Arhiiv: Diary

Talve üleelamiseks peame kokku hoidma kümme protsenti üldisest tarbimisest, aga tervikrenoveerimisega hoiame kokku kolm kuni neli korda enam. Kriisi tingimustes on siiski vaja mõlemat, kirjutab Jarek Kurnitski ERRi arvamusloos.

Jaak Järv osaleb Euroopa teadusülikoolide ühenduse (The League of European Research Universities LERU) XX aastapäeva konverentsil „Teadus kui avalik hüve“. Rohkem infot siin.

Tarmo Soomere külastas USA teaduste akadeemiat. Kohtumisel akadeemia president Marcia McNutt`iga osalesid riiklike akadeemiate poliitika ja globaalsete asjade osakonna tegevdirektor Vaughan Turekian, globaalse jätkustuutlikkuse ja arengu vanemdirektor Franklin Carrero-Martinez ning USA inseneeria akadeemia personali- ja programmi vanemdirektor Cole Donovan. Eesti teaduste akadeemiale tehti ettepanek osaleda järgmisel nobelistide tippkohtumisel. Eesti Vabariigi suursaatkonnas arutati kohtumisel suursaadiku ja … Loe edasi

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaare. Veebilehelt pohiseadus.riigioigus.ee leitavad kommentaarid on mõeldud eelkõige seadusandjatele, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikele, kohtunikele ja juristidele. Rohkem infot.

Põlevkivi ei ole iseenesest ei hea ega halb. Head ja halvad võivad olla vaid nende kasutamist võimaldavad tehnoloogiad ja nende kasutamise viisid, kirjutab Margus Lopp Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (5.11.22, Postimees, „Kas põlevkivi on Eesti õnn või õnnetus?“, lk 8). Loe siit.

Mart Kalm kinnitas Vikerraadio „Reedeses intervjuus“, et pärast Konstantin Pätsi monumendi valmimist tunnevad inimesed pigem kergendust, et see mure on kaelast ära saanud. Kuula intervjuud järele siit ja loe ERRi portaalist siit.

Jarek Kurnitski kirjutab Eesti Päevalehe veebis, et 20-kraadine toatemperatuur on tema kui sisekliimaeksperdi soovitus praeguses kriisiolukorras, kus elektri kokkuhoid on olulisem kui soojuse kokkuhoid. Siiski ei ole midagi väga erakorralist ka 19 kraadi juures. Loe siit.

Ameerika füüsikud leidsid hiljuti, et W-bosoni osake võib olla ligi 0,1% seni arvatust raskem. Kas tehtud on kauaoodatud avastus ja üles leitud uus füüsika või on tegu mõõtmisveaga? Selle küsimuse lahendavad järgmised katsed. Teemat avavad Sirbis akadeemik ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Martti Raidal ning sama asutuse vanemteadur Kristjan Kannike (4.11.22, Sirp, „W-bosoni … Loe edasi

Urmas Varblane kommenteerib Vikerraadio saates „Uudis+“ Eesti töötleva tööstuse keerulist olukorda tulenevalt kõrgetest energiahindadest. Kuula järele siit.

Valter Lang räägib Postimehe podcastis Eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloost. Arheoloogilise ainese põhjal arvatakse, et lääneuurali keelt kõnelenud inimrühmad tulid Eestisse Ida-Euroopa metsavöötmest, enamasti Volga-Oka piirkonnast. Kuula järele.

Šveits on ajaloos oma neutraalsusest nii palju võitnud, et nad ei taha seda kaotada. Samas ka šveitslased ise vaidlevad praegu oma ühiskonnas, kas nad käituvad Ukraina sõja ajal neutraalsusele viidates õigesti. Lauri Mälksoo avab avab Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ Šveitsi neutraliteedi taustu Ukraina sõja kontekstis. Kuula järele.

Tarmo Soomere ja Anu Realo osalesid akadeemiate koostöökogu (Inter Academy Partnership) konverentsil (The Triennial Conference of the InterAcademy Partnership [IAP]) Arizonas. Tarmo Soomere esines lühiettekandega sessioonil „Winning from Greater Inclusion: Relation between diversity and academic culture“.  Ettekande osana esitas ta poliitikasoovituse: kuulata nende väikeste riikide akadeemiate häält, kes töötavad kõrvuti suure ja brutaalse naabriga. Koos … Loe edasi

Loovus on keelekasutuse olemuslik osa, loov keelekasutus edendab ühiskonna uuenemist ja uute tähenduste sündi, kirjutab Postimehe Arvamus ja Kultuur rubriigis Karl Pajusalu. (29.10.22, Postimees, „Millest sõltub keele heaolu?“, lk 32). Loe siit.

Teaduse jõud ja õigustus seisnevad eelkõige tema objektiivsuses ja sõltumatuses igat sorti huvidest – see on suunatud ühemõtteliselt tegeliku maailma mõistmisele. Samas kurdavad paljud lääne ülikoolide teadlased juba aastaid teatud teemade erapooletu käsitlemise võimatuse üle, kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Jaak Aaviksoo. (29.10.22, Postimees, „Teadus ja võitlevad teadussõdalased“, lk 8). Loe siit.

Tartu Ülikooli teenetemärkid pälvisid teiste seas neli akadeemikut. Tartu Ülikooli aumärgi pälvisid Marco Kirm ja Tiit Tammaru. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ sai Richard Villems. Tartu Ülikooli medali pälvis Karl Pajusalu. Rohkem infot siin.

Teaduste akadeemia hariduskomisjoni liige ja Tartu ülikooli professor Margus Pedaste kirjutab Õpetajate Lehes komisjonis käsitletud õpetajate järelkasvu ja selle lahenduste teemal. (28.10.22, Õpetajate Leht, „Teaduste akadeemia hariduskomisjon: kui palju õpetajaid Eesti vajab ja miks neid ei ole?“, lk 3). Loe siit.

Toimus akadeemikukandidaatide konverents, kus tutvustasid end kolmele akadeemikukohale kandideerivad kaheksa teadlast. Rohkem infot

Kanal2 saates „Täistund“ kommenteerib Tarmo Soomere seda, miks peaks Arktika olema meie tähelepanu keskpunktis. Just Arktikas on toimunud kõige suurem keskmise õhutemperatuuri tõus. Vaata Islandi ja Arktika teemalist saatelõiku järele siit alates 14:38.

Akadeemik Jüri Allik kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahulolematusest liberalismiga ning sellest, mida liberaalne ühiskond saab enda kaitseks teha. (22.10.22, Postimees, „Rahulolematus vabadusega“, lk 8). Loe siit.

Mart Kalm on saatekülaline Kuku raadio saates „Kahe vahel“. Avatava Konstantin Pätsi monumendi valguses tuleb jutuks sobiv ja ebasobiv monumentaalskulptuur, kunst linnaruumis, arhitektuur ja miljööväärtuslikud elamupinnad, samuti kõrghariduse rahastamine. Kuula järele siit. 

Tiit Tammaru esines IX teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor: targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ ettekandega „Ränne ja julgeolek: kuidas maandada riske?“ ja Andres Metspalu ettekandega „Geeni- ja teadusandmete avatus: kas julgeolekurisk või innovatsiooni mootor?“ Konverentsi ülevaade ja järelevaatamine.

Kaks nädalat pärast orkaan Iani laastamistööd on tuhanded Florida elanikud endiselt elektrita või võitlevad tulvaveega ja kogukahjud ulatuvad vähemalt 100 miljardi dollarini. Tarmo Soomere nendib ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et ülitugevate tormide koguarv pole viimastel kümnenditel kuigi palju muutunud, kuid sagedamini tuleb ette suure purustusjõuga orkaane. Vaata järele siit.

Maris Laan räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ sellest, kui suur probleem on viljatus, mida näitavad selle geneetiliste põhjuste uuringud ja kuidas saada abi. Kuula järele

Krista Fischer kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus sellest, mida algaja teaduskirjanduse lugeja võiks tähele panna. (15.10.22, Postimees, „Kuidas lugeda teadusartiklit ravimiuuringust?“, lk 10). Loe siit