Šveits on ajaloos oma neutraalsusest nii palju võitnud, et nad ei taha seda kaotada. Samas ka šveitslased ise vaidlevad praegu oma ühiskonnas, kas nad käituvad Ukraina sõja ajal neutraalsusele viidates õigesti. Lauri Mälksoo avab avab Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ Šveitsi neutraliteedi taustu Ukraina sõja kontekstis. Kuula järele.
Tarmo Soomere ja Anu Realo osalesid akadeemiate koostöökogu (Inter Academy Partnership) konverentsil (The Triennial Conference of the InterAcademy Partnership [IAP]) Arizonas. Tarmo Soomere esines lühiettekandega sessioonil „Winning from Greater Inclusion: Relation between diversity and academic culture“. Ettekande osana esitas ta poliitikasoovituse: kuulata nende väikeste riikide akadeemiate häält, kes töötavad kõrvuti suure ja brutaalse naabriga. Koos … Loe edasi
Loovus on keelekasutuse olemuslik osa, loov keelekasutus edendab ühiskonna uuenemist ja uute tähenduste sündi, kirjutab Postimehe Arvamus ja Kultuur rubriigis Karl Pajusalu. (29.10.22, Postimees, „Millest sõltub keele heaolu?“, lk 32). Loe siit.
Teaduse jõud ja õigustus seisnevad eelkõige tema objektiivsuses ja sõltumatuses igat sorti huvidest – see on suunatud ühemõtteliselt tegeliku maailma mõistmisele. Samas kurdavad paljud lääne ülikoolide teadlased juba aastaid teatud teemade erapooletu käsitlemise võimatuse üle, kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Jaak Aaviksoo. (29.10.22, Postimees, „Teadus ja võitlevad teadussõdalased“, lk 8). Loe siit.
Tartu Ülikooli teenetemärkid pälvisid teiste seas neli akadeemikut. Tartu Ülikooli aumärgi pälvisid Marco Kirm ja Tiit Tammaru. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ sai Richard Villems. Tartu Ülikooli medali pälvis Karl Pajusalu. Rohkem infot siin.
Teaduste akadeemia hariduskomisjoni liige ja Tartu ülikooli professor Margus Pedaste kirjutab Õpetajate Lehes komisjonis käsitletud õpetajate järelkasvu ja selle lahenduste teemal. (28.10.22, Õpetajate Leht, „Teaduste akadeemia hariduskomisjon: kui palju õpetajaid Eesti vajab ja miks neid ei ole?“, lk 3). Loe siit.
Toimus akadeemikukandidaatide konverents, kus tutvustasid end kolmele akadeemikukohale kandideerivad kaheksa teadlast. Rohkem infot
Kanal2 saates „Täistund“ kommenteerib Tarmo Soomere seda, miks peaks Arktika olema meie tähelepanu keskpunktis. Just Arktikas on toimunud kõige suurem keskmise õhutemperatuuri tõus. Vaata Islandi ja Arktika teemalist saatelõiku järele siit alates 14:38.
Akadeemik Jüri Allik kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahulolematusest liberalismiga ning sellest, mida liberaalne ühiskond saab enda kaitseks teha. (22.10.22, Postimees, „Rahulolematus vabadusega“, lk 8). Loe siit.
Mart Kalm on saatekülaline Kuku raadio saates „Kahe vahel“. Avatava Konstantin Pätsi monumendi valguses tuleb jutuks sobiv ja ebasobiv monumentaalskulptuur, kunst linnaruumis, arhitektuur ja miljööväärtuslikud elamupinnad, samuti kõrghariduse rahastamine. Kuula järele siit.
Tiit Tammaru esines IX teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor: targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ ettekandega „Ränne ja julgeolek: kuidas maandada riske?“ ja Andres Metspalu ettekandega „Geeni- ja teadusandmete avatus: kas julgeolekurisk või innovatsiooni mootor?“ Konverentsi ülevaade ja järelevaatamine.
Kaks nädalat pärast orkaan Iani laastamistööd on tuhanded Florida elanikud endiselt elektrita või võitlevad tulvaveega ja kogukahjud ulatuvad vähemalt 100 miljardi dollarini. Tarmo Soomere nendib ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et ülitugevate tormide koguarv pole viimastel kümnenditel kuigi palju muutunud, kuid sagedamini tuleb ette suure purustusjõuga orkaane. Vaata järele siit.
Maris Laan räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ sellest, kui suur probleem on viljatus, mida näitavad selle geneetiliste põhjuste uuringud ja kuidas saada abi. Kuula järele
Krista Fischer kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus sellest, mida algaja teaduskirjanduse lugeja võiks tähele panna. (15.10.22, Postimees, „Kuidas lugeda teadusartiklit ravimiuuringust?“, lk 10). Loe siit
Sirbis ilmub Eesti teaduste akadeemia ja Eesti maaülikooli järelehüüe 6. oktoobril 2022 lahkunud akadeemik Hans Küütsile. (14.10.22, Sirp, „Tark põllumees on lahkunud“, lk 27). Loe siit
Tarmo Soomere esindas Välisministeeriumi palvel Eestit Reykjavíkis toimunud poliitikakonverentsi „Arctic Circle“ paneelis „Väikesed riigid arktikateadustes: Eesti – maa kus tehnoloogia kohtub traditsiooniga“. Rohkem infot siin.
17 loodusteadlast saatsid valitsusele kirja, milles jagasid olulist taustainfot seoses sellega, et nende hinnangul on Eesti meedias esitatud ühekülgseid ja vääriti mõistmist võimaldavaid tõlgendusi Eesti looduse ja ökosüsteemide rolli kohta kliimamuutuse leevendamisel. Valitsusele kuus seisukohta esitanud teadlaste pöördumisele kirjutas teiste seas alla ka kolm akadeemikut: Martin Zobel, Urmas Kõljalg ja Ülo Niinemets. Loe siit
Teaduste akadeemia avaldab kolmele uuele akadeemikukohale kandideerivad kaheksa kandidaati. Füüsika valdkonnas on kandidaadid Heikki Junninen, Kaupo Kukli ning Toomas Rõõm. Arvuti- ja tehnikateaduste valdkonna kolm kanditaati on Alvo Aabloo, Dan Bogdanov ning Maarja Grossberg-Kuusk. Sotsioloogia valdkonnas kandideerivad Veronika Kalmus ja Ellu Saar. Loe lähemalt
Ülemaailmse teadusorganisatsioonide ühenduse ISC (International Science Council) Euroopa sektsiooni liikmed kogunevad 12. ja 13. oktoobril aastakoosolekule Londonis. Aastakoosolekul antakse ülevaade liikmesorganisatsioonide viimase aasta tegevusest, räägitakse teaduse rollist koroonapandeemia järgses, muutunud maailmas ja uutest väljakutsetest. Aastakoosolekule järgneb teaduspäev, mille ettekanded keskenduvad teadusnõustamise rollile erinevate probleemide lahendamisel. Arutatakse, millised võiks olla Euroopa teadusnõustamise tulevikusuunad ning kuidas saab teadusnõu kõige … Loe edasi
President Tarmo Soomere ja akad Jaan Undusk külastasid president Bernd Schneidmülleri kutsel Heidelbergi teaduste akadeemiat. Nõupidamisel osalesid akad Unduski kauaaegsed kolleegid ja koostööpartnerid Heidelbergis, prof Ulrich Kronauer ja prof Andreas Deutsch („Saksa õigussõnaraamatu“ projektijuht), samuti Heidelbergi akadeemia juhatuse liige prof Matthias Kind. Kaht akadeemiat ühendab koostöö Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kaudu baltisaksa ajaloo ja kultuuri … Loe edasi
Maris Laan kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Eesti seostest Nobeli preemiaga ja sellest, kuidas enamasti Nobelini jõutakse. (8.10.22, Postimees, „Eesti ja Nobeli preemia“, lk 8). Loe siit
Anu Realo kirjutab Sirbis aktuaalsel kriiside ja nendega toimetuleku teemal. Ta ütleb, et inimeste käitumine ja reageerimine kriisiolukrras sõltub paljuski nende resilientsusest ehk säilenõtkusest. Parim viis säilenõtkust kasvatada on investeerida headesse ja tugevatesse suhetesse, mis tulevad kasuks igal ajal, aga eriti praegusel kriisiajal. (7.10.22, Sirp, „Kriiside keerises“, lk 16 –17). Loe siit.
WEC-Estonia (kuhu kuulub ka teaduste akadeemia) korraldas Tallinna tehnikaülikoolis WEC Akadeemia raames elektrienergia salvestuse võimaluste avatud arutelu. Teema teadusliku üldistuse esitas TalTechi inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin. Järgnevad esinejad jagasid arendustegevuse ja ettevõtluse praktilisi tähelepanekuid elektrienergia salvestustehnoloogiatest ja tarbimise agregeerimisest. Diskussioonis leiti, et ilmastikust sõltuva, mittejuhitava elektritootmise lisandumine elektrisüsteemi eeldab süsteemi paindlikkusteenuste (juhitav elektritootmine, süsteemiteenuste turg, elektritarbimise … Loe edasi
Akadeemik Dmitri Vinnikovi kutsel külastas akadeemiat Poola teaduste akadeemia liige, Varssavi tehnikaülikooli teadusprorektor ja IEEE tööstuselektroonika seltsi president Mariusz Malinowski. Akadeemik Malinowski teadusvisiit Eestisse toimus Eesti-Poola teaduskoostööprojekti „Rikkekindlad jõupooljuhtmuundurid taastuvenergeetikas” raames. Projekti juhtiv teadlane Eestis on dr Andrii Chub, Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur. Akad Vinnikovi teaduskoostöö akad Malinowskiga sai alguse juba … Loe edasi