Seadus on usaldusloome instrument. Üks väheseid, mis on riigi käsutuses. Seetõttu peab see olema konkreetne, üheselt mõistetav ja ajahambale vastupidav, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus. „Teadlase pilguga“. (10.06.23, Postimees, „Hea seadus loob usaldust“, lk 8). Loe siit.
Tehisintellekt on hakanud tootma informatsiooni, mis näib tõesena, aga mis pole isegi vale. Kriis, millega oleme silmitsi, on jampsi tootmine tööstuslikus mastaabis. Sellise jampsi tootmine, mis puhtalt massiga surub kõrvale adekvaatse informatsiooni ja võtab tasapisi sellelt eluruumi. Kindlasti leiavad targad inimesed ja riigimehelikud otsustajad mehhanismi, kuidas sellest umbrohupuhangust lahti saada. Küll aga oleme silmitsi mingi … Loe edasi
7.–8. juunil toimus Brüsselis teadlaste mobiilsust toetava võrgustiku EURAXESS Europe koosolek. Arutati Euroopa teadusruumi talendiplatvormi arendamiseks vajalike ühistegevuste kavandamist, sh ettevalmistusi EURAXESSi 20. aastapäeva puhul plaanitavaks konverentsiks Poolas, Katowices – Euroopa teaduslinnas 2024. Osaluse laiendamise kontekstis toodi esile infovahetuse olulisust assotsiatsiooniga COST. Eesti teaduste akadeemia toetab teadlaste mobiilsust teadlasvahetuse programmi ja teadlaste nõustamise kaudu mobiilsust … Loe edasi
Kahjuks aimub vapralt sõjakas meelelaad ka koalitsiooni seaduseelnõude menetlemisstiilist ja opositsiooni sunnitud obstruktsionistlikust reaktsioonist. Kogu poliitika on taandatud loosungile: “Valimistel on tagajärjed!”. See kõik ei tõota head kellelegi, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.
Jaak Järv kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kuigi tänasel päeval on kolm põhimõttelist takistust teaduskirjastamise odavamaks muutmisel, võib Eesti teaduste akadeemia kirjastuse ajakirjade näitel öelda, et seda on juba tehtud. (3.06.23, Postimees, „Teadusartiklite kirjastamine muutuvas ajas“, lk 8). Loe siit.
Mininisteeriumide ühishoones toimub riigiõiguse sihtkapitali korraldatav rahvusvaheline riigiõiguse konverents „Rahva roll riigivõimu teostamisel ja põhiseaduslikkuse kohtulik kontroll“. Õiguseksperdid otsivad vastuseid kahele aktuaalsele riigiõiguslikule küsimusele, mida on Eesti avalikus diskussioonis seni kõige rohkem esitatud: Kas põhiseaduses ette nähtud kodanike võimalused osaleda riigi valitsemises on piisavad? Millises suunas peaks arenema põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve? Lähem info.
Tallinn tunnustas 2022. aasta eeskujulikke restaureerimistöid ja nende tegijaid. Ühena vanalinna ehitistest tõsteti esile teaduste akadeemia hoonetekompleksi kuuluva kõrvalhoone terviklikud korrastamis- ja restaureerimistööd. Tänukirjad pälvisid väravahoone eeskujuliku restaureerimise eest teaduste akadeemia, töid teostanud ettevõte OÜ Aruna-Ehitus ja muinsuskaitselist järelevalvet teinud Aleksandr Vardakov (AS Infragate Eesti). Loe lähemalt.
Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ütleb intervjuus Põhjarannikule, et põlevkivitööstuse eluiga Eestis sõltub sellest, millised tehnoloogiad tulevikus rakendust leiavad. Sellel tööstusharul on näiteks keemiatööstuses tulevikus väga suured perspektiivid. Ta toob esile, et märtsis koalitsiooniläbirääkimisi pidanud parteidele saadetud energeetikakomisjoni ettepanekute peamine sõnum oli, et peame elektrit tootma Eestis kohapeal. Selleks, et kohalikku tootmisvõimsust luua, ei tohi … Loe edasi
Kui me loodusseadusi tunneme, siis on võimalus liikuda meile sobivamas suunas, kui aga eirame, siis sunnib loodus meid oma rumalusega leppima. Kesksel kohal on seejuures tõdemus, et heitmed on igasuguse arengu paratamatu kõrvalsaadus – heitmevaba maailm ei ole võimalik ja meie võimuses on vaid heitmete viimine meie arengut vähim mõjutavale kujule, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe … Loe edasi
„Me ei vaja ajakirjanduslikke sensatsioone ühe või teise kollaborandi paljastamisest, me ei vaja asjatundmatuid poliitilisi sekkumisi keerulise kultuuripärandiga ümberkäimisse. Me vajame tasakaalustatud ja professionaalseid käsitlusi oma mineviku keerulistest ajajärkudest, vajame õiguslikult pädevaid hinnanguid minevikus sooritatud inimsusvastasele kuritegudele,“ kirjutab akadeemik Marek Tamm Eesti Päevalehes. (Eesti Päevaleht, 26.05.23, „Marek Tamm: vähemalt 21 000 küüditajat. Vaatame oma minevikule … Loe edasi
Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus ütleb Lauri Mälksoo Ukrainas toimuvat sõda kommenteerides, et enesekaitse teostamise üheks kriteeriumiks on proportsionaalsus. „Muuhulgas arvestades ka seda, kui palju hävitustööd on Vene väed Ukraina territooriumil põhjustanud, ei saa kindlasti juriidiliselt öelda, nagu oleks piiriregioonis Venemaa territooriumile tungimine enesekaitse raamidest välja jääv juriidilises mõttes. Küll aga on lisaks juriidilistele doktriinidele olemas … Loe edasi
Teaduste akadeemia kuulutab koostöös välisministeeriumiga välja kahe Arktika ja kahe Venemaa uuringutele keskenduva uurija-professuuri konkursid. Kandideerimine on avatud 12. juunini 2023. Lähem info.
Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC, European Academies’ Science Advisory Council) raporti „Future of the Gas“, kus teadlased juhivad tähelepanu sellele, et maagaasi kasutamise olulise vähendamiseta ei saavuta süsinikuneutraalset majandust. Loe lähemalt.
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks president Alar Karise ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu uueks esimeheks Urmas Varblane. Loe lähemalt.
Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek Narvas. Väljasõidu raames käivad akadeemikud Ida-Virumaa koolides kohtumas kokku 470 gümnaasiumiõpilasega üheksast koolist Kohtla-Järvel, Toilas ja Narvas.
Eesti on alates veebruarist Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) täisliige. Selle asutuse olemusest ja liitumise tähtsusest rääkis Vikerraadio teadussaates „Labor“ Jaak Vilo, kes on Eesti liitumist ka pikalt eest vedanud. Kuula järele.
Miljonid purustatud kodud ja hävitatud elud on Venemaa sõjalise sissetungi otsene tagajärg Ukrainas, kuid sõja tegelik mõju on üleilmne ja ulatub Ukraina piiride taha. Sõda raputas läbi reeglitel põhineva maailmakorra alustalad ja käivitas ahelreaktsioonina erinevad ühiskondlikud, poliitilised, majanduslikud ning keskkondlikud protsessid, mille tegelikku haaret ja ulatust saame hinnata alles aastate pärast, kirjutab akadeemik Anu Realo … Loe edasi
Akadeemiat külastas Tšehhi parlamendidelegatsioon asespiiker Jiří Drahoši juhtimisel. President Tarmo Soomere andis ülevaate akadeemia tööst. Arutati Eesti ja Tšehhi omavahelise koostöö ja rahvusvahelise teaduskoostöö võimalusi ning meetmeid Ukraina teadlaste toetamiseks Ukraina ja Venemaa sõjalise konflikti ajal ja tulevikus. Kohtumisel osalesid asespiikri nõunik Martin Mejstřík, Tšehhi saatkonna esimene sekretär Petr Preclík ning poliitika-, majandus- ja kultuurispetsialist … Loe edasi
Eesti Päevalehes ilmub intervjuu Tartu ülikooli rektorina teist ametiaega alustanud Toomas Asseriga. Ta loodab, et kui tema teine ametiaeg lõppeb, on kõrghariduselu ja tulevikuvaade on selgemad. Toomas Asseri sõnul peab doktorantuuri maht märkimisväärselt suurenema. Peale selle peame olema võimelised pakkuma keele- ja kultuuriõpet ka nendele mitte-eestlastele, kes tulevad siia teadustööd tegema, et nad jääksid siia. … Loe edasi
President Tarmo Soomere ja akadeemik Urmas Kõljalg osalesid Euroopa kliimakonverentsil Varssavis. Konverentsi korraldasid Poola teaduste akadeemia ja Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina. Konverentsil arutasid 90 teadlast 45 riigist kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja kaasnevate mõjude leevendamise võimalusi. Tarmo Soomere osales plenaararutelus „Infrastruktuur, mobiilsus ja riskid“. Toetamaks ühise arusaama kujunemist ning kohanemis- ja leevendustegvuste kavandamist kohaliku, regionaalse ja globaalse tasandi … Loe edasi
Tõnu Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ võimu ja kirjanike suhetest teise maailmasõja järgses Eestis, murdepunktidest kirjanikkonna ja riigivõimu suhetes, avalikest ja salajastest otsustest, mis kirjanikke ja teisi loomeinimesi stalinlikule teele suunasid, Juhan Smuuli isikukultuse aegsetest luuletustest „Poeem Stalinile“, „Lahtine kiri Marie Underile“ ja „Norra brigg“. Tõnu Tannberg rõhutab, et aus ja teaduslikult pädev oma ajaloo käsitlemine ongi … Loe edasi
Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et mõistlik oleks teha minimaalse toetusega renoveerimist nii palju, kui korteriühistutel vähegi huvi on. See võimaldaks renoveerida jõukohase ja mõistlikult kasvava tempoga ning eeldatavasti ka soodsalt. Sellest võidaksid kokkuvõttes nii korteriühistud, riik kui ka ettevõtted. (Postimees, „Kodude renoveerimine vajab väikest tõuget“, lk 8). Loe siit.
Novaatori raamatuklubi taskuhäälingus uuritakse värske prantsuse nobelisti Annie Ernaux’ esimest eesti keeles ilmunud raamatut „Koht“. Maarja Merivoo-Parro külalised on Tallinna ülikooli maastiku ja kultuurikeskuse vanemteadur Raili Nugin ja akadeemik Marek Tamm. Kuula siit.
Ilmub akadeemik Tõnu Tannbergi raamatu „Eesti mees Vene kroonus“ täiendatud ja parandatud väljaanne. Trükisoe raamat koondab valiku autori eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Lähem info.