemma-tasakaal“, kus otsiti optimaalset tasakaalu energia varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnamõjude vahel. Vaata siit.
Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et autotööstus on Euroopa suurim innovatsioonivedur. (28.05.22, Postimees, „Autotööstus on Euroopa suurim innovatsioonivedur“, lk 8). Loe siit.
Tiit Tammaru esines rahvusvahelisel konverentsil „Sõjapõgenike vastuvõtmisest kriisiolukorras lõimumiseni kohalikul tasandil“ ettekandega „Kus elavad ja töötavad põgenikud Rootsis ja kuidas see aja jooksul muutub?“. Rohkem infot konverentsist Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehel siin.
Eesti teaduste akadeemia kirjastus tähistas 70 aasta täitumist akadeemia teadusajakirjade publitseerimise algusest konverentsiga „Avatud juurdepääsu väljakutsed“. Vaata lähemalt siit.
Mart Kalm annab Vikerraadio hommikuprogrammis „Vikerhommik“ intervjuu ülikoolide rahastamise problemaatika teemal. Kuula järele siit.
ETV visioonisaates „Pinge 2032“ küsitakse, kas Eesti vajab tuumajaama. Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata järele siit.
Arvi Freiberg mõtiskleb Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ loodusteaduste rolli üle kaasaegse ühiskonna kujunemisel ja võimalikest tulevikusuundumustest. (21.05.22, Postimees, „Tehisintellekt on varsti ületamas inimmõistust“, lk 8). Loe siit.
Jarek Kurnitski kommenteerib Vikerraadio saates „Vikerhommik“ Euroopa Komisjoni ettepanekuid energiatõhususe parandamiseks. Vaata/kuula kajastust ERRis.